Legislator Case Law & Legislation
79786 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-13-01 erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Ivi Kesküla 11. detsembri 2000. a määruse peale, millega jäeti V. A. kassatsioonkaebus käiguta seoses kassatsioonkautsjoni tähtajaks tasumata jätmisega — RT III, 2001, 5, 57

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-13-01 erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Ivi Kesküla 11. detsembri 2000. a määruse peale, millega jäeti V. A. kassatsioonkaebus käiguta seoses kassatsioonkautsjoni tähtajaks tasumata jätmisega — RT III, 2001, 5, 57

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 2001. a 3-1-1-13-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas 16. jaanuaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi V. A. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Ivi Kesküla 11. detsembri 2000. a määruse peale, millega jäeti V. A. kassatsioonkaebus käiguta seoses kassatsioonkautsjoni tähtajaks tasumata jätmisega. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. V. A. tunnistati Pärnu Maakohtu 25. mai 2000. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati ühe aasta vabadusekaotusega tingimisi kolme-aastase katseajaga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning V. A. apellatsioonkaebus rahuldamata. 17. novembril 2000. a esitas süüdimõistetu V. A. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2000. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda karistamise KrK § 139 lg 2 järgi. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik I. Kesküla tutvus esitatud kassatsioonkaebusega 21. novembril 2000. a. Kuna kassaatoril oli tasumata kassatsioonkautsjon, kohustas kohtunik samal kuupäeval koostatud määrusega V. A.d tasuma 700 krooni suuruse kautsjonisumma hiljemalt 30. novembriks 2000. a Riigikohtu arvele nr 1015200199008 Eesti Ühispanga Tartu kontoris. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku I. Kesküla 11. detsembri 2000. a määrusega jäeti V. A. kassatsioonkaebus käiguta ning see tagastati kassaatorile põhjendusel, et kassatsioonkautsjon on tähtaegselt tasumata. Samas märkis kohtunik, et määrus on vaidlustatav Riigikohtus kümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Menetlus Riigikohtus 4. V. A. esitas Riigikohtule kaebuse, milles vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku I. Kesküla määrused 21. novembrist ja 11. detsembrist 2000. a. Ta selgitab, et kuigi määruses, millega anti tähtaeg kassatsioonkautsjoni tasumiseks, oli märgitud Riigikohtu arveldusarve vale number, sooritas ta nõutud summa ülekande 30. novembril 2000. a Riigikohtu õigele arveldusarvele, s.o arvele nr 1015200019908 Eesti Ühispangas. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud maksekorraldus. Tulenevalt eeltoodust, leiab V. A., et tema kassatsioonkaebuse käiguta jätmine oli ebaõige ning ta palub Riigikohtul tema kriminaalasi kassatsiooni korras läbi vaadata. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles kaitsja erikaebuse rahuldamist, prokurör aga selle rahuldamata jätmist põhjendusega, et vastavalt AKKS § 68 p-le 9 ei ole kassatsioonkaebuse käiguta jätmise määrus erikaebe korras vaidlustatav. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja leides, et erikaebus tuleb rahuldada, peab vajalikuks põhjenduseks märkida järgmist. 6.1. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku I. Kesküla 11. detsembri 2000. a määruses räägitakse kassatsioonkaebuse käiguta jätmisest, on selle määruse puhul sisuliselt tegemist kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määrusega ja seetõttu on see määrus ka erikaebe korras vaidlustatav. 6.2. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik I. Kesküla on 21. novembri 2000. a määrusega selgitanud kassatsioonkaebuse esitanud V. A.le tema kohustust tasuda kassatsioonkautsjon hiljemalt 30. novembriks 2000. a. Kriminaalasja materjalidest lähtuvalt on V. A. selle kohustuse täpselt täitnud ja seetõttu puudus objektiivne alus 11. detsembri 2000. a määruse tegemiseks, kuigi ringkonnakohus ei olnud sellest teadlik. 6.3. Vältimaks edasiselt kirjeldatud olukorra tekkimist oleks ilmselt otstarbekas, et juhul, mil kassaator on jätnud kassatsioonkautsjoni tasumata, võiks ringkonnakohtunik kassatsioonkaebuse käiguta jätmisel kohtumääruses kohustada kassaatorit mitte üksnes tasuma kautsjonisummat, vaid esitama ka kindlaks kuupäevaks ringkonnakohtule summa tasumist kinnitavat dokumenti. Sellise kohustuse panemisel võiks ringkonnakohus jätta kassatsioonkaebuse läbi vaatamata siis, kui ringkonnakohtule ei ole määratud kuupäevaks esitatud kassatsioonkaebuse tasumist kinnitavat dokumenti. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 9, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 11. detsembri 2000. a määrus, millega jäeti V. A. kassatsioonkaebus käiguta kassatsioonkautsjoni tähtajaks tasumata jätmise tõttu. 2. V. A. erikaebus rahuldada. 3. Välja mõista V. A-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. 4. Suunata V. A. kassatsioonkaebus Riigikohtu loakogusse otsustamaks kassatsioonimenetluseks loa andmise küsimust. Määrus jõustub 31. jaanuaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KIVI Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →