Leisi Vallavolikogu — Leisi Keskkooli arengukava aastateks 2005 - 2007 vastuvõtmine — KO, 196, 1827

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 1 ning hariduskomisjoni ettepaneku, Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Leisi Keskkooli arengukava aastateks 2005–2007 (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrus nr 8 «Leisi Keskkooli arengukava kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. 4. Käesoleva määruse peale võib esitada vaide Leisi Vallavolikogule (94202 Kooli 12, Leisi alevik, Leisi vald, Saare maakond) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama, või esitada kaebuse Pärnu Halduskohtule (Rüütli 19, 80010 Pärnu) 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 17. augusti 2004. a määrusega nr 13 LEISI KESKKOOLI ARENGUKAVA 2005–2007 MOTO Edukas õppimine on võti tulevikku! VISIOON Leisi Keskkool loob kõigile õppida soovijatele võrdsed võimalused saamaks konkurentsivõimelist ja heatasemelist haridust. Kõik keskkooli õppima asujad panevad oma tööga aluse tulevikule, mille nad on valinud. Õpetajad omalt poolt püüavad neid igati toetada nende plaanide elluviimisel. Ükski õpilane, kes näitab üles kõrget õpitahet, ei pea siit lahkuma konkurentsivõimetuna. Nad saavad hea lähtekoha edasisteks õpinguteks vabariigi kõrg- ja/või ametikoolides. Kooli õppekava on paindlik ning arvestab paikkonna eripära ja perspektiive. Õpetajaskond on kvalifitseeritud ning orienteeritud uuendustele, mis peab tagama õpilaste eduka toimetuleku edasises elus. Leisi Keskkool püüab säilitada oma koha maakonna hariduselus ning tagada õpilastele turvaline õpikeskkond. MISSIOON Leisi Keskkool on oma viiekümneaastase ajaloo vältel säilitanud turvalise väikese maakeskkooli maine, mis on andnud korraliku hariduse. Juba aastaid on pakutud võimalust kõigile maakonna õpilastele jätkata hariduse omandamist keskkoolis ning pakutud neile võimetekohast hariduse omandamist. Arendatud on õpikeskkonda vastavalt kaasaja nõuetele, millega on püütud tagada võrdsed võimalused teiste maakonna koolidega võrreldes. Õppekava arendamisel on lähtutud riikliku programmi nõuetest ja kohaliku ressursi võimalustest. Rõhuasetus on maaelu tingimusi arvestades turismil ning väikeettevõtluse arendamisel ja keeleõppel valmisolekuks suhelda välismaailmaga. Oluline on olemasolevale kaadrile luua võimalused enesetäiendamiseks. Vaimsuse ja harituse tähtsustamine koolis peab avaldama soodsat mõju vaimuerksuse levikuks ning tagama valmisoleku võitlusel koha eest tööturul. I. Sissejuhatus 1. Leisi Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Leisi Keskkooli arengukava lähtub Leisi Keskkooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. Üldandmed 1. Asend Leisi Keskkool on maakonnas üks neljast keskharidust andvast gümnaasiumist, olles õpilaste arvult neist väikseim. Leisi Keskkool asub maakonna kirdeosas, suurtest keskustest ja põhimaanteest eemal. Kooli teenindada on maakonna suuruselt kolmas omavalitsuspiirkond – Leisi vald (Kuressaare linna ja Kaarma valla järel). 2. Ajalugu, saavutused Teadaolevatel andmetel on haridust hakatud Leisis andma 1851. aastast. Keskharidust antakse Leisis alates 1950. aastast. Keskharidust tõendava lõputunnistuse on Leisist saanud 1008 õpilast, kellest on lõpetanud keskkooli 7 kuld- ja 19 hõbemedaliga. 3. Pedagoogilise personali üldanalüüs, õpilaskonna üldanalüüs Käesoleval õppeaastal töötab koolis 26 õpetajat (1 õpetaja osalise tööajaga Orissaare Gümnaasiumist), kes annavad tunde 16 klassikomplektis. Õpetajate pedagoogiline ettevalmistus vastab EV kehtestatud nõuetele. Kahel õpetajal on keskeriharidus, ülejäänutel on pedagoogiline kõrgharidus. Kaks õpetajat on atesteeritud vanemõpetajaks, ülejäänud õpetajateks. Üle kuuekümneaastaseid õpetajaid on 5, 50–59-aastaseid on 2, 40–49-aastaseid on 12, alla 40-aastaseid on 7. Asendajat on vaja leida matemaatika ja saksa keele õpetajale. Tütarlapsed ootavad kehalise kasvatuse õpetajaks naisõpetajat. 2003/2004. õppeaasta alguses oli Leisi Keskkooli õpilaste nimekirjas 325 õpilast. Pärast III õppeveerandit oli nimekirjas 317 õpilast. 8 õpilasest asus õppima teistes koolides 4 õpilast, 4 õpilast lahkus gümnaasiumist ebarahuldava õppimise ja 1 üldtunnustatud käitumisnormidest mittekinnipidamise tõttu. 1 õpilane tuli kooli pärast III õppeveerandi algust Torgu Põhikoolist. Algklassides (I–IV klass) õpib 75 õpilast, neist neljadele-viitele õpib 45 õpilast. 4 õpilasel on raskusi õppetöös. Keskastmes (V–IX klass) õpib 182 õpilast, neist neljadele-viitele õpib 45 õpilast. Õppetöös on raskusi 50 õpilasel. Gümnaasiumiosas õpib 60 õpilast, neist neljadele-viitele õpib 13 õpilast. Raskusi õppetöös on 23 õpilasel. III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud järgmistes dokumentides: « Riikliku järelevalve läbiviimise kord» (haridusministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 14 lisa 2) ja «Leisi Keskkooli sisehindamise kord» (kinnitatud Leisi Keskkooli direktori 16.11.2001 kk nr 1.2/10). 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Hetkeseis: Leisi Keskkool on säilitanud oma koha maakonna haridussüsteemis, andes aastas üldharidust üle 300-le maakonna õpilasele. Valdavalt on õpilased Leisi vallast, kuid on ka õpilasi teistest maakonna valdadest. Käesoleval õppeaastal on klassikomplekte 16. Seoses õpilaste arvu vähenemisega hakkab see arv kahanema. Igal aastal ühe klassi võrra vähem kuni aastani 2007, mil pole enam paralleelklasse. Alljärgnevalt õpilaste arvud kolmel viimasel õppeaastal: Õpilaste arv Õppeaasta algklassid keskaste gümnaasium kokku 2001/2002 85 186 45 316 2002/2003 74 194 56 324 2003/2004 75 182 60 317 Prognoos kolmeks järgnevaks õppeaastaks: Õpilaste arv Õppeaasta algklassid keskaste gümnaasium kokku 2004/2005 85 187 70 342 2005/2006 72 175 73 320 2006/2007 67 152 70 289 Nagu tabelitest on näha väheneb õpilaste arv nii algklassides kui sellest tulenevalt ka keskastmes. Õpilaste arvu suurenemine järgmisel õppeaastal on tingitud valla algkoolide sulgemisest ning õpilaste õppima asumisest Leisi Keskkooli. Gümnaasiumi osas on toimunud teatud stabiliseerumine tänu paremale õpilaste valikule. Tuumiku moodustavad siin oma kooli põhikooli lõpetajad ja väiksem osakaal on teistest koolidest tulnutel. Sageli sattusid gümnaasiumisse õpilased, kes ei saanud oma õpinguid jätkata Kuressaare gümnaasiumites või ametikoolis tänu viletsale põhikooli lõputunnistusele. Väljalangemise põhjuseks meie koolist on tagasihoidlik ettevalmistus õppimiseks gümnaasiumis, pikem tööpäev (sõiduaeg teeb päeva pikemaks) ja kodu vähene tugi distantsilt (kui õpilane on valinud internaadis majutuse). Kool on kaadriga varustatud ja tunnijaotusplaanile vastavalt on kõik õpetajakohad täidetud. Uuest õppeaastast on loota, et kooli tuleb uusi õpetajaid – matemaatika ja saksa keel. Väga suure tundide arvuga on hetkel keemia-füüsikaõpetaja, saksa keele ja bioloogia-maateaduse õpetaja. Üle normkoormuse töötavad veel emakeele, inglise keele ja ajaloo õpetaja. Klassikomplektide arvu vähenemine toob enesega kaasa ka tundide arvu ning mõnede õpetajate koormuse vähenemise. Sellest tingituna tuleb üle vaadata õpetajate ressurss ja võimalused, tagamaks õpetajatele normkoormus. Jätkub töö õppekava kohandamisega vastavalt riikliku õppekava nõuetele. Seoses uue õppekavaga on muutunud ka tunnijaotusplaan. Tänu paralleelklassidele oleme saanud juurutada põhikoolis diferentseeritud õppekava läbimist, jagades klassid tava- ja süvaõppeklassideks. Võimekamatele õpilastele anname juurde lisateadmisi põhiainetes. Ülejäänutele aga anname võimaluse läbida õppekava neile sobivamas, jõukohases tempos. Seoses paralleelklasside kadumisega, ei saa me jätkata samas vaimus. Tänu sellele ja õpetajate uuele orientatsioonile tööks eri tasemetega klassidega oleme saavutanud selle, et klassikursuse kordajaid on võrreldes eelmise õppeaastaga vähem. Osaliselt on tingitud ka klassikursuse kordajate arvu vähenemine abiõppe korraldamisest viimasel kolmel õppeaastal. Samas tuleb tunnistada, et esineb väljalangevust põhikoolis (viimasel aastal 6 õpilast), mis on tunnistuseks, et riiklik kohustuslik õppekava ei ole kõigile õpilastele jõukohane. Head meelt valmistavad saavutused õppetöös, 36% õpilastest õpib hästi või väga hästi. Saavutatud on auhinnalisi kohti maakonna aineolümpiaadidel. Edukamad ained on olnud inglise keel, matemaatika, keemia ja bioloogia. Hästi on läinud õpilastel ka geograafia, emakeele ja majandusõppe olümpiaadidel. Õpilased tahavad ja julgevad esindada oma kooli aineolümpiaadidel. Pidevalt tegeleme koolis töökeskkonna parandamisega. Õppetöö kvaliteet on paranenud tänu näitvahendite kasutamisele, mis varem jäid kasutamatult seisma abiruumidesse, kuna õpetajad ei jaksanud neid kaasa vedada erinevatesse klassidesse. Õppetöö muutus huvitavamaks ja näitlikumaks tänu erinevate õppemeetodite kasutamisele. Üleminek taas kabinetsüsteemile on võimaldanud paremini säilitada klasside mööblit, sest et kabinettidel on oma peremees õpetaja näol. Eelmistel aastatel, kui klassis peremehetsesid õpilased, puudus konkreetne vastutaja ja mööbel hakkas tasapisi amortiseeruma. Klassijuhatajatel oli tihti valvata rohkem ruume kui vaid oma klassi klassiruum, milles ta ise tunde ei pruukinud andagi. Sellest tulenevalt jäi tundidevälisel ajal nõrgaks ka järelevalve klassiruumis toimuva üle. Õppeaasta alguseks olid kõigis klassides vahetatud laevalgustid ja akendele paigaldatud ribikardinad. Tänu sellele on tagatud klassides reguleeritav ja tervislik valgusrežiim. IT-alane arendustöö on jäänud takerduma rahaliste vahendite vähesuse taha. Tehnoloogia areng on olnud kiire ja 1997. aastal loodud arvutiklass on ajale jalgu jäämas ehk moraalselt ja ka tehniliselt amortiseerunud. Idee sisustada üks klassiruumidest IT-vahenditega, kus oleks võimalik kasutada tehnilisi vahendeid suvalise ainetunni toimumiseks, on jäänud täitmata. Peale raha puuduse on üheks põhjuseks ka sobiva ruumi puudumine. Huvialaharidus on õppe-kasvatustöö protsessi toetav tegevus. Huvitegevusega on võimalus põhiliselt tegelda I–VIII klassi õpilastel, kes on saavutanud häid tulemusi vabariigi ja maakonna üritustel. Kooli traditsioonilised huviringid (rahvatantsu, muusika, spordi, aeroobika, käsitööringid) jätkavad oma tegevust. Noorematest astmetest lisandub järelkasvu, tegevus laieneb järjepidevusele ka põhikooli vanematesse klassidesse. Tunnustatud on meie rahvatantsu segarühm ja laulukoorid. Hästi on esinenud meie rahvapillimängijad ning neid on kutsutud esinema naabervaldadesse ja isegi teistesse maakondadesse. On olnud ka välisesinemisi. Märkimisväärne kogus õpilastöid valiti vabariigi ja maakonna õpilastööde näitusele. Hästi on läinud ka meie noortel «Viguriväntadel», kes on võitnud kõrgeid kohti jalgratta vigursõiduvõistlustel ja pääsenud Eesti esindusvõistkonda. Häid saavutusi on ette näidata ka meie sportlastel, kes on saavutanud meistritiitleid ja teisi auhinnalisi kohti maakonna spordivõistlustelt. Kuid hetkel on huvitegevusega valdavalt haaratud kaks esimest kooliastet. Endiselt tuleb otsida võimalusi huvitegevusega tegelejate arvu suurendamiseks. Takistuseks ei ole mitte huvi puudumine vanemate õpilaste osas, vaid nende õpilaste ajapuudus, mis on tingitud suurest tunnikoormusest ja transpordiprobleemidest. Väga heal tasemel on rahvakultuuri osa ringide töös (rahvatants, kapell, pilliringid, muusika, käsitöö), mis võimaldab head baasi etnograafilise töö arendamiseks ühe põhisuunana huviharidustöös. Aktiivses ja mitmekesises noorsootöös, noorkotkad-kodutütred, osaleb 70 õpilase ringis. Töö toimub tunniväliselt, nädalalõppudel ja vaheaegadel. Sisustamisjärgus on noortele antud ruumid Saaremaa Kaitseliidu majast Leisis. Noorte tegevust toetab nii Kaitseliit, vald kui ka kool. Arengueeldused: Lähiaastatel (3–4 aastat) säilib Leisis keskkool, kuna oleme suutnud ette valmistada piisavalt õpilasi oma gümnaasiumiosa tarbeks. Luues tugeva baasi algastmetes, suudame tagada õpihuvilise kontingendi ka lõpuklassideks. Tagamaks keskkooliosa säilimise ka järgnevateks aastateks, tuleb leida lisaks üldkeskhariduse andmisele sobiv lisaharu, mis soodustaks õpilaste valiku tegemist õpingute jätkamiseks Leisi Keskkoolis. Jätkates tööd õpiraskustesse sattunud õpilastega, suudame kindlustada neile nõutava põhihariduse ning koolikohustuse täitmise. Säilitades võimalikult pikaks ajaks nende õpihuvi tänu neile pakutava võimetekohase töötempo ja õpiabi pakkumisega. Üldine õpilaste arv koolis hakkab vähenema, mille tulemusena alates 2003./2004. õppeaastast väheneb klassikomplektide arv ja ka tundide üldmaht. Seoses valla kahe algkooli sulgemisega suureneb üheks õppeaastaks õpilaste üldarv. Kuid järgnevatel aastatel hakkab õpilaste arv taas kahanema, suurusjärgus 20–25 õpilast aastas. Tundide arvu vähenemine vähendab ka õpetajate töökoormust, kuid õpetajate massilist koondamist see veel kaasa ei too. Küll aga jätkub kaadri uuendamise protsess ja olemasolevale kaadrile võimalikult efektiivse kasutamisrakenduse otsimine. Töökeskkonna parandamine jääb jätkuvalt oluliseks töövaldkonnaks. Heakorrastatud koolis on õpilastel paremad eeldused pühenduda õppetööle. Õpetajad saavad kabinettides kasutada kõiki omavalmistatud või muretsetud õppevahendeid ning seeläbi rakendada oma töös erinevaid õpetamismeetodeid, muutes õppeprotsessi huvitavamaks. Tehniliste vahendite muretsemine ja kasutamine annab võimaluse demonstreerida õpilastele selliseid katseid, loodusnähtusi ja tehnoloogiaid, mida muidu oleks raske õpetada või selgitada. Jätkub pikaajaline koolihoone renoveerimine. Maakonna perspektiivplaanis oleme esmarahastatavate koolide nimekirjas esimestel positsioonidel ja loodetavasti leiab koolihoone kapitaalremont rahastamist. Ees seisab põhjalik kapitaalremont, kus töid teostatakse korpuste kaupa. Leides enam võimalusi huvitegevuseks, paraneb omakoolitunne ning ühtlasi avaneb võimalus õpilaste igakülgseks arendamiseks. 3.3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid Leisi Keskkooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Tagada kõigile õpilastele võimetekohane ja heal tasemel hariduse andmine, pakkudes selleks võimetekohast töötempot ja igakülgset õpiabi. Sellega valmistame neid ette haridustee jätkamiseks oma kooli gümnaasiumis ning seejärel ameti- või kõrgkoolides. Suurema ühtsustunde ehk omakoolitunde loomiseks tuleb edendada huvitegevust, suurendades võimalusi harrastajate ringi laiendamiseks kõigis kooliastmetes. Tõsta õpetajate professionaalset taset erialase ja psühholoogiaalase koolituse kaudu, saavutada hea koostöö õpilaste ja õpetajate vahel. Tänu järjepidevale koolitusele peaksid suutma kõik koolitöötajad teha oma tööd professionaalsemalt ning aidata kaasa kooli üldisele arengule. Tänu tehniliste vahendite kasutamisele parandada õppetöö tulemuslikkust. Töökeskkonna arendamisega tagada õpilaste turvalisus ja luua võimalus saavutada majanduslikku kokkuhoidu. 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgnevate valdkondade arendamisega: 1) Koolisisene juhtimine a. Koolisisene juhtimine b. Hoolekogu c. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2) Kooli töö plaanimine a. Kooli arengukava, plaanid b. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3) Õpetamine ja õppimine a. Ainealase töö planeerimine b. Ainealase töö korraldus c. Õpilaste osalus õppetöös d. Õpilaste hindamine 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5) Kooli töökeskkond 6) Klassi- ja kooliväline töö IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Arengukava ülesanded ja projektid 1) Koolisisene juhtimine A: Koolisisene juhtimine Pidevalt täiendades oma teadmisi ja oskusi juhtimise alal, suudab juhtkond luua sõbraliku töökeskkonna, rakendades oma oskusi igapäevatöös, soodustab meeskonnatöö arengut. Kooli juhtkond koostab pikaajalise koolitusplaani, korrigeerib seda vajadusel ja suunab kõik töötajad enesetäiendamisele, mille tulemusena saavutatakse kõrgem professionaalsusaste ning paranevad töö tulemused kõigis valdkondades. Tänu professionaalsuse suurenemisele muutub töötajate pädevus ja soov kaasa aidata kooli arengule. Töötajad oskavad ja tahavad teha ettepanekuid kooli töö paremaks korraldamiseks, täidavad täpselt oma ülesandeid lähtuvalt ametijuhendist, täidavad kooli kodukorda ja on eeskujuks õpilastele. Õppenõukogu käsitleb enam koolielu prioriteetseid küsimusi ja võtab vastu sisulisi otsuseid kooli eesmärkide ja planeeritud arengu saavutamiseks. Tõhusamast sisehindamisest kooruvad välja kooli tugevused ja nõrkused, mida saab arvestada edasise arengu planeerimisel. Tänu sisehindamise analüüsile, püstitatakse järgnevateks õppeaastateks uued ülesanded ning koostatakse üldtööplaan. Asjaajamise juurutamise tulemusena hakkab toimima kehtestatud asjaajamise kord, korrastatud saab arhiiv ja kõigile kooliga seotud isikutele on kättesaadav info kooli tegevuse kohta. Täitmise aeg, planeeritud kulud (tuhandetes kroonides), finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Juhtimisalane koolitus 7 7 7 21 Kohaliku OV eelarvest direktor 2. Avaliku info levitamine (veebi-materjalid) 2 1 1 4 Kohaliku OV eelarvest direktor B: Hoolekogu Hoolekogu muutub aktiivsemaks ja asub kooli probleemidele lahendust otsima, kasutades aktiivselt ja asjatundlikult võimalusi koolielu mõjutada. Selleks, et toetada kooli, otsida lahendusi kooli probleemidele, tuleb hoolekogu liikmeid koolitada. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Hoolekogu liikmete koolitus 1 1 2 Kohaliku OV eelarvest direktor C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Et saavutada paremaid tulemusi koolitöös on vaja saavutada parem kontakt lapsevanematega, luua tugevam side kooli ja kodu vahel. Kui lapsevanemad saavad aru, et suudavad mõjutada oma laste haridusteed ning toetavad oma lapsi, siis selle tulemusena võidavad mõlemad osapooled. Lapsevanemad ei jäta lapsi vaid kooli õpetada-kasvatada, vaid osalevad ka ise aktiivselt selles protsessis. Kodu paremaks informeerimiseks tuleb kasutada võimalikult erinevaid infokanaleid, olgu selleks siis lastevanematele mõeldud infopäevad, infolehed või lastevanemate koosolekud erinevatel tasanditel. Klassijuhatajate töö tulemusena arenguvestluste kaudu, paraneb koostöö õpilase-õpetaja-lapsevanema tasandil. Õpilastega korraldatakse regulaarselt arenguvestlusi koos lapsevanematega. Kõige tähtsam on pidev side klassijuhataja ja lapsevanema vahel. Õpilasomavalitsus võtab osa koolitöö planeerimisest ja aitab kaasa koolielu parandamisele. Oma õiguste ja kohustuste paremaks mõistmiseks koolitatakse ÕOV aktiviste. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Lastevanemate koolitamine ja üldkoosolekud 2 2 2 6 Kohaliku OV eelarvest direktor 2. Arenguvestlused õpilastega 3 3 3 9 Kohaliku OV eelarvest direktor 3. Õpilasomavalitsuse aktivistide koolitus 2 1 1 4 Kohaliku OV eelarvest huvijuht 2) Kooli töö plaanimine A: Kooli arengukava, plaanid Koolitöö planeerimine saab aluse kooli arengukavast, millest lähtuvad ka kõik teised koolitööd korraldavad plaanid. Mida enam suudetakse oma tegevust ette planeerida, seda sihipärasem on töö kooli arendamisel. Parema tulemuse saavutamiseks kaasatakse arengukava koostamisele teotahtelisi koolitöötajaid ja vajadusel peetakse nõu kooli toetavate organisatsioonidega. Meeskonnatöö tulemusena valmib asjakohane arengukava, kujuneb välja traditsioon selle korrigeerimiseks ja uuendamiseks. Kogu tegevus saab toetuse koolitusest ja ideekoosolekutest. Kogutud ja analüüsitud enesehindamise andmete põhjal koostatakse uueks õppeaastaks üldtööplaan, mis arvestab arengukava suundi ja eesmärke. Esilekerkinud puuduste likvideerimise kava on aluseks kõigile töötajatele oma tööplaanide koostamisel. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Arendusalane koolitus, ideekoosolekud 2 2 2 6 Kohaliku OV eelarvest direktor B: Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Kooli arengukava tehakse teatavaks kõigile kooliga seotud institutsioonidele ja muudetakse kättesaadavaks nii paberkandjal kui ka digitaalselt. Arengukavast lähtuvalt koostatakse üldtööplaan, milles kajastuvad nii eelmise õppeaasta analüüs kui ka ülesanded ja eesmärgid järgnevaks õppeaastaks. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Arengukava koostamine (materjalid) ja publitseerimine 1 1 1 3 Kohaliku OV eelarvest direktor 3) Õpetamine ja õppimine A: Ainealase töö planeerimine Pedagoogid töötavad uuenenud õppekava järgi ja on võtnud selle oma edasise töö planeerimise aluseks, viies ellu riiklikust õppekavast lähtuvalt kooli õppekavas püstitatud eesmärke õpilaste õpetamisel ja kasvatamisel. Õpetajad koostavad uued või korrigeerivad oma olemasolevaid ainealaseid töökavasid, suunates tähelepanu õppekavas sätestatud pädevuste arendamisele erinevates kooliastmetes ning arvestades erinevate klasside õpilaste eripära. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õppekava ja töökavade materjalikulu 1 1 1 3 Kohaliku OV eelarvest Direktor, õppealajuhataja B: Ainealase töö korraldus Üleminek kabinetsüsteemile seab õpetajatele ülesande vaadata üle olemasolev õppevahendite varu ja koostada strateegiline plaan nende kasutamiseks ning vajadusel uuendamiseks. Õppetöö huvitavamaks muutmisel tuleb kasutada näitlikustamisvahendeid, sooritada erinevaid katseid. Võimalikult sageli tuleb kasutada erinevaid õpetamismeetodeid ja rakendada erineva raskusastmega ülesandeid, et säilitada kõigi õpilaste edutunne õppetöös ja huvi õppimise vastu. I kooliastmes tuleb kõik õpilased korralikult lugema õpetada, et ei tekiks raskusi järgmistes kooliastmetes suuremahulistest tekstidest arusaamisel. Alates II kooliastmest jäetakse õpilasi klassikursust kordama vaid juhul, kui see õpilase arengule kaasa aitab. Kohe, kui on märgata õpilasel õpiraskuste tekkimist, tuleb asuda selle likvideerimisele, suunates õpilast järeleaitamisele, täiendavale õppetööle konsultatsiooniaegadel või kohaldada individuaalset õppekava. Kõigi õpiraskustesse sattunud õpilaste kohta tuleb sisse seada õpilase vaatluskaardid, et oleks kergem kohaldada õpiabi, vajadusel ka suunata eriala spetsialisti konsultatsioonile. Uuendamist vajavad arvutiklassis arvutid. Arvutiõppe paremaks korraldamiseks tuleb ühtlustada riistvaraline osa. Olemasolevate arvutite ümberpaigutamisega teistesse ainekabinettidesse koos sisevõrgu laiendamisega neis kabinettides, luuakse aineõpetajal võimalus tunnis kasutada internetis saadavat infot või arvuti õpitarkvara ja kasutada õpilaste teadmiste kontrollimisel testiprogramme. Tehniliste vahendite muretsemisel tuleb lähtuda õpetajate vajadustest ja kooli rahalistest võimalustest. Otsida tuleb võimalusi tehniliste vahendite otstarbekaks ja ratsionaalseks kasutamiseks koostöös erinevate õppeainete õpetajatega. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õppematerjalid (tabelid, lüümikud, didaktilised vahendid, mängud ja konstruktorid) 20 20 20 60 Kohaliku OV eelarvest õppeala- juhataja 2. Õpikud ja töövihikud 275 (134+92+49) 277 (135+92+50) 277 (135+92+50) 829 (404+276+ 149) Kohaliku OV eelarvest, riigieelarvest ja eelarveväline finantseerimine õppeala- juhataja 3. Tehnilised vahendid (arvutid, audio- ja videoaparaadid, projektorid, printerid) 160 (50+110) 40 40 240 (130+110) Kohaliku OV eelarvest ja eelarveväline finantseerimine direktor 4. Õpiabi (töötasu) 37 40 44 121 Riigieelarvest õppeala- juhataja 5. Erialane koolitus 87 (17+70) 89 (19+70) 83 (18+65) 259 (54+ 205) Kohaliku OV eelarvest ja riigieelarvest direktor C: Õpilaste osalus õppetöös Suuremat tähelepanu osutatakse õppetöös edukamate õpilaste arendamisele ja antakse neile lisaülesandeid, säilitades neis õpilastes võimetekohane tööpinge. Õpilaste soov esindada kooli aineolümpiaadidel tekiks tahtmisest end võrrelda kõrgendatud konkurentsitingimustes, mitte aga õpetaja sunnist või suurest kohusetundest. Õpetajate teadliku suunamistöö tulemusena peab suurenema õpilaste eneseusk oma võimetesse. Hariduse väärtustamine tuleviku püüdlusi silmas pidades ning parimate õpilaste tunnustamine kooli poolt on aluseks mõtteviisile: «Hästi õppida on POP!» Õppetöö käigus omandatud teadmiste kinnistamiseks korraldatakse õppeekskursioone kõigile III, VI ja VIII klassi õpilastele kooli finantseerimisel. Erinevatele kooliastmetele koostatakse vastav programm loodusõpetuse ja ajaloolis-kultuuriliste teadmiste kinnistamiseks, külastades erinevaid Eestimaa piirkondi. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Olümpiaadid, konkursid (sõidu- ja auhinnarahad) 7 7 7 21 Kohaliku OV eelarvest direktor, õppeala- juhataja 2. Võistlused (sõidu- ja auhinnarahad) 25 25 25 75 Kohaliku OV eelarvest direktor 3. Õppekäigud ja -ekskursioonid 25 25 25 75 Kohaliku OV eelarvest direktor D: Õpilaste hindamine Õpetajad juhinduvad riiklikust hindamisjuhendist ja on selle põhjal välja töötanud hindamise alused, mis on õpilastele teatavaks tehtud. Õpilastele on selgeks tehtud arvestuslike tööde sooritamise kord ja tulemuste arvestamine. Õpilaste tunnustamiseks väljatöötatud tunnustamise alused toimivad õpilasi innustavalt ning motivatsioon omandada head haridust muutub aina prevaleerivamaks õpilaste seas. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õpilaste tunnustamine 10 12 15 37 Kohaliku OV eelarvest direktor 2. Õpiprojektid 18 21 21 60 Eelarveväline finantseerimine direktor 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolikohustuse täitmine on õpilastele tagatud tänu hästi korraldatud õpilastranspordile ja pikapäevarühmade ning internaadi töö korraldusele. Esimese kahe kooliastme õpilased saavad peale õppetunde tegelda huvitegevusega või osaleda pikapäevarühma töös. Gümnaasiumi õpilastele, kes elavad väljaspool Leisi valda, on loodud tingimused elamiseks kooli internaadis. Paremate tingimuste loomiseks tuleb renoveerida internaadis elektrisüsteem ja uuendada mööblit. Pikapäevarühmadele tuleb muretseda juurde õpilasi arendavaid lauamänge ja muid vahendeid vaba aja sisustamiseks. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Internadi renoveerimine (elektrisüsteem, sanitaarremont) 40 20 25 85 Kohaliku OV eelarvest direktor 2. Õpilasliinid 540 550 560 1650 Kohaliku OV eelarvest direktor 3. Pikapäevarühmade rahastamine (töötasud) 82 90 99 271 Kohaliku OV eelarvest direktor 4. Internaadirühma rahastamine (töötasud) 31 34 37 102 Kohaliku OV eelarvest direktor 5) Kooli töökeskkond Kooli töökeskkonda mõjutab esmalt õpilaste suhtumine kooli («meie» tunne), selleks tuleb teha tihedamat koostööd kodu ja kooli vahel. Kaasata rohkem lapsevanemaid kooli tegemistesse (kasutades meedia abi ka passiivsete lapsevanemate ärgitamiseks ja teavitamiseks). Korraldada vanematele koosolekuid vähemalt kaks korda aastas, klassiõhtuid koos lapsevanematega jne. Lähiaastatel seisab ees kabinettide sisustamine uue mööbliga ja kaasaegsete tehniliste vahenditega. Amortiseerunud toolid, lauad ja kapid tuleb asendada uutega. Arvutiklassi uuendamisel leida võimalusel suurem ruum kuhu paigutada rohkem arvuteid, et tagada õpilastele individuaaltöö võimalus ja erinevate ainete õpetamine arvutiklassis. Kõledad koridorid muuta lapsesõbralikumaks, paigaldada istumisnurgad ja muuta uste värv heledamaks, seinu kaunistada parimate õpilastöödega (raamitud pildid, fotod). Koridorides ja klassides jätkata taimede hooldamist ning vajadusel asendada osa taimi uutega. Leides vahendeid koolihoone kapitaalremondiks, tuleks alustada remonditöödega sektsioonide kaupa, alustades peasissekäigu parempoolse sektsiooniga. Edasi järgneksid õppekorpuse teine osa, söökla söögisaal, garderoob, administratiivosa ja lõpuks ujula ning muud spordikorpuse remontimata ruumid. Uuendada tuleb elektrisüsteemi ja jätkata valgustite vahetamist üldkasutatavates ruumides. Uute valgustite paigaldamisel tuleb tagada normidele vastav valgustugevus ja saavutada kokkuhoid energiakasutusel. Soojakadude vältimiseks tuleb tasakaalustada küttesüsteem ning vahetada sooja läbilaskvad aknad. Alustada vee ja kanalisatsioonitöid, tagamaks õpilastele ja personalile nõuetele vastav, hea lõhna ja maitseomadustega joogivesi. Töökojas on vaja korralikult välja ehitada ventilatsioon ning tagada puidutolmu kogumine ruumis. Õppekavas ettenähtud kodunduse tundideks tuleb leida koolimajas sobiv ruum ning see vastavalt sisustada. Raamatukogus tuleb aktiivselt kasutusele võtta tagumine abiruum, võimalusel paigaldada sinna arvutid. Muretseda juurde kirjandus- ja teatmeteoseid, tagamaks õppekava täitmine. Õpilaste toitlustamisel tuleb jätkata kõigi õpilaste toitlustamist, pakkudes maitsvat, tervislikku ja sooja koolitoitu. Teistkordselt tuleb hakata toitlustama pikapäevarühma õpilasi ajavahemikus kella 13.30–14.30. Jätkata hoiukappide muretsemist kõigile soovijaile. Riietusruumid ehitada nii, et kõigil õpilastel oleks koht jalanõudele ja üleriietele (kaaluda riietusruumide üleviimist numbrisüsteemile). Kooli esindusruum, aula, tuleb kapitaalremondi käigus suurendada koridori arvelt, toolid tuleb asendada uutega, uuendada kardinad ja mõelda lava kaasaegsemale konstruktsioonile. Välja ehitada ja sisustada rahvakultuuriruum ja otsida koht rahvariietele koos garderoobiga. Remontida WC-d . Lisaks kooli sisesele töökeskkonnale, tuleb pöörata tähelepanu ka kooliümbruse ohutusele ja haljastusele (loodusrada). Vana koolimaja vundamendile tuleb paigaldada mälestusmärk. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kabinettide sisustamine: sellest: 43 43 43 129 Kohaliku OV eelarvest direktor, majandus- juhataja a) lauad 18 18 18 54 Kohaliku OV eelarvest direktor, majandus- juhataja b) toolid 15 15 15 45 Kohaliku OV eelarvest direktor, majandus- juhataja c) kapid, riiulid 10 10 10 30 Kohaliku OV eelarvest direktor, majandus- juhataja 6) Klassi- ja kooliväline töö Valla noorsootöö paremaks toimimiseks on ehitusjärgus huvikeskuse ruumid, kus lähiajal tuleb ära lahendada ruumide sisustamisega seotud probleemid ja kinnitada ruumides toimuv tegevuskava koos kodukorra eeskirjadega. Projektitaotlused ja erinevate rahastamisvõimaluste otsimine on oluline koht toetamaks huvialatöö arengut koolis. Huvialahariduse töö korraldamise aluseks on tegevuskava ja ürituste plaan. Suurenenud on kooli ÕOV aktiivsus ja vastutusvõime nende plaanide täitmisel. Olulised on ÕOV koolitusprogrammid (maakondlikud, vabariiklikud), milles osalemine peab kindlasti jätkuma. Rohkem tuleb kaasata nooremaid kaasõpilasi ÕOV töösse. Lahendada tuleb ka ÕOV ruumi küsimus. Vähemalt 1 kord kuus korraldatakse ÕOV koosolek, mis on avatud ka kõigile teistele huvilistele. Õpilasküsitluste tulemusena osaleksid õpilased III ja IV kooliastmes enesekaitse, arvuti, peotantsu, foto, looduse (koolimetskonna töö, kooliaed), kodu-uurimise, ansamblite, suhtlemise, keskkonna, tehnika, rahvusvaheliste suhete, Punase Risti, kodunduse, rahvusliku käsitöö ja draamaringi töös. Selleks tuleb leida võimalused nende soovide realiseerimiseks. Piirangud nende ringide tegevusele paneb pingeline õppekoormus, õpilastranspordist tingitud, piiratud ajakava, ruumide nappus, juhendajate leidmine ja rahalised võimalused. Õpilaste aktiviseerimiseks huvitöö korraldamisel koolis valib iga klass endale õppeaastaks ülesande, mis aasta lõpuks tuleb täita. Läbimõeldult tuleb tegelda motivatsiooni ja tunnustuse kriteeriumite koostamisega õpilaste huvi tõstmisel huvialatöö vastu. Koostöö ja ühtsustunde suurendamiseks koolis tuleb huvitöös erinevate astmete aineõpetajatel ja klassijuhatajatel korraldada ühiseid koosolekuid ning kasutada erinevaid informatsiooni vahetamise vorme. Kehakultuuri osas on loodud väga head tingimused õpilaste tunniväliseks tööks. Lahendada tuleb liikumis- ja aeroobikarühmade piiratud ruumikasutus (aula), mis peaks koolis eelkõige olema esindusruumina kasutatav koos kaasaegse varustusega. Noorsootöös on oluline pöörata tähelepanu rahvusvaheliste suhete loomisele. Jätkama peab tööd projektidega, mis on suunatud õpilaste vaba aja sisustamisele ja kasvatustöö küsimustele. Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Klassi- ja kooliväliste ürituste rahastamine: sellest: 319 351 390 1060 Kohaliku OV eelarvest huvijuht a) osavõtumaksud, korraldamiskulud 15 15 17 47 Kohaliku OV eelarvest huvijuht b) transpordikulud 50 55 60 165 Kohaliku OV eelarvest huvijuht c) tunnustamine 10 12 15 37 Kohaliku OV eelarvest huvijuht d) huviringide rahastamine (töötasud) 234 257 283 774 Kohaliku OV eelarvest e) huviringide rahastamine (materjalid) 10 12 15 37 Kohaliku OV eelarvest huvijuht 4.2. Ressursside andmik Milline on kokkuvõttes ressursside vajadus ja kuidas on ressursid tagatud. Jrk nr Finantseerimise allikas 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu 1. Kohaliku OV eelarvest 1364 1389 1458 4211 2. Riigieelarvest 199 202 201 602 3. Eelarveväline finantseerimine 177 71 71 319 Kokku: 1740 1662 1730 5132 V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja uuendatakse märtsikuu koolivaheajal. Arengukava muudatused pannakse avalikule arutelule ja need kinnitab õppenõukogu. Arengukava muudatused vaatab läbi hoolekogu ja kinnitab Leisi Vallavolikogu. Volikogu esimees Marika PULK