Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-4-01 Viia Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaldamise asjas — RT III, 8, 88

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. märtsil 2001 3-3-1-4-01 Viia Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 15. veebruaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Viia Annuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2000. a otsuse peale haldusasjas nr II-3/240/2000. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 11. mai 1998. a otsusega nr 9987 loeti omandireformi objektiks Tallinnas Pronksi 6a endisel kinnistul nr 578 asunud ehitised ja krunt suurusega 1065 m2. Selle vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks Erika Bärengrub 2/3 mõttelises osas. E. Bärengrub suri 19. juulil 1992. Tema testamendijärgsele pärijale Neeme Kulbokile anti 9. juunil 1998 välja pärimisõiguse tunnistus pärandvarale, mis koosneb nõudeõigusest õigusvastaselt võõrandatud maale koos ehitiste ja rajatistega 2/3 osas, asukohaga Tallinnas Pronksi 6a. Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a korraldusega nr 4799-k tagastati N. Kulbokile ORAS § 12 lg 1, § 121 lg 12 ja § 161 lg 1 alusel Tallinnas Pronksi 6a (endine kinnistu nr 578) asuvast elamust 2/3 mõttelist osa. 12. veebruaril 1999 müüs N. Kulbok selle elamu osa Viia Annusele. Harju Maavalitsus tegi 8. aprilli 1999. a kirjaga nr 1-28/338 Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku tunnistada 14. augusti 1998. a korraldus nr 4799-k kehtetuks, sest OÜ Ehitusekspert 27. jaanuari 1999. a eksperthinnangu põhjal moodustab omandireformi õigustatud subjekti varaline osak vaid 40 % elamust. Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999. a korralduse nr 5928-k punktiga 1 jäeti rahuldamata N. Kulboki taotlus «endisel kinnistul nr 578 asuva 2/3 mõttelise osa elamu tagastamise kohta, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul». Selle korralduse punktiga 2 otsustati alustada endisel kinnistul nr 578 asuvate 2/3 mõttelise osa hoonete kompenseerimise menetlust. Sama korralduse punktiga 3 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a korraldus nr 4799-k «Pronksi tänav 6a asuva elamu tagastamine». Korralduse preambulas viidatakse muuhulgas ORAS § 12 lg 3 p-le 2 ja lg 8 p-le 2 ning § 13 lg-le 1. V. Annus esitas 20. detsembril 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999. a korraldus nr 5928-k täielikult seadusevastaseks. 10. aprillil 2000 muutis kaebuse esitaja oma taotlust ja palus vaidlustatud korraldus tühistada. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud korraldus kaebaja kui heauskse omaniku õigust oma vara – elamu osa – vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tallinna Hooneregistri poolt 18. oktoobril 1999 välja antud ehitise omandiõigust tõendaval õiendil on märkus, et 8. septembri 1999. a korraldusega nr 5928-k tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a korraldus nr 4799-k, millega tagastati Pronksi 6a asuvast elamust 2/3 mõttelist osa N. Kulbokile. Sellise märkuse tõttu õiendil ei olnud kaebuse esitajal võimalik saada pangalt laenu ega kindlustada elamut. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldus on seadusevastane ka seetõttu, et Pronksi 6a elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise ekspertiisi teostamisele ei kaasatud õigustatud subjekti N. Kulbokit. Sellega rikkus linnavalitsus Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a määrusega nr 220 kinnitatud «Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika» punkte 9 ja 10. Haldusasja läbivaatamisel 10. aprillil 2000 toimuval kohtuistungil esitas V. Annuse esindaja vandeadvokaat Asko Pohla halduskohtule taotluse kaasata protsessi HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel kolmanda isikuna N. Kulbok. Selle taotluse jättis halduskohus protokollilise määrusega rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-663/2000 jäeti V. Annuse kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et V. Annuse õigused elamu osa vallata, kasutada ja käsutada tulenevad tema ja N. Kulboki vahel sõlmitud ostu-müügilepingust, mitte aga vaidlustatud linnavalitsuse korraldusest. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlustatud korraldus rikub tema õigusi. Kohus märkis, et juhul kui kaebaja õiguste kitsendamine tuleneb Tallinna Hooneregistri õiendist, siis on kaebajal õigus vaidlustada hooneregistri toiming. Kohus leidis, et kaebaja õigusi ei riku ka N. Kulboki väidetav kaasamata jätmine ehitise ekspertiisi teostamisele ja temale vaidlustatud korralduse alusel vara kompenseerimise menetluse alustamine. Kuna seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti või toimingut, mis tema õigusi ei riku, siis ei pea kohus analüüsima kaebaja väiteid, mis puudutavad haldusakti või toimingu seaduslikkust. V. Annuse esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguste ja vabaduste piiramine tuleneb hooneregistri õiendis olevast märkusest. Apellandi õigusi rikub selle märkuse aluseks olev vaidlustatud linnavalitsuse korraldus. Rikutud on apellandi Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 32 ja asjaõigusseaduse § 68 lõikest 1 tulenevat õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Apellant leidis, et kohus kaasas põhjendamatult protsessi kolmandate isikutena Pronksi 6a elamu üürnikud ja jättis kaasamata kolmanda isikuna N. Kulboki, kelle õiguste ja vabaduste üle vara tagastamisel ju antud juhtumil otsustatakse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2000. a otsusega jäeti V. Annuse apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2000. a otsust muudeti motiivide osas. Ringkonnakohus leidis, et kuna V. Annus oli enne vaidlustatud korralduse andmist 12. veebruaril 1999 sõlminud N. Kulbokiga maa nõudeõiguse loovutamise lepingu ja Pronksi 6a asuva elamu 2/3 mõttelise osa ostu-müügi- ja pandilepingu, siis võib vaidlustatud korraldus piirata V. Annuse õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebuse kohaselt on pangad keeldunud V. Annusele laenu andmast ja kindlustusfirmad elamut kindlustamast, sest neil on tekkinud kahtlus, et kohtuvaidluste tulemusena võidakse V. Annuselt ära võtta temale kuuluv 2/3 mõttelist osa elamust asukohaga Pronksi 6a. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus märkis, et haldusasja juurde võetud vara tagastamise toimiku nr 9720 materjalide kohaselt «teatas OÜ Ehitusekspert 15. detsembri 1998 tähitud kirjaga Neeme Kulbokile, et OÜ Ehitusekspert viib Tallinna Omandireformiameti tellimisel läbi Tallinnas, Pronksi 6a paikneva elamu endisel kujul säilivuse määra selgitamise, kuna elamu üürnikel on tekkinud kahtlus, kas Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1997 korraldus on tehtud seaduslikel alustel. Teatises märgiti, et ekspertiis vaatab Pronksi 6a paikneva elamu üle 21. detsembril 1998 algusega kell 10.00 ning paluti ekspertiisile kohapeal esitada materjale ja infot. Seega teatas ekspert Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997 määrusega nr 220 kinnitatud «Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika» punkti 9 kohaselt Neeme Kulbokile vähemalt kolm päeva ette ehitise kohapealse ülevaatuse aja, teavitas võimalusest osaleda ülevaatusel ning esitada tema kasutuses olevat teavet ja dokumente». Ringkonnakohus tuvastas, et haldusasja «materjalidest ei nähtu, et N. Kulbok oleks teatanud OÜ-le Ehitusekspert põhjustest, mis takistavad tal osa võtta ehitise ülevaatusest ja palunud määrata talle sobivama aja. Seega asjaolu, et N. Kulbok ei võtnud osa ekspertiisi käigus teostatud ehitise kohapealsest ülevaatusest, ei ole vaidlustatud korralduse tühistamise aluseks». Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus jättis põhjendatult kaasamata kolmanda isikuna N. Kulboki. Viimane on käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse adressaadiks, kes võis ise esitada halduskohtule kaebuse. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et nähtuvalt N. Kulboki «esindaja N. Lausmaa taotlusest Tallinna Linnakohtule menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2/3/25-2100/00, on ta kasutanud seda õigust ja esitanud 10. mail 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999 korralduse nr 5928-k peale. Neeme Kulbok ei ole antud asjas käsitletav kolmanda isikuna HKS § 14 lg 3 p 1 mõttes». V. Annus esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt seadust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse nõudeid. Kassaator leiab, et vaidlustatud haldusaktiga rikutakse nii tema kui ka N. Kulboki õigusi. Viimase kaasamata jätmisega protsessi kolmanda isikuna rikuti jämedalt menetlusnorme. Sel motiivil kuulus halduskohtu otsus igal juhul tühistamisele. Vaidlustatud korralduses viidatud eksperthinnangu kohaselt on Pronksi 6a asuvale elamule tehtud küll olulisi parendusi, kuid 1/3 mõttelises osas kuuluks elamu tagastamisele õigustatud subjektile. Vaidlustatud korralduses on tehtud viited ORAS § 12 lg 3 p-le 2 ja lg 8 p-le 2, mis aga antud juhtumil ei kuulu kohaldamisele. Kohaldada tuleks ORAS § 12 lg 9. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-38-96 toodud järelduste kohaselt saab eksperdi poolt antud arvamus olla tõendiks ainult sellisel juhul, kui ekspert on vannutatud kohtu poolt. Haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel rikkus ringkonnakohus uurimisprintsiipi, kohus peab ise kindlaks tegema tuvastamiseks vajalikud asjaolud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. 1. HKMS § 14 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Kaasatud isikuks on sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 järgi kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Protsessiosalise õigused on sätestatud HKMS § 15 lg-s 1. 2. Vaidlustatud korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a korraldus nr 4799-k, millega tagastati Pronksi 6a asuvast elamust 2/3 osa N. Kulbokile, sest «vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul». Seega oli kaevatava haldusakti adressaadiks N. Kulbok. Sellest tulenevalt võidi asja arutamisel otsustada ka tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kuna vaidlustatud haldusakti adressaat N. Kulbok oli Tallinnas Pronksi 6a asuva elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks läbiviidud ekspertiisi teostamise ajal selle elamu omanik, võinuks ta kolmanda isikuna anda haldusasja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta seletusi, esitada asjakohaseid tõendeid ja taotlusi. Tema kaasamine kohtumenetlusse võimaldanuks ka kaebuse esitajal V. Annusel efektiivsemalt tõendada oma nõuet. 3. Halduskohus otsustab pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetluses HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise. TsMS § 80 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib kohus kaasata protsessist osa võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel. Sama seadustiku § 81 lg 3 kohaselt lahendab kohus kolmanda isiku protsessi kaasamise määrusega ning teatab sellest taotlejale ja poolele. Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab, võib pool TsMS § 81 lg 5 järgi esitada erikaebuse. HKMS § 25 lg 3 alusel kohaldatakse otsuse või määruse tegemisel sama seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätteid. Seega jättis halduskohus põhjendamatult ja ebaõigesti 10. aprillil 2000 toimunud kohtuistungil protokollilise määrusega rahuldamata V. Annuse esindaja taotluse kaasata protsessi HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel kolmanda isikuna N. Kulboki. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama, kas N. Kulbok toetab kolmanda isikuna V. Annuse kaebust või soovib ta ise esitada vaidlustatud haldusakti peale kaebust. 4. HKMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlustest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada. Ringkonnakohtul on õigus kaasata apellatsioonimenetlusse sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikuid HKMS § 34 lg 4 alusel. Antud juhtumil ei tühistanud Tallinna Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust kohtumenetluse normide rikkumise tõttu ega kaasanud ka ise N. Kulbokit kolmanda isikuna apellatsioonimenetlusse. Samas on ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud järgmist: «Seega teatas ekspert Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997 määrusega nr 220 kinnitatud «Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika» punkti 9 kohaselt Neeme Kulbokile vähemalt kolm päeva ette ehitise kohapealse ülevaatuse aja, teavitas võimalusest osaleda ülevaatusel ning esitada tema kasutuses olevat teavet ja dokumente», samuti et haldusasja «materjalidest ei nähtu, et N. Kulbok oleks teatanud OÜ-le Ehitusekspert põhjustest, mis takistavad tal osa võtta ehitise ülevaatusest ja palunud määrata talle sobiva aja. Seega asjaolu, et N. Kulbok ei võtnud osa ekspertiisi käigus teostatud ehitise kohapealsest ülevaatusest, ei ole vaidlustatud korralduse tühistamise aluseks». Ringkonnakohtu otsus on tehtud N. Kulboki ja tema õiguste suhtes. Sellega rikkus ringkonnakohus HKMS § 45 lg 2 p 1. 5. Kui haldusakti adressaate ei kaasataks protsessi kolmanda isikuna juhtudel, kui haldusakti vaidlustab haldusakti adressaadiks mitteolev isik, siis see võimaldaks vaidlustada kohtus ühte ja sama haldusakti korduvalt. See pole kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. Nii võib tekkida olukord, kus ühe ja sama haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel tehtud jõustunud kohtulahendid on oma sisult erinevad ning vastandlikud. 6. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 25 lg 4 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, tuvastab asja lahendamiseks olulised asjaolud, otsustab, millist seadust või seaduse alusel antud haldusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb rahuldada. Vaidlustatud korraldusega, mille preambulas viidatakse ORAS § 12 lg 3 p-le 2 ja lg 8 p-le 2 ning § 13 lg-le 1, jäeti rahuldamata omandireformi õigustatud subjekti N. Kulboki taotlus Tallinnas Pronksi 6a asuva 2/3 mõttelise osa elamu tagastamise kohta põhjusel, et taotletav vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Samuti tühistati Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a korraldus nr 4799-k, millega nimetatud vara tagastati õigustatud subjektile N. Kulbokile. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses pööranud tähelepanu haldusakti õiguslikule alusele ja kontrollinud, kas vaidlustatud haldusakt on kooskõlas seadusega. Ringkonnakohtu otsus on selles osas motiveerimata ega vasta HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 330 lg 4 nõuetele. 7. Kuna ringkonnakohtu otsusest nähtub, et N. Kulboki kaebus Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999. a korralduse nr 5928-k peale on menetluses Tallinna Halduskohtus, siis peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks vaidluse kiiremaks lahendamiseks saata ka käesolev asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule eesmärgiga, et kaebused liidetakse ja vaadatakse läbi ühes menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Viia Annuse kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2000. a otsus haldusasjas nr 3-663/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2000. a otsus haldusasjas nr II-3/240/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub 6. märtsil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN