Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-68-00 Jaan Kaasiku erikaebuse läbivaatamine kaebetähtaja ennistamise asjas — RT III, 7, 76

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 20. veebruaril 2001. a 3-3-1-68-00 Jaan Kaasiku erikaebuse läbivaatamine kaebetähtaja ennistamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 1. veebruaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Jaan Kaasiku erikaebuse Viru Ringkonnakohtu 23. novembri 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3-59/00. Vihula Vallavalitsuse 8. juuni 1998. a. korralduse nr 331 p-ga 1 lõpetati «Naaritse talu maakasutusõigus 25,60 ha suurusel maa-alal» ning tagastati see maa kui õigusvastaselt võõrandatud maa Jaan Kaasikule. Toomas Polluks esitas 25. aprillil 2000 Lääne-Viru Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Vihula Vallavalitsuse 8. juuni 1998. a korraldus nr 331 ning kohustada Vihula Vallavalitsust võtma vastu seadusele vastav ja kõigi subjektide õigusi arvestav korraldus. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 27. aprilli 2000. a määrusega võeti kaebus menetlusse ja määrati kaebuse kohtulikuks arutamiseks avalik kohtuistung 18. maiks 2000. Sellel kohtuistungil esitas kolmanda isiku J. Kaasiku esindaja enne asja sisulise arutelu avamist taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu. T. Polluksi esindaja taotles seejärel samal istungil suuliselt kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist ja palus istung katkestada taotluse kirjalikuks esitamiseks. Halduskohtunik lõpetas istungi ja määras, et põhjendatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb esitada kirjalikult 25. maiks 2000. Kaebaja esindaja leidis 26. mail 2000 kohtule esitatud selgituses, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid palus tähtaja ennistada juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Selgituse kohaselt väljastati vaidlustatud korralduse ametlikult vormistatud koopia kaebajale alles vastuseks tema poolt 11. aprillil 2000 esitatud taotlusele. Kaebaja väitel sooritas vallavalitsus alates 18. veebruarist 1999 kuni 14. aprillini 2000 toiminguid, millest sai järeldada, et teda riivavad õigusaktid muudetakse ja tal puudub põhjus kohtusse pöördumiseks. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. septembri 2000. a. määrusega loeti kaebus esitatuks tähtaega rikkudes. Kohus ei pidanud tähtaja möödalaskmise põhjusi mõjuvateks ja taotlus tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata. Asja menetlus lõpetati ja kaebus tagastati läbivaatamatult. Kohus leidis, et T. Polluksile oli vaidlustatud korralduse olemasolu teada juba 1998. a. juulis. Kaebuse esitaja poolt 8. oktoobril 1999 vaidluse osapooltele saadetud kiri ja sellele lisatud dokumendid tõendavad asjaolu, et kaebuse esitaja oli endale teadvustanud vaidlusaluse korralduse väidetava seadusevastasuse ja oma õiguste rikkumise. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla kaebuse esitaja mitmekordsed pöördumised vallavalitsuse ja J. Kaasiku poole ega ka vallavalitsuse tegevus ja sellest tulenev õiguspärane ootus. T. Polluks pole oma pöördumistes vallavalitsuse poole taotlenud vaidlustatud korralduse muutmist või tühistamist. Esitatud taotlused käsitlevad üksnes maaüksuse piiride muutmist. Maakohtu määruse peale esitas T. Polluks erikaebuse, mis rahuldati Viru Ringkonnakohtu 23. novembri 2000. a. määrusega. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu 27. aprilli 2000. a. määrusega võeti kaebus menetlusse ja istung määrati asja sisuliseks arutamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et koostades asja menetlusse võtmise määruse, leidis halduskohtunik eelmenetluses, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Ka kohtukutsetest ei nähtu, et tegemist oleks eelistungiga tähtaja ennistamise küsimuses. Ringkonnakohtu arvates oli halduskohtunik asja sisulist arutamist alustades ennistanud tähtaja vaikivalt. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule erikaebuse J. Kaasik, kes leiab, et rikutud on kohtumenetluse norme, sest ringkonnakohus on: 1) kohaldanud vääralt HKMS § 12 lg 3, sest sellest sättest ei tulene, et tähtaja ennistamise küsimus tuleb lahendada eelmenetluses; 2) asja otsustanud üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata ja rikkunud sellega menetlusnorme; 3) kohaldanud vääralt HKMS § 46 lg 1 p 3, sest see säte käsitleb ringkonnakohtu pädevust esimese astme kohtu otsuste suhtes, mitte aga määruste suhtes. Kirjalikus vastuses erikaebusele palub T. Polluks jätta erikaebus rahuldamata. Ka Vihula Vallavalitsus ei pea oma vastuses erikaebust õigeks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht Erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 1. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg-le 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Tulenevalt HKMS § 12 lg-st 1 algab eelmenetlus halduskohtus asja menetlusse võtmise määruse jõustumise hetkest. HKMS § 19 lg 1 järgi vaadatakse pärast eelmenetlust asi läbi kohtuistungil. HKMS § 12 lg 3 eesmärk on tagada tähtaja küsimuse õige lahendamine eelmenetluses, et asja kohtulikul arutamisel oleks võimalik keskenduda sisulistele küsimustele. Seega eksib erikaebuse esitaja väites, et eelmenetluses piisab üksnes kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisest. Asudes tähtaja küsimust kontrollima ja lahendama alles kohtuistungil, rikkus halduskohtunik HKMS § 12 lg 3. Nõustuda ei saa aga ringkonnakohtu seisukohaga, et eelmenetlus lõpetati juba halduskohtuniku 27. aprilli 2000. a määrusega. HKMS § 12 lg 2 p 7 kohaselt teeb kohus asja läbivaatamise aja teatavaks eelmenetluses. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et sellega eelmenetlus veel lõpeks. Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve. 2. Käesolevas asjas määrati kohtuistungi toimumise aeg kindlaks enne teiste protsessiosaliste arvamuse saamist. 27. aprilli 2000. a määruses kohustas halduskohtunik kaebusele kirjalikult vastama vaid Vihula Vallavalitsust, mitte aga kolmandat isikut. Kolmas isik esitas oma seisukoha tähtaja küsimuses 18. mail 2000 toimunud kohtuistungi alguses. HKMS § 12 lg 2 p 6 ja lg 3 ning § 15 lg 1 kohaselt tuleb enne tähtaja ennistamise taotluse lahendamist välja selgitada teiste protsessiosaliste seisukoht. Pärast tähtaja möödumist mõjuvate põhjusteta esitatud kaebuse rahuldamine võib rikkuda teiste protsessiosaliste õigusi ja põhjendatud huve, sealhulgas õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlusnorme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Selline kohtupoolne menetlusviga ei tohi halvendada teiste protsessiosaliste seisundit. Seepärast on neil vastavalt HKMS § 15 lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. 3. Halduskohtunik jättis antud asjas tähtajast kinnipidamise eelmenetluses kontrollimata. Varasemas kohtupraktikas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 1995. a määrus nr 3-3-1-9-95) kinnistunud seisukoht, mille kohaselt asja menetlusse võtmisel loeti tähtaeg vaikimisi ennistatuks, ei ole pärast HKMS uue redaktsiooni jõustumist 1. jaanuaril 2000 enam rakendatav. Vastavalt HKMS § 12 lg-le 3 võib kohus tähtaja ennistada ainult juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Sama sätte kohaselt peavad protsessiosalised saama tähtaja ennistamist vaidlustada. Seega võib kaebetähtaega ennistada vaid määrusega. Samuti ei ole HKMS § 12 lg 3 esimese lausega kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et võttes kaebuse menetlusse, on kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks. Kaebuse menetlusse võtmise hetkel eelmenetlus alles algab. Neil põhjustel oli halduskohtunik kohustatud tähtaja küsimuse sisuliselt lahendama hoolimata eelmenetluse lõppemisest. Seega peab ringkonnakohus asja uuel arutamisel andma halduskohtuniku määrusele sisulise hinnangu. 4. Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 36 lg 1 ja § 37. HKMS § 36 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata. Ringkonnakohus viitas oma määruses HKMS § 36 lg-le 1 kui määruse õiguslikule alusele. Riigikohtu halduskolleegium nõustub erikaebuse esitajaga, et HKMS § 36 lg 1 ei saanud käesolevas asjas kohaldada. Asja materjalidest ilmneb aga, et ringkonnakohus ei otsustanud asja üksnes kaebuse põhjal, vaid viis läbi kirjaliku menetluse. HKMS § 37 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus lahendada erikaebused kirjalikus menetluses sõltumata protsessiosaliste taotlustest menetluse vormi kohta. Vastavalt HKMS § 31 lg-le 7 ja § 33 lg 1 p-dele 2 ja 3 peab ringkonnakohus ka kirjalikus menetluses saatma teistele protsessiosalistele erikaebuse ärakirja ja nõudma neilt vastust. Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et teised protsessiosalised on käesolevas asjas erikaebusele 17. novembril 2000 kirjalikult vastanud. Seega on kirjalik menetlus toimunud kooskõlas protsessiõiguse normidega. Üksnes määruses HKMS § 36 lg-le 1 tehtud viide on eksitav. Väär on erikaebuse esitaja väide, et HKMS § 46 lg 1 p 3 ei ole kohaldatav erikaebuse läbivaatamisel. Tulenevalt HKMS § 45 lg 2 p-st 2 võib ringkonnakohus kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja neid rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ka TsMS § 334 lg 3 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul erikaebuse läbivaatamisel õigus saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui uut määrust ei ole võimalik apellatsioonimenetluses teha. Seega on ringkonnakohtul volitus tühistada vajaduse korral määrus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Jaan Kaasiku erikaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 23. novembri 2000. a määrus haldusasjas nr II-3-59/00 ja saata asi erikaebuse sisuliseks lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 3. Tagastada kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 20. veebruaril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN