Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-113-00 erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a määruse peale, millega jäeti süüdistatava A. R. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 30. augusti 2000. a määruse peale tõkendi - vahi all pidamine - kohaldamise kohta 17. septembrini 2000. a, läbi vaatamata — RT III, 2000, 29, 311

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 27. novembril 2000. a 3-1-1-113-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 21. novembril 2000. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi A. R. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a määruse peale, millega jäeti süüdistatava A. R. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 30. augusti 2000. a määruse peale tõkendi – vahi all pidamine – kohaldamise kohta 17. septembrini 2000. a, läbi vaatamata. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa A. R. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa. Asjaolud ja menetluse käik 1. A. R-ile esitati 23. augustil 2000. a süüdistus KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 142 lg 3 p 1 järgi. Harju Maakohtu kohtuniku H. Olevi 28. juuni 2000. a määrusega võeti A. R. vahi alla tähtajaga kuni 28. augustini 2000. a. 2. Harju Maakohtu kohtuniku Katrin Saare 30. augusti 2000. a määrusega võeti A. R. uuesti vahi alla tähtajaga 19 päeva, s.o kuni 17. septembrini 2000. a. Kohtunik põhistas A. R. vahi alla võtmist asjaoluga, et süüdistatav pani kuriteo toime kinnipidamiskohas viibimise ajal, mis võimaldab tal mõjutada kannatanut. Samuti võib ta uusi kuritegusid toime panna. 3. A. R. esitas Harju Maakohtu kohtuniku 30. augusti 2000. a määruse peale erikaebuse, milles taotles määruse tühistamist põhjendusel, et kriminaalasja uurimine on olnud ebaobjektiivne ning puudus alus tema vahi alla võtmiseks. Samas taotles ta erikaebuse arutamist ringkonnakohtus tema osavõtul. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a määrusega jäeti A. R. erikaebus läbi vaatamata põhjendusel, et kaevatav määrus on kaotanud oma õigusliku sisu. Määruses märgiti, et erikaebus ei kuulu sisulisele läbivaatamisele, sest määruse tegemise ajaks, s.o 18. septembriks oli A. R. vahi all pidamise tähtaeg, s.o 17. september 2000. a, möödunud. Erikaebuse arutamisest osavõtu taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata, sest vastavalt KrMK § 73 lg-le 4 on teda vahi alla võtmisel Harju Maakohtu kohtuniku poolt juba küsitletud. Menetlus Riigikohtus 5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a määruse peale esitas A. R. erikaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Erikaebus registreeriti Riigikohtus 16. oktoobril 2000. a. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes on rikutud Euroopa Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 punkte 3b ja c, kuna teda ei ole vahi alla võtmisel kohtuniku poolt küsitletud ja teda ei kutsutud ringkonnakohtu istungile. Samas väidab A. R., et tema erikaebus jõudis ringkonnakohtusse juba 12. septembril 2000. a, kuid kuulamisele määrati see alles 18. septembriks 2000. a, kuigi kohtul pidi olema teada, et tema vahi all pidamise tähtaeg lõpeb 17. septembril ning asja arutamise ajaks on tema tõkendi küsimuse arutamine õigustühine. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a määrus on seaduslik ning erikaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. 6.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on endiselt seisukohal, et ringkonnakohtul puudub alus menetleda erikaebust kohtu vahistusmääruse peale siis, kui see vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu seetõttu, et isik viibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtu vahistusmääruse alusel või on tema vahi all pidamise tähtaeg möödunud. Kuna sellisel juhul puudub ringkonnakohtul igasugune võimalus määruses, mille peale erikaebus esitati, sisulise puuduse kõrvaldamiseks. Seetõttu tuleb erikaebus, kooskõlas AKKS § 10 lg 2 mõttega, jätta ringkonnakohtu poolt läbi vaatamata. Samasisuline seisukoht on väljendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskoosseisu poolt 11. märtsil 1997. a tehtud määruses nr 3-1-1-27-97 (RT III 1997, 16, 162). 6.2. Harju Maakohtu kohtuniku 30. augusti 2000. a määrusest nähtub, et A. R. viibis koos kaitsjaga vahi alla võtmise otsustamise ajal kohtuniku juures ning neile anti võimalus anda seletusi ja esitada taotlusi. Seega on A. R-ile tagatud KrMK § 73 lg-s 4 ettenähtud õigused. 6.3. AKKS § 74 lg-te 2 ja 3 kohaselt määrab ringkonnakohus erikaebuse kohtuistungil arutamisele hiljemalt erikaebuse saabumisele järgneval päeval ja erikaebus vaadatakse ringkonnakohtu poolt läbi hiljemalt kümne päeva jooksul arutamisele määramise päevast alates. Menetlusosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist. Seadus ei sätesta erikaebuse kohtuistungil arutamisele määramise tähtaja osas erandit, et kohtuistung peaks toimuma kindlasti enne vahi all pidamise tähtaja möödumist. Samuti ei kehtesta seadus nõuet, et ringkonnakohtu istungist peab kohustuslikult osa võtma erikaebuse esitaja. Asja materjalidest nähtub, et A. R. erikaebus jõudis Tallinna Ringkonnakohtusse 7. septembril 2000. a. 8. septembril tegi ringkonnakohtu kohtunik määruse, millega määras erikaebuse kohtuistungil arutamisele 18. septembril 2000. a. Sama määrusega jättis kohtunik motiveeritult rahuldamata A. R. taotluse tema ringkonnakohtu istungile konvoeerimiseks. Seega ei ole ringkonnakohus rikkunud AKKS § 74 lg-te 2 ja 3 nõudeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 76 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a määrus A. R. süüdistusasjas muutmata ja A. R. erikaebus rahuldamata. Välja mõista A. R-ilt riigieelarve tuludesse 371 krooni 70 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Ott JÄRVESAAR Jüri RÄTSEP