Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-59-00 Lidia Kolebljuki erikaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja ennistamise asjas — RT III, 3, 23

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 19. jaanuaril 2001. a 3-3-1-59-00 Lidia Kolebljuki erikaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 20. detsembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Lidia Kolebljuki erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. oktoobri 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3/415/2000. Lidia Kolebljuk esitas 12. augustil 2000 posti teel apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2000. a otsuse peale. Tallinna Halduskohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta, misjärel L. Kolebljuk taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist, põhjendades tähtaja rikkumist haiguste, Kuremäe kloostri külastamise ja segadustega riigilõivu maksmisel. Taotlusele lisas ta arstitõendid 24. maist ja 15. juunist 2000. Taotluse esitaja väitel püüdis ta riigilõivu maksmist tõendavat dokumenti ja apellatsioonkaebust saata kohtule teineteisest eraldi, kuid see ei õnnestunud. Tallinna Halduskohus leidis, et haigus apellatsioonitähtaja kulgemise ajal ei ole tõendatud ja et väited segaduste kohta riigilõivu tasumisel on arusaamatud. Halduskohus otsustas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega mitte ennistada. Halduskohtu määruse peale esitas L. Kolebljuk erikaebuse, milles leiti, et just halva tervisliku seisundi tõttu postitas ta kõik dokumendid 12. augustil 2000, «seega hilinenult nagu hiljem ootamatult selgus». Erikaebuse kohaselt vajas selle esitaja 11. augustil 2000, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval, perearsti abi. Erikaebusele lisas L. Kolebljuk täiendavalt: 1) perearsti tõendi 26. septembrist 2000, mille kohaselt ta oli ravil alates 11. augustist 2000 ning on teostatud koduvisiit ja EKG-uuring, samuti määratud ravi kodusel ja ambulatoorsel režiimil; 2) psühhiaatri tõendi 27. septembrist 2000, mille kohaselt ta oli vastuvõtul 15. juunil, 14. augustil ja 27. septembril 2000. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2000. a määrusega jäeti L. Kolebljuki erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga ja leidis ühtlasi, et erikaebuses täiendavalt väljatoodud asjaolud ei tõenda, et haigus oleks takistanud 11. augustil 2000 ära saata samal päeval koostatud apellatsioonkaebust. L. Kolebljuk palub Riigikohtule esitatud erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud erikaebuse esitaja haigust 11. augustil 2000, ja jätnud analüüsimata selle kohta täiendavalt esitatud tõendid. Kaebuse esitaja peab endiselt tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et ta oma haiguse tõttu ei suutnud tasuda riigilõivu ega välja saata apellatsioonkaebust. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKMS § 31 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. Apellatsioonkaebuse esitamiseks on ette nähtud 30 päeva kaevatava kohtuotsuse kuulutamisest või teatavakstegemisest arvates. HKMS § 33 lg 4 teise lause kohaselt ennistab halduskohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. 2. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Määratlemata mõistete nagu «mõjuvad põhjused» rakendamine kohtu poolt ei tohi aga olla meelevaldne. Seepärast on oluline, et kohus selgitaks oma otsustust, põhjendades, miks ei peeta taotluse esitaja poolt välja toodud põhjusi mõjuvateks. Tallinna Halduskohus ei lugenud L. Kolebljuki väidetavat haigust tõendatuks. L. Kolebljuk vaidlustas esimese astme halduskohtu seisukoha kinnitades, et ta oli siiski 11. augustil 2000 väga haige. Ringkonnakohus leidis, et ainuüksi EKG-uuringud ja ravi määramine ei tõenda, et haigus oleks takistanud samal päeval koostatud apellatsioonkaebuse ärasaatmist. Seega ei pidanud ringkonnakohus väidet haiguse kohta 11. augustil 2000 iseenesest paljasõnaliseks, kuid ei näinud selles asjaolu, mis oleks kaebuse õigeaegset esitamist takistanud. TsMS § 212 p 5 kohaselt tuleb kirjalikus määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus selles sisalduvate järeldusteni jõudis. Tähtaja ennistamine sõltub kohtu järeldusest, kas tähtaja möödalaskmise põhjused on mõjuvad või mitte. Määruses, millega jäetakse rahuldamata tähtaja ennistamise taotlus, tuleb põhjendada järeldust, miks taotluse esitaja poolt välja toodud põhjused ei ole mõjuvad. Erikaebuse esitaja väidab, et haigusest tulenevad asjaolud, sealhulgas EKG-uuringud ja ravi määramine, takistasid tal tähtaega järgimast. Nende asjaolude mittearvestamiseks kohtu poolt ei piisa üksnes vastuväitest, et need asjaolud ei takistanud tähtaegselt toimingut sooritamast. Muid motiive pole ringkonnakohus aga asjaolusid hinnates esitanud. Seega on õige erikaebuses toodud väide, et ringkonnakohtu määruses on TsMS § 212 p 5 vastu eksitud. Riigikohus ei saa võtta seisukohta, kas L. Kolebljuki poolt välja toodud asjaolud on mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks või mitte. See võib nõuda tõenditele täiendava hinnangu andmist. Seepärast tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Lidia Kolebljuki erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. oktoobri 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/415/2000. 3. Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 4. Tagastada Lidia Kolebljukile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 19. jaanuaril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN