Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-55-00 Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusabikulude väljamõistmise asjas — RT III, 1, 3

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. detsembril 2000. a 3-3-1-55-00 Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusabikulude väljamõistmise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 7. detsembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a otsuse peale haldusasjas nr II-3/251/00. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23. septembri 1996. a otsusega nr 10139 loeti tõendatuks, et Kuusalu vallas asunud Männiku ja Kivisilla maaüksus kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Johannes Ojamäe (surn. 14. aprill 1937) päranditompu. Omandireformi õigustatud subjektideks tunnistati selle vara suhtes Ilme Varipuu 1/2 mõttelises osas ning Hjalmar Ojamäe, Osvald Ojamäe ja Väino Ojamäe igaüks 1/6 mõttelises osas. See otsus tunnistati H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe esindaja vandeadvokaat Milvi Söördi kaebuse alusel Tallinna Halduskohtu 4. juuli 1997. a otsusega haldusasjas nr 3-157/97 täielikult seadusevastaseks. Pärast seda tegi Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjon 30. septembril 1998 uue otsuse, mis tunnistati ka täielikult seadusevastaseks Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 1999. a otsusega haldusasjas nr 3-157/99. Eelpoolnimetatud jõustunud kohtuotsustega pole mõistetud kaebuse esitajate kasuks kohtukulusid. Tallinna Halduskohtu 8. novembri 1999. a otsusega haldusasjas nr 3-1807/99 tunnistati Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 30. aprilli 1999. a otsus nr 12004 seadusevastaseks osas, millega soovitati H. Ojamäel, O. Ojamäel ja V. Ojamäel pöörduda ühe kuu jooksul hagiavaldusega Tallinna Linnakohtusse tõendamaks seda, et taotletav maaüksus kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel taotlejate isale Julius Ojamäele, s.o Johannes Ojamäe pojale. Selle kohtuotsusega, mis jõustus 18. novembril 1999, mõisteti Harju Maavalitsuselt välja H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks kohtukulud igaühele 3550 krooni. Tallinna Halduskohtu 8. novembri 1999. a otsuse alusel võttis Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjon vastu 10. detsembril 1999 otsuse nr 12099, millega tühistati selle komisjoni 30. aprilli 1999. a otsus nr 12004 osaliselt. Nimetatud otsuse punktis 2 otsustas komisjon lähtuvalt ORAS § 8 lg-st 2 pöörduda «Justiitministeeriumi poole taotlusega teostada õigusekspertiis Johannes Ojamäe poolt 10. novembril 1936 koostatud testamendi osas». H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe esitasid 3. veebruaril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tunnistada Harju Maavalitsuse ÕVVTK 10. detsembri 1999. a otsuse nr 12099 punkt 2 õigusvastaseks ja teha ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. 22. veebruaril 2000 täiendasid kaebuse esitajad oma kaebusi ja palusid halduskohtul vaidlustatud akti punkt 2 tühistada. Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-727/2000 tühistati Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 10. detsembri 1999. a otsuse nr 12099 punkt 2 ja tehti komisjonile ettekirjutus võtta vastu H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe poolt 9. detsembril 1991 esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse menetluses otsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» punktidele 19 ja 20. Sama kohtuotsusega mõisteti Harju Maavalitsuselt välja kohtukuluna H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks igaühele 5526 krooni. Harju Maavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse kohtumenetluse normide rikkumise, tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ning teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuses väitis apellant muuhulgas, et halduskohus mõistis põhjendamatult kaebajate kasuks välja kohtukulud. HKMS § 93 lg 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud haldusasjas ei ole kohtule esitatud kirjalikke tõendeid selle kohta, et kaebajad oleks õigusabi eest tasunud. Arvestades osutatud õigusabi mahtu ja keerukust on väljamõistetud summa ka ülemäära suur. Kõik kolm kaebust on ühesugused ja suures osas kattuvad komisjoni otsuste peale esitatud varasemate kaebustega. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2000. a otsus osas, millega tühistati Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 10. detsembri 1999. a otsuse nr 12099 punkt 2 ja tehti selles osas uus otsus ning jäeti H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kaebused vaidlustatud akti punkti 2 tühistamise nõudes rahuldamata. Ringkonnakohus jättis muutmata halduskohtu otsuse osas, millega tehti komisjonile ettekirjutus võtta vastu otsus vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktidele 19 ja 20. Samuti muutis ringkonnakohus halduskohtu otsust kohtukulude jagamise osas, mõistes Harju Maavalitsuselt välja H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks «kohtukuluna igaühele 2768 krooni (sealhulgas õigusabitasu 2758 krooni ja riigilõiv 10 krooni), kokku 8304 krooni». Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole HKMS § 93 lg-s 7 sätestatud, millised kuludokumendid tõendavad kohtukulu kandmist. Kohtukulude jagamisel tuleb kohtul esitatud dokumentide põhjal hinnata, kas kohtukulu on kantud ja kas kulu suurus on põhjendatud. Antud haldusasjas tõendab õigusabikulude kandmist halduskohtule esitatud Viruvärava Advokaadibüroo teatis selle kohta, et kaebuse esitajad on tasunud advokaadibüroo arvele vandeadvokaat M. Söördi poolt osutatud õigusabi eest igaüks 6616,67 krooni, s.o kokku 16 550 krooni. Osutatud õigusabi mahtu ja keerukust arvestades ei ole õigusabikulu põhjendamatult suur. Kuna ringkonnakohtu otsusega jäävad kaebused osaliselt rahuldamata, tuleb vastavalt HKMS § 93 lg-le 6 muuta ka kohtukulude jaotust ja kaebuse esitajate kasuks kuulub HKMS § 93 lg 1 alusel väljamõistmisele pool nende poolt kantud õigusabikulust. Harju Maavalitsus esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassaator palub muuta ringkonnakohtu otsust osas, millega mõisteti Harju Maavalitsuselt H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks kohtukulud kokku summas 8304 krooni ning teha selles osas uus otsus, millega jätta Harju Maavalitsuselt välja mõistmata kohtukulud kaebuse esitajate kasuks. Muus osas kassaator ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud. Kassaator väidab, et ringkonnakohus mõistis alusetult välja õigusabikulud. HKMS § 97 lg 7 kohaselt tuleb kohtukulude, s.t ka õigusabikulude väljamõistmiseks esitada kohtule kantud kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Haldusasja toimikus olevast Viruvärava Advokaadibüroo kirjast nähtub vaid, et H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe on tasunud vandeadvokaat M. Söördi poolt osutatud õigusabi eest advokaadibüroo arvele kokku 16 550 krooni. Kirjast ei selgu, et nimetatud summa on kaebuste esitajate poolt advokaadibüroole tasutud antud haldusasjas osutatud õigusabi eest. Kassaator väidab, et kuna poolte vahel on kohtuvaidlused alates 1996. aastast, siis on tõenäoline, et nimetatud summa on tasutud mõnes varasemas asjas osutatud õigusabi eest. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et õigusabikulude kandmise tõendamiseks piisab üksnes advokaadibüroo kirjast. Kuludokumendiks saab olla dokument, mis tõendab väljaminekuid (kulusid). Raamatupidamise seaduse § 8 lg 1 sätestab, et majandustehingu toimumist kinnitaval kirjalikul tõendil peavad olema teatud kindlad rekvisiidid. Antud haldusasjas ei ole kohtule esitatud selliseid kuludokumente. Kassaator väidab, et õigusabi mahtu arvestades on nimetatud advokaadibüroo kirjas märgitud õigusabi eest tasutud summa ülemäära suur. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millest lähtudes kohus pidas õigusabi eest tasutud summat põhjendatuks. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab kaebajate esindaja vandeadvokaat M. Söörd, et ringkonnakohus ei ole oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse sätteid ja väidab, et kaebuse esitajad on sõlminud advokaadibürooga õigusabilepingu 4. veebruaril 1997 ning on kandnud õigusabi kulusid iga osutatud õigusabi eest dokumentide koostamisel kui ka osavõtu eest kohtuistungitel. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKMS § 93 lg 1 kehtestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohtukulud on HKMS § 83 kohaselt riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja läbivaatamise kulude hulka kuuluvad HKMS § 85 p 3 järgi ka õigusabikulud. HKMS § 87 lg 1 sätestab, et õigusabikulud on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. 2. HKMS § 93 lg 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel hindama esitatud kirjalikke tõendeid kohtukulude kohta ja kontrollima, kas kulud on kantud antud asjas. Kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud. Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks peab kohus esitatud kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne) alusel kindlaks tegema, millal ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas. Kohtul on õigus HKMS § 87 lg 2 alusel õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. 3. Selles haldusasjas asus ringkonnakohus seisukohale, et antud juhtumil on kaebajate esindaja esitanud õigusabikulude hüvitamiseks esimese astme kohtus Viruvärava Advokaadibüroo teatise, milles on märgitud, et «Väino Ojamäe, Osvald Ojamäe ja Hjalmar Ojamäe on igaüks tasunud Viruvärava Advokaadibüroo arvele vandeadvokaat Milvi Söördi poolt osutatud õigusabi eest 5516,67 krooni, kokku 16 550 krooni (sisaldab km)» ja mis tõendab õigusabikulude kandmist antud asjas. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu selle järeldusega, sest nimetatud dokumendist ei nähtu, millal on kaebuste esitajad advokaadibüroole märgitud rahasumma tasunud. Samuti ei selgu sellest, milles seisnes osutatud õigusabi. Kuna poolte vahel on olnud alates 1996. aastast mitmeid kohtuvaidlused, siis tulnuks ringkonnakohtul põhjalikult kontrollida apellatsioonkaebuses esitatud väidet halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude kohta. Ringkonnakohtu otsus ei ole selles osas põhjendatud ning ei vasta HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti Harju Maavalitsuselt välja H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks kohtukulud kokku summas 8304 krooni ning saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a otsus haldusasjas nr II-3/251/00 osas, millega mõisteti Harju Maavalitsuselt välja Osvald Ojamäe, Väino Ojamäe ja Hjalmar Ojamäe kasuks kohtukuluna igaühele 2768 krooni, s.o kokku 8304 krooni ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 3. Tagastada Harju Maavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub 20. detsembril 2000. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN