Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-102-00 erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja 21. septembri 2000. a määruse peale, millega jäeti Andrei Rootalu kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuni 2000. a otsuse peale ennistamata — RT III, 25, 276

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 31. oktoobril 2000. a 3-1-1-102-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ja liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas 24. oktoobril 2000. a avalikul kohtuistungil läbi Andrei Rootalu erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja 21. septembri 2000. a määruse peale, millega jäeti Andrei Rootalu kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuni 2000. a otsuse peale ennistamata. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. Rootalu kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ning riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 18. mai 2000. a otsusega tunnistati A. Rootalu süüdi KrK § 140 lg 2 p 2, § 2103 lg 3 ja § 101 p 1 järgi. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle KrK § 40 lg 1 alusel ja karistuste osalise liitmise teel üheks aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Nimetatud kohtuotsuse peale esitas A. Rootalu apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 140 lg 2 p 2 ja § 101 p 1 järgi. 2. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2000. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 18. mai 2000. a otsus A. Rootalu suhtes muutmata ning tema apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse koopia sai A. Rootalu allkirja vastu kätte 6. juulil 2000. a. 3. A. Rootalu koostas 13. septembril 2000. a Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2000. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, mis saabus ringkonnakohtusse kassatsioonitähtaja möödumise järel, s.o 15. septembril 2000. a. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku J. Katškovskaja 21. septembri 2000. a määrusega jäeti A. Rootalu kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata põhjendusel, et kassatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust tähtaja möödalaskmise kohta. Määruses märgiti, et apellatsioonikohtu istungil selgitati A. Rootalule edasikaebe õigust ning korda. Samuti saadeti talle kinnipidamiskohta koopia tema kohtuotsusest. Menetlus Riigikohtus 5. A. Rootalu esitas 5. oktoobril 2000. a Riigikohtule erikaebuse, milles selgitab kassatsioonitähtaja mööda laskmise põhjusi ja taotleb kassatsioonkaebuse läbivaatamist. Süüdimõistetu selgitab, et ta viidi Tallinna Vanglast üle Murru Vanglasse, kus ta 13. juulil 2000. a paigutati karantiini. Väidetavalt puudus tal informatsioon Murru Vangla karantiinist kassatsioonkaebuse edastamise võimalikkuse kohta ning see asjaolu tingiski kassatsioonitähtaja mööda laskmise. 6. Riigikohtu istungil A. Rootalu kaitsja toetas oma kaitsealuse kaebust. Prokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2000. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt osales A. Rootalu vahialusena oma kriminaalasja läbivaatamisel, kus kohus tegi talle otsuse kuulutamise järel teatavaks edasikaebamise korra ning tähtaja. Kohtuotsuse ärakiri anti A. Rootalule allkirja vastu kätte 6. juulil 2000. a (vt tl 274 ja 280). Seega oli kassatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 6. august 2000. a. Kohtukaebe tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei ole õige lugeda asjaolu, et süüdimõistetu viidi pärast kohtuotsuse jõustumist Tallinna Vanglast Murru Vanglasse, kus ta paigutati 13. juulil 2000. a karantiini. Riigikohus kordab siinkohal oma varasemas lahendis (9. juuni 1998. a otsus nr 3-1-1-77-98, avaldatud RT III 1998, 21, 211) väljendatud seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms). Süüdimõistetu paigutamine vanglas karantiinirežiimile eeltoodud asjaolude hulka ei kuulu. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 96 lg-le 2 paigutatakse süüdimõistetud isik, kes alustab talle kohtu poolt määratud karistuse kandmist, karantiinirežiimile. Süüdimõistetul, kes on paigutatud karantiini, säilivad kõik täitemenetluse seadustikuga ja vanglaasutuse sisekorraeeskirjadega tagatud õigused, sealhulgas ka õigus esitada kohtule avaldusi ja kaebusi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 68 lg 1 p-st 8 § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja 21. septembri 2000. a määrus jätta muutmata ja Andrei Rootalu erikaebus jätta rahuldamata. 2. Välja mõista Andrei Rootalult riigituludesse 371 krooni ja 70 senti (kolmsada seitsekümmend üks krooni ja seitsekümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtumäärus jõustub 31. oktoobril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KIVI Liikmed Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER