Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-101-00 erikaebuse läbivaatamises Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus tõkendi - vahi all pidamine - asendamiseks tõkendiga - kautsjon — RT III, 25, 275

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 27. oktoobril 2000. a 3-1-1-101-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi Eduard Rahuoru erikaebuse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus tõkendi – vahi all pidamine – asendamiseks tõkendiga – kautsjon. 17. oktoobril 2000. a toimunud kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E. Rahuoru kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Eduard Artemenkov (Rahuorg) anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 2 ning § 176 lg 1 järgi. Ida-Viru Maakohtu 20. novembri 1997. a otsusega kvalifitseeriti talle süüksarvatud tahtliku tapmise katse ümber ning ta tunnistati süüdi KrK § 110 ja § 176 lg 1 järgi. Vastavalt KrK § 40 lg 1 ja § 47 sätetele mõisteti tema lõplikuks karistuseks üheksa kuud vabadusekaotust tingimisi kahe-aastase katseajaga. Viru Ringkonnakohtu 19. jaanuari 1998. a kohtuotsusega eeltoodud maakohtu otsus tühistati ja E. Artemenkov tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 2 ning § 176 lg 1 järgi, tema lõplikuks karistuseks mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigikohtu 24. märtsi 1998. a otsusega tühistati E. Artemenkovi süüdimõistmine ning tema kriminaalasi saadeti Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Ida-Viru Maakohtu 8. juuni 1998. a otsusega mõisteti E. Artemenkov süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtualune tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 176 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks KrK § 39 sätete alusel kaheksa kuud ja 14 päeva vabadusekaotust, mis otsuse tegemise ajaks loeti KrK § 45 sätete alusel kantuks. E. Artemenkov vabastati vahi alt kohtusaalis. 2. Viimatinimetatud otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Indrek Rebase ja kannatanu Magomed Magomedov. 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimehe Vladimir Rozalka 10. mai 1999. a määrusega määrati E. Artemenkovi kriminaalasja arutamise ajaks 28. mai 1999. a. Määratud kuupäeval kohtualune ringkonnakohtu istungile ei ilmunud. E. Artemenkov edastas kohtule arstitõendi, millest nähtub, et tal on trauma (kd I tl 478). Samuti ei ilmunud kohtualune 17. detsembril 1999. a toimunud kohtuistungile, vaid edastas kohtule Vene Föderatsiooni Slantsõ linna meditsiiniasutuse poolt väljastatud arstitõendi, millest nähtub, et tal on jälle trauma (kd II tl 1). 25. veebruaril 2000. a toimunud kohtuistungi eel selgitas end kohtualuse emana esitlenud naisisik kohtule, et tema poeg ei saa ka seekord istungil osaleda, sest tal on jälle trauma. Selle kinnituseks edastas nimetatud isik järjekordse Vene Föderatsiooni Slantsõ linna meditsiiniasutuse poolt väljastatud arstitõendi (kd II tl 21). 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2000. a määrusega valiti E. Artemenkovi suhtes tõkend – vahi alla võtmine – ning ta kuulutati tagaotsitavaks. Kriminaalasja menetlemine peatati. Kriminaalkolleegium leidis, et kohtualune hoidub kuritahtlikult kohtuistungitest kõrvale. Slantsõ linna meditsiiniasutuse poolt väljastatud tõendid luges kohus mitteusaldusväärseteks, sest nimetatud asutuse kirjaliku õiendi kohaselt pole nende poolt E. Artemenkovi nimele tõendeid väljastatud. 28. juulil 2000. a peeti E. Artemenkov (pärast abiellumist Rahuorg) kinni ning ta võeti vahi alla. 5. 4. septembril 2000. a esitas E. Rahuorg Viru Ringkonnakohtule taotluse, milles selgitab, et hoidus kohtuistungitest kõrvale karistuse hirmus ning soovist aidata oma perekonda. Samas esitas kohtualune palve muuta tema suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – kautsjoniks, millist palvet toetas kohtuistungil ka tema abikaasa Vesta Rahuorg. 6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a määrusega jäeti E. Rahuorgi suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – muutmata ning tema taotlus kautsjoni kohaldamise kohta jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium ei pidanud võimalikuks E. Rahuorgi tõkendit muuta. Määruse kohaselt on alust arvata, et E. Rahuorg hoidub kohtust kõrvale, sest käesolevas asjas on ta juba korra tagaotsitavaks kuulutatud. Samas märkis kriminaalkolleegium, et E. Rahuorg on antud kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 2 järgi ning kautsjoni kohaldamine tema suhtes oleks vastuolus KrMK § 711 lg 2 sätetega. Menetlus Riigikohtus 7. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a määruse peale esitas kohtualune E. Rahuorg erikaebuse. Kaebuse esitaja ei nõustu motiividega, millega ringkonnakohus põhistas kautsjoni kohaldamisest keeldumist. Kohtualune leiab, et tema kuriteo kvalifitseerimine tahtliku tapmise katsena on ebaõige ning sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga kautsjoni kohaldamise võimatuse kohta. Kohtualune selgitab, et ta hoidis kohtust kõrvale, sest perekonda sündis laps. E. Rahuorg kinnitab, et on oma ebaõigest käitumisest aru saanud ning on nõus täitma oma kohustusi ning on valmis esimesel kutsel kohtusse ilmuma. 8. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja leides, et erikaebus tuleb jätta rahuldamata, peab vajalikuks põhjenduseks märkida järgmist. 9.1. Kuigi KrMK § 711 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib tõkendit vahi alla võtmine asendada tõkendiga kautsjon maa- või linnakohtunik, ei saa tõkendi instituudi süstemaatilise tõlgendamise pinnalt välistada kautsjoni kohaldamise võimalust ka ringkonnakohtu poolt. Sellega, et KrMK § 711 lg 1 tekstis on kautsjoni kohaldajaks nimetatud maa- või linnakohtunik, on seadusandja tahtnud rõhutada seda, et kautsjonit, nii nagu ka vahi alla võtmist ei saa kohaldada uurija. Ringkonnakohtu poolt kautsjoni kohaldamise võimaluse otseseks seaduslikuks aluseks on aga AKKS § 71 lg-s 2 sätestatu. 9.2. KrMK § 711 mõttest lähtuvalt on kautsjon tõkendina käsitletav teise tõkendi – vahi all pidamine – asendajana. Samas tuleb ka kautsjoni kohaldamisel arvestada KrMK § 68 lg-s 1 sätestatud tõkendi valimise kriteeriume – sealhulgas ka seda, kas kautsjoni kohaldamisel oleks isiku poolt kohtust kõrvalehoidmine välistatud samavõrra nagu isiku vahi all pidamisel. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a kohtumääruses on E. Rahuorgi eelnevale käitumisele viidates põhjalikult motiveeritud, miks tema puhul ei ole põhjust arvata, et kohtust kõrvalehoidmist saaks vältida ka kautsjoni abil. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMK § 68 lg-st 1; §-st 711, § 78 lg-st 3 ja AKKS § 63 p-st 1; § 65 lg-st 3, §-st 67; § 72 lg-st 2 ning §-st 76, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a kohtumäärus Eduard Rahuorg’i tõkendi kohta jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP