Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-69-00 Tallinna Autobussikoondise AS erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas — RT III, 5, 54

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 6. veebruaril 2001. a 3-3-1-69-00 Tallinna Autobussikoondise AS erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 18. jaanuaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Tallinna Autobussikoondise AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3/425/2000. Tallinna Autobussikoondise AS (edaspidi TAK) kuulutas 7. juulil 2000. a «Riigihangete Bülletäänis», et soovib riigihanke avatud pakkumismenetluse korras osta viis uut bussirongi Tallinna linnaliinide teenindamiseks. Pakkumised tuli esitada 24. juuliks 2000. a. Pakkumise kutse dokumendid anti huvitatud isikule – Aktsiaseltsile East-West Consulting (edaspidi EWC) – 11. juulil. EWC esitas 18. juulil taotluse pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks 10. augustini. Seda taotlust põhjendas EWC väitega, et määratud tähtaeg ei ole vastavuses pakkumise kutse dokumentidest tulenevate nõuetega ega võimalda vaba konkurentsi. 24. juulil teatati EWC-le, et pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks puudub alus. 11. augustil 2000. a esitas EWC Tallinna Halduskohtule kaebuse TAK toimingute peale riigihanke läbiviimisel ja palus tunnistada õigusvastaseks pakkumiste esitamise tähtaja määramine ja põhjendamatute nõuete kehtestamine riigihanke objektiks olevatele bussirongidele. Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2000. a määrusega haldusasjas nr 3-1257/2000 tagastati kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 4 alusel, sest kohus leidis, et tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega. 12. oktoobril 2000. a esitas EWC Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles väitis, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2000. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu määrus ja saadeti EWC kaebus eelmenetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et TAK oli kohustatud ostma bussironge riigihanke korras tulenevalt konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p-st 3, mis aga tunnistati kehtetuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. oktoobri 2000. a otsusega. Kuid ka Riigihangete seaduse 8. novembril 2000. a jõustunud § 61 lg 1 p 6 alusel pidi TAK ostma bussironge riigihanke korras. Seega kuulub selles asjas kohaldamisele riigihangete seadus ja bussirongide ostmine pidi toimuma selles seaduses sätestatud avalik-õiguslike toimingute tegemisega. Nende toimingute peale saab esitada kaebuse halduskohtule. 1. detsembril 2000. a esitas TAK Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu määrus. TAK väidab, et ta ei täida avalik-õiguslikke haldusülesandeid ja tagasiulatuvalt ei saa tema suhtes kohaldada riigihangete seaduse § 61, mis jõustus 8. novembril 2000. a. EWC kirjalikus vastuses TAK erikaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on õige ja põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht: 1. Riigikohtu halduskolleegium asus 20. detsembri 1999. a määruses nr 3-3-1-48-99 (motiveeriva osa p 3) seisukohale, et riigihankemenetlus toimub riigihangete seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Ka eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja poolt läbiviidud riigihankemenetlusest tulenev vaidlus on avalik-õiguslik, sest viies läbi riigihankemenetlust, tegutseb selline ettevõtja avalik-õiguslikus vormis. Riigihankemenetluse toimingute õiguslik iseloom ei sõltu sellest, kas ostja on eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuna seadusandja ei näe eraõiguslike juriidiliste isikute poolt läbi viidava riigihanke puhul ette teistsugust vaidluste lahendamise korda, siis on ka neil juhtudel riigihankest tulenev vaidlus HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel lahendatav halduskohtus. 2. TAK viis bussirongide ostmiseks läbi riigihankemenetluse konkurentsiseaduse põhiseadusevastase sätte alusel. Konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 3, mille alusel eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja pidi kaupu ja teenuseid ostma riigihangete seaduses sätestatud korras, tunnistati kehtetuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. oktoobri 2000. a otsusega asjas nr 3-4-1-8-2000. Kuna TAK tegi riigihanketoiminguid konkurentsiseaduse põhiseadusevastase sätte alusel, mis tunnistati kehtetuks nende toimingute peale esitatud kaebuse alusel toimunud kohtumenetluse ajal, siis ei või kohtud seda sätet antud asjas enam kohaldada. Seega ei saa kohtud tuvastada, et TAK oli üldse kohustatud läbi viima riigihankemenetluse ja puudub ka õiguslik alus pidada TAK tegevust bussirongide ostmisel avalik-õiguslikus vormis läbiviidud riigihankemenetluseks. Järelikult ei kuulu EWC kaebus TAK riigihanketoimingute peale alates 5. oktoobrist 2000. a halduskohtu pädevusse. 3. 19. oktoobril 2000. a vastu võetud ja 2001. a 1. aprillil jõustuva riigihangete seaduse §-ga 80 muudeti kehtivat riigihangete seadust, täiendades seda §-ga 61, mis jõustus 8. novembril 2000. a. Juhtumil, kui nimetatud sätte alusel oleks TAK ostja riigihangete seaduse mõttes ja talle laieneksid vastavad kohustused, ei saaks nimetatud sätet ikkagi kohaldada riigihankemenetlusele, mis toimus enne 8. novembrit 2000. a. Seega ei ole TAK suhtes kohaldatav riigihangete seaduse § 61, sest vaidlustatud riigihanketoimingud tehti enne nimetatud sätte jõustumist. 4. Ekslik on ringkonnakohtu määruse resolutsiooni see osa, mis puudutab eelmenetluse jätkamist. Vastavalt HKMS § 12 lg-le 1 toimub eelmenetlus pärast haldusasja menetlusse võtmist. Asja menetlusse võtmiseks peab halduskohus tegema vastava määruse. Selles asjas määrus puudub. Järelikult on senini toimunud vaid asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine HKMS § 11 mõttes. Seepärast kuulub EWC kaebus tagastamisele HKMS § 11 lg 4 alusel, kuna kaebuse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Lähtudes Riigikohtu volitustest kassatsioonimenetluses, tuleb tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse esimese astme kohtu määrus kaebuse tagastamise kohta käesoleva määruse motiividel. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 6 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Tallinna Autobussikoondise AS erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/425/2000 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2000. a määrus haldusasjas nr 3-1257/2000. 3. Tagastada Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 6. veebruaril 2001. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN