Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-67-00 Garri Suuki kassatsioonkaebuse läbivaatamine korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 kohaldamise asjas — RT III, 3, 24

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. jaanuaril 2001. a 3-3-1-67-00 Garri Suuki kassatsioonkaebuse läbivaatamine korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 11. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Garri Suuki kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri 2000. a otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr II-3õ/188/2000. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Garri Suuk ja tema esindaja vandeadvokaat Ilmo Maaroos. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Pärnu Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseiinspektor koostas 28. juulil 2000 haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et Garri Suuk, töötades OÜ Kesklinna Elamu direktorina, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p 23 järgi, tegi õigusvastase toimingu omakasupüüdlikul eesmärgil, sõlmides 1. septembril 1999 rendilepingu Ülo Hiieloga, kes on tema lähihõimlane korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 5 mõttes, rikkudes sellega nimetatud seaduse § 24 lg 2 p 7. Rendilepingu järgi andis Ü. Hiielo Kesklinna Elamu juhatuse liikmele G. Suukile rendile sõiduauto Toyota Carina E ja rentnik OÜ Kesklinna Elamu kohustus tasuma Ü. Hiielole renti 2300 krooni kuus. Sellise tegevusega pani G. Suuk toime HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava teo. Pärnu Halduskohtu 24. augusti 2000. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr 4-459/2000 määrati G. Suukile HÕS § 1581 järgi rahatrahv. Halduskohus tegi kindlaks, et sõiduauto Toyota Carina E, registreerimismärgiga 329 ALJ, ostis Ü. Hiielo Hoiupanga Liisingu AS-lt 22. septembril 1999. Ü. Hiielo, kes on G. Suuki abikaasa isa, ja G. Suuk kui kohaliku omavalitsuse sajaprotsendilise osalusega äriühingu OÜ Kesklinna Elamu juhatuse liige, sõlmisid 1. oktoobril 2000 rendilepingu selle kohta, et Ü. Hiielo annab nimetatud sõiduauto 1. oktoobrist 1999 kuni 31. detsembrini 1999 OÜ-le Kesklinna Elamu rendile tasuga 2300 krooni kuus. Kohus leidis, et G. Suuk ametiisikuna korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p 23 mõttes rikkus sama seaduse § 24 lg-s 1 sätestatud toimingupiirangut, tehes tehingu iseendaga. Tehingutena iseendaga, mis on keelatud, käsitatakse nimetatud seaduse § 24 lg 2 p 7 järgi muuhulgas varalisi tehinguid oma lähihõimlastega, kelleks on sama seaduse § 19 lg 5 järgi ka abikaasa vanem. Kohus asus seisukohale, et HÕS §-s 1581 sätestatud teo koosseis ei eelda omakasupüüdlikku eesmärki. Asjaolu, et G. Suuk informeeris OÜ Kesklinna Elamu juhatuse esimeest J. Kukke oma hõimlusest rendileandjaga ja sai temalt kooskõlastuse tehingu sõlmimiseks, ei vabasta G. Suuki haldusvastutusest. G. Suuk esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu Halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus ning mõista G. Suuk õigeks. Apellatsioonkaebuse kohaselt sõlmiti antud juhtumil rendileping lühiajalisena ja ettevõtte eelarves selleks ette nähtud vahendite piires. Apellant leidis, et kuigi tema kirjutas rendilepingule alla, otsustas lepingu sõlmimise küsimuse äriühingu juhatuse esimees J. Kukk. J. Kukke sellesisuline korraldus oli vormistatud kooskõlastusena. Seda äriühingu juhatuse esimehe seaduslikku korraldust täites ei käitunud G. Suuk süüliselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri 2000. a otsusega jäeti Pärnu Halduskohtu 24. augusti 2000. a otsus muutmata ja G. Suuki apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti kohaldanud seadust ja järeldanud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et G. Suuk, sõlmides ametiisikuna korruptsioonivastase seaduse § 4 mõttes 1. oktoobril 1999 sõiduauto rendilepingu Ü. Hiieloga, rikkus korruptsioonivastase seaduse § 24 lg-s 1 sätestatud toimingupiirangut ja sooritas tehingu lähihõimlasega, kellega nimetatud paragrahvi lõike 2 punkt 7 keelab tehingut sooritada. Halduskohus on õigesti tuvastanud G. Suuki süü HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise toimepanemises. G. Suuk esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja lõpetada asjas menetlus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt korruptsioonivastase seaduse sätteid, mistõttu kohtuotsus on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Vastuses kassatsioonkaebusele ei pea Pärnu Politseiprefektuur kassatsioonkaebust õigeks ja märgib, et G. Suuk, «töötades OÜ Kesklinna Elamu, mis on 100% Pärnu Linnavalitsuse osalusega äriühing, direktorina ja olles juhatuse liige, seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p 23 järgi, tegi õigusvastase toimingu, sõlmides 1. oktoobril 1999 rendilepingu Ülo Hiieloga, kes on tema lähihõimlane korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 5 mõistes, rikkudes sellega korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 2 p 7 sätteid». Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HÕS § 1581 sätestab, et korruptsioonivastase seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, – määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. 2. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 järgi on ametiisik selle seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud punktidena ammendav loetelu isikutest, keda loetakse ametiisikuks selle seaduse tähenduses. 14. märtsil 2000 vastu võetud korruptsioonivastase seaduse, Riigi Teataja seaduse, riigikogu töökorra seaduse ning avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse §-ga 2 muudeti korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2. Nimetatud seaduse § 4 lg 2 p 23, mis kehtib alates 29. märtsist 2000, sätestab, et ametiisikuks on selle seaduse tähenduses ka kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liige. Varemalt kehtis nimetatud seaduse pragrahvi 4 lõige 2 kaheksateistkümnepunktilisena. 3. Pärnu Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseiinspektori poolt 28. juulil 2000 koostatud haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt «Garri Suuk, töötades OÜ Kesklinna Elamu direktorina, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p 23 järgi. . . », rikkus nimetatud seaduse § 24 lg 2 p 7, pannes sellega toime HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava teo. Pärnu Halduskohtu 24. augusti 2000. a otsuses leiti, et G. Suuk, olles «kohaliku omavalitsuse sajaprotsendilise osalusega äriühingu OÜ Kesklinna Elamu juhatuse liige, seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p 23 mõttes», sõlmis 1. oktoobril 1999 sõiduauto rendilepingu oma lähihõimlasega, rikkudes sellega korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 2 p 7. Ringkonnakohtu arvates kohaldas halduskohus seadust õigesti. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Pärnu Politseiprefektuuri poolt 28. juulil 2000 koostatud haldusõiguserikkumise protokollis ja kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, samuti Pärnu Halduskohtu 24. augusti 2000. a otsuses viidatakse ilmselt ekslikult korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 p-le 23. Tegelikult on silmas peetud sama paragrahvi lõike 2 punkti 23. Kuna halduskohtu otsusega tuvastati, et G. Suuk, olles OÜ Kesklinna Elamu juhatuse liige, sõlmis tehingu oma lähihõimlasega 1. oktoobril 1999, siis ei saa ta olla ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 23 mõttes, sest see säte hakkas kehtima alles 29. märtsil 2000. Nimetatud asjaolule ei ole ringkonnakohus tähelepanu pööranud. 4. Haldusõiguserikkumise materjalide hulgas on kriminaalasja nr 00913000032 menetluse lõpetamise määrus, mille on koostanud Kaitsepolitseiameti vanemassistent 6. juulil 2000. Selle määruse punktiga 2 eraldati «kriminaalasjast materjalid Garri Suuk’i haldusvastutusele võtmise küsimuse otsustamiseks», sest leiti, et antud juhtumil olid tema käitumises HÕS § 1581 järgi ettenähtud haldusõiguserikkumise tunnused. Nimetatud määruse kohaselt oli G. Suuk üleastumise toimepanemise ajal ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 18 järgi. Kohtutoimikute materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud kontrollinud, kas antud juhtumil oli G. Suuk tehingu tegemise ajal, 1. oktoobril 1999, ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 17 või p 18 (kuni 28. märtsini 2000. a kehtinud redaktsioonis) mõttes. Ülaltoodust tulenevalt kuulub G. Suuki kassatsioonkaebus rahuldamisele, Tallinna Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 2, § 325 lg-st 1 ja § 311 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Garri Suuki kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri 2000. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr II-3õ/188/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3. Tagastada Garri Suukile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 22. jaanuaril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL