Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-78-01 erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 3. mai 2001. a määruse peale, millega jäeti käiguta V. P. kassatsioonkaebus kui seaduses kehtestatud nõuetele mittevastav ja tagastati kassatsioonkaebus kassaatorile — RT III, 2001, 22, 238

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 20. juunil 2001. a 3-1-1-78-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Henn Jõks ja Lea Kivi vaatas 12. juunil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi tõlk Lüüli Lombi osavõtul V. P. erikaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 3. mai 2001. a määruse peale, millega jäeti käiguta V. P. kassatsioonkaebus kui seaduses kehtestatud nõuetele mittevastav ja tagastati kassatsioonkaebus kassaatorile. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. P., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kannatanu T. S. kaebuse alusel algatas Harju maakohtu kohtunik 3. novembril 2000. a kriminaalmenetluse V. P. süüdistuses KrK § 113 tunnustel selles, et ta 27. juunil 2000. a Harjumaal X vallas K-l AÜ M N lõi tahtlikult T. S., põhjustades füüsilist valu. 2. Harju Maakohtu 7. veebruari 2001. a otsusega tunnistati V. P. süüdi KrK § 113 järgi ja karistati teda rahatrahviga sada päevamäära, s.o 4600 krooni. Samuti mõisteti V. P. riigituludesse sundraha 800 krooni ja T. S. kasuks esindajatasu 3540 krooni. 3. Apellatsioonkaebuse esitas V. P. kaitsja V. Ilin, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kohtualuse õigeksmõistmist. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 7. veebruari 2001. a otsus muutmata. 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse V. P. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. mai 2001. a määrusega jäeti kassatsioonkaebus käiguta kui seaduse nõuetele mittevastav ja tagastati kassaatorile. 6. Määruse põhjenduste kohaselt puudus kassatsioonkaebusel kassaatori allkiri ja kaebusele ei olnud lisatud kassatsioonikautsjoni tasumist tõendava dokumendi koopiat. Lisaks nendele puudustele ei olnud kaebuse esitaja põhjendanud kassatsioonitähtaja ulatuslikku möödalaskmist ega taotlenud tähtaja ennistamist. Menetlus Riigikohtus 7. Ringkonnakohtu kohtuniku 3. mai 2001. a määruse peale esitas V. P. erikaebuse, milles teatab kassatsioonkaebuse vormipuuduste kõrvaldamisest ning lisab maksekorralduse koopia kassatsioonkautsjoni tasumise kohta. Ta taotleb määruse tühistamist, kuna ta seaduses ettenähtud edasikaebamise tähtaega ei rikkunud. Erikaebuse kohaselt tehti 22. märtsil 2001. a toimunud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil teatavaks ainult kohtuotsuse resolutiivosa ja anti teada, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolleegiumi kantselei kaudu kahe nädala jooksul. 2. aprillil 2001. a sai V. P. kaitsja otsuse koopia ja 2. mail 2001. a esitas V. P. kassatsioonkaebuse. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles V. P. kaitsja menetlusnormide analüüsile tuginedes erikaebuse rahuldamist, esitatud argumentide paikapidavust rõhutas erikaebuse esitanud V. P. Prokurör leidis, et erikaebus tuleks rahuldada, kassatsioonitähtaeg ennistada. 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja leides, et erikaebus tuleb rahuldada, peab vajalikuks põhjenduseks märkida järgmist. 9.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal (vt Riigikohtu määrus 3-1-1-13-01, RT III 2001, 5, 57), et kuigi vaidlustatud ringkonnakohtu kohtuniku määruses räägitakse kassatsioonkaebuse käiguta jätmisest, on selle määruse puhul sisuliselt tegemist kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määrusega, mis on erikaebe korras vaidlustatav. 9.2. AKKS § 35 lg 1 kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus selle tervikuna kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. AKKS § 38 lg 1 sätestab, et kassatsioonkaebus või -protest esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult ühe kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. 9.3. Nende nõuete võrdlemisel kriminaalasjas olevate menetlusdokumentide ja neid täpsustavate selgitustega ilmneb, et kassaatori väited kohtuotsuse tervikteksti teatavakssaamisest 2. aprillil 2001. a on tõepärased vastavuse tõttu kriminaalasjas kajastatuga. 22. märtsil 2001. a toimunud apellatsioonikohtu istung toimus kohtuistungi protokolli (tl 101–102) järgi nimetatud kuupäeval ajavahemikus kell 10.30 kuni 10.50. Sellesse ajavahemikku pidi mahtuma menetlusosaliste seletuste ärakuulamise ja kohtuvaidluste ning minimaalsete protseduuriliste selgituste kõrval ja järel ka motiveeritud kohtuotsuse tegemine ja kuulutamine. Kassaatori selgitus, et tegelikult kasutas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tema süüdistusasja läbivaatamisel võimalust kuulutada AKKS § 28 lg-s 4 sätestatud alusel vaid kohtuotsuse resolutiivosa ja talle teatati, et motiveeritud kujul valmib kohtuotsus kahe nädala jooksul, ei ole menetlusdokumentides kajastatu põhjal kummutatav. 9.4. Käsitletud asjaoludest tulenevalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kassaator V. P. poolt kassatsioonitähtaja rikkumine ei ole kriminaalasja materjalidest tulenevalt tõendatud ja seetõttu kuulub erikaebus rahuldamisele. Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 9, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 3. mai 2001. a määrus, millega jäeti V. P. kassatsioonkaebus käiguta. 2. V. P. erikaebus rahuldada. 3. Välja mõista V. P. riigieelarve tuludesse 1115 krooni 10 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. 4. Suunata V. P. kassatsioonkaebus Riigikohtu loakogusse otsustamaks kassatsioonimenetluseks loa andmise küsimust. Määrus jõustub 20. juunil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Henn JÕKS Lea KIVI