Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-54-00 Keskkonnainspektsiooni vaneminspektori kassatsioonkaebuse l'bivaatamine veeseaduse 392 lg 3 kohaldamise asjas — RT III, 30, 320

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. detsembril 2000. a 3-3-1-54-00 Keskkonnainspektsiooni vaneminspektori kassatsioonkaebuse läbivaatamine veeseaduse § 392 lg 3 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 22. novembril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Keskkonnainspektsiooni vaneminspektori kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 29. augusti 2000. a otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-50/00. Protsessiosalistena võtsid istungist osa protokolli koostaja Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidja ja AS Kunda Nordic Tsement esindaja vandeadvokaat Küllike Namm. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidja koostas 22. aprillil 2000 haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et «AS Kunda Nordic Tsement vee erikasutusloaga nr 31 reguleeritud heitvee väljalasust läbi muda-õlipüüdja voolab naftasaadustega reostatud heitvesi Kunda jõkke ja Kunda jõgi on u 1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega u 3 m laiuselt vasakust kaldast arvestades». Sellega rikkus AS Kunda Nordic Tsement veeseaduse § 392 lg 1 ja 3, § 23 lg 1 ja 2, § 21 p 1, § 15 lg 2 ning veevõtu- ja saasteluba nr 31. Sätetena, mis näevad vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, märgiti haldusõiguserikkumise protokollis veeseaduse § 392 lg 1 ja 3. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 31. mai 2000. a otsusega karistati juriidilist isikut AS Kunda Nordic Tsement veeseaduse § 392 lg 3 järgi rahatrahviga 40 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on tõendamist leidnud veekogu naftasaadustega saastamise fakt, mis oluliselt halvendas veekogu looduslikke omadusi, ja AS Kunda Nordic Tsement süü veeseaduse § 392 lg 3 rikkumises. Kohus arvestas asja lahendamisel talle asjas esitatud dokumente ja kohtus antud seletusi kogumis. Vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi tulemustele, mis võeti 22. aprillil 2000 AS Kunda Nordic Tsement jahutusvee väljalasust ning õlipüünisest, oli naftasaaduste sisaldus Kunda jõkke voolanud jahutusvees 1,078 milligrammi liitris. AS-le Kunda Nordic Tsement väljastatud veevõtu- ja saasteloas nr 31 oli lubatud naftasaaduste ja põlevkiviõli heite kontsentratsiooniks 1,0 mg/l. Seega ületati lubatud piirväärtust 0,078 mg/l võrra. Kohus muutis haldusõiguserikkumise protokollis antud kvalifikatsiooni. Veeseaduse § 39 lg 1 sätestab, et vee võtmise või heitvee või saasteainete veekogusse või pinnasesse juhtimise eest juriidilise isiku poolt vee erikasutusloata, kui see luba oli nõutav – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et juriidilise isiku poolt naftasaaduste, kemikaalide ja muude ohtlike ainetega põhjaveekihi või veekogu saastamise eest, kui see oluliselt halvendas põhjaveekihi või veekogu looduslikke omadusi – määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. Kohus kvalifitseeris AS Kunda Nordic Tsement haldusõiguserikkumise veeseaduse § 392 lg 3 järgi, leides, et heitvee veekogusse juhtimine juriidilise isiku poolt vee erikasutusloata, kui see luba on nõutav, on hõlmatud haldusvastutusega juriidilise isiku poolt veekogu naftasaadustega saastamise eest, kui see oluliselt halvendas veekogu looduslikke omadusi, sest AS-le Kunda Nordic Tsement oli välja antud Lääne-Viru Maavalitsuse Keskkonnaosakonna poolt vee erikasutusluba kehtivusajaga 1. juuli 1997 kuni 1. juuli 2002 (veevõtu- ja saasteluba nr 31). AS Kunda Nordic Tsement esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku otsus ja saata asi kohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. Kuna AS-l Kunda Nordic Tsement oli olemas kehtiv vee erikasutusluba, siis ei olnud toimunud haldusõiguserikkumist veeseaduse § 392 lg 1 järgi. Tegemist ei olnud ka saaste piirnormi ületamisega, kuna piirnorm 1,0 mg/l on antud ühe komakohaga, seega ei ole piirnormi ületatud, kuna veeproovis oli naftasaaduste sisaldus ühe komakoha ulatuses (kümnendiku) piirnormi piires. Kohtuotsusest ei nähtu, milles seisnes veekogu omaduste oluline halvenemine. Viru Ringkonnakohus tühistas Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku otsuse ja tegi uue otsuse, millega lõpetas menetluse AS Kunda Nordic Tsement suhtes haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kohus leidis, et kuna AS-l Kunda Nordic Tsement oli vee erikasutusluba olemas, siis puudub veeseaduse § 392 lg 1 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis. Kohus asus seisukohale, et kuna akti kohaselt oli reostuse väärtus vaid 1,078 mg/l, ei ole antud juhul toimunud veeseaduse § 392 lg-s 3 ette nähtud veekogu looduslike omaduste olulist halvenemist. Kuigi haldusõiguserikkumise protokollis on kirjeldatud, et Kunda jõgi oli umbes 1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega umbes 3 m laiuselt vasakust kaldast arvestades, ei ole antud juhul tegemist veekogu looduslike omaduste olulise halvenemisega. Nimetatud omaduste olulise halvenemise kohta ei ole asja materjalides ka tõendeid ning protsessiosalise esindaja seletuste kohaselt ei ole neid ka koostatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrusele nr 290 ei tohi naftasaaduste reostusnäitaja ületada piirväärtust 5,0 mg/l. Kuna nafta sisaldus jahutusvees oli 1,078 mg/l, ei ületanud AS Kunda Nordic Tsement antud juhul piirväärtusega lubatud normi naftasaadustega reostamisel. Seetõttu puudub ka veeseaduse § 392 lg 3 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis. Protokolli koostaja Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor T. Liidja esitas Viru Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada kaevatav kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule või teha uus otsus, muutes karistusmäära ja kergendades määratud karistust. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud HÕS § 225, kuna ta ei ole kõiki asjaolusid uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ning on seetõttu leidnud, et ei ole tõendatud veekogu looduslike omaduste oluline halvenemine. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrusega nr 290 kehtestatud naftasaaduste reostusnäitaja piirväärtust 5,0 mg/l ja leidnud, et AS Kunda Nordic Tsement ei ületanud antud juhul piirväärtusega lubatud normi naftasaadutega reostamisel. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Kunda Nordic Tsement, et Viru Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Veeseaduse § 392 lg 3 sätestab, et juriidilise isiku poolt naftasaaduste, kemikaalide ja muude ohtlike ainetega põhjaveekihi või veekogu saastamise eest, kui see oluliselt halvendas põhjaveekihi või veekogu looduslikke omadusi – määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. 22. aprillil 2000 AS Kunda Nordic Tsement jahutusvee väljalasust ning õlipüünisest võetud analüüsitulemuste kohaselt oli naftasaaduste sisaldus Kunda jõkke voolanud jahutusvees 1,078 milligrammi liitris. AS-le Kunda Nordic Tsement väljastatud veevõtu ja saasteloas nr 31 oli lubatud naftasaaduste ja põlevkiviõli heite kontsentratsiooniks 1,0 mg/l. Viru Ringkonnakohus on käesolevas haldusõiguserikkumise asjas leidnud, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrusele nr 290 ei tohi naftasaaduste reostusnäitaja ületada piirväärtust 5,0 mg/l. Ringkonnakohus leidis, et kuna nafta sisaldus jahutusvees oli 1,078 mg/l, ei ületanud AS Kunda Nordic Tsement antud juhul piirväärtusega lubatud normi. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrusega nr 11 kinnitatud ja 21. detsembri 1998. a määrusega nr 290 täiendatud «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded» punkti 231 kohaselt tohib lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu sademevett juhtida veekogusse, välja arvatud suplusrandadesse ja supluskohtadesse ning nende sanitaarkaitsevöönditesse, kui reostusnäitaja ei ületa naftasaaduste puhul piirväärtust 5,0 mg/l. Seega sätestab nimetatud norm naftasaaduste piirväärtuse sademevees, mitte aga jahutusvees. Kuna analüüsitulemused võeti AS Kunda Nordic Tsement jahutusveest, siis ei kuulu käesolevas haldusõiguserikkumise asjas nimetatud nõuete punkt 231 kohaldamisele. 2. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtunik leidis, et on tõendatud veekogu naftasaadustega saastamise fakt, mis oluliselt halvendas veekogu looduslikke omadusi. Viru Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna akti kohaselt oli reostuse väärtus vaid 1,078 mg/l, ei ole toimunud veeseaduse § 392 lg-s 3 sätestatud veekogu looduslike omaduste olulist halvenemist. Kuigi haldusõiguserikkumise protokollis on kirjeldatud, et Kunda jõgi oli umbes 1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega umbes 3 m laiuselt vasakust kaldast arvestades, ei ole antud juhul tegemist veekogu looduslike omaduste olulise halvenemisega. Nimetatud omaduste olulise halvenemise kohta ei ole asja materjalides ka tõendeid ja protsessiosalise esindaja seletuste kohaselt ei ole neid ka kogutud. HÕS § 301 lg 4 kohaselt peavad otsuse motiveerivas osas olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus juhindus. HÕS § 30721 lg-st 1 tuleneb, et nimetatud nõuded kehtivad ka ringkonnakohtu otsuse suhtes. Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas on kohtud asunud erinevatele seisukohtadele. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtunik leidis, et veekogu saastamisel on oluliselt halvendatud veekogu looduslikke omadusi. Viru Ringkonnakohus leidis, et veekogu looduslike omaduste olulist halvenemist toimunud ei ole. Viru Ringkonnakohtu otsuses ei ole aga põhjendatud, miks kohus tugines vaid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud analüüsi tulemusele ja haldusõiguserikkumise protokollis toodud kirjeldusele. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks ei arvestatud esimese astme kohtu toimikus olevaid dokumente. Kohus ei ole ka motiveerinud, miks ta asus seisukohale, et kuigi haldusõiguserikkumise protokollis on kirjeldatud, et Kunda jõgi oli umbes 1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega umbes 3 m laiuselt vasakust kaldast arvestades, ei ole antud juhul tegemist veekogu looduslike omaduste olulise halvenemisega. Seega ei vasta kohtuotsus HÕS § 301 sätestatud nõuetele. Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et keskkonnaalaseid või muid eriteadmisi vajavates asjades võib vajalikuks osutuda kohtu poolt täiendavalt tunnistajate kutsumine või ekspertiisi määramine, mis võimaldaks tuvastada tähtsust omavaid asjaolusid ja anda neile õiguslik hinnang. Ülaltoodust tulenevalt kuulub T. Liidja kassatsioonkaebus rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus kindlaks tegema, kas antud juhul toimus veekogu looduslike omaduste oluline halvenemine või mitte. Juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 2 ja § 311 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidja kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 29. augusti 2000. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-50/00 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidjale kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 8. detsembril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN