Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-26-01 A. F. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi — RT III, 2001, 6, 69

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. veebruaril 2001 3-1-1-26-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 13. veebruaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. F. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. F., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. A. F. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi selles, et olles 15. septembril 1999. a halduskorras karistatud sõiduauto juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis ta 14. jaanuaril 2000. a veoautot KAMAZ 5511 alkoholijoobes. 2. Lääne-Viru Maakohtu 26. oktoobri 2000. a otsusega mõisteti A. F. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus tõlgendas kriminaalasjas esinenud kõrvaldamata kahtlused kohtualuse kasuks ning leidis, et A. F. alkoholijoove 14. jaanuaril 2000. a pole usaldusväärselt tõendatud. 3. Lääne-Viru Maakohtu 26. oktoobri 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Irina Karo, kes palus nimetatud otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega A. F. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi süüdi mõista ning teda karistada. 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2000. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu 26. oktoobri 2000. a otsus. A. F. tunnistati süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks tingimisi üheaastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. Kriminaalkolleegium leidis, et A. F. alkoholijoove 14. jaanuaril 2000. a on tõendamist leidnud ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 1992. a määrusele nr 326 õigesti fikseeritud. Kohtualuse enda ütlused alkoholijoobe kohta luges kohus ennastõigustavateks ning asja tehioludega vastuolus olevaiks. Menetlus Riigikohtus 5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. F., kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning end süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi õigeks mõista. 5.1. Kassaator leiab, et alkoholijoobe tuvastamisel rikuti «Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisa 1 p-de 6–8 nõudeid ning haldusõigusrikkumise protokoll koostati HÕS § 221 lg 2 nõuete rikkumisega. 5.2. A. F. väidab, et ta oli süüdistuses märgitud ajal kaine, mida muuhulgas tõendavat ka asjaolu, et politsei ei pidanud vajalikuks rakendada HÕS § 240 sätteid ning ei kõrvaldanud teda sõiduki juhtimiselt. 5.3. Kassaator leiab, et kõik kriminaalasjas esinevad kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks ning palub end õigeks mõista. 6. Riigikohtu istungil toetasid A. F. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust, prokurör taotles selle rahuldamata jätmist. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on põhistatud ja seaduslik ning kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. 8. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2000. a otsuses on ümber lükatud kassaatori väited selle kohta, et alkoholijoobe tuvastamisel 14. jaanuaril 2000. a rikuti «Joobeseisundi tuvastamise juhendi» lisa 1 p-de 6–8 ning HÕS § 221 lg 2 nõudeid ja Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhjendustega. 8.1. Alusetu on ka kassaatori väide, et temal alkoholijoobe puudumist tõendavat ka asjaolu, et politsei ei pidanud vajalikuks rakendada HÕS § 240 sätteid. HÕS § 240 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki juht kõrvaldatakse selle sõiduki juhtimiselt, kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et mootorsõiduk, mille juht on 1. lõikes nimetatud juhtumil kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. Tunnistaja A. N. on seletanud kohtuistungil (tl 68), et ta A. F. veoautoga edasi sõita ei lubanud alkoholijoobe tõttu, kuid ei saanud veoautot ka ise kuhugi paigutada, kuna tal puudus vastava sõiduki juhtimise õigus. Selline politseitöötaja käitumine ei olnud küll õiguspärane, kuid ei sea iseenesest kahtluse alla joobeseisundi olemasolu A. F. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2000. a kohtuotsus A. F. süüdistusasjas jätta muutmata ja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Välja mõista A. F. kaitsjatasu 743 krooni ja 40 senti riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 15. veebruaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER