Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna jäätmekava — KO, 194, 1821

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 36 4 ning jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 42 alusel 1. JÄÄTMEKAVA SEADUSANDLIK TAUST 1.1. Mõisted 1.1.1. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 1.1.2. bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; 1.1.3. jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 1.1.4. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 1.1.5. jäätmejaam on tugiprügila, kus toimub jäätmete ümberlaadimine, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ning biolagunevate jäätmete kompostimine; 1.1.6. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 1.1.7. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi; 1.1.8. jäätmemaja on spetsiaalne selleks ehitatud lukustatav kerghoone, kus on erinevad konteinerid võimalike sorteeritud jäätmete jaoks; 1.1.9. jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; 1.1.10. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 1.1.11. jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 1.1.12. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 1.1.13. jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, välja arvatud jäätmete energiakasutus; 1.1.14. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 1.1.15. jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; 1.1.16. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 1.1.17. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 1.1.18. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 1.1.19. metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; 1.1.20. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 1.1.21. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise või omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 1.1.22. pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 1.1.23. pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid; 1.1.24. probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 1.1.25. prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 1.1.26. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu mingeid olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades; 1.1.27. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 1.2. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvas seadusandluses. Seadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded Jäätmeseadus § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses § 39 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu § 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja selle sisu täpsustamine § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ja maavanemale § 56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi korraldamine § 57–58 Jäätmekava eelnõu avalikustamisel arvamuste avaldamine ja ettepanekute ning vastuväidetega arvestamine ning tulemustest teatamine § 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale (v.a tootjavastutuse korral) § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära. § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 25, 168; 56, 401) alusel kehtestatud korras. § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 3 Veopiirkonnas ei tohi teenindavate elanike arv ületada üldjuhul 10 tuhandet. § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse organ, lähtudes eeldatavalt jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemisekord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 % ulatuses jäätmete päritolu koha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 % ulatuses riigieelarvesse. § 133 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. Pakendiseadus § 15 Kohaliku omavalitsuse organi kohustused lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmeeeskirjas. § 15 Kohaliku omavalitsuse organi kohustused lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Keskkonnajärelevalve seadus § 2 Keskkonnajärelevalve lg 1 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. § 3 Keskkonnajärelevalve toestajad lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohaliku omavalitsuse organ või -asutus § 6 Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve lg 1–4 Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Keskkonnaministri määrused Määrus nr 34 17.03.1999 JS § 36 rakendmaine jäätmeloa andmisel Annab oma seisukoha taotluse suhtes ja edastab taotluse koos seisukohaga 21 päeva jooksul loa andjale; metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel annab õiendi jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu või ruumide omaniku kohta. Määrus nr 34 26.06.2001 Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks § 69 lg 2 Võivad esitada seisukoha keskkonnateenistusele prügila sulgemisotsuse kohta. Allikas: Riigi Teataja 1.3. Omavalitsuse seadusandlus Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena jäätmehoolduseeskiri, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord ja heakorraeeskiri. Viljandi linnas kehtib hetkel Viljandi Linnavolikogu 27. septembri 2002. a määrus nr 128 «Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine», milles on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse ja kõrvaldamise korraldamine ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka tervisele ja keskkonnale jäätmetest põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord on vastu võetud Viljandi Linnavolikogu 22. veebruari 2002. a määrusega nr 100 «Jäätmehoolduseeskirja muutmine» Viljandi linna heakorra eeskiri on kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 27. septembri 2002. a määrusega nr.123 «Viljandi linna heakorra eeskirja kinnitamine». Heakorraeeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otseselt või kaudsemalt seonduvad ka jäätmealase tegevusega. 2. ÜLDANDMED VILJANDI LINNA KOHTA 2.1. Asukoht, maakasutus ja elanike arv Viljandi linn asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgoru loodekaldal. Linna piiresse jäävad Valuoja oja koos mitmete tehisjärvedega ja Uueveski oja. Viljandi pindala on 14,6 km2, suurima osa (21,6 %) linna territooriumist moodustab elamumaa (vt Tabel 2). Tabel 2. Linna maakasutus seisuga 27.04.2004. a. Maakasutus Pindala, ha % Elamukrundid 314 21,6 Tööstusterritooriumid 151 10,3 Ärihooned 77 5,3 Ühiskondlike hoonete maa 92 6,3 Sotsiaalmaa 10 0,7 Transpordimaa 189 13 Riigikaitse maa 19 1,3 Üldmaa 105 7,2 Jäätmehoidla maa 35 2,4 Veekogude alune maa 172 11,8 Muud maad 293 20,1 Kokku 1457 100,0 Allikas: Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi Linnavalitsuse) arhitektuuri- ja maakorraldusameti andmed. Viljandi linn koosneb kuuest suuremast linnaosast – Männimäe, Paalalinn, Kantreküla, Uueveski, Peetrimõisa ja kesklinn. Männimäe ja Paalalinn on korterelamurajoonid, Kantreküla, Uueveski ja Peetrimõisa on eramute rajoonid ning kesklinnas on hulgaliselt büroosid. Tööstus on enamjaolt koondunud Männimäele ja Kantrekülla. Viljandis on käesoleval ajal esindatud kaks transpordiliiki – maanteeühendus ja raudteetransport. Viljandi asukoht teiste linnade suhtes on üsna hea – läbi Viljandi kulgevad transiitteed Pärnust Tartusse ja edasi Lõuna-Eestisse, samuti saarte ühendusteed Lõuna-Eestiga läbi Viljandi. Viljandi maakonna piirid ulatuvad Läti Vabariigi piirini. Viljandi linnas on teid kokku 83,8 km, sellest 32,5 on kruuskattega teid. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Elanike arvu poolest on Viljandi suuruselt kuues linn Eestis. Kõige rohkem oli elanikke 1991. a., viimastel aastatel on elanike arv pidevalt vähenenud. Viljandi asustustihedus on 1409,06 inimest ühe ruutkilomeetri kohta (Tabel 3). Tabel 3. Viljandi linna elanike arv aastatel 2000–2003 Aasta Elanike arv 2000 21 529 2001 20 703 2002 20 558 2003 20 509 2.2. Ettevõtlus Viljandi linnas Viljandi linna ettevõtlusalase andmebaasi kohaselt tegutseb seisuga 1. jaanuar 2004. a Viljandi linna haldusterritooriumil 916 ettevõtjat, neist ca 1/4 asukoha aadressiks on erinevad omavalitsusüksused väljaspool Viljandit. Äriregistri andmetel on seisuga 1. aprill 2004. a asukohaga Viljandi linn registrisse kantud 813 ettevõtjat, kellest omakorda üle 10% tegutseb väljaspool Viljandi linna haldusterritooriumi. Ettevõtlusvormilt jagunevad Viljandis tegutsevad ettevõtjad järgmiselt: 146 aktsiaseltsi, 377 osaühingut, 5 tulundusühistut, 2 täisühingut, 2 usaldusühingut ja 384 (neist 242 äriregistrisse kandmata) füüsilisest isikust ettevõtjat. Tegevusalade lõikes jagunevad tegutsevad ettevõtjad järgmiselt: teenindusega tegelevad ca 50%, kaubandustegevusega ca 45% ja tootmisega ca 5%. Puidu- ja tekstiilitööstus toodavad kohalikule turule üsna tagasihoidliku osa toodangust, põhiosa toodangust läheb Eesti siseturule ja ekspordiks. Toiduainete tööstus toodab nii kohalikule turule kui ka siseturule. Tootmisettevõtted on peamisteks uute töökohtade loojateks Viljandi linnas. 2.3. Tööhõive ja sissetulekud Tööhõive ja sissetulek on olulised jäätmehoolduse arengut mõjutavad tegurid. Madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid. Euroopa Liidu soovituste kohaselt ei tohiks ühe leibkonna jäätmemajandusele tehtavad kulutused ületada 1,5% leibkonna kuusissetulekust. Seega on 2,5 inimesega leibkonna kulutused jäätmehooldele soovitatav piiritleda 90 krooniga kuus. (Viljandi linna eramajades on soovituslik piirsumma juba ületatud) Viljandimaa leibkonnaliikme kuu netosissetulek 2003. a oli 2388 krooni. Eesti keskmine leibkonnaliikme kuu netosissetulek 2003. a oli 2789 krooni. Töötus seisuga 1. aprill 2004. a Viljandi linnas: töötute arv (registreeritud) kokku: 583, töötuse % tööealistest 4,8 (Riigi Statistikaameti andmed). 2.4. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis 2004. a mai seisuga 2.4.1. Olmejäätmed Viljandis tegelevad olmejäätmete kogumise, veo ning prügikonteinerite rendiga Cleanaway AS ja Ragn-Sells AS. Viljandist pärinevad olmejäätmed ladestatakse üldjuhul kohalikus prügilas. Ragn-Sells AS prügiveokid viivad linnast kogutud jäätmeid ka teistesse prügilatesse (näiteks Tartumaale Laguja ja Aardlapalu prügilatesse). Ragn-Sells AS ladustab Viljandi prügilasse ka mujalt toodud olmejäätmeid. Nii füüsilised kui juriidilised isikud sõlmivad jäätmekäitlusfirmaga prügiveolepingu ning teenuse eest tasumine toimub vastavalt arvestuslikule jäätmekogusele otse firmadele. Mõlema firma puhul on võimalik nii regulaarne äravedu kui jäätmete vedu tellimisel. Eraisikutel ja ettevõtetel on võimalus osta prügila käitajalt Cleanaway AS-lt prügitalongid ning viia jäätmed oma transpordiga Viljandi prügilasse. Linna haljastutele, parkidesse ja bussipeatustesse paigaldatud konteinerite hooldamist finantseeritakse linna eelarvest. 2.4.2. Ehitusjäätmed Ehitusjäätmete kogumise ja veoga Viljandi linnas tegeleb Cleanaway AS. Ehitusjäätmete kogumiseks viiakse vastavalt kliendi soovile kohale kas 8 m3,12 m3 ja 20 m3 konteiner. Ettevõtetel on võimalus viia ehitusjäätmeid ka oma transpordiga prügilasse. Käesoleval ajal ladestatakse ehitusjäätmed Viljandi prügilas. Soodustingimustel võetakse Viljandi prügilas vastu sorteeritud inertseid jäätmeid (pinnas), mida on võimalik kasutada prügila kattematerjalina. Ehituspuitu eraldi võetakse vastu Viljandi prügilas Pärnu mnt 36, see purustatakse hakkeks, eelnevalt eraldatakse metall. Ehitusprügi ja sorteeritud inertseid jäätmeid võetakse vastu vastavalt Linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale. 2.4.3. Mahukad jäätmed Mahukaid jäätmeid käesoleval ajal tsentraliseeritult ja organiseeritult Viljandi linnas ei koguta. Televiisoreid on ohtlike jäätmetena viidud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse Cleanaway AS territooriumile Musta tee 9 ja Viljandi prügilasse Pärnu mnt 36. 2.4.4. Tarbeesemed Kasutatud riideid, majapidamistarbeid, raamatuid, mänguasju jne saab anda Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühenduse keskusesse Lääne 6 keldrikorrusel. Samu asju, lisaks mööblit, saab anda MTÜ Viljandi Abikeskusesse Riia mnt 95–11. 2.4.5. Kanalisatsioonijäätmed, fekaalid Fekaalide ning kanalisatsioonisetete veoga Viljandi linnas tegeleb Viljandi Veevärk AS. Käesoleval ajal on ainsaks ametlikuks kanalisatsioonisetete ja fekaalide purgimiskohaks Tüma heitvetepuhasti. Tüma reoveepuhastisse on viidud Viljandi Veevärk AS andmetel 2003.a. reovett+fekaale ca 2430 m3. 2.4.6. Haljastusjäätmed Haljastusjäätmete kompostimist teostab Cleanaway AS. Komposteerimisväljak asub Viljandi prügila territooriumil. Kompostimisele lähevad hetkel ainult linnahaljastuses tekkivad jäätmed, eraldi arvestust koguste kohta ei peeta. 2.4.7. Vanapaber ja kile Vanapaberit kogutakse linnas suuremate kaubanduskeskuste juures (kaupluste omajäätmed), lasteaedade ja koolide juures (lasteasutuste omajäätmed) ja üksikute korteriühistute poolt. Linna elanikel ja asutustel on võimalik vanapaberit ära anda prügila territooriumil jäätmekeskuses. Cleanaway AS teostab ka kokkuleppelist paberivedu tellimusel. Siiski satub suurem osa paneelmajade majapidamistest pärinevast vanapaberist olmeprügina prügilasse. Ahiküttega majades on suurem osatähtsus paberi põletamisel. Arhiivimaterjalide utiliseerimisega tegeleb Infokaitsesüsteemide OÜ. Kilet on võimalik ära anda Viljandi prügilas Pärnu mnt 36. Kogutud paber ja kile antakse üle Cleanaway Sekto AS-le. 2.4.8. Klaas-, alumiinium- ja plasttaara Klaasi kogumiseks on linna paigaldatud 10 klaastaara kogumise konteinerit: Vaksali tn. 11 (Korneri kauplus) – 1 konteiner Lääne tn. 2 (Maksimarket) – 3 konteinerit Suur-Kaare tn. 45 – 1 konteiner Suur-Kaare tn. 49 – 1 konteiner Tallinna tn. 21 (Centrum) – 2 konteinerit Koidu tn. 3 –1 konteiner Mihkel Veske tn. 1 – 1 konteiner Jakobsoni tn. 4 –1 konteiner Tallinna tn. 3 (VTÜ Kaubamaja õu) – 1 konteiner Turuplats 1 (kpl. Liiwi Heliis ) – 1 konteiner Lisaks on linna lasteasutustes ja mõnes korteriühistus paigaldatud omatarbeks erikonteinerid nimetatud jäätmegrupi kogumiseks. Konteinereid omavad, hooldavad ning tühjendavad AS Vaania Tallinnast ja Cleanaway AS. Terveid ja standardseid pudeleid ostetakse tagasi ka linna suuremates kauplustes. 2005. aastast on kauplused, kus müüakse aktsiisimaksuga koormatud pakendeid (klaaspudelid, purgid) kohustatud looma pakendite tagasiostmise süsteemi. Plastiktaarat võib viia ka Viljandi prügila jäätmekeskusesse. Kogutud plastikjäätmed antakse sorteeritult ja pakendatult üle Cleanaway Sekto AS-le. 2.4.9. Metall Vanametalli ning elektroonikamurdu ostab FIE Priit Kalle (Vaksali tn 44, Reinu teel kivisöe laoplatsi taga), kes vahendab kogutud jäätmed EMEXile. Vanametalli, sh autovrakkide äraveo saab samast tellida. Viljandi prügilas võetakse vastu kodumasinaid, külmikuid, metalli jmt. vastavalt Linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale. 2005. aastast on kohustatud Viljandi linnas elektroonikaseadmeid müüvad ettevõtted vanad elektroonikaseadmed tagasi võtma. 2.4.10. Tekstiil Tekstiilijäätmeid tekkis 2003. a. 349,4 tonni. Tekstiilijäätmeid võetakse vastu Viljandi prügilas Pärnu mnt. 36. Jäätmed ladustatakse kuni prügila sulgemiseni Viljandi prügilas. Suurim tekstiilitööstus Toom Tekstiil AS purustab oma jäätmed ise ja taaskasutab neid. 2.4.11. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete (telerid, päevavalguslambid, aegunud ravimid, õli- ja värvijäätmed, lahustijäätmed, kemikaalid, mürkained, patareid, akud) kogumist elanikkonnalt on alates 1997 aasta maikuust finantseeritud Viljandi linna eelarvest ning kogumist on läbi viinud AS MASP. Käesoleval ajal on eraisikutel ohtlike jäätmete üleandmiseks järgmised võimalused: – ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Musta tee 9 Cleanaway AS ja Viljandi linna prügila territooriumil Pärnu mnt. 36, kuhu eraisikud saavad tasuta anda majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed; – patareid raekotta, maavalitsusse ja keskkonnateenistusse ning linna suurematesse kauplustesse paigaldatud patareikastidesse. Juriidilised isikud on kohustatud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ettevõtetega lepingute sõlmimisega tegelevad AS MASP ja AS Epler & Lorenz. 2.4.12. Haiglajäätmed ja vanad ravimid Viljandi linnas on 14 perearstipraksist, 9 hambaravikabinetti, 7 eriravi asutust, 1 hoolekandeasutust, 10 apteeki ning lisaks neile töötab Viljandis Maakonnahaigla (Viljandi Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna andmed). Haiglajäätmete ja vanade ravimite utiliseerimine on meditsiiniasutuste enda korraldada. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmekäitlejatele. Tõsised probleemid on bioloogiliste jäätmete utiliseerimisega. Bioloogilisi jäätmeid on senini suudetud põletada ümberkaudsetes katlamajades (Viljandi Soojus AS katlamaja). Vaja on rajada nõuetekohane põletusseade – krematoorium. Muud jäätmed taaskasutatakse või käideldakse maakonnast väljas. Eraisikud saavad vanu ravimeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunktidesse Musta tee 9 ja linna prügilas. Prügilasse on keelatud ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Seal nimetatud jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks praegu võimalused puuduvad. 2.4.13. Vanad autokummid Vanade autokummide korraldatud kogumist Viljandi linnas ametlikult ei toimu. Autokumme on võimalik ära anda rehvihooldustöid teostavate ettevõtetega kokkuleppel. Viljandi prügimägi vanu autokumme vastu ei võta. 2.4.14. Jäätmete koostis Viljandi linn teostas 2001. aastal olmejäätmete koostise uuringu. Uuringust selgus, et peamise osa moodustavad paber ning köögi- ja aiajäätmed, klaas, plastik ning puit (vt Tabel 4). Varieeruvused on linnaosade lõikes. Tabel 4. Viljandi linna olmejäätmete koostise uuring, kaaluprotsentides Jäätmed Korrusmaja konteiner, % Kesklinna konteiner, % Eramaja konteiner, % Keskmine, % Paber 208 14,2 8,5 14,5 Tekstiil 3,7 0,9 4,2 2,9 Klaas 3,7 11,9 4,4 6,7 Plastik 5,3 4,1 9,1 6,2 Metall 2,2 0,9 0,5 1,2 Puit 1,4 13,6 7,5 Kumm 0,5 0,5 Nahk 0,7 0,7 Ehituspraht 1,6 1,6 Tuhk 5,3 33 19,3 Aia- ja ja köögijäätmed 60,1 47 40 49,0 2.4.15. Jäätmete kogused Tabelis 5 on toodud ülevaade 2003. a kogutud jäätmete koguste kohta Viljandi linnas. Kõige suurem osakaal on sega- ja olmejäätmetel ning pinnasel. Tabel 5. Viljandi linnast kogutud jäätmete kogused 2003. aastal Jäätmete nimetus Kogutud kogus Viljandi linnast, t Jäätmete osakaal, % Sega- ja olmejäätmed 9106,3 58,7 Ehitusjäätmed 677,6 4,4 Paber ja papp 75,7 0,5 Koldetuhk 10,0 0,06 Tekstiilijäätmed 349,4 2,3 Aia ja pargi prügi 35,3 0,2 Kilejäätmed 8,0 0,05 Pinnas 4975,1 32,1 Plastid 26,2 0,2 Kalmistujäätmed 236,0 1,5 Kokku 15499,6 100,0 2.5. Jäätmete vastuvõtukohad ja Viljandi linnas tegutsemisluba omavad jäätmekäitlejad mai 2004 seisuga. 2.5.1. – olmejäätmete kogumine ja transport; Musta tee 9 Viljandi; Cleanaway AS 2.5.2. – ohtlike jäätmete kogumine ja transport; Laki 25 Tallinn; AS MASP 2.5.3. – olmejäätmete kogumine ja transport; Sepa tn. 26 Tartu; RagnSells AS 2.5.4. – fekaalide ning kanalisatsioonisetete vedu; Jakobsoni 3 Viljandi; Viljandi Veevärk AS 2.5.5 – tavajäätmete prügila – Pärnu mnt. 36 Viljandi; Cleanaway AS 2.5.6. – klaastaara vastuvõtupunktid – Viljandi linn; 2.5.7. – Viljandi linna elanikelt ohtlike jäätmete vastuvõtu punktid Musta tee 9 ja Pärnu mnt. 36; Viljandi; Cleanaway AS 2.5.8. – settega heitvee ja fekaalide vastuvõtupunkt – Tüma puhastusseade, Pärsti vald; Viljandi Veevärk AS 2.5.9. – vanametalli vastuvõtt; Vaksali tn. 44 Viljandi; FIE Priit Kalle 2.5.10. – komposteerimisväljak; Pärnu mnt. 36 Viljandi; Cleanaway AS 2.5.11. – ohtlike jäätmete käitlemine; Ravila 75 Tartu. AS Epler&Lorenz 3. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID 3.1. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil 3.1.1. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia ja Keskkonnategevuskava on olulisimad üleriiklikud keskkonnakorraldust mõjutavad dokumendid. Keskkonnastrateegia printsiibid on säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondadega ja loodusvarade kasutamisega, keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel saastaja/tarbija maksab. Lähiajal toimub Eesti Keskkonnastrateegia uuendamine. Eesti Keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida: • jäätmete vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduvkasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Strateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need perioodiliselt koostatavas Eesti Keskkonnategevuskavas. Värskeim tegevuskava koostati aastateks 2001–2003 ja see kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 5. juunil 2001. a. Tegevuskava peamised eesmärgid: • vanade keskkonnaohtlike väikeprügilate sulgemine; • jäätmejaamade rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks (vastavalt maakondlikele jäätmekavadele 15 tk Eestis); • kompostimisväljakute rajamine (vastavalt maakondlikele jäätmekavadele); • taaskasutatavate materjalide kogumispunktide rajamine (vastavalt maakondade/omavalitsuste jäätmekavadele). Keskkonnategevuskavas ettenähtud tegevused on osaliselt ellu viidud, osad tegevused on elluviimisel ning osad on lükatud edasi. Kuna praegune tegevuskava käsitleb ajavahemikku 2001–2003, on alustatud lähituleviku tarbeks uue tegevuskava koostamisega. 3.1.2. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384;1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) § 12 kohaselt koostatud jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb lisaks käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatule ka riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ja jäätmealast koostööd. Üleriigiline jäätmekava on heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega «Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine». Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks, selle koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Vastavalt üleriigilisele jäätmekavale on Viljandi prügila planeeritud sulgeda ja avada jäätmejaam. Selles toimub jäätmete ümberlaadimine, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ja esialgne töötlemine, biolagunevate jäätmete kompostimine jmt. Maakonna jäätmekava koostatakse üleriigilise jäätmekava alusel kogu maakonna või mitme maakonna territooriumi kohta. Viljandimaa jäätmekava valmis 2002. aastal (koostaja Kobras AS). Maakonna jäätmekavaga on toodud täpsemad ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning Keskkonnastrateegias, Keskkonnategevuskavas ja üleriigilises jäätmekavas toodud eesmärkide täitmiseks. 3.2. Õigusaktidest tulenevad nõuded Viljandi jäätmehoolduse kavandamisel on olulised järgmised õigusaktid ja nendest tulenevad nõuded: 3.2.1. Jäätmete tekkimine/vältimine Jäätmeseadus § 21 ütleb, et iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires: 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduvkasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. § 24 ütleb, et toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses: 1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena; 2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes. 3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel. 4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes. 3.2.2. Jäätmete taaskasutamine Jäätmeseaduse § 30 ütleb, et jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Jäätmete korduskasutuse, jäätmete ringlussevõtu ja jäätmete energiakasutuse taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena. 3.2.3. Jäätmete sortimine Jäätmeseaduse § 31 ütleb, et kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 3.2.4. Pakendi kogumine ja taaskasutamine Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) annab järgmised juhised: • pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: ○ alates 1. maist 2004. a peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50% aastas; pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas; ○ alates 31. detsembrist 2010. a peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% aastas; pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas; • alates 1. jaanuarist 2005. a on pakendiettevõtja kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Pakendi taaskasutamise normatiivid pakendimaterjali liikide kaupa 30. juuni 2001. a (keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrus nr 54 «Pakendi taaskasutamise normatiivide kehtestamine pakendimaterjali liikide kaupa»): • pakendi taaskasutamine – klaas – 90% • pakendijäätmete taaskasutamine: – klaas – 80% – plast – 25% – paber, papp, kartong – 50% – metall – 80% – komposiit – 15% – puit – 60% – muu – 15 % 3.2.5. Korraldatud olmejäätmevedu Jäätmeseadus ütleb järgmist: • Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. • Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. • Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse, aja ning jäätmeveo teenuse piirmäära. • Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuse organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avalikul konkursi. • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. • Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. 3.2.6. Biolagunevad jäätmed Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ Prügilate kohta on antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: • 2006. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 75% 1995. a tasemest; • 2009. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a tasemest; • 2016. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35% 1995. a tasemest. Keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: • üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a. • üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a. • üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. 3.2.7. Tervishoiujäätmete käitlemine Keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilasse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Keeld ei laiene kuni 31. detsembri 2004. a jäätmetele, mis on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda. Vastavalt sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määrusele nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord» toimub ravimijäätmete kõrvaldamine järgmistel võimalustel – üleandmine litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlusettevõttele, tagastamine varustajale või tootjale või hävitamine tekkekohal (Kanalisatsiooni valamine ja ravimiannuste kõrvaldamine koos tahkete olmejäätmetega). Kõrvaldusviisi määrab eraldi iga avalduse alusel Riigi Ravimiamet. 3.2.8. Jäätmete töötlemine Jäätmeseaduse § 35 kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas). Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sorteerida, segunenud ja sorteerimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud, liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine, vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda. Keskkonnaminister võib kehtestada jäätmete sortimise korra, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. 3.2.9. Ladestamine prügilas Jäätmeseaduse § 36 kohaselt ei tohi prügilasse ladestada sortimata olmejäätmeid. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 1. jaanuarini 2008. a ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Erandkorras võib vabastada prügila kuni 16. juuli 2004. a nimetatud piirangust. Alates 1. augustist 2008. a kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» koostamisel on arvestatud Euroopa Nõukogu 26. aprilli 1999. a direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ja 26. septembri 1996. a direktiivi 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. Nimetatud määrusest tulenevad nõuded: • jäätmete ladestamine sõltuvalt prügila liigist • jäätmeladestuspiirangud: – tavajäätmete ja püsijäätmete prügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt 16. juulil 2002. a, et vähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemise neid eesmärke ei saavutataks ja püsijäätmeid, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda. – vedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete ja määratlemata ainete ladestamise keelamine; • prügila asukohavaliku, prügila nõrgvee, pinnase ja vee kaitse, prügilagaasi ja prügila töökorralduse nõuded. 3.2.10. Vanarehvide käitlemine Keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrusega nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» on keelatud vanarehvide ladestamine prügilates (piirang ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele ning jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm): Alates 16. juulist 2003. a ei võeta prügilasse vastu tükeldamata kasutatud rehve; Alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. 3.2.11. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende tasakaalustamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ Vanasõidukite kohta (mis tuleb rakendada Eestis hiljemalt 1. mail 2004. a) hiljemalt 1. jaanuarist 2006. a suureneb kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. 3.2.12. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivid püstitavad üleüldiseks eesmärgiks jäätmetekke olulisele vähendamisele ning jäätmetes sisalduva materjali korduvkasutusele ja prügilatesse ladestatavate jäätmekoguste vähendamisele. See printsiip sisaldub ka Euroopa Ühenduse kuuendas keskkonnakavas ja jäätmeseaduses. Tööstuses on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi projekteerimisel. Investeeringud, mis on suunatud jäätmetekke vähendamisse maksavad end tagasi tooraine kokkuhoius ja madalamas saastetasus. Nii motiveeritakse jäätmetekke vähendamist majanduslikult. Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga. Tekkivate jäätmekoguste mõjutamine on võimalik nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu kaudu. Majanduslikuks vahendiks oleks sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev maksustamine. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest on valitud kolmetasandiline jäätmekäitlussüsteem. • Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete kohtsorteerimine ja kogumine kodumajapidamistes ja asutuste juures. Kohtsorteeritud jäätmeid kogutakse jäätmekogumispunktis ja/või teise tasandi jäätmekogumisjaamas. Jäätmekogumispunktis kogutud taaskasutatud jäätmed suunatakse edasi teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Esmatasandi juurde kuulub ka komposteerimine aias või ühiskompostris. Esmatasandit võib tinglikult nimetada tekitaja tasandiks. • Teisel tasandil toimub kohtsorteeritud jäätmete kogumine elanikkonnalt jäätmekogumisjaamades. Jäätmekogumisjaamast suunatakse jäätmed teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub järelsorteerimine ja mõningane jäätmete käitlemine (nt külmikust freooni eraldamine). Teisel tasandil toimub ka komposteerimine. Teine tasand on omavalitsuse tasand. • Kolmas tasand on jäätmekäitluskoht. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisuliselt ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Sellesse tasandisse kuuluvad prügilad ja suured jäätmete taaskasutussõlmed. Kolmandat tasandit korraldab riik ja kohalikud omavalitsused. Omavalitsusel on võimalik koostööd teha planeeritavate Kagu-Eesti ja Paikuse ning tegutseva Väätsa regionaalprügila (jäätmekeskuse) töö koordineerimisel. Tasandite vahel toimub vastav transpordisüsteem. Sobival juhul jäätmed suunatakse kogumistasandilt otse jäätmekäitluskohta. Kolmetasandilise jäätmekäitlussüsteemi edukus sõltub paljus esimesest tasandist, kus jäätmete tekitaja määrab, mida valada kompostimisele ja mida taaskasutatavate jäätmete konteineritesse. Jäätmetekitaja tagab vajaliku kohtsorteerimise (valikkogumise), mida tingib järgnev jäätmekäitlussüsteem. 3.3. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 3.3.1. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt jäätmehoolduseeskirjaga määratud korrale. 3.3.2. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 3.3.3. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 3.3.4. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 3.3.5. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse ameti volitatud ametniku nõudel kontrollimiseks. 3.3.6. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnavalitsuse loal ja tingimustel. 3.3.7. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: • rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; • korraldama oma jäätmete käitlemist, s.h taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; • pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; • andma oma jäätmealasest tegevusest aru kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni; • koostama linnavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 3.3.8. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need jäätmehoolduseeskirjaga määratud korras üle. 3.3.9. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 3.4. Jäätmete kogumine Prügiurnid on kohustuslikud iga avaliku hoone iga välisukse juures. Jäätmeveo leping on kohustuslik kõigil linna kinnistutel ja hoonestatud üksustel. Jäätmevedu teostav ettevõte on kohustatud Linnavalitsusele igakvartaalselt esitama jäätmeveo lepingut omavate kinnistute registri. Jäätmekäitluse suundumisega jäätmeliikide eraldi käitlemisele tuleb kavandada vastavad käitlusahelad vältides eri jäätmeliikide segunemist. Alates 2008. a võetakse Viljandi prügilas vastu vaid sorteeritud jäätmeid. Linnavalitsus võib teha kirjaliku põhjendatud taotluse alusel liitunutele lepingu ettenäitamisel erandeid, kuid mitte rohkem kui 1% linnaelanikest ja mitte üle 50% soodustusega üheks aastaks. Jäätmete lahuskogumiseks on korterelamud, kus on üle kuue korteri, kohustatud hiljemalt 31. detsembriks 2005. a soetama jäätmekonteineri paberi, papi, klaasi ja plastiku kogumiseks ning hiljemalt 31. detsembriks 2008. a jäätmekonteineri biolagunevate jäätmete kogumiseks. Kinnistute jäätmekogumiskohtade (jäätmemajade) asukohavaliku ja välisilme kooskõlastab linnavalitsuse vastav üksus. Jäätmemajade all mõistetakse suletud netopinnaga väikehooneid ja tinglikult jäätmemajade nn lihtsama kategooriana aedikuid. Kehtivatest ja tulevikus kehtima hakkavatest seadusandlikest aktidest lähtudes tuleb lahuskoguda järgmisi jäätmeliike: • vanapaber ja papp; • teised biolagunevad jäätmed • olmejäätmed • klaaspakendid • metallpakendid • plastpakendid • komposiitpakendid jt jäätmeliigid Jäätmemajade paigaldamiseks on soovitatavad järgmised nõuded: • jäätmemaja peab asuma vähemalt 8 m kaugusel rõdudest ja akendest; • jäätmemaja võib asuda ka elumaja taga; • jäätmemaja võiks asuda soovitavalt elanike käigutee ääres; • jäätmemaja asukoht on soovitatav valida selline, mis võimaldab jäätmeveokil juurde pääseda ilma tagurdamiseta; • jäätmemaja esist ruumi sõiduteel ei tohi sulgeda parkivate autodega; • jäätmemaja peab paiknema võimalikult kaugel laste mänguväljakutest; • eelistatuim koht on akendeta otsaseina suunal; • jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnavalitsuse loal ja tingimustel; • jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti; • käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10 3.5. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Eestis ei ole lähemal ajal ette näha põletustehase rajamist. Jäätmekäitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Viljandimaale uusi prügilaid ei rajata. Viljandit teenindama hakkavad võimalikud prügilad on järgmised: • Väätsa prügila – esimene Eestis euronõuetele vastav prügila, mis avati 2000. aastal; • Kagu-Eesti regionaalprügila, mis on planeeringustaadiumis; • Paikuse regionaalprügila, mis on ehitusstaadiumis. Kuni Kagu-Eesti ning Paikuse regionaalprügilate valmimiseni töötab Viljandis tugiprügilana Viljandi prügila. Viljandi prügila vastavusse viimiseks prügila määruse nõuetele on 2002. a koostatud Viljandi prügila edasise kasutamise ja sulgemise projekt, mille kohaselt lõpetatakse tavajäätmete ladestamine 2009. aastal. Pärast sulgemist planeeritakse jätkata inertsete jäätmete ladustamist, ohtlike jäätmete vastuvõttu, orgaaniliste jäätmete komposteerimist ja eelsorteeritud jäätmete vastuvõttu. Prügila ladestusala ning sinna kuuluvate teenindusteede ja platside pindala on ca 8,5 ha, mis planeeritakse ümbritseda piirdeaiaga. Prügilasse ladestatavat kogust hakatakse kaaluma. Projektis on arvestatud kuni 2009. aastani juurde veetava prügi koguseks 210 000 m 3. Selleks, et prügilas oleks hea tegevust jätkata, on otstarbekas jaotada prügila ala tsoonideks, millel igaühel on oma otstarve ja koht lõppeesmärgi saavutamiseks. Viljandi linna prügila tsoonid on järgmised: • tavajäätmete ladestusala, millest sulgemise järel saab kaetud mägi. See tuleb peale nõlvade korrastamist jagada väiksemateks töötsoonideks. Soovitatav on need töötsoonid, kus ladestamist ei toimu, hoida kattepinnasega kaetud. Avatud on ainult see, kus parasjagu prügi ladestatakse. Peale prügimäe nõlvade korrastamist on selle ala pind, kuhu ladestatakse tavajäätmed, ca 4,2…4,5 ha; • ladestusplats inertsetele jäätmetele, pind ca 0,6 ha; • kompostimisväljak, pind ca 0,5 ha; • teenindustsoon Tavajäätmete ladestusala tuleb selgelt piiritleda. Kaguküljele, kus sel on kokkupuude teiste tsoonidega, tuleb rajada pinnasesse vall, millest üle tavajäätmeid ladestada ei tohi. Tavajäätmete ladestuspaigast kagusse jääb ala, kuhu juba praegu on ladustatud inertseid jäätmeid. Sinna on ette nähtud tihendatud pinnasega plats, kuhu saab tuua inertseid jäätmeid. Ala üks külg piirneb tavajäätmete ladestuspaiga pinnasvalliga. Inertsete jäätmete ala kõrvale rajatakse kompostimisväljak linna orgaaniliste ja roheliste jäätmete kompostimiseks. See on ette nähtud katta mustkattega. Inertsete jäätmete väljaku ja kompostimisväljaku jaoks ettenähtud ala kirde- ja idaosas on aja jooksul välja kujunenud järsud nõlvad, mis ulatuvad maantee kaitsetsooni. Seepärast on otstarbekas maanteepoolsed nõlvad korrastada (puhastada, siluda). Teenindustsoon jääb prügila kaguossa, sinna, kus hetkel on inertsete jäätmete ladustusplats. See ala külgneb lääneküljes prügila sissesõiduteega, lõuna- ja idaküljel maantee kaitsetsooniga. Teenindustsooni on ette nähtud järgmised rajatised: • prügila värav; • parkla; • autokaal koos varikatuse ja kaalumajaga; • viilhall paberipressi ja pressitava ning pressitud materjali ladustamiseks; • veokite rataste desinfitseerimise vann; • masinate varjualune. Lisaks tavajäätmetele võetakse jätkuvalt vastu inertseid jäätmeid, ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Peale kaitsevalli rajamist tuleb rajada inertsete jäätmete ladustusväljak. Sinna toodavat pinnast saab kasutada tavajäätmete vahekatmiseks. Koos inertsete jäätmete väljakuga tuleb rajada kompostimisväljak. Neil kahel väljakul on ühine juurdepääsutee. Prügila teenindustsoon tuleb katta mustkattega. Viilhalli juurde on ette nähtud kohad suurtele konteineritele. Sinna saavad elanikud ära anda paberit, klaasi, plasti ja metalli. Jäätmed tuleb neil endil kohapeal sortida ja panna õigetesse konteineritesse. Kõva kattega alal, viilhalli juures, asub ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt (konteiner). Pärast 2009. aasta juunikuud lõpeb tavajäätmete vastuvõtt. Prügila tuleb katta. Viljandi linna prügila katmiseks tuleb paigaldada järgmised kihid: • gaasi kogumise kiht; • vettpidav mineraalkiht; • vähemalt 0,5 m paksune dreenkiht; • vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht. Viljandi prügilasse kuni 2009. aastani ladestatavate stabiilsete jäätmekoguste tagamiseks ja seeläbi prügila sulgemisraha kogumise kindlustamiseks võiks ladestamishind olla umbes 15% madalam piirkonna teiste prügilate väravahinnast ning sorteerimise soodustamiseks taaskasutatavatele jäätmetele sellest omakorda 50% madalam. 3.6. Jäätmekäitlemiseks vajamineva loodusvara kasutamise mahu hinnang Jäätmekäitlemiseks vajamineva loodusvarade kasutamise kohta saab ülevaate Kobras AS 2002. a. projektist «Viljandi prügila edasise kasutamise ja sulgemise projekt» (Tabel 6). Tabel 6. Prügiladestusala korrastamiseks vajaminevate materjalide kogused Materjal Ühik Hulk Prügiladestusala korrastamine Täitepinnas, inertsed jäätmed (pinnasvall) m3 500 Kruus või killustik (tee ehituseks) m3 150 Killustik (gaasi väljumiskohad) m3 20 Kattepinnas prügimäe nõlvade katmiseks m3 5000 Prügimäe lõppkatmine Liiv või kruus (gaasi kogumiskiht, dreenikiht) m3 36000 Killustik m3 40 Savi m3 11000 Kattepinnas m3 50000 Kasvupinnas m3 5000 Inertsete jäätmete väljak Täitepinnas, inertsed jäätmed m3 2000 Kruus või killustik (juurdepääsutee) m3 160 Komposteerimisväljak Täitepinnas, inertsed jäätmed (täide, pinnasvall) m3 400 Kruus m3 800 Teenindustsoon Kruus või killustik m3 1000 Kaalumaja ja kaalu varikatus Killustik m3 35 Masinate varjualune Killustik m3 6 Desolahuse vann Kruus või killustik m3 10 3.7. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine, loodusliku keskkonna reostamine kui ka kaudne, näiteks seniste prügila ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Säästva arengu printsiipi järgides on oluline jäätmete vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine. Selle tulemusena peaks vähenema loodusvarade kasutamine. Eestis on jäätmete põhiliseks kõrvaldamise viisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügikeha mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, õhu kvaliteedile ning maastikule. 2004. a alguseks on Viljandimaal tööle jäänud ainult Viljandi prügila, mis senise kava kohaselt suletakse Paikuse ja Kagu-Eesti regionaalprügilate valmimisel või hiljemalt 2009. aastal. Teistest jäätmete käitlusviisidest on olulisem põletamine nii energia tootmiseks kui ka ilma energiat tootmata. Suur osa puidujäätmetest põletatakse tekkekohas. Samuti põletatakse tekkekohas ja kohalikes katlamajades ka vanaõli ning veel teisi ohtlikke jäätmeid. 3.8. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile, põhilised keskkonnaprobleemid Prügilatest lähtuv keskkonnareostus mõjutab põhja- ja pinnavett, õhu kvaliteeti (kasvuhoone efekt) ja pinnast. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi, asotsiaalsed inimesed). Keskkonnamõju ulatus on seotud prügimäe suuruse, mahu, ladestatud jäätmete iseloomu ja looduslike oludega. Kõige üldisemas plaanis on olulise keskkonnamõju allikad suured prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine. Seal on nõrgvee kontsentratsioon kõrgem ja eraldub ka prügilagaasi (metaani). Prügila nõrgvesi sisaldab palju orgaanilist ainet, mis väljendub keemilise hapnikutarbe suuruses (võib olla mitukümmend grammi liitris) ning Ca, Cl, SO4 ja NH4 ioone. Enamreostunud on ülavesi prügis ja puhtaim liiva-kruusavesi karjääris. Puhas on ka pinnavesi saviliivas. Põhjavesi liivas ja kruusas on mõõdukalt, pinnasevesi prügis üldiselt rohkem reostunud. Määratavate raskmetallide osas põhja- ja pinnavee reostust Viljandi prügila piirkonnas ei esine. Naftaproduktidega on mõõdukalt reostunud ülavesi ja pinnasevesi prügis. PHT (permanganaatne hapnikutarve) suhtes ületavad kõik veeproovid normi. Lämmastikühendite osas on värskele reostusele osutava suure NH4-sisaldusega eeskätt pinnasevesi prügis ja turbal. Ülaltoodu põhjal nähtub, et ootuspäraselt on ülavesi prügis ja pinnasevesi prügis üldiselt rohkem reostunud kui põhjavesi liivas-kruusas. Seega võib öelda, et prügilast lähtuv reostus liustikujõelises liivas ja kruusas olevas põhjavees on mõõdukas ja reostuslevi suhteliselt piiratud. Viljandi prügila viiakse vastavusse Prügila määruse nõuetele hiljemalt 2013.aastaks. Samas jääb ka kaetud prügikeha riskiallikaks pikaks ajaks. 4. JÄÄTMEHOOLDUSE TEGEVUSKAVA 4.1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse linnavolikogu määrusega. Jäätmevedaja valimiseks korraldab kohalik omavalitsus korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- ja ainuõigus kuni kolm aastat. Viljandi linn jagatakse kaheks jäätmeveopiirkonnaks, arvestades elanike arvu erinevates linnaosades. Kahe jäätmeveopiirkonna vaheline piir on Pärnu mnt –Vaksali tn–Tallinna tn–Uus tn. 4.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine Nende eesmärkide elluviimine on võimalik ainult elanikkonna aktiivse hoiaku korral. See eeldab elanike valmisolekut jäätmete sorteerimiseks, seniste harjumuste muutmist ja kõrget keskkonnateadlikkust. Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmealase kasvatus- ja selgitustöö korraldamine oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Viljandis tuleb sellel alal teha järgmist: • Ajalehele «Sakala» teha ettepanek avada püsiv rubriik, kus vähemalt kord kuus oleks võimalik lugeda kohalikke keskkonnauudiseid ja -probleeme. Rubriigis oleks võimalik kajastada ka kõiki jäätmemajanduse ja heakorraga seotud probleeme. • Inimestes harjumuse ja äratundmise tekitamiseks peavad kõik linnas kasutatavad konteinerid kindlate jäätmeliikide jaoks olema ühtset värvi (või ühtset värvi siltidega). Ohtlike jäätmete värviks oleks punane, vanapaberi värviks sinine, klaasi värviks valge jne. • Ette valmistada infolehed ning vähemalt kaks korda aastas jagada neid elanikkonnale. Infolehtedel kajastada linnas olevaid võimalusi jäätmete käitlemiseks, üleandmiseks ning samuti teavitada elanikke mitmesuguste jäätmete toimest keskkonnale, prügila seisukorrast jms. • Jäätmealasesse selgitustöösse kaasata ka kohalik raadio. • Elanikkonda mõjutab sorteerima jäätmeid kindlasti ka see, kui ettevõtetes, ametiasutustes organiseerida eraldi vanapaberi, klaasi jm. kogumine. • Kasvatustööga tuleb alustada koolides ning kõigepealt organiseerida koolides jäätmete sorteeritud kogumine. • Ajalehes hakata avaldama nii nende ettevõtete, ühistute, eraisikute nimesid, keda on trahvitud jäätmekäitluskorra nõuete rikkumise eest kui ka esiletõstvaid kirjutisi neist, keda tuleks seada eeskujuks teistele. • Vähemalt kord aastas organiseerida linnas nn. reklaamüritusi spetsiifiliste jäätmete (ohtlikud jäätmed, teisene toore, suuremõõtmelised jäätmed) kokkukogumiseks (näiteks Prügikoll ja Ökokratt). • Üldhariduskoolides ja ametikoolides peavad olema saadaval infomaterjalid jäätmemajanduse probleemidest. • Ettevõtetele korraldada seminare ja loenguid muudatustest seadusandluses, ettevõtetele jäätmekäitluse alal esitatavatest nõuetest jm. Järelevalvet jäätmekäitluse osas teostavad järgmised institutsioonid: • Omavalitsus • Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakond • Keskkonnainspektsioon (Viljandimaa osakond) 4.3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja nende rahastamine Eesmärk 31.12.2007 Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused Läbiviimise aeg / vajalikud vahendid (tuhat krooni) Võimalikud rahastamisallikad Vastutaja 2004 2005 2006 2007 1. Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta 1.1. Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine * 15 * * KIK, linna eelarve linnavalitsus 1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt, kus ladestatavate jäätmete kogus ületab näidatud koguse 125 t/a 100 t/a 75 t/a 50 t/a ettevõtted linnavalitsus 1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega * * * * ettevõtted, füüsilised isikud linnavalitsus 2. Viljandi prügila etapiviisiline sulgemine ja rekonstrueerimine jäätmejaamaks Vastavalt keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastatud sulgemiskavale 600 1200 1500 2000 linna eelarve, ladestustasu, fondid linnavalitsus 3. Prügiga reostatud alade puhastamine Alade kaardistamine 100 100 50 50 maaomanikud maaomanik 4. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine 4.1. Elanike informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides * * * * linna eelarve, sponsorlus linnavalitsus 4.2. Pakendi (klaastaara) ringluse soodustamiseks siduda suuremate kaupluste müügiload ringluspakendi vastuvõtu kohustusega * * * * kaubandusettevõtted linnavalitsus, kaubandusettevõtted 5. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine: kogutakse 50% tekkinud ohtlikest jäätmetest 5.1. Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamine bensiinijaamadesse, kaupluste jm. juurde (kokkulepped ettevõtjatega) * 25 25 * linna eelarve, ettevõtjad linnavalitsus 5.2. Liikuv kogumispunkt ohtlike jäätmete kogumiseks elanikelt 15 20 20 20 linna eelarve, KIK linnavalitsus 5.3. Nõuda ettevõtetelt nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist (siduda tegevusloaga) ja vastav linnapoolne järelvalve * * * * ettevõtted linnavalitsus, ettevõtted 6. Jäätmete taaskasutamine: 30–40% kogutud jäätmetest 6.1. Arendada välja taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide võrk * 300 300 100 linna eelarve, ettevõtted, fondid linnavalitsus 6.2. Koostöö lähimate omavalitsustega kogutud taaskasutatavate jäätmete edasise käitlemise korraldamiseks * * * * linna eelarve linnavalitsus 6a. Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine: eramud 75%, korterelamud ja väikeettevõtted 50%, haljastuses 100% 6.3. Kompostimise propageerimine ja oskusteabe jagamine * * * * linna eelarve KIK linnavalitsus 6.4. Biojäätmete kompostimine tekkekohas, vajadusel kompostrite soetamine * * 300 * korteriühistud ettevõtted KIK linnavalitsus 6b. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine: – elanikel 25% ulatuses; – ettevõtetel 50% ulatuses vt. 6.1. ja 6.2. * * 250 * KIK, linna eelarve, ettevõtted linnavalitsus 6c. Plastikujäätmete taaskasutamine 10% (v.a pakend) 6.5. Selgitustöö plastikjäätmete kodudes põletamise vastu ning kuidas plastikuliike eristada * * * * linna eelarve, jäätmekäitlejad linnavalitsus 6.6. Kogutud plastikujäätmete veo ja töötlemise korraldamine (koos pakendijäätmetega?) * * * * jäätmekäitleja linnavalitsus 6d. Klaasijäätmete kogumine taaskasutamiseks vastavalt võimalusele 6.7. Kogutud klaasijäätmete veo ja töötlemise korraldamine (ka 4.1 ja 4.2) * * * * jäätmekäitleja linnavalitsus 6e. Metallijäätmete taaskasutamine olmejäätmetest 50%, tööstusjäätmetest 75% 6.8. Olmelise ja tööstusliku iseloomuga vanametalli kogumine ja käitlejale üleandmise korraldamine (vt. ka 4.1 ja 4.2) * * * * jäätmekäitleja ettevõtted, linnavalitsus 7. Pakendijäätmete taaskasutamine vastavalt kehtivatele normatiividele Vt. 6.1., 6.2.; * * * * linna eelarve, jäätmekäitlejad, pakendiaktsiis, KIK linnavalitsus 8. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus 75% ulatuses vt. 1.3, 6.2; Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja taaskasutuse korraldamine * * * * jäätmetekitaja, linna eelarve linnavalitsus 9. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine 9.1. Koostöö maakonna teiste omavalitsustega olmejäätmete lõppkäitlemise süsteemi haldamisel * * * * linna eelarve, KIK linnavalitsus 9.2. Linna jäätmetega reostamise ennetamine soodushindadega jäätmevedu kevadel / sügisel * 50 50 50 linna eelarve, elanikud linnavalitsus 10. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine, et täita eesmärgid taaskasutamise jm. osas 10.1. Uute kaupluste, majutus- ja toitlustusasutuste projekteerimisel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused * * * * Ettevõtjad, projekteerijad linnavalitsus 10.2. Korraldatud olmejäätmete, sh taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku kavandamine / olemasolevate konteinerite asukohtade sobivuse analüüs * * * * linna eelarve, Jäätmekäitlejad linnavalitsus 10.3. Liikuv kogumispunkt taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt * 30 30 30 linna eelarve, KIK linnavalitsus 10.4. Jäätmete veo marsruutide optimiseerimine * * * * jäätmekäitleja linnavalitsus 11. Garaaži- jm. ühistute kaasamine jäätmekäitluse süsteemi 11.1 Probleemi teadvustamine ühistute esimeestele/liikmetele * * * * linna eelarve linnavalitsus 11.2. Ühistud tegevuskavad jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamise korraldamiseks * * * * ühistute liikmed ühistu esimehed 11.3. Linnapoolse järelevalve korraldamine * * * * linna eelarve linnavalitsus 12. Jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine 12.1. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade korrastamine, võimalusel juurdepääsu sulgemine * 15 15 15 linna eelarve, KIK linnavalitsus 13. Jäätmehoolde regulaarne kavandamine, koolitus, jm. 13.1. Osalemine maakonna jäätmekava koostamisel, täiendamisel * * * * linna eelarve linnavalitsus 13.2. Koostöö omavalitsustega: piirkondlik jäätmekeskus * * * * linna eelarve linnavalitsus 13.3. Jäätmekava ja -eeskirja regulaarne ülevaatamine * * * * linna eelarve linnavalitsus 13.4. Ettevõtjate koolitus jäätmekavade koostamiseks, jm. * * * * ettevõtjad, linna eelarve linnavalitsus 13.5. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine * * * * linna eelarve linnavalitsus – KOKKU 715 1755 2540 2265 5. Lõppsätted 5.1. Määrus jõustub 1. septembril 2004. a. Volikogu aseesimees Tõnu JUUL