Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-64-01 X Kaabeltelevisiooni AS-i kassatsioonkaebuse läbivaatamises kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi — RT III, 2001, 19, 203

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMääRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. juunil 2001. a 3-1-1-64-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas 15. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi X Kaabeltelevisiooni AS-i kassatsioonkaebuse kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa X Kaabeltelevisiooni AS esindaja advokaat Toomas Vaher Asjaolud ja menetluse käik 1. Sideameti inspektor Anne Tuisk koostas 8. novembril 2000. a haldusõiguserikkumise protokolli nr 17, mille kohaselt tuvastati 30. oktoobri 2000. a kontrollimise käigus, et X Kaabeltelevisiooni AS ei ole täitnud Sideameti 20. oktoobri 2000. a ettekirjutust nr 7-4-5/124 ega lõpetanud 27. oktoobriks 2000. a kaabeltelevisioonivõrgu kaudu abonentidele ebaseaduslikult kaabeltelevisiooniprogrammide edastamist Tallinnas X tn N majas ja jätkas programmide edastamist ka 30. oktoobril. Sellega on X Kaabeltelevisiooni AS rikkunud kaabelleviseaduse (KLS) § 9 lg 1 nõudeid. Selle rikkumise eest on ette nähtud vastutus KLS § 37 punkti 1 alusel. 2. Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2000. a otsusega määrati X Kaabeltelevisiooni AS-le KLS § 37 p 1 alusel rahatrahv 100 000 krooni ilma KLS § 9 lg-s 1 sätestatud kaabeltelevisioonivõrgu loata opereerimise eest Tallinnas X tn N. 3. X Kaabeltelevisiooni AS esitas Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2000. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes hindamata vastutusele võetava isiku poolt esitatud tõendid. Lisaks väitis X Kaabeltelevisiooni AS, et Tallinnas X tn N paiknevas majas oli väljaehitamisel telekommunikatsioonivõrk, mitte aga kaabeltelevisioonivõrk. Ka polnud X-l selles majas ühtegi abonenti. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. veebruari 2001. a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2000. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et X Kaabeltelevisiooni AS rajas X tn N majas kaabeltelevisioonivõrku KLS § 3 tähenduses, kuna kontrollaktist nähtub, et nimetatud võrgu kaudu edastati X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt televisiooniprogramme. Kohtukolleegium leidis, et abonentlepingute puudumine ei välista vastutust kaabelleviseaduse rikkumise eest. Tõendamist on leidnud, et mitmed X tn N maja elanikud on loobunud senisest AS X teenusest seoses liitumisega X Kaabeltelevisiooni AS-ga. Samuti asus Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et halduskohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja halduskohtu otsus vastab HÕS § 266 lg-s 2 esitatud nõuetele. Kolleegium leidis, et X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt esitatud tõendid ei lükka ümber halduskohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Menetlus Riigikohtus 5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse X Kaabeltelevisiooni AS, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. 5.1. Kaebuse motiivide kohaselt näeb KLS § 37 p 1 ette juriidilise isiku vastutuse kaabellevivõrgu loata opereerimise või opereerimisele andmise eest, kui sama tegevuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei ole seda täitnud. Kaabellevivõrgu opereerimise mõiste annab sisuliselt KLS § 6 esimene lause, mis sätestab: «Kaabellevivõrgu operaator on isik, kes edastab kaabellevivõrgu kaudu abonentidele programme.» «Abonendi» mõiste tuleneb KLS §-st 7: «Abonent käesoleva seaduse tähenduses on kaabellevivõrguga liitunud isik, kellele edastatakse tasu eest programme.» Vastavalt KLS § 31 lg-le 1 peab kaabellevivõrgu operaatori ja abonendi vahel olema sõlmitud kirjalik leping. Seega on ringkonnakohus vääralt asunud seisukohale, et abonentide puudumine ei välista vastustust käsitletava rikkumise eest. Faktilistele asjaoludele ei vasta ringkonnakohtu järeldus, et X Kaabeltelevisiooni AS ehitas X tn N majja kaabeltelevisioonivõrku, kuna tegelikult ehitati sellesse majja telekommunikatsioonivõrku. 5.2. Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (HÕS § 243 ja § 263), kuna jätsid hindamata kassaatori poolt esitatud tõendid, sh X Kaabeltelevisiooni AS poolt kohtuväliselt Sideametile esitatud vastuväited 20. oktoobri 2000. a ettekirjutusele, millele Sideamet jättis reageerimata. 6. Sideameti poolt esitatud vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Väide, et X Kaabeltelevisiooni AS-il ei olnud X tn N elamus abonente, ei ole õige. Riigikohtu istungil toetas X Kaabeltelevisiooni AS-i esindaja adv. T. Vaher kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis: 7.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et halduskohus ei ole kohtuotsuse tegemisel menetlusnorme oluliselt rikkunud. Samas on ringkonnakohtu otsuses jäetud vastamata apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimusele, kas kohtuotsus haldusõigusrikkumise asjas peab olema motiveeritud või mitte Seoses sellega peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kohtuotsuse motiveerimise nõue on üks õigusemõistmise põhiprintsiipe, kuna see tagab kohtuotsuse kontrollitavuse. Kohtuotsusest peab olema arusaadav, kuidas ja millistele tõenditele tuginevalt on kohus jõudnud siseveendumuseni haldusõiguserikkumisel väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude olemasolu või puudumise suhtes. Kuigi HÕS §-s 266 ei ole kohtuotsuse motiveerimise nõue sõnaselgelt fikseeritud, tuleneb see nõue nii sellest kui ka teistest normidest. Nii sätestab HÕS § 266 lg 2 muu hulgas, et otsuses peab olema kirjas asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte, § 30721 lg 2 kohaselt ei pea aga ringkonnakohus kordama maa- või linnakohtu otsuse motiive, kui ta jätab maa- või linnakohtu kohtuniku otsuse muutmata. Otseselt on kohtuotsuse motiveerimise nõue aga fikseeritud HÕS §-des 301 ja 30721. 7.2. Kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuotsused tuleb tühistada kohtute poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 7.2.1. Tallinna Halduskohtu otsusega karistati X Kaabeltelevisiooni AS-i KLS § 37 p 1 alusel ilma KLS § 9 lg-s 1 sätestatud kaabeltelevisioonivõrgu loata kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt tõstatatud küsimus sellest, kas X Kaabeltelevisiooni AS ehitas Tallinnas X tn N majas kaabellevivõrku või telekommunikatsioonivõrku ja kas ta tegi seda seaduslikult või mitte, kuna selle eest ei ole aktsiaseltsi karistatud. 7.2.2. KLS § 37 p 1 sätestab juriidilise isiku vastutuse ilma KLS §-s 9 sätestatud kaabeltelevisioonivõrgu loata kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise või opereerimisele andmise eest, kui sama tegevuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei ole seda ettekirjutust täitnud. Seega peavad selle haldusõigusrikkumise koosseisu objektiivse külje elementidena olema tuvastatud järgmiste asjaolude üheaegne esinemine: – KLS § 9 lg-s 1 sätestatud loa puudumine; – kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine KLS mõttes; – ettekirjutuse olemasolu sama tegevuse lõpetamiseks ja – ettekirjutuse täitmata jätmine. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et X Kaabeltelevisiooni AS-l puudus KLS § 9 lg-s 1 sätestatud luba Tallinnas X tn N majas kaabeltelevisioonivõrgu opereerimiseks ja et Sideameti poolt oli tehtud ettekirjutus kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise lõpetamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et X Kaabeltelevisiooni AS ei võtnud midagi ette Sideameti ettekirjutuse täitmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Sideameti poolt X Kaabeltelevisiooni AS-le tehtud ettekirjutuse vaidlustamine on võimalik halduskohtu kaudu halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Seega ei ole seda ettekirjutust võimalik vaidlustada haldusõigusrikkumise asja arutamise käigus. Haldusõigusrikkumise asja arutamisel kuuluvad väljaselgitamisele HÕS §-s 263 ettenähtud asjaolud ja selle käigus ei ole võimalik lahendada halduskohtu pädevusse kuuluvaid vaidlusi. Seega ei saa käesolevas asjas olla ette kindlaksmääratud jõudu asjaolul, et X Kaabeltelevisiooni AS oli ettekirjutuse osas esitanud Sideametile oma vastuväited. 7.2.3. Vaidluse sisuks käesolevas asjas on küsimus, kas X Kaabeltelevisiooni AS tegevust, mis on kohtute poolt loetud tuvastatuks, saab käsitada kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisena KLS mõttes või mitte. Kaabeltelevisioonivõrk on KLS § 3 lg 1 kohaselt territoriaalselt piiritletud kaabellevivõrk, mille kaudu võetakse vastu ja edastatakse abonentidele maapealsete ringhäälingusaatjate ja satelliitide abil väljastatud programme ning milles on kaks või enam järjestikust: 1) liinivõimendit või 2) liinivõimendit-muundajat või 3) liinivõimendit ja liinivõimendit-muundajat. Vastavalt KLS § 6 lg-le 1 tähendab kaabellevivõrgu opereerimine programmi edastamist abonentidele kaabellevivõrgu kaudu. Abonent on KLS § 7 määratluse järgi isik, kes on liitunud kaabellevivõrguga ja kellele edastatakse tasu eest programme. Vastavalt KLS § 31 lg-s 1 sätestatule saab kaabellevivõrguga liitunud abonendiks lugeda isikut, kes on sõlminud kaabellevivõrgu operaatoriga kirjaliku lepingu, mis sätestab poolte vastastikused õigused ja kohustused. 7.2.4. Eeltoodu alusel ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et abonentide puudumine ei välista haldusvastutust kaabellevivõrgu loata opereerimise eest. Kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisega KLS mõttes on tegemist vaid siis, kui on tõendatud abonentide olemasolu, kellega on sõlmitud vastav leping ja kellele edastatakse programme raha eest. Käesolevas asjas ei nähtu kohtuotsustest ega ka asjas kogutud tõenditest, et X Kaabeltelevisiooni AS-l oleks olnud abonente Tallinnas X tn N majas või et programme oleks edastatud raha eest konkreetsetele isikutele. Asjaolu, et paljud X tn N maja elanikud soovivad loobuda nimetatud majas ajutise loa alusel tegutseva AS X poolt pakutavast teenusest, et liituda X Kaabeltelevisiooni AS-ga, ei tõenda iseenesest seda, et nimetatud isikud oleksid ka tegelikult KLS nõuete kohaselt X Kaabeltelevisiooni AS-ga liitunud ja muutunud seega tema abonentideks, s.o isikuteks, kellele edastatakse programme raha eest ja kellel on sõlmitud vastav leping. Seega leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et käeolevas haldusõigusrikkumise asjas ei ole tõendatud X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt 2000. aasta oktoobrikuus Tallinnas X tn N asuvas majas kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine KLS mõttes ning see välistab tema vastutuse KLS § 37 p 1 järgi. Küsimus sellest, kas X Kaabeltelevisiooni AS-i tegevuses võib olla mõne teise KLS normi rikkumise koosseis, ei saa käesolevas asjas olla kohtuliku arutamise objektiks, kuna mingi muu rikkumise kohta ei ole haldusõigusrikkumise protokolli koostatud. Käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel, kuna pole tõendatud haldusõigusrikkumise sündmus. Seetõttu ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele osas, milles taotleti asja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile uueks läbivaatamiseks saatmist. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 218 lg 1 p-st 1, § 324 lg 1 p-st 3, § 325 lg-st 1, § 311 lg 2, § 327 lg-st 2 ja §-st 328 Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2001. a otsus nr II-4/58-2001 ja Tallinna Halduskohtu kohtuniku 21. detsembri 2000. a otsus nr 4-1568/2000 X Kaabeltelevisiooni AS haldusõiguserikkumise asjas kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi ning lõpetada asjas menetlus haldusõigusrikkumise sündmuse puudumise tõttu. 2. X Kaabeltelevisiooni AS-i kassatsioonkaebus rahuldada. 3. Tagastada AB-le Raidla ja Partnerid kassatsioonikautsjon 800 (kaheksasada) krooni. Kohtumäärus jõustub 1. juunil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG