Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-51-00 Silvi Lepiku erikaebuse läbivaatamine kohtuistungile kutsumise asjas — RT III, 28, 305

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 21. novembril 2000. a 3-3-1-51-00 Silvi Lepiku erikaebuse läbivaatamine kohtuistungile kutsumise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 2. novembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Silvi Lepiku erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3-75/2000. Silvi Lepik esitas 10. veebruaril 2000 Valga Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a otsus nr 8959 ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 11. aprillil 2000 sai kaebuse esitaja kutse 17. mail 2000 toimuvale Valga Maakohtu istungile kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks. Valga Maakohtu 17. aprillil 2000. a. toimunud eelistungist võtsid osa ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni esindaja A. Kuimet, kolmas isik L. Leppik ja tema esindaja R. Leppik. Kohtumääruse kohaselt oli istungile ilmumata kaebuse esitaja S. Lepik, kellel kohtu andmetel oli kutse kohtuistungile käes. 19. aprillil 2000 sai S. Lepik Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a määruse haldusasjas nr 3-3/2000. Valga Maakohtu halduskohtunik jättis rahuldamata S. Lepiku taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei olnud esitanud tähtaja möödalaskmise kohta mõjuvaid põhjuseid. Kohus leidis, et 10. detsembril 1998 jõustunud Omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse § 1 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kohtu arvates pidi kaebaja olema vaidlustatud otsusest teadlik vähemalt pärimisõiguse tunnistuse väljastamisest 23. märtsil 1999. 26. aprillil 2000 esitas S. Lepik Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus HKMS § 45 lg 1 p 2 alusel tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et kohus on rikkunud põhiseaduse § 24 lg 2, HKMS § 15 lg 1 ja § 19 lg 4, arutades tema taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks 17. aprillil 2000 toimunud kohtuistungil, kuhu teda seaduse nõuete kohaselt polnud kutsutud. S. Lepik oli saanud kutse 17. mail 2000 toimuvale kohtuistungile. S. Lepik ei nõustunud ka halduskohtuniku järeldustega kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas. Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a määrusega jäeti S. Lepiku erikaebus rahuldamata ja Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud määrus on sisulises osas seaduslik ja põhjendatud ning nõustus esimese astme kohtu põhjendustega. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks apellandi väidet, et halduskohtunik rikkus kohtumenetluse norme, kui saatis kaebajale kutse 17. mail 2000 toimuvale kohtuistungile, kuid tegi 18. aprillil 2000 määruse, millega jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas asjas menetluse. Ringkonnakohus leidis, et see rikkumine ei tingi vaidlustatud määruse tühistamist. Asjaolu, et kaebuse esitajale saadetud kohtukutsel on märgitud vale kuupäev ja kaebuse esitaja ei teadnud seetõttu tegelikku kohtuistungi toimumise aega, viitab kohtu ebakorrektsusele ja on hinnatav protsessiõiguse normi rikkumisena, kuid mitte sellise olulise rikkumisena, mis tingiks vaidlustatud määruse tühistamise ainuüksi sel põhjusel. HKMS § 12 lg 3 kohaselt ei pea halduskohtunik tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks määrama kohtuistungit, kui kohtule on esitatud kõigi asjaosaliste kirjalikud seisukohad ja kohtunik peab võimalikuks otsustada tähtaja ennistamise küsimuse protsessiosaliste kirjalike avalduste põhjal. 13. oktoobril 2000 esitas S. Lepik Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse esitaja leiab, et rikutud on kaebaja põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja HKMS §-s 15 sätestatud õigusi. Kaebuse esitaja kohtuistungile mittekutsumine on oluline protsessiõigusnormi rikkumine, mitte üksnes kohtu ebakorrektsus. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta ringkonnakohtu õigust otsustada, kas HKMS § 45 lg-s 1 loetletud asjaolud on olulised või mitte. Kuigi HKMS § 12 lg 3 ei kohusta korraldama kohtuistungit, on kohus kohtuistungi väljakuulutamise korral seotud protsessiõigusnormidega ning kohustatud tagama protsessiosalistele nende õigused. S. Lepik ei nõustu ka ringkonnakohtu määrusega kaebuse tähtaja ennistamata jätmise osas. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKMS § 45 lg 1 sätestab juhud, mil ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. HKMS § 45 lg 1 p 2 sätestab sellise tagajärje ka juhul, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. 2. S. Lepik esitas Valga Maakohtule kaebuse ja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Vastavalt HKMS § 12 lg-le 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kohus ei pea tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tingimata korraldama kohtuistungit. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kui kohus on otsustanud nimetatud küsimuse lahendada kohtuistungil, tuleb järgida halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja protsessiosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid. 3. TsMS § 26 lg 5 p 3 näeb ette, et kohtukutses märgitakse kohtusse ilmumise koht ja aeg. Ringkonnakohus on tuvastanud, et S. Lepikule saadeti kutse 17. mail 2000 toimuvale kohtuistungile, kuid esimese astme kohtu protokolli kohaselt toimus istung 17. aprillil 2000. Seega ei olnud S. Lepik kutsutud seaduse nõuete kohaselt 17. aprillil 2000 toimunud kohtuistungile, kus arutati tema kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Kohtu tegevuse tõttu sattusid protsessiosalised ebavõrdsesse seisundisse ja oli takistatud kaebuse esitaja võimalus kasutada HKMS § 15 lg-s 1 ette nähtud protsessiosalise õigusi ning muid seaduses sätestatud protsessiõigusi. HKMS § 45 lg 1 puhul on tegemist imperatiivse normiga, milles loetletud juhtumeid tuleb pidada sellisteks olulisteks rikkumisteks, mille ilmnemisel on ringkonnakohus kohustatud tühistama esimese astme kohtu otsuse ja saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ülaltoodud põhjustel kuulub erikaebus rahuldamisele. Halduskohtuniku ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada ja asi saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluses. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Silvi Lepiku erikaebus. 2. Tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3/2000 ja Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a määrus haldusasjas nr II-3-75/2000 ning saata asi läbivaatamiseks Valga Maakohtu halduskohtunikule eelmenetluses. 3. Tagastada Koit Ortusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 21. novembril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN