Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-3-01 Emaj]e Halduse OÜ kassatsioonkaebuse läbivaatamine maamaksu määramise asjas — RT III, 9, 101

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. märtsil 2001 3-3-1-3-01 Emajõe Halduse OÜ kassatsioonkaebuse läbivaatamine maamaksu määramise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 15. veebruaril 2001 avalikul kohtuistungil läbi Emajõe Halduse OÜ kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a otsuse peale haldusasjas nr II-3-117/00. Protsessiosalisena võttis istungist osa Tartu Linna Maksuameti esindaja Koit Annama. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tartu Linna Maksuamet väljastas 7. aprillil 2000. a Emajõe Halduse Osaühingule maksuteate nr 46678. Selles maksuteates on seoses 2000. a maamaksuga märgitud kinnistu kood 7621001 ja aadress, maa liik «E», maa suurus, maksustamishind, maksumäär ja maksu suurus. Maksuteates on märkus, et maksustamise aluseks olevate andmete kohta annab selgitusi Tartu Linnavalitsuse maakorralduse osakond. Emajõe Halduse OÜ esitas 10. mail 2000. a Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud maksuteate peale, milles palus see tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et maksuteade on motiveerimata, sest selles puuduvad viited haldusaktidele, millega on kehtestatud maksumäär ja määratud maatüki maksustamishind. Arusaamatu on maksuteade osas, kus on märgitud maksustatava maa kohta «7621001», maa liik «E» ja täitmata veerg «Omandi osa». Maksuteatel on eksitav märkus, mille järgi tuleks maksustamise aluseks olevate andmete kohta selgituste saamiseks pöörduda Tartu Linnavalitsuse Maakorralduse osakonna poole. Maksukorralduse seaduse § 9 alusel on maksumaksjal õigus saada maksusumma määramise ja arvutamise kohta teavet maksuhaldurilt, mitte aga kohaliku omavalitsuse organilt. Tartu Halduskohtu 16. juuni 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-67/2000 jäeti Emajõe Halduse OÜ kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse järgi on maksuteade motiveeritud ja kontrollitav. Vastavalt rahandusministri 9. novembri 1995. a määrusega nr 140 kinnitatud «Maamaksuseaduse rakendamise korra» (edaspidi kord) punktile 12 esitab maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed maksuametile linna- või vallavalitsus. Kuna vaidlustatud on üksnes maksuameti maksuteadet, siis ei saa kohus kontrollida linnavolikogu ja linnavalitsuse nende aktide ja toimingute seaduslikkust, millega kehtestati maamaksu määr ja määrati maatüki maksustamishind. Selle kohtuotsuse peale esitas Emajõe Halduse OÜ 13. juulil 2000. a apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuses väideti, et kui haldusakti väljaandmise aluseks on teine haldusakt, siis tuleb sellele viidata. Seega on maksuteade motiveerimata, sest selles vajalikud viited puuduvad. Emajõe Halduse Osaühingul ei olnud ka võimalik kontrollida, kes ja kuidas on otsustanud maksuteate aluseks oleva maamaksu määra ja maatüki maksustamishinna üle. Haldusakti väljaandja peab kontrollima vajalike alusaktide olemasolu ja ka seda, kas need aktid on nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, sest ringkonnakohus pidas Tartu Halduskohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus leidis, et maksuteates kajastatud andmed on kindlaks määratud erinevate haldusorganite poolt erinevate haldusaktidega, millest igaüks on ka eraldi vaidlustatav. Kaebaja nimetatud akte vaidlustanud ei ole. Maksuteates on märgitud, kuhu tuleks pöörduda, kui maksumaksja soovib maksuteate aluseks olevate andmete kohta selgitusi. Asjaolu, et maksuteates ei ole viidatud kõigile maamaksu määramise aluseks olevatele õigusaktidele, on õige. Seega on maksuamet maksuteate koostamisel eiranud korrektsuse nõudeid, kuid üksnes see ei ole aluseks vaidlustatud maksuteate tühistamisele. Emajõe Halduse OÜ esitas 14. detsembril 2000. a kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused ning Tartu Linna Maksuameti vaidlustatud maksuteate. Samuti palub kassaator mõista Tartu Linna Maksuametilt välja kõik kaebaja poolt kantud kohtukulud. Kassaator leiab, et talle väljastatud maksuteade kui haldusakt on motiveerimata – selles puuduvad viited aktidele, millega määrati maa maksustamishind ja kehtestati maksumäär. Kassaator on seisukohal, et kuna talle ei ole saadetud maa maksustamishinna määramise üksikakti, on maksustamine toimunud ebaseaduslikult. Ebaõigeks peab kassaator ringkonnakohtu seisukohta, et ta pidi selgituste saamiseks pöörduma maksuteates viidatud organi poole. Maksukorralduse seaduse §-st 21 tuleneb, et maamaksu pidi arvutama maksuamet. Järelikult peavad kõik vajalikud andmed olema maksuametil. Maamaksu kui riikliku maksu kohta peab tulenevalt MKS §-st 9 selgitusi andma maksuamet, mitte aga kohaliku omavalitsuse organid. Tartu Linna Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Maksuteade sisaldab maamaksu arvutamise kontrollimiseks vajalikke andmeid: maa suurus, maksustamishind, maksumäär ja arvutatud maks. Samuti on maksuteates viide selle õiguslikule alusele – maksukorralduse seaduse §-le 21 ja maamaksuseaduse §-dele 3 ja 7. Korra alusel maksuamet üksnes arvutab tasumisele kuuluva maamaksu kohalikult omavalitsuselt saadud andmete alusel, kusjuures maksuamet ei ole kohustatud neid andmeid kontrollima või saatma maksumaksjatele kohaliku omavalitsuse haldusakte. Tartu linnas viidi maa korraline hindamine läbi 1996. aastal ja selle tulemused avalikustati Tartu Linnavalitsuse 18. novembri 1996. a protokollilise otsuse nr 93 alusel ning seejärel kooskõlastati 24. detsembri 1996. a korraldusega nr 2368. Maamaksu määr 1,25% maa maksustamishinnast aastas kehtestati Tartu Linnavolikogu 2. detsembri 1999. a määrusega nr 5. See määrus on avaldatud Kohalike omavalitsuste õigusaktide kogumikus nr 40. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Maamaksuseaduse § 1 järgi on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks, kusjuures maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse lähtudes maa hindamise seadusest. Maa hindamise seaduse § 6 lg 1 ja lg 6 alusel määrab maatüki maksustamishinna kohalik omavalitsus maa korralise hindamise tulemuste alusel. Seega on maamaksu aluseks maatüki maksustamishind, mille määrab kohalik omavalitsus. 2. Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a määrusega nr 103 kinnitatud «Maa korralise hindamise korra» punktist 3 tuleneb, et maatüki maksustamishind määratakse maa korralise hindamise tulemusena kehtestatud tsoonihinna, maatüki pindala ja parandustegurite alusel. Sama korra punkt 24 sätestab, et valla- või linnavalitsus määrab maatüki maksustamishinna, korrutades maakasutuse sihtotstarbele vastava tsoonihinna maatüki pindala ja parandusteguriga, kusjuures mitme parandusteguri korral leitakse parandustegur nende omavahelisel korrutamisel. Maatüki maksustamishinna määramine eeldab seega, et otsustatakse, millisesse hinnatsooni maatükk kuulub ning kas ja millist parandustegurit kohaldada. Kui maakasutusel on mitu sihtotstarvet, siis tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 kinnitatud katastriüksuse sihtotstarvete liike ja nende määramise aluseid. Nimetatud korra punkt 9 sätestab, kuidas määratakse seoses maatüki hindamisega maakasutuse erinevate sihtotstarvete osakaal, ja punkt 10, kuidas toimida kaitsealuse maa puhul. 3. Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Selline otsustus on haldusakt, sest ta on suunatud isiku kohustuste tekitamisele. Täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Erinevalt teistest maksudest ei teki maamaksukohustus vahetult seaduse alusel. Kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, siis ei saa maamaksukohustust tekkida. Nii maatüki maksustamishinna määramine kui ka maksumäära kehtestamine on maamaksukohustuse tekkimise kohustuslikuks eelduseks. 4. Makse liigitatakse sissenõudmise tehnikast lähtuvalt sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks. Maamaks on sissenõutav maks. Maamaksu arvutamise kohustus on maksuhalduril. Maamaksukohustust ei saa täita ilma maksuhalduri haldusaktita – maksuteateta. Kui maksuteadet ei ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda, samuti ei ole võimalik maksu sundkorras sisse nõuda. Tähtajalise maksu puhul on maksumaksjal kohustus ise välja arvutada maksu suurus ja maks tasuda. Maamaksu maksuteade on haldusakt, sest tegemist on maksuhalduri otsustusega, mis on suunatud maamaksukohustuse tekitamisele – maksuteates arvutatakse välja maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma. Ka tulenevalt MKS § 35 lg-st 1 tuleb maksuteadet pidada haldusaktiks. Halduse faktilise toiminguna saab käsitleda selliseid teateid, millega informeeritakse maksumaksjat tema maksuvõlgade seisust, võlgade puudumisest, maksude tasumise tähtaegadest jne. 5. Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile – maksuteatele. Maksuteadet ei saa vaidlustada selles osas, mis puudutab maksustamishinna määramist. Kui aga maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, sh eelhaldusakti, mis rikub tema õigusi. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult maksuteade. Maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus ei saa rikkuda maksumaksja õigusi. 6. Selles haldusasjas ei ole kohtud tuvastanud, kas vaidlustatud maksuteates märgitud maatüki maksustamishind on üldse määratud, ja kui on, siis millise haldusorgani millise haldusaktiga see otsustus tehti. Maatüki maksustamishinna määramine seisneb pädeva organi poolt vastava kirjaliku otsustuse tegemises, mis peab olema motiveeritud ja kontrollitav ning asjaosalistele teatavaks tehtud. Seejuures ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile. Selles haldusasjas väidab kaebuse esitaja, et talle ei ole maatüki maksustamishinna määramisest teatatud. 7. Lisaks eelnimetatule peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Vaidlustatud maksuteate järgi andis maksustamise aluseks olevate andmete kohta selgitusi Tartu Linnavalitsuse maakorralduse osakond. Maksukorralduse seaduse § 9 järgi on aga maksumaksjal õigus saada teavet maksmisele kuuluva maksu ja selle määramise aluste ning arvutamise korra kohta maksuhaldurilt. Tartu Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas viidatud märkus on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi ning kuulub tühistamisele. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, oli kaebuse ühe osa kõrvalejätmine kohtumenetluse normide oluline rikkumine. Eelnimetatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Emajõe Halduse OÜ kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a otsus haldusasjas nr II-3-117/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub 13. märtsil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN