Riigikohtu Erikogu — 3-3-4-3-01 pädeva kohtu määramine — RT III, 26, 290

RIIGIKOHTU ERIKOGU MÄÄRUS Tartus 1. oktoobril 2001. a 3-3-4-3-01 Pädeva kohtu määramine. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja), Ants Kull, Lea Laarmaa, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann arutas 26. septembril 2001 kirjalikus menetluses pädeva kohtu määramist Vladimir Parfjonovi avalduse läbivaatamiseks. Vladimir Parfjonov esitas 19. jaanuaril 2001 Kohtla-Järve Linnakohtule hagiavalduse, milles vaidlustas Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Askonas Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järve linnas Pioneeri tn 15 asuva elamu ostu-müügilepingu ja palus tunnistada see leping ebaseaduslikuks. V. Parfjonov leidis, et nimetatud leping rikub tema õigust erastada Pioneeri tn 15–18 asuvat eluruumi. Kohtla-Järve Linnakohtu 2. veebruari 2001. a määrusega keelduti V. Parfjonovi avalduse vastuvõtmisest ja tagastati see koos lisadega põhjusel, et avaldus ei kuulu TsMS § 149 lg 2 p 1 kohaselt läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus leidis, et V. Parfjonov vaidlustas Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt eluruumide erastamistoimingute tegemata jätmist. Seega on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub HKMS §-de 3 ja 7 järgi läbivaatamisele halduskohtus. V. Parfjonov esitas 14. veebruaril 2001 samasisulise kaebuse Jõhvi Halduskohtule. Jõhvi Halduskohtu 20. veebruari 2001. a määrusega nr 3-80/2001 tagastati kaebus HKMS § 3 lg 2 ja § 11 lg 4 järgi läbivaatamatult põhjusel, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtumääruse resolutsioonis märgiti, et vaidlustatud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks võib kaebaja esitada Kohtla-Järve Linnakohtule hagiavalduse Kohtla-Järve linna vastu ja nõuda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätete järgi hagi tagamise abinõude kohaldamist. Halduskohus leidis, et V. Parfjonov vaidlustab Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Askonas Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järve linnas Pioneeri tn 15 asuva elamu ostu-müügilepingut ja palub peatada mistahes tehingud selle hoonega. Seega on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu erikogu leidis: 1. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu leidis 17. juuni 1996. a määruses nr 3-2-1-34-96 (RT III 1996, 24, 330), et halduskohtu pädevusse kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist ning maa- või linnakohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. See seisukoht on kinnistunud kohtupraktikas eluruumide erastamisel tekkinud vaidluste lahendamisel. 2. V. Parfjonov vaidlustas Kohtla-Järve Linnakohtule esitatud hagiavalduses Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Askonas Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud elamu ostu-müügilepingu ja palus tunnistada see ebaseaduslikuks. Ta leidis, et nimetatud ostu-müügilepinguga on rikutud tema subjektiivset õigust erastada Kohtla-Järve linnas Pioneeri tn 15–18 asuv eluruum. Hagiavalduse vormi ja sisu nõuded on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 147. Hagiavalduse sisunõuded TsMS § 147 lg 1 p 4 järgi kohustavad avalduses märkima hageja selgelt väljendatud nõude. Kui hagiavaldus ei vasta TsMS § 147 lõike 1 punktides 1–4 ja 7 sätestatule, siis peab kohus TsMS § 149 lg 4 kohaselt nõudma määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamist. Kohtla-Järve Linnakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et V. Parfjonovi hagiavaldus ei vastanud TsMS § 147 lg 1 punktides 4, 5, 6 ja 7 kehtestatud nõuetele ja jättis välja selgitamata hageja selgelt väljendatud nõude. Täiesti motiveerimatult leitakse linnakohtu määruses, et V. Parfjonov on esitanud kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt erastamistoimingute tegemata jätmise peale ja seetõttu on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. 3. Eluruumi erastamise õigustatud subjekt on õigustatud nõudma erastamisobjektiks oleva eluruumi võõrandamislepingu tühisuse tunnustamist (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-97 ja 27. aprilli 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 – RT III 1997, 31/32, 340; 2000, 12, 135). Erikogu möönab, et antud juhul võib tegemist olla tuvastushagiga tehingu tühisuse tunnustamiseks. Tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 lg 1 kohaselt õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tühisuse tunnustamise nõue kui tsiviilõigussuhtest tulenev vaidlus kuulub TsMS § 1 lg-te 1 ja 2 järgi läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. Juhindudes HKMS § 11 lg-st 5 ja TsMS § 3731 lg 3 p-dest 1 ja 2, Riigikohtu erikogu määrab: 1. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 2. veebruari 2001. a määrus, millega keelduti Vladimir Parfjonovi avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos lisadega. 2. Saata asi menetlemiseks Kohtla-Järve Linnakohtule. Ants KULL Lea LAARMAA Uno LÕHMUS Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN