Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-81-01 A. V. süüdistuses KrK § 114 ja § 115¹ lg 2 järgi — RT III, 2001, 24, 259

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. augustil 2001. a 3-1-1-80-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas 7. augustil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. V. süüdistuses KrK § 114 ja § 1151 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. A. V. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 114 järgi selles, et ta 1998. a septembrist kuni 2000. a aprillini süstemaatiliselt peksis oma elukohas asuvas korteris kätega, püksirihmaga ja juhtmega oma elukaaslase TP lapseealist tütart GP-d. KrK § 1151 lg 2 järgi anti A. V. kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 1999. a kevadel eeltoodud kohas sugulise kire rahuldamise eesmärgil raputas oma suguliikme peale suhkrut, kasutades ära kannatanu abitut seisundit, sundis lapseealist GP-d suguliiget imema. Keeldumise korral ähvardas ta tüdrukut füüsilise vägivallaga. KrK § 117 järgi anti A. V. kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 1999. a kevadel eeltoodud korteris sugulise kire rahuldamise eesmärgil liputas lapseealise GP ees oma suguliiget. 2. Lääne-Viru Maakohtu 2. märtsi 2001. a otsusega tunnistati A. V. süüdi KrK § 114 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 6 kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 2 päeva vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks loeti A. V. 1 aasta ja 7 kuud vabadusekaotust. A. V. mõisteti KrK § 1151 lg 2 järgi õigeks tõendamatuse ja § 117 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Lääne-Viru Maakohtu 2. märtsi 2001. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru Prokuratuuri prokurör M. Lillepea, kes leidis, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta kohtuistungil tuvastatud faktilistele asjaoludele. Sellest tulenevalt palus prokurör maakohtu otsuse osaliselt tühistada, A. V. KrK § 1151 lg 2 ja § 117 järgi süüdi tunnistada ning vastavalt seadusele karistada. Kohtualuse A. V. kaitsja vandeadvokaat Lea Mandel esitas apellatsioonprotestile vastuväited, milles palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonprotesti rahuldamata. 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu otsus osaliselt. A. V. tunnistati süüdi KrK § 1151 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 3 aastat vabadusekaotust, KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 2 päeva vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti A. V. lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Nõustudes A. V. õigeksmõistmisega KrK § 117 järgi, tuli kriminaalkolleegium järeldusele, et tema süü KrK § 1151 lg 2 järgi on tõendatud. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtualuse suhtumine kannatanusse oli väga halb. Erinevalt maakohtust, leidis ringkonnakohus, et lapsealise GP ülekuulamine 13. juulil 2000. a (tl 13) ja selle videolindile salvestus viidi läbi seaduslikult ja see on käsitatav tõendina. Samas kohus nõustus, et GP ema TP allkiri, kes ülekuulamise juures ei viibinud, ei olnud ülekuulamisprotokollil vajalik. Ringkonnakohus märkis, et tunnistajad psühholoog MK ja lasteaia õpetaja VS-i ütluste kohaselt ei ole GP fantaseerimisele kalduv laps ning tema ütlused süüdistuses märgitud tegude tehiolude kohta on tõesed. Menetlus Riigikohtus 5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a otsuse peale esitas süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Lea Mandel kassatsioonkaebuse, milles ta palub selle otsuse tühistada ja A. V. süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi õigeks mõista. Kassaator leiab, et kohtueelsel menetlemisel on rikutud KrMK § 1072 nõudeid. Väidetavalt nähtub 13. juuli 2000. a ülekuulamise protokollist (tl 13), et kannatanu GP-le esitatud küsimused olid suunavad, kinnitamaks, et tema suhtes pandi toime KrK § 1151 lg-s 2 ettenähtud kuritegu. Kassaatori arvates rajas ringkonnakohus A. V. süüdimõistmise lubamatule tõendile, sest see on saadud menetlusnorme rikkudes. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes toetas kassatsiooni, ning prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata jätmist, leidis: 6.1. KrMK § 132 lg 3 kohaselt algab tunnistaja ülekuulamine ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Pärast nende ütluste ärakuulamist võib uurija esitada küsimusi. Vastavalt KrMK § 1072 lg-le 1 võib uurija tunnistaja ütlused salvestada, teatades sellest enne ülekuulamise algust. Käesolevas kriminaalasjas 13. juulil 2000. a GP tunnistajana ülekuulamise protokolli (tl 11–16), aga samuti selle ülekuulamise videosalvestuse põhjal on Lääne-Viru Maakohus põhjendatult jõudnud seisukohale, et juba enne videosalvestuse tegemist on toimunud lapseealise GP ülekuulamine, mille kohta aga protokolli ei ole koostatud. Seetõttu ei nähtu, mida laps rääkis iseseisvalt, mida aga uurija küsimustele vastates. Sisuliselt on tegemist kordusülekuulamisega, kus lapsele esitatakse hulgaliselt suunavaid küsimusi, mille sisuks on soov, et ta räägiks seda, mida ta varasema ülekuulamise käigus juba rääkinud on. Eitamata lapseealise tunnistaja ülekuulamise taktika erisusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium siiski seisukohal, et uurimistaktika peab põhinema menetlusseadusel ning tulenema sellest, mitte aga vastupidi. Seetõttu ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a kohtuotsuses tehtud järeldusega, et 13. juulil 2000. a GP ülekuulamise videosalvestus ja selle põhjal koostatud protokoll oleksid käsitletavad lubatud tõendina. 6.2. Vastavalt KrMK §-le 206 peab kohus uurima kriminaalasjas olevaid tõendeid vahenditult, sh ka üle kuulama tunnistajad. Tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine on lubatud vaid KrMK § 246 toodud eelduste olemasolul. Tunnistaja lapseealisust ei ole seadusandja sellise eeltingimusena sätestanud. Seega tulnuks maakohtul, eriti arvestades asjaolu, et GP ülekuulamise videosalvestus tunnistati mittelubatud tõendiks, võtta tarvitusele abinõud tõendiallika vahetuks ülekuulamiseks kohtus või kohtukoosseisu väljasõidul tunnistaja koju või lasteasutusse. Arvestades lapseealise ülekuulamise erisusi, peab kohus kaaluma võimalust kasutada selle toimingu juures spetsialistide – psühholoogide, pedagoogide jt – abi ning lahendama ühtlasi ka küsimuse sellest, kas on vajalik GP suhtes psühholoogiaekspertiisi määramine. Langetades otsustuse A. V. süü puudumise kohta KrK § 1151 järgi kvalifitseeritud süüdistuse episoodis, kontrollimata kõiki esitatud tõendeid, rikkus maakohus KrMK §-st 19 tulenevat kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtet. See minetus on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes ning tingib kõikide selles süüdistuse episoodis tehtud kohtulahendite tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu 17. aprilli 2001. a kohtuotsus A. V. süüdimõistmises KrK § 1151 järgi. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 02. märtsi 2001. a kohtuotsus A. V. õigeksmõistmises KrK § 1151 järgi ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Mõista A. V. riigieelarve tuludesse 1239 krooni kohtukulu seoses kaitsja esinemisega Riigikohtus. Kohtuotsus jõustub 22. augustil 2001. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR