Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-35-01 M. G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 3, § 184 lg 1 ning § 184^2 lg 1 järgi — RT III, 2001, 15, 159

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. aprillil 2001. a 3-1-1-35-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ja liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas 13. märtsil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 3, § 184 lg 1 ning § 1842 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. G. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsusega tunnistati M. G. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks, § 184 lg 1 järgi kolme kuu arestiga, § 1842 lg 1 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ning § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel, liites need karistused osaliselt, mõisteti talle karistuseks kuritegude kogumi eest kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Narva Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud kandmata karistus (8 kuud vabadusekaotust) ning M. G. lõplikuks karistuseks mõisteti neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. detsember 1999. a. Sama otsusega tunnistati süüdi ka A. T., kuid tema osas ei ole kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti M. G. Narva Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, mille eest teda karistati kaheksa kuu vabadusekaotusega tingimisi katseajaga kaks aastat. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 1999. a otsusega tühistati see otsus osaliselt. Kriminaalkolleegium võttis arvesse M. G. vahi all viibitud ajavahemikku 8. maist 1998. a kuni 12. jaanuarini 1999. a, s.o kaheksa kuud ja neli päeva, ning sellest tulenevalt luges linnakohtu poolt mõistetud karistuse – kaheksa kuud vabadusekaotust – kantuks. 2. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsuse vaidlustasid kohtualused M. G. ja A. T. M. G. ei nõustunud enda süüdimõistmisega KrK § 195 lg 3, § 184 lg 1 ja § 1842 lg 1 järgi. A. T. palus karistuse kergendamist. 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsus osaliselt. KrK § 45 alusel arvestati M. G. lõpliku karistusaja – neli aastat vabadusekaotust – hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 8. maist 1998. a kuni 12. jaanuarini 1999. a, s.o 8 kuud ja 5 päeva ning 31. detsembrist 1999. a kuni 15. detsembrini 2000. a, s.o 11 kuud ja 15 päeva, kokku 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi M. G. kanda karistust 2 aastat 4 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 16. detsember 2000. a. Menetlus Riigikohtus 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes palub tühistada M. G. KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse ja KrK § 45 sätete kohaldamise. 4.1. Kassaator peab ekslikuks ringkonnakohtu otsust osas, millega vähendati M. G. mõistetud karistust eelmises kriminaalasjas kantud karistuse, s.o 8 kuu ja 5 päeva võrra ning osas, millega jäeti jõusse tema lõpliku karistuse mõistmine KrK § 41 lg 1 sätete järgi. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks M. G. pannud käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod toime katseajal, on ekslik. Protesti esitaja märgib, et esimese linnakohtu otsusega mõistetud kaheksakuulise vabadusekaotusliku karistuse luges ringkonnakohus kantuks. Järelikult on tegemist olukorraga, kus M. G. pani pärast eelmise karistuse ärakandmist toime uued kuriteod, mille eest tuleb mõista lõplik karistus KrK § 40 lg 1 sätete järgi. KrK § 41 sätete kohaldamine ei ole prokuröri arvates võimalik, kuna üks liidetavatest, s.o eelmise otsuse järgi kandmata karistus, puudub. Kassaator peab arusaamatuks ringkonnakohtu viidet Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-39-99 (RT III 1999, 19, 181) ning leiab, et sellel puudub vähimgi sarnasus käesolevas asjas lahendatavate küsimustega. Prokurör leiab, et M. G. lõplikuks karistuseks peab jääma KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust algusega 31. detsembrist 1999. a. Ta taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a ja Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsuse tühistamist M. G. mõistetud lõpliku karistuse osas ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 5. Riigikohtu istungil prokurör ja kaitsja toetasid kassatsioonprotesti. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. 6.1. Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes on see, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a kohtuotsuse resolutiivosa on arusaamatu ja mitmeti mõistetav ning sellega on rikutud ka süüdimõistetute kaitseõigust. Nimetatud kohtuotsuse resolutiivosa p-des 1 ja 2 on tühistatud linnakohtu otsus M. G. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3; § 184 lg 1, § 1842 lg 1 ja § 195 lg 3 järgi mõistetud karistuse osas, arvestatud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja näidatud, kui palju karistust jääb tal kanda. Sama kohtuotsuse resolutiivosa p-s 3 on aga tühistatud uuesti linnakohtu otsus M. G. süüdistusasjas ning seetõttu jääb arusaamatuks, millises osas Narva Linnakohtu otsus M. G. suhtes jäi muutmata ja millises osas tühistati. KrMK § 275 lg 2 kohaselt peab aga kohtuotsuses olema täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on süüdi mõistetud ja kohtualusele iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Samasugune kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine esineb ka sama kohtuotsusega süüdi mõistetud A. T. suhtes, kusjuures kohtuotsuse resolutiivosa p-s 3 on tühistatud linnakohtu otsus A. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 2025 lg 1 järgi ning resolutiivosa p-s 4 on talle karistus mõistetud üksnes Krk § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi, jättes lahendamata küsimuse süüdistuses KrK § 2025 järgi. Siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegium vastavalt AKKS § 49 lg-le 5 laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile samas kuriteos süüdimõistetutele, s.o ka A. T. suhtes. 6.2. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb alljärgnevas. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsusega on ekslikult KrK § 41 alusel liidetud mõistetud karistusele sama kohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud kandmata karistus, sest tegelikult oli M. G. see karistus juba kantud seoses vahi all viibimisega 8. maist 1998. a kuni 12. jaanuarini 1999. a. Viru Ringkonnakohus on õigesti eelvangistusaja arvestanud KrK § 45 alusel karistusaja hulka. Ekslikult on aga ringkonnakohus märkinud otsuses, et kuna uued kuriteod pandi toime katseaja kestel, tuleb mõista karistus kohtuotsuste kogumi järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et uued kuriteod pani M. G. toime pärast Narva Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist ja ei ole alust rääkida kuritegude toimepanemisest katseaja kestel. Kui süüdimõistetu pärast eelmises asjas karistuse ärakandmist paneb toime uued kuriteod, mõistetakse talle lõplik karistus kuritegude kogumi eest Krk § 40 lg 1 alusel, mitte KrK § 41 alusel, mis sätestab karistuse mõistmise mitme kohtuotsuse järgi, s.o juhul kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime uue kuriteo. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 49 lg-st 5, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a kohtuotsus M. G.i ja A. T. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule. 2. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt. 3. Välja mõista M. G. riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 5. aprillil 2001. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER