Riigikohtu Erikogu — 3-3-4-1-01 Pädeva kohtu määramine — RT III, 24, 258

RIIGIKOHTU ERIKOGU MÄÄRUS Tartus 15. juunil 2001. a 3-3-4-1-01 Pädeva kohtu määramine Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja) ning liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Jüri Põld ja Triinu Vernik arutas 8. juunil 2001 kirjalikus menetluses Mai Järve hagiavalduse läbivaatamiseks pädeva kohtu määramist. Mai Järv esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tühistada talle Sisekaitseakadeemia rektori käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus. Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos kõigi lisadega avaldajale. Linnakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et Sisekaitseakadeemia rektori kui ametiisiku käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule HKMS § 4 lg 1 alusel. Tallinna Halduskohtu 25. mai 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1099/2001 määrati, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse ja asi saadeti HKMS § 11 lg 5 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Halduskohus põhjendab määrust järgmiselt: 1. M. Järv töötas Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel komandandina. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 7 lg 2 p 3 järgi on komandant abiteenistuja. ATS § 13 lg 2 kohaselt laienevad abiteenistujale töölepingu seadus ja muud seadused niivõrd, kuivõrd avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. ATS § 160 lg 2 järgi on abiteenistujal õigus pöörduda töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks maa- või linnakohtusse. 2. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi. Käesolev vaidlus pole tekkinud avalik-õiguslikust suhtest, vaid tööõigussuhtest. Tööõigussuhtes olevale abiteenistujale käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel ei teosta rektor avalik-õiguslikku funktsiooni. Tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi mõistab TsMS § 1 lg 2 tsiviilasjana. M. Järve kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu erikogu seisukoht Avaliku teenistuse seaduse § 1 lg 1 järgi on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutuseks on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine (ATS § 2 lg 1). Vabariigi Valitsuse 4. juuni 1998. a määrusega nr 125 kinnitatud Sisekaitseakadeemia põhimääruse p 1 järgi on akadeemia riigi rakenduskõrgkool. Sama põhimääruse punkti 2 järgi on akadeemia Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Seega ei saa Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel töötav komandant olla riigiteenistuja avaliku teenistuse seaduse mõttes. Talle laieneb üldalustel töölepingu seadus ja teised tööseadused. Töölepingu alusel töötavale Sisekaitseakadeemia komandandile määratud distsiplinaarkaristuse üle peetav vaidlus pole haldusasi. See on tsiviilasi. TsMS § 1 lg-s 2 mõistetakse tsiviilasjana ka tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kuna M. Järv töötas töölepingu alusel, siis on talle määratud distsiplinaarkaristuse pinnalt tekkinud vaidlus tsiviilasi, mis tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri, millega töölepingu alusel töötanud isikule määrati distsiplinaarkaristus, pole haldusakt HKMS § 4 lg 1 mõttes, sest see käskkiri pole antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Käskkiri on antud tööõigussuhtes. Tegemist on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 nimetatud dokumendiga, millega vormistati distsiplinaarkaristuse määramine. Kuna tegemist on tsiviilasjaga ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse p 2 järgi asub akadeemia Tallinnas Kase 61, siis on vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 käesolevas asjas pädevaks kohtuks Tallinna Linnakohus. Juhindudes HKMS § 11 lg-st 5 ja TsMS § 3731 lg-st 3, Riigikohus määrab: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/5/242-2653/01. 2. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Tõnu ANTON Jaak LUIK Uno LÕHMUS Jüri PÕLD Triinu VERNIK