Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-66-00 Rutt Raudkepi erikaebuse läbivaatamine menetluse lõpetamise asjas — RT III, 6, 64

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 13. veebruaril 2001 3-3-1-66-00 Rutt Raudkepi erikaebuse läbivaatamine menetluse lõpetamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 11. jaanuaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Rutt Raudkepi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3/369/2000. Rutt Raudkepp esitas 10. jaanuaril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseministeeriumi tegevusetuse peale. Juhindudes Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2000. a kaebuse käiguta jätmise määrusest, millega kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, esitas R. Raudkepp 22. veebruaril 2000 kaebuse täienduse. Vastavalt kaebuse täiendusele taotles R. Raudkepp Kaitseministeeriumi ja TLFV Majahoolduse AS tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist Kaitseministeeriumile kuuluvas ja TLFV Majahoolduse AS poolt hallatavas elumajas korteri erastamisel, hooldustööde teostamisel ning avaldustele vastamisel, ja kohustada toimingute sooritamiseks, so korteri erastamiseks ja avaldustele vastamiseks. Samuti taotles R. Raudkepp talle õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. 6. märtsil 2000 tegi Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta jätmise määruse, mille kohaselt: 1. Kaebus ja selle täiendused tuleb kohtule esitada selgesti loetavas masinakirjas (TsMS § 7 lg 6). 2. Halduskohtu pädevusse ei kuulu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõude lahendamine. 3. Kaebuse esitajal tuleb kaebuses täpselt märkida, kelle väidetavalt seadusevastast toimingut vaidlustatakse, põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et toiming on seadusevastane, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav toiming rikub või milliseid vabadusi piirab ja selgelt väljendatud taotlus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 6. Määrusega anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud määrusest juhindudes esitas R. Raudkepp 28. märtsil 2000 kaebuse täienduse, mille kohaselt ta taotles Kaitseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning erastamise sooritamist R. Raudkepile kui erastamise õigustatud subjektile. Kohtuistung R. Raudkepi kaebuse arutamiseks määrati 24. juulile 2000. Kaitseministeerium taotles 30. juunil 2000 menetluse lõpetamist R. Raudkepi kaebuses seoses haldustoimingu sooritamisega, kuna vahepeal oli R. Raudkepp erastanud tema poolt üürilepingu alusel kasutatava korteri. R. Raudkepp oma 21. juuli 2000. a avalduses taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuna soovis kasutada advokaadi abi, et esitada kohtule juriidiliselt korrektset taotlust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid pole leidnud endale advokaati puhkusteperioodi tõttu. Ühtlasi mainis R. Raudkepp oma avalduses, et kahju hüvitamise nõue sisaldus juba tema poolt 22. veebruaril 2000. a esitatud kaebuse täienduses, kuid nimetatud kaebust ei võetud menetlusse, vaid anti tähtaeg selles olnud puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2000. a määrusega haldusasjas nr 3-19/2000 lõpetati asja menetlus. Halduskohus leidis, et vastavalt 28. märtsi 2000. a kaebuse täiendusele ei nõua kaebaja õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ning vastavad motiivid puuduvad ka kaebuses endas. Poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt ei saa juba menetlusse võetud kaebust täiendada täiesti uue taotlusega. Seetõttu tuleb menetlus asjas lõpetada, kuid kaebuse kahju hüvitamiseks võib esitada HKMS § 9 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Halduskohus leidis, et kaebaja ei taotle oma 21. juuli 2000. a avalduses asja läbivaatamist, vaid kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et ta soovib esitada täiendavat taotlust. Kohtuistungi edasilükkamine ei ole põhjendatud. R. Raudkepp esitas ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ning asjas menetluse taastamist. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2000. a määrusega haldusasjas nr II-3/369/2000 jäeti halduskohtu määrus muutmata. Kolleegium leidis, et R. Raudkepi 22. veebruari 2000. a kaebuse täienduse nõue ja taotlused olid ebaselged. Kaebaja selgelt väljendatud taotlused sisaldusid alles 28. märtsi 2000. a kaebuse täienduses. Selles esitati tegevusetuse õigusevastasuse tuvastamisnõue ja toimingu sooritamise kohustamisnõue, kuid kaebuse täienduses ei olnud märgitud, et kaebuse esitajale oleks õigusvastase toiminguga tekitatud kahju ning puudus kahju hüvitamise nõue. Soovi esitada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue väljendas R. Raudkepp alles 21. juuli 2000. a avalduses, millega ta taotles asja arutamise edasilükkamist põhjusel kasutada advokaadi abi kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et R. Raudkepp oleks taotlenud asja läbivaatamist ja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus lõpetas õigesti asja menetluse, kuna sooritamata toiming oli sooritatud ja kaebaja ei taotlenud asja läbivaatamist. R. Raudkepp esitas Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruste tühistamist. Erikaebuses väidetakse: 1. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole käsitlenud ringkonnakohtule esitatud erikaebuse väidet, et halduskohus ei edastanud kaebajale Kaitseministeeriumi vastust, milles taotleti menetluse lõpetamist, ei enne kohtuistungit ega kohtuistungi ajal, samuti puudus nimetatud dokument kohtutoimikust toimikuga tutvumise ajal. Sellega rikuti protsessiosalise HKMS § 15 lg-st 1 tulenevat õigust tutvuda toimikuga, uurida dokumente ja vaielda vastu teise protsessiosalise taotlustele. 2. Ringkonnakohus on tähelepanuta jätnud apellandi väited, mis puudutasid talle advokaadi määramist, kahju hüvitamise nõude kõrvaldamist ja istungi edasilükkamist advokaadi mitteleidmise tõttu. Halduskohus ei motiveerinud väidet, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete lahendamine. Ringkonnakohus pole kontrollinud, kas halduskohtu menetlus neis aspektides on olnud seaduslik. 3. Alusetu on ringkonnakohtu väide, et 22. veebruari 2000. a kaebuse täienduses esitatud taotlus pole selge. Ringkonnakohtul oleks olnud õigus nõuda täiendavaid dokumente. Kaebuses ja selle täiendustes on selgitatud, milles seisnes kaebajale kahju tekitamine. Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Kaitseministeerium, et ringkonnakohtu seisukoht asja menetluse lõpetamise osas on õige, kuna kaebaja ei taotlenud asja läbivaatamist. Alusetu on kaebaja väide talle Kaitseministeeriumi vastuse esitamatajätmise osas, kuna Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta nõuet kohtu poolt väljanõutavate ja kaebusi käsitletavate seletuste suhtes. Puudus kaebaja poolt õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, mistõttu kohus ei saanud seda ei menetlusse võtta ega menetlusest kõrvaldada. Kohtuistungil avaldas R. Raudkepp soovi esitada kahju hüvitamise nõue, kuid ta ei taotlenud asja läbivaatamist ja Kaitseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht: 1. HKMS § 24 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui toiming, mille kohustamist kaebuses taotletakse, on sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Halduskohus on leidnud, et kaebaja taotles oma 21. juuli 2000. a avalduses kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et ta tahtis esitada uue taotluse, s.o taotluse õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid ei taotlenud asja läbivaatamist. R. Raudkepi avalduses polnud sellist soovi küll sõnaselgelt väljendatud, kuid tema avalduses sisalduva taotluse eesmärk on tõlgendatav asja läbivaatamise soovina. HKMS § 19 lg 7 teises lauses sätestatu, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste puhul. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema, millist taotlust kaebaja soovis esitada. R. Raudkepp on nii halduskohtule 22. veebruaril 2000 esitatud kaebuse täienduses, 21. juuli 2000. a avalduses kui ka halduskohtu istungil väljendanud selgelt oma tahet esitada kahju hüvitamise nõue. Seega pidi kohtule olema arusaadav tema soov asja menetlemist jätkata. Kuigi käesolevas haldusasjas ei ole kaebus esitatud 6. märtsi 2000. a kaebuse käiguta jätmise määruse vaidlustamiseks, peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Nimetatud määruse väide, et halduskohtu pädevusse ei kuulu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamine ning sellekohased nõuded tuleb esitada linnakohtule Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, ei ole kooskõlas HKMS § 6 lg 3 p-ga 2. Selle sätte kohaselt võib halduskohtus taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Käesolevas asjas on kohus selle asemel, et kaebaja õiguste võimalikult tulemusliku kaitse eesmärgil välja selgitada tema tegelikud taotlused, viinud kaebaja olukorda, kus ta oli sunnitud loobuma juba esitatud kahju hüvitamise taotlusest vastavalt halduskohtu määruses sisaldunud seadusest mittetulenevale ettekirjutusele. R. Raudkepi 21. juuli 2000. a avalduse tõlgendamisel oleksid kohtud pidanud ka seda arvestama 2. Vastavalt HKMS § 15 lg-le 1 on protsessiosalisel õigus vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele. TsMS § 176 kohaselt lahendab kohus protsessiosalise taotluse pärast teiste protsessiosaliste arvamuste ärakuulamist. Käesoleva haldusasja menetluse käigus on rikutud kaebaja õigust avaldada oma seisukoht Kaitseministeeriumi poolt 30. juunil 2000 esitatud menetluse lõpetamise taotluse suhtes. Kohus ei ole andud R. Raudkepile võimalust väljendada kohtuistungil sõnaselgelt oma seisukohta. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud õigeks asjas menetluse lõpetamist. Menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks pidanuks halduskohus kindlaks tegema, milles seisnes kaebaja tegelik tahe ning kas kohtuistungi edasilükkamise taotlus tähendas ka taotlust asi läbi vaadata. Halduskohtu 24. juuli 2000. a istungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks protsessuaalselt korrektses vormis välja selgitanud kaebaja seisukoha Kaitseministeeriumi taotluse osas. 3. Lisaks peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 7 lg-s 6 sisalduv nõue, et kaebus tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas, ei ole absoluutne. HKMS § 10 sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele ja protestile. Selle paragrahvi esimeses lõikes nähakse ette kaebuse kirjalik vorm. HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 7 lg 6 on halduskohtumenetluses küll kohaldatav, kuid selle sätte rakendamisel tuleb järgida halduskohtumenetlusest tulenevaid erisusi, samuti ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tegemist on tingimuste seadmisega põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamisele. HKMS § 10 lg 1 eesmärk on tagada kaebuse sisust arusaamine kohtute ja protsessiosaliste poolt. Kui käsikirjaline kaebus on hästi loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid HKMS § 10 lg 1 eesmärk on saavutatud, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine sellel põhjusel. 4. Erikaebuse esitaja väidab, et ringkonnakohus pole kontrollinud halduskohtu menetluse seaduslikkust kaebajale advokaadi määramiseks esitatud taotluse menetlemisel. R. Raudkepp on Tallinna Halduskohtult 3. veebruaril 2000. a taotlenud talle «tasuta advokaadi määramist». Tallinna Halduskohus on 4. veebruari 2000. a määruses leidnud, et nimetatud taotluse rahuldamiseks puudub kohtul seaduslik alus, kuna HKMS § 94 kohaselt on kohtul õigus vabastada maksujõuetu isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest advokaadi sellekohase taotluse alusel, kuid Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebuse esitajale advokaadi määramist. Ringkonnakohus on oma määruses küll selgitanud HKMS §-st 94 ja TsMS § 83 lg-st 3 tulenevaid võimalusi, kuid ei ole hinnanud halduskohtu tegevust R. Raudkepi selle taotluse rahuldamisest keeldumisel. Halduskohtu seisukoht advokaadi määramise küsimuses on ekslik. HKMS § 14 lg 5 järgi kohaldatakse halduskohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Seega kuulub ka halduskohtumenetluses kohaldamisele TsMS § 83 lg 3, mis näeb ette, et kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Rutt Raudkepi erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2000. a määrus haldusasjas nr 3-19/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/369/2000 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustub 13. veebruaril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN