Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-87-00 R. J. süüdistuses KrK § 164² lg 4 p 1 järgi — RT III, 2000, 25, 273

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. oktoobril 2000. a 3-1-1-87-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 26. septembril 2000. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. J. süüdistuses KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi. Avalikust kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa õigeksmõistetu R. J., tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. R. J-le oli esitatud süüdistus KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi. Alates 25. oktoobrist 1996. a töötas ta X Vallavalitsuses vallavanemana. Vastavalt temal lasuvatele tööülesannetele oli ta ametiisik KrK § 160 lg 2 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 4 lg 1 mõttes. Ühtlasi oli ta alates 6. septembrist 1994. a X Maaparandus- ja Veeühistu (ümberregistreeritud 25. veebruarist 1998. a samanimeliseks tulundusühinguks) juhatuse liige. Seega rikkus R. J. KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud töökohapiirangut. Kasutades korduvalt ära oma ametiseisundist tulenevaid volitusi ja kättesaadavat teavet, rikkus ta KVS § 24 lg 2 p-s 4 sätestatud toimingupiiranguid ning tellis ajavahemikul 1. märts kuni 6. september 1999. a üheteistkümnel korral töid X Maaparandus- ja Veeühistult. Samal ajal teostas ta tööde üle järelevalvet ja kinnitas maksedokumendid. Nende tööde teostaja valikul ei rakendatud R. J. X Vallavolikogu 24. augusti 1995. a määrusega kehtestatud ehitustööde võistupakkumise korda. Oma tegevusega tagas R. J. X Maaparandus- ja Veeühistule eelistatud seisundi. Tehes omakasupüüdlikul eesmärgil põhjendamatuid ja õigusvastaseid toiminguid, millel oli otsene ja oluline mõju mainitud ühistule, mille juhatusse ta kuulus, tekitas R. J. huvide konflikti KVS § 25 lg 1 p 5 mõttes. 2. Viljandi Maakohtu 24. aprilli 2000. a otsusega tunnistati R. J. talle esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus tuvastas, et R. J. ei olnud kõigil üheteistkümnel juhul ainuke tööde üle järelevalvaja, nagu on väidetud süüdistuses. Viiel juhul oli tegemist olukorraga, kus hankekonkursi korraldamine oleks kaasa toonud kahjude suurenemise. Lisaks sellele esitas kohtualune 1. märtsil 1998. a X Maaparandus- ja Veeühistu juhatusele avalduse, milles palus peatada tema kui juhatuse liikme volitused. Kuigi äriregistri kannet selle tulemusel ei muudetud, kinnitas see kohtu arvates R. J. soovi mitte osaleda tulundusühistu juhtimises ega saada korruptiivset tulu. Kohus leidis, et R. J-le süüks arvatud tegevuses ei ole tõendatud subjektiivne külg. R. J. rikkus oma käitumisega KVS § 13 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, § 14, § 19 lg 2 p 2 ja § 24 lg 2 p 4 nõudeid, kuid puudus huvide konflikt KVS § 25 lg 1 p 5 mõttes, kuna kohtualune ei tegutsenud omakasupüüdlikul eesmärgil. Ta ei teinud ametiseisundit kasutades põhjendamatuid ning õigusvastaseid otsuseid ja toiminguid. Seega ei kasutanud kohtualune ära oma ametiseisundile vastavaid volitusi eraõiguslikule isikule põhjendamatute soodustuste tegemiseks. Tegemist oli majanduslikult soodsaima variandiga valla jaoks. Seda, et lepingute sõlmimisel esindas valda samaaegselt tulundusühistu juhatuse liikmeks olev vallavanem, pidas kohus mitte sisuliseks, vaid teoreetiliseks veaks. X vald ei saanud R. J. tegevusest kahju. Kohus märkis, et KrK § 1642 ja KVS § 5 lg 3 järgse korruptiivse tuluna – majandusliku või muu kasuna – ei ole vaadeldav asjaolu, et vallavalitsuse poolt tellitud tööde osakaal moodustas 1999. aastal tulundusühistu kogukäibest olulise osa e 56,2%. Ettevõtte 1999. a kahjum oli 10 150 krooni. Seega ei toonud valla tellimused kohtu hinnangul ka kaasa ettevõtte varade ja ühistu väärtuse suurenemist. Ehitustööde võistupakkumise korra mittejärgimine ei saa kaasa tuua kriminaalõiguslikke tagajärgi, kuna nimetatud korra mittejärgimine ei välistanud valla suhtes soodsaima lahendi kasutamist. 3. Viljandi Maakohtu 24. aprilli 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Viljandi Prokuratuuri prokurör Milja Janson. Ta taotles maakohtu otsuse tühistamist, R. J. süüdi tunnistamist KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi ja karistamist kuue kuu vabadusekaotusega tingimuslikult KrK § 47 alusel ühe aasta katseajaga. 4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioonprotest rahuldamata. Kriminaalkolleegium märkis, et KrK § 1642 lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt korruptiivse tulu saamine või muul omakasupüüdlikul eesmärgil oma ametiseisundit kasutades põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemine või põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmine. Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-46-00 refereerides märkis ringkonnakohus, et korruptiivne tulu tähendab küll üldreeglina varalist tulu, kuid välistatud pole ka tulu naturaaltasuna, kasuliku vastuteenena või soodustusena, mis pole otseselt rahaliselt hinnatav. Otsustada tulu iseloomu üle saab aga alles siis, kui kohus teeb kindlaks, kas isik oma teoga sai korruptiivset tulu ja kui sai, siis milles see seisnes. Kriminaalkolleegium leidis, et omakasupüüdlikku eesmärki kinnitava tõendina ei saa käsitleda süüdistuses ja protestis toodud episoode kohtualusega seotud firmale töö andmises, sest pole tõendeid, et ta seeläbi oleks saanud varalist kasu või mingeid vastuteenuseid ja soodustusi. Menetlus Riigikohtus 5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2000. a otsuse peale esitas riigiprokurör M. Püss kassatsioonprotesti, milles taotleb ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. 5.1. Prokurör väidab, et kohtu järeldus R. J. käitumises huvide konflikti puudumise kohta KVS § 25 lg 1 p 5 mõttes on vastuolus kohtu enda poolt tuvastatud faktilise asjaoluga, et R. J. rikkus KVS § 24 lg 2 p-s 4 sätestatud töökoha- ja toimingupiirangut. Kassaator leiab, et omakasupüüdlikuks eesmärgiks kohtualuse käitumises tuleb lugeda asjaolu, et ainuüksi 1999. aastal moodustasid X Maaparandus- ja Veeühistu kogukäibest olulise osa e 56,2% Vastsemõisa Vallavalitsuse poolt tellitud tööd. Selle näol on tegemist KVS § 5 lg 3 sätestatud muu omakasupüüdliku kasuga, mis väljendub endaga seotud firmale töö andmises, millega kaasnes ka ühistu eksisteerimise võimaldamine ning võimaliku kasumi teenimine. 5.2. Prokurör ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et R. J. käitumises esineks KrK §-s 1642 sätestatud kuriteo koosseis üksnes juhul, kui ta oleks saanud temale süüks pandud tegevusega korruptiivset tulu kas varalisel kujul, kasuliku vastuteenusena või mingi soodustusena. KrK § 1642 kehtiva redaktsiooni järgi seisneb korruptiivne tegu ametiseisundi ärakasutamises korruptiivse tulu saamiseks või muul omakasupüüdlikul eesmärgil. Järelikult ei saa kriminaalvastutust käesoleva paragrahvi järgi siduda ainult varalise või ainelise tuluga. Asjakohane pole ka viide Riigikohtu lahendile, kuna selles kriminaalasjas käsitleti KrK § 1642 redaktsioonis, mis kehtis kuni 28. veebruarini 1999. a, s.o enne R. J. süüdistuses toodud tegude toimepanemist. 5.3. Prokurör väidab, et ringkonnakohus on rikkunud oluliselt ka kriminaalmenetluse seadust, kuna on jätnud motiveerimata, miks ta ei nõustunud apellatsioonprotesti väitega, et endaga seotud firmale töö andmist tuleb käsitleda omakasupüüdliku eesmärgina. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2000. a otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 6.1. Põhjendamatu on ringkonnakohtu otsuses tehtud viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2000. a otsusele nr 3-1-1-46-00, sest selles kriminaalasjas käsitletud teod olid toime pandud enne 28. veebruari 1999. a ning seetõttu puudutab otsuses väljendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht KrK § 1642 varem (enne 28. veebruari 1999. a) kehtinud redaktsiooni. Alates 28. veebruarist 1999. a kehtib KrK § 1642 lg 1, mis annab korruptiivse teo mõiste, järgmises redaktsioonis: korruptiivne tegu käesoleva seaduse tähenduses on ametiisiku poolt korruptiivse tulu saamise või muul omakasupüüdlikul eesmärgil oma ametiseisundit kasutades põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemine või põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmine. 6.2. Seadusest tulenevalt on korruptiivse teo objektiivse koosseisu tunnusteks ametiisik ja tema poolt ametiseseisundi ärakasutamine. Ametiseisundi ärakasutamine võib omakorda seisneda: a) põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemises; b) põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmises. Ametiisik ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidluse objektiks, kuna kohtud on üheselt tuvastanud, et vallavanem on ametiisik ja menetlusosaliste poolt ei ole seda seisukohta vaidlustatud. Samuti pole vaidlustatud kohtute poolt tuvastatut, et R. J. andis vallavanemana endaga seotud ühistule süüdistuses toodud tööde teostamise. Süüdistuse kohaselt on õigusvastaste toimingute sisu selles, et rikkudes KVS § 19 lg 2 p 2, § 24 lg 2 p 4 ja § 25 lg 1 p 5 nõudeid andis R. J. vallavanemana tööde teostamise ühistule, millega ta oli isiklikult seotud. Nimetatud KVS-i sätete rikkumise R. J. poolt on tuvastanud nii Viljandi Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kohtud on jätnud otsustes esitamata motiivid, miks ehitustööde võistupakkumise korra rikkumine, huvide konflikti tekitamine ja toimingupiirangute rikkumine ei ole õigusvastased. Arusaamatuks jääb maakohtu otsuses väljendatud seisukoht: «See, et lepingute sõlmimisel esindas valda põhimääruse alusel vallavanem on üsna loomulik, kuid mitte tulundusühingu juhatuse liikmena, mida ei saa hinnata sisuliseks veaks, vaid teoreetiliseks veaks.» (vt kd 3 tl 250 lg 2). Ringkonnakohus üksnes viitab maakohtu seisukohale, et töö pakkumine ühistule oli majanduslikult soodsaim variant. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu argumentatsiooniga ei saa nõustuda, sest see eirab täielikult korruptiivse teo koosseisu õigusvastasuse sisu. Ka majanduslikult soodsaim variant võib tähendada ametiisiku korruptiivset tegu. Just sellisena süüdistus R. J. tegu käsitlebki. Korruptiivse teo koosseisu mõte ei ole eristada tegu sõltuvalt selle majanduslikust kahjulikkusest või kasulikkusest, otstarbekusest või ebaotstarbekusest. KrK § 1642 normi kaitseala ei ulatu majandustegevuse tulususeni, selle normi kaitse-eesmärk on hoida ametiisik eemal majanduslikust tegevusest, mida ta teostab oma ametiseisundit ära kasutades. 6.3. Korruptiivse teo subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust, mis seisneb tegutsemises kahel alternatiivsel eesmärgil: a) korruptiivse tulu saamise eesmärgil või b) muul omakasupüüdlikul eesmärgil. Nagu näha ei nõua korruptiivne teo koosseis ei tulu ega omakasu saamist. Piisab, et tegude toimepanijal on vähemalt üks nimetatud eesmärkidest. Seega on ekslik ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses esitatud väide, et KrK § 1642 lg 1 nõuab korruptiivse tulu saamist või omakasu eesmärki (vt kd 3 tl 272 pöördel). Süüdistuses on R. J-le süüks pandud tegutsemine omakasupüüdlikul eesmärgil – endaga seotud firmale töö andmine, mis teenis selle firma eksisteerimise võimaldamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ekslikult analüüsinud omakasu eesmärgi asemel seda, kas kohtualune või temaga seotud firma sai kasu või mitte ja kas vald sai kahju või mitte. Samas puudub kohtuotsustes põhjendus, miks endaga seotud firmale töö andmine ei ole omakasupüüdlik. Sealjuures tuleb juhtida kohtute tähelepanu sellele, et asjas ei oma vähimatki tähtsust asjaolu, kuidas töid saanud firma suutis talle antud võimalusi kasutada ja kas ta sai nende tööde teostamisega kasu või hoopis kahju. 6.4. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea põhjendatuks kaitsja poolt Riigikohtu istungil esitatud väidet, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele X Vallavolikogu 24. augusti 1995. a määrusega kehtestatud ehitustööde võistupakkumise kord, sest riigihangete seadusega muutus valla poolt kehtestatud võistupakkumise kord kehtetuks. Riigihangete seaduse § 4 lg 11 kohaselt võib valla- või linnavolikogu kehtestada vastava valla- või linnaeelarve vahendite arvel riigihangete teostamiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust madalamad maksumuse piirmäärad. Käesolevas asjas ongi X Vallavolikogu sellised piirmäärad kehtestanud juba Vallavolikogu 24. augusti 1995. a määrusega ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et nimetatud määrus oleks tühistatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ning § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2000. a kohtuotsus R. J. süüdistusasjas KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi. 2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuotsus jõustub 27. oktoobril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KIVI Liikmed Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER