Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-110-00 H. T. süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. detsembril 2000. a 3-1-1-110-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil 21. novembril 2000. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. T. süüdistuses KrK § 15 lg 2 – § 141 lg 1; § 195 lg 2 ja § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa vandeadvokaat Jüri Aland. Asjaolud ja menetluse käik 1. Lääne-Viru Maakohtu 17. mai 1999. a otsusega tunnistati H. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt 2. aprillil 1998. a Jõgeva Maakohtu poolt mõistetud karistus üks aasta ja viis kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele üks aasta ja seitse kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17. mai 1999. a. Viru Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. 2. Lääne-Viru Maakohtu 26. aprilli 2000. a otsusega tunnistati H. T. süüdi KrK § 15 lg 2 – § 141 lg 1, § 195 lg 2 ja § 204 lg 3 järgi. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle karistuseks neli aastat vabadusekaotust ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Lääne-Viru Maakohtu 17. mai 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks loeti neli aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Karistusaja alguseks loeti 26. aprill 2000. a. Apellatsioonkaebuses palus H. T. mõista talle kergem karistus või kohaldada karistust tingimisi. Viru Ringkonnakohtu 21. augusti 2000. a otsusega jäeti maakohtu 26. aprilli 2000. a otsus muutmata. Menetlus Riigikohtus 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. augusti 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu H. T. Kassaator märgib kaebuses, et tema suhtes kohaldati tõkendit vahi all pidamine 10. mail 1999. a, kuid Lääne-Viru Maakohtu viimase otsuse kohaselt määrati karistuse kandmise tähtaja alguseks 26. aprill 2000. a. Kassaator taotleb otsuse tühistamist karistuse kandmise aja alguse osas. H. T. arvates tuleks karistuse kandmise aja alguseks lugeda 10. mai 1999. a, mil tema suhtes kohaldati tõkendit vahi all pidamine. 4. Kohtuistungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust. 5. Riigikohus leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 17. mail 1999. aastal mõistis Lääne-Viru Maakohus H. T-le lõplikuks karistuseks üks aasta ja seitse kuud vabadusekaotust, lugedes karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise kuupäeva, s.o 17. mai 1999. a. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H. T. viibis vahi all alates 10. maist 1999. a. Eelvangistuses viibis H. T. aga seoses teise kriminaalasjaga ning seetõttu ei arvanud kohus õigustatult seda vahi all viibimise aega mõistetud karistuse tähtaja hulka. 5.1. Lääne-Viru Maakohtu 26. aprilli 2000. a otsusega mõisteti H. T-le kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg-te 1 ja 2 järgi neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Kuriteod oli ta toime pannud 4. ja 9. mail 1999. aastal ja nende kuritegude kohtueelsel menetlusel võeti ta 10. mail 1999. a vahi alla. 26. aprilliks 2000. a oli H. T-l eelmise kohtuotsusega (17. mai 1999. a) mõistetud, kuid ärakandmata karistuseks 7 kuud ja 21 päeva vabadusekaotust. Seda ärakandmata karistust oli Lääne-Viru Maakohus õigustatud liitma 26. aprillil 2000. a mõistetud neljale aastasele vabadusekaotusele KrK § 40 lg 3 alusel. Nimetatud sätet kohaldatakse siis, kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas. Sellisel juhul liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa täies ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Lääne-Viru Maakohus kohaldas H. T-le lõpliku karistuse mõistmisel aga ekslikult KrK § 41 sätteid. Varem mõistetud karistuse ärakandmata osast liideti üksnes kaks kuud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle neli aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. Kuna kohus karistuse mõistmisel on lähtunud ärakandmata karistusest, siis on õigesti loetud karistuse kandmise alguseks viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev – 26. aprill 2000. a. 5.2. Lääne-Viru Maakohus on teinud aga vea sellega, et pole võetud arvesse H. T. poolt eelvangistuses viibitud aega 10. maist 1999 kuni 17. maini 1999, s.o seitse päeva. Seda kohtuviga pole parandanud ka Viru Ringkonnakohus. Riigikohus leiab, et vastavalt KrK §-le 45 tuleb H. T. eelvangistuses viibimise aeg arvestada lõpliku karistuse tähtaja hulka. Seega on tema ärakandmisele kuuluv lõplik vabadusekaotuslik karistus 4 aastat 1 kuu ja 23 päeva. 6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 45, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. augusti 2000. a otsus ja Lääne-Viru Maakohtu 26. aprilli 2000. a otsus H. T-le mõistetud lõpliku karistuse osas KrK § 41 järgi. 2. Lugeda H. T-le KrK § 40 lg 3 järgi lõplikuks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 23 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. 3. H. T. karistuse kandmise alguse aeg on 26. aprill 2000. a. 4. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata. 5. H. T. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6. Välja mõista H. T-lt kaitsjatasu katteks 867.30 kr riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 5. detsembril 2000. a, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Jüri ILVEST Lea KIVI