Rahandusminister — Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine — RTL, 120, 1887

Määrus kehtestatakse «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2004, 59, 414) § 22 lõike 6 ja § 44 lõike 7 ning «Sotsiaalmaksuseaduse» (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88; 587 ja 591; 2004, 37, 252) § 9 lõike 7 alusel. § 1. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonid Kehtestada järgmised residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonide vormid: 1) vorm A «Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon» (lisa 1); 2) vormi A lisa «Tabelite 5.1, 5.2, 5.3, 6.1, 6.3, 6.4, 7.1, 7.2, 8.1, 8.2, 8.3, 8.4, 8.5, 8.6, 8.7, 8.8, 9.1, 9.2, 9.3, 9.4, 9.5, 9.6, 9.7 ja 9.8 lisalehed» (lisa 2); 3) vorm E «Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu» (lisa 3); 4) vorm MM «Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu» (lisa 4); 5) vormi MM lisa 1 «Osalused madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus» (lisa 5); 6) vormi MM lisa 2 «Ettevõtluse tuludest suuremate kulude arvestus» (lisa 6). § 2. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 18. augusti 2003. a määrus nr 85 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» (RTL 2003, 97, 1471). (2) Määrust kohaldatakse nende tulude deklareerimisel, mis on saadud alates 1. jaanuarist 2004. a. Minister Taavi VESKIMÄGI Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 30. augusti 2004. a määruse nr 134 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 1

Märkused I. Üldosa 1. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibis Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti loetakse Eesti residendiks välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja («Tulumaksuseaduse» § 6). Kui Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, kohaldatakse välislepingu sätteid. 2. Residendist füüsiline isik (edaspidi maksumaksja) on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Elektrooniliselt saab tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist. 3. Residendist füüsiline isik on kohustatud deklareerima välisriigis töötamise eest saadud «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikes 4 nimetatud tingimustel saadud palgatulu ja § 18 lõikes 11 nimetatud välismaa juriidiliselt isikult saadud dividendi või muu kasumieraldise, mida Eestis ei maksustata tulumaksuga. 4. Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ning võib teha «Tulumaksuseaduse» 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Nimetatud mahaarvamisi võib teha ja «Tulumaksuseaduse» §-s 282 sätestatud piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. 5. Tuludeklaratsiooni esitab maksumaksja, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil («Tulumaksuseaduse» § 10) asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust nimetatud juriidilise isiku kasumile. Osalus madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus deklareeritakse vormi MM lisas 1 ning esitatakse koos vormiga A Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormidele A ja MM lisa 1 ka vorm MM. 6. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni võib esitada ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt isiku residendiriigi seadustele. 7. Maksustamisperioodil ettevõtlustulu («Tulumaksuseaduse» § 14) saanud maksumaksja deklareerib need vormil E sõltumata sellest, kas ta on füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud või mitte. Kui maksumaksja on füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses või kantud äriregistrisse, võib ta vormil E deklareerida ka ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Ettevõtlustulu deklareeritakse vormil E ja esitatakse koos vormiga A Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või maksustatav tulu puudub. 8. Füüsilise isiku pankroti korral esitatakse tuludeklaratsioon «Tulumaksuseaduse» § 44 lõike 3 alusel ühe kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest. Tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust peetakse eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta («Tulumaksuseaduse» § 36 lõige 6). 9. Residendist abikaasad, kes soovivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, täidavad tuludeklaratsiooni vormi A eraldi, märgistades tuludeklaratsiooni rea 3.1 «JAH» tähisega «×». Abikaasa andmed peab tuludeklaratsiooni märkima ainult ühise tuludeklaratsiooni puhul. Kui abikaasade ühise tuludeklaratsiooni puhul ühel abikaasal puudub maksustamisperioodil tulu ning tulust «Tulumaksuseaduse» paragrahvide 231–281 alusel tehtavaid mahaarvamisi ei ole, siis võib esitada ühe vormi A. Residendist abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni ka juhul, kui abielu on sõlmitud maksustamisperioodi kestel, samuti juhul kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodi kestel või pärast maksustamisperioodi lõppu. Ühist tuludeklaratsiooni ei saa esitada, kui maksustamisperioodi jooksul on abielu lahutatud. Abikaasad, kes esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning nendele väljastatakse ühine maksuteade. 10. Tuludeklaratsiooni ei pea esitama maksumaksja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ja «Tulumaksuseaduse» § 22 lõikes 6 nimetatud maksumaksja): 1) kellel puudus maksustamisperioodil maksustatav tulu; 2) kelle kogutulu maksustamisperioodil ei ületanud «Tulumaksuseaduse» §-s 23 toodud maksuvaba tulu 16 800 krooni; 3) kelle ainsaks maksustatavaks tuluks maksustamisperioodil oli ühelt või mitmelt väljamakse tegijalt saadud palk, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu («Tulumaksuseaduse» § 13 lõiked 1, 11 ja 2), Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension, «Kogumispensionide seaduses» (RT I 2004, 37, 252) sätestatud kohustuslik kogumispension («Tulumaksuseaduse» § 19 lõige 2 ja § 232) ja ajutise töövõimetuse hüvitis «Tulumaksuseaduse» § 20 lõige 1) või tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis («Tulumaksuseaduse» § 13 lõige 1 ja § 233), kui nendelt on kinni peetud tulumaks «Tulumaksuseaduse» § 41 kohaselt. Kui maksumaksja sai maksustamisperioodil ainult alapunktis 3 nimetatud tulu ning nendelt väljamaksetelt ei ole tulumaksu kinni peetud või kinnipeetud tulumaksu summa on väiksem seaduses ettenähtust, on ta kohustatud esitama tuludeklaratsiooni. Kui maksumaksja sai lisaks alapunktis 3 nimetatud tulule ka muud maksustatavat tulu (näiteks ettevõtlustulu), on ta kohustatud deklareerima kogu maksustatava tulu kõikide tululiikide osas. 11. Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta ega deklareerita «Tulumaksuseaduse» §-de 48–53 alusel maksustatavaid erisoodustusi, kingitusi, annetusi, dividende või muid kasumieraldisi. Samuti ei deklareerita tulu, mida «Tulumaksuseaduse» § 12 lõike 3, § 13 lõike 3, § 15 lõigete 4 ja 5, § 17 lõike 2, § 19 lõike 3, § 20 lõike 5, § 21 lõigete 4 ja 5 ning § 61 lõike 11 alusel ei loeta füüsilise isiku maksustatavaks tuluks. 12. Tuludeklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja. Piiratud teovõimega isiku (kaasa arvatud alla 18-aastase lapse) eest kirjutab tuludeklaratsioonile alla tema seaduslik esindaja või eestkostja. Tuludeklaratsioonile võib alla kirjutada volitatud esindaja. Esindaja peab Maksu- ja Tolliameti nõudmisel esitama volitust tõendava dokumendi. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamisel (sealhulgas eraldi täidetud vormide A puhul) kirjutavad paberblanketil tuludeklaratsioonile alla maksumaksja ja tema abikaasa. 13. Kui vormi A tabelite täitmisel jääb ridu puudu, tuleb tulud või mahaarvamised märkida vastava tabeli lisalehele (vormi A lisa). Lisalehel näitab maksumaksja ära vastava tabeli andmed koos enda nime ja isikukoodiga ning kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 14. Deklaratsioon täidetakse täiskroonides, seejuures jäetakse vähem kui 50 senti ära ning 50 ja rohkem senti ümardatakse täiskrooniks. Tabelid 8.1, 8.3–8.8 täidetakse välisriigi rahaühikutes kahe komakoha täpsusega. 15. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik maksukeskus arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma ning saadab vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 46 lõikele 1 ja «Maksukorralduse seaduse» § 88 lõikele 2 hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks Maksu- ja Tolliameti pangakontole («Tulumaksuseaduse» § 46 lõige 3). Kui maksumaksja on deklareerinud tulu ettevõtlusest (vorm E) või kasu vara võõrandamisest, on ta kohustatud tasuma maksuteates näidatud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks («Tulumaksuseaduse» § 46 lõige 4). 16. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui juurdemaksmisele kuuluv maksusumma on väiksem kui 50 krooni. 17. Maksumaksja poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet tuludeklaratsioonil näidatud pangakontole, mis kuulub maksumaksjale või tema abikaasale (vormi A rida 4.1). Kolmanda isiku pangakontole tagastatakse enammakstud maksusumma vaid maksumaksja poolt eraldi esitatud kirjaliku avalduse alusel (välja arvatud «Maksukorralduse seaduses» ettenähtud juhtudel). Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni puhul näidatakse mõlema abikaasa vormil A sama pangakonto andmed. Juhul kui ühise tuludeklaratsiooni puhul on näidatud erinevad pangakonto andmed, tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud maksusumma esimesena esitatud tuludeklaratsioonil näidatud pangakontole. 18. Enammakstud maksusumma tagastatakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. Kui maksumaksja on deklareerinud tulu ettevõtlusest (vorm E) või kasu vara võõrandamisest, tagastatakse enammakstud maksusumma hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks («Tulumaksuseaduse» § 46 lõige 6). Kui pangakonto andmed tuludeklaratsioonis puuduvad, jäetakse enammakstud maksusumma tulevaste maksukohustuste katteks. 19. Maksumaksja võib taotleda enammakstud tulumaksu (füüsilisest isikust ettevõtja ka enammakstud sotsiaalmaksu) tasaarvestamist teiste tema poolt täitmisele kuuluvate kohustustega, esitades sellekohase avalduse («Maksukorralduse seaduse» § 108 lõige 1). Maksumaksja võib enammakstud maksusumma jätta oma tulevaste kohustuste katteks, esitades Maksu- ja Tolliametile sellekohase avalduse. 20. Kui enammakstud maksusumma on väiksem kui 50 krooni, jäetakse enammakstud maksusumma maksumaksja tulevaste maksukohustuste või tasaarvestuste katteks või tagastatakse eraldi esitatud kirjaliku avalduse alusel («Maksukorralduse seaduse» § 106 lõige 6). 21. Pärast deklaratsiooni Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele esitamist deklaratsioonis tehtud vea avastamisel esitatakse sama perioodi eest uus (parandatud) deklaratsioon. Maksu- ja Tolliamet loeb esitatuks selle deklaratsiooni, mis on esitatud viimasena. II. Eeltäidetud tuludeklaratsioon 22. Maksu- ja Tolliamet koostab maksumaksjale eeltäidetud tuludeklaratsiooni ja teeb selle talle kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. 23. Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksja maksustamisperioodil Eestis saadud tulu, pensioni ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral täiendava maksuvaba tulu («Tulumaksuseaduse» § 232 ja § 233), tasutud õppelaenu intresside («Tulumaksuseaduse» § 26 lõige 3), täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade («Tulumaksuseaduse» § 28 lõige 1) ning kinnipeetud töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete («Tulumaksuseaduse» § 28 lõige 3 ja § 281) kohta. 24. Maksumaksja on kohustatud eeltäidetud tuludeklaratsioonis näidatud andmed enne allkirjastamist üle kontrollima. Deklaratsiooni esitamisel on maksumaksja kohustatud eeltäidetud tuludeklaratsioonis tegema täiendusi ja parandusi juhul, kui toodud andmed on vigased või puudulikud. Paberkandjal saadud eeltäidetud tuludeklaratsioonil tehtud paranduste juurde peab maksumaksja märkima kuupäeva, millal parandus tehti ja allkirjastama. Maksumaksjal on õigus täiendada eeltäidetud tuludeklaratsiooni tulust tehtavate mahaarvamiste osas. III. Üldandmed 25. Residendist füüsilise isiku maksustamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember). Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, märgib real «periood» kalendriaastal residendiks oleku aja. 26. Elukoha aadressiks märgitakse koht, kus isik deklaratsiooni esitamise ajal peamiselt elab, ning telefon ja e-post, mille kaudu on võimalik isikuga kontakti saada. 27. Euroopa Liidu liikmesriigi resident, kes sai vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, märgib elukoha aadressi residendiriigis. IV. Maksustatavad tulud Eestis saadud tulu 28. Tabelis 5.1 näidatakse 26% maksumääraga maksustatav tulu (brutosummas, enne maksuvaba tulu arvestamist, tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksu ning makstud elatise kinnipidamist), sealhulgas: 1) kõik rahalised tasud, mida töötaja või avalik teenistuja on saanud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikele 1, muuhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis, samuti stipendiumid, toetused ja pensionid, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega («Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 3 punkt 3), seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstud tasud («Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkt 9), pärast töö- või teenistuslepingu lõppemist makstud tasud, tööandjalt saadud sünnitustoetus, mis ületas 5/12 maksustamisperioodi maksuvabast tulust («Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkt 7), «Puhkuseseaduse» (RT I 2001, 42, 233; 2002, 61, 375; 62, 377; 82, 549) § 26 alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest, seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstud hüvitise kogusumma, muud väljamaksed seoses töö- või teenistussuhtega; 2) ajutise töövõimetuse hüvitis (haigusraha) vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 20 lõikele 1. Maksustamisele ei kuulu «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116; 88, 591; 2004, 37, 253; 49, 342; 56, 400) § 47 alusel makstav täiendav ravimihüvitis ja § 63 alusel makstav täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis («Tulumaksuseaduse» § 20 lõige 5); 3) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikele 11, sealhulgas «Spordiseaduse» (RT I 1998, 61, 982; 2002, 53, 336; 90 521) § 13 lõikes 2 nimetatud lepingute alusel makstav tasu, välja arvatud kui tasu saaja on äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks; 4) tasud, mida juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on saanud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikele 2, stipendiumid, toetused ja pensionid, mida makstakse seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga («Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 3 punkt 3), välja arvatud juhul, kui tasu saaja on äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks; 5) stipendiumid ja toetused, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, loteriivõidud vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 19 lõikele 2. Maksustamisele ja deklareerimisele ei kuulu seaduse alusel või riigieelarvest makstavad stipendiumid ning seaduse alusel makstavad toetused, samuti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavad stipendiumid. Rahalised toetused, mida on saadud seoses ettevõtlusega, näidatakse vormil E; 6) «Vanemahüvitise seaduse» (RT I 2003, 82, 549) alusel saadud vanemahüvitis vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 19 lõikele 2; 7) «Töötuskindlustuse seaduse» (RT I 2001, 59, 359; 82, 488; 2002, 44, 284; 57, 357; 61, 375; 89, 511; 111, 663; 2003, 17, 95; 88, 591) alusel saadud hüvitis («Tulumaksuseaduse» § 20 lõige 2); 8) rendi- või üüritulu ning litsentsitasud vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 16, välja arvatud juhul, kui see on füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustuluks; 9) laenudelt, väärtpaberitelt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intressid vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 17, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Maksustamisele ja deklareerimisele ei kuulu residendist krediidiasutuselt ning pärast 1. maid 2004. a Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuselt ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalilt saadud intressid; 10) saadud elatis vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 19 lõikele 1. Näidatakse kohtuotsuse või kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel saadud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist, millest posti- või pangakulusid maha ei arvata; 11) Eesti riigi poolt seaduse alusel makstud pension ja «Kogumispensionide seaduse» alusel makstud kohustusliku kogumispensioni («Tulumaksuseaduse» § 19 lõige 2) kogusumma (enne «Tulumaksuseaduse» §-s 232 sätestatud täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist); 12) väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel, välja arvatud pärast 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitis («Tulumaksuseaduse» § 21 lõige 1). Väljamaksed, mida maksustatakse 10% maksumääraga, näidatakse tabelis 5.2 («Tulumaksuseaduse» § 21 lõige 2). Täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustustehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb «Kogumispensionide seaduse» § 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamistest («Tulumaksuseaduse» § 21 lõige 1) näidatakse tabelis 7.1; 13) väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist («Tulumaksuseaduse» § 21 lõige 1). Väljamaksed, mida maksustatakse 10% maksumääraga, näidatakse tabelis 5.2 («Tulumaksuseaduse» § 21 lõige 3); 14) muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud. 29. Tabelis 5.2 näidatakse 10% maksumääraga maksustatavad täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale makstud kindlustushüvitised või vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtud väljamaksed («Tulumaksuseaduse» § 21). 30. Tabelis 5.3 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summad ja kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on saadud enne kaheteistkümne aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest («Tulumaksuseaduse» § 20 lõige 3). Enne 2001. a 1. jaanuari sõlmitud lepingu alusel saadud summa kuulub maksustamisele, kui see on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest («Tulumaksuseaduse» § 61 lõige 7). 31. Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja poolt väljastatud tõendi alusel eraldi rida. 32. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitist ei loeta maksustatavaks tuluks ning seda ei deklareerita. 33. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, siis saadud summasid maksustatakse kui väljamakseid täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel ning deklareeritakse tabelis 5.1 või 5.2. 34. Tabelis 6 näidatakse andmed kasu või kahju kohta väärtpaberite ja kasu kohta muu vara võõrandamisel vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-dele 15, 37, 38, 39 ja § 61 lõikele 3. 35. Kasu või kahju vara müügist on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. 36. Soetamismaksumuseks («Tulumaksuseaduse» § 38) loetakse: 1) kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud; 2) kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara lepingujärgsete tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta; 3) omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa, sealhulgas eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutused (näiteks poolelioleva maja ehituskulu); 4) mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus, mis on korrigeeritud äriühingule tehtud sissemaksete ja saadud väljamaksete summaga (sissemaksete ja väljamaksetena ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist); 5) repotehingu käigus tagasiostetud vara puhul repotehingu käigus müüdud vara müügihind, kui repotehingu käigus vara tagasiostuhind on kõrgem selle müügihinnast; 6) äriühingute või mittetulundusühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) puhul ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava ühingu osaluse soetamismaksumus, millele on lisatud tehtud juurdemaksed ning maha arvatud tehtud väljamaksed; 7) Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisel teise sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute vastu «Investeerimisfondide seaduse» (RT I 2004, 36, 251) §-des 153 ja 154 sätestatud korras omandatud osakute puhul vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute soetamismaksumus. 37. Kui varal puudub soetamismaksumus ning vara võõrandamisest saadud tulu ei ole vastavalt «Tulumaksuseadusele» tulumaksuvaba, kuulub vara võõrandamisest saadud tulu maksustamisele kogu ulatuses. «Tulumaksuseaduse» §-de 48 ja 49 alusel maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. 38. Tulumaksuga ei maksustata («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 4): 1) vastuvõetud pärandvara; 2) omandireformi käigus tagastatud vara; 3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel; 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; 5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; 6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist; 8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus; 10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11) tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest «Investeerimisfondide seaduse» §-des 153 ja 154 sätestatud korras. 39. Tabelis 6.1 näidatakse võõrandatud väärtpaberite (aktsia, osa, osak, erastamisväärtpaber, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forward jmt) soetamismaksumus, müügihind või väärtpaberite vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud. Tabelis 6.1 näidatakse eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud, väärtpaberite võõrandamisest nii Eestis kui välismaal saadud kahju positiivse väärtusena. 40. Maksu- ja Tolliamet arvutab maksumaksja poolt deklareeritud andmete alusel vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 37 lõikele 1 väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju. Maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust arvatakse maha samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju («Tulumaksuseaduse» § 39). Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. «Tulumaksuseaduse» § 61 lõike 3 alusel võib väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 22 alusel edasikantud kahju. 41. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule («Tulumaksuseaduse» § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ning selle võrra kahju ei suurendata («Tulumaksuseaduse» § 39 lõige 1). Kui maksumaksja on väärtpabereid võõrandanud endaga seotud isikule turuhinnast madalama hinnaga ning tehingust tekib kahju, siis tuleb müügihinnana näidata võõrandatud vara turuhind. Seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisel tuleb soetamismaksumusena näidata soetatud vara turuhind selle soetamise hetkel, kui tehingust tekib kahju. 42. Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevast meetodist: 1) FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga. 43. Maksustamisperioodil samanimeliste väärtpaberite (näiteks panga lihtaktsiad) võõrandamise tehingute andmed (soetamismaksumus, võõrandamisega seotud kulud ja müügihind või turuhind) on tuludeklaratsioonis lubatud näidata koondsummadena. 44. Erastamisväärtpaberite võõrandamisest saadud kasu deklareerimisel jäetakse tabelis 6.1 veerg 1 «emitent» täitmata ning veergu 2 märgitakse «EVP». 45. Riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumus on erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval («Tulumaksuseaduse» § 38 lõige 4). 46. Tabelis 6.2 näidatakse raieõiguse võõrandamisest saadud tulu, millest võib maha arvata metsa uuendamisega «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 9, 53; 38, 258) tähenduses seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kulude mahaarvamine on lubatud juhul, kui metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise ning keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust. Kulud võib maha arvata samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust. 47. Tabelis 6.3 näidatakse sellise võõrandatud vara (muu vara) soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud, mis ei ole nimetatud «Tulumaksuseaduse» § 15 lõigetes 4 ja 5 maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu näitamisele tabelites 6.1, 6.2 ja 6.4. 48. Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 5), kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana või 2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või 3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või 5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või 6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või 7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana. 49. Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana ning kinnisasja, ehitist või korterit kui vallasasja kasutati ka muul otstarbel (näiteks ettevõtluses, üüriti välja), siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtega. 50. Tabelis 6.4 näidatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel maksumaksjale tehtud väljamakse ning sama osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 2). Tabelis 6.4 näidatakse juriidilise isiku likvideerimisel makstav likvideerimisjaotis ja sama juriidilise isiku osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 3). 51. Tabelis 7 näidatakse muu Eestis saadud maksustatav tulu. 52. Tabelis 7.1 näidatakse tulu, mida loetakse füüsilise isiku maksustatavaks tuluks, kuid millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Siin näidatakse täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus («Tulumaksuseaduse» § 28 lõige 11), mis tuleneb «Kogumispensionide seaduse» § 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamistest. Tabelis 7.1 ei näidata kasu vara võõrandamisest ega ettevõtlustulu. Kui väljamakse tegija (tuluallika) andmeid ei ole teada, tuleb märkida ainult tulu summa. 53. Tabelis 7.2 näidatakse osaniku või liikme tulu Eesti juriidilise isiku staatust mitteomavas isikute ühenduses või varakogumis («Tulumaksuseaduse» § 18 lõige 4), sealhulgas seltsingus. Tulumaksuga maksustatakse eelnimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele. Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust. Kui ühenduse või varakogumi liikmeid ei ole teada, siis loetakse, et selle tulu on saanud isik, kes valitseb ühenduse või varakogumi vara või teeb tema nimel tehinguid Tabelis 7.2 ei näidata tulu varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber ning mida maksustatakse ja deklareeritakse kasuna vara võõrandamisest (tabel 6.1) või intressina (tabel 5.1). Välismaalt saadud tulu 54. Tabelis 8 näidatakse välisriigis saadud, Eestis maksustatav tulu. Tabelis 8.8 näidatakse välisriigis saadud tulu, mida Eestis ei maksustata. 55. Välismaalt saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks näidatakse välisvaluutas, välja arvatud tabel 8.2, kus väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ja kahju näidatakse Eesti kroonides. Kui maksumaksja on saanud välismaalt tulu Eesti kroonides, siis võib märkida tulu ja kinnipeetud tulumaksu summa Eesti kroonides. 56. Maksustamisperioodil välisriikides saadud tulu kuulub füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ning Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tulult välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. Kui tulumaksu kinnipidamise kuupäev ei ole teada, võib märkida tulumaksu kinnipidamise kuupäevaks tulu saamise kuupäeva. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. Kui välisriigis saadud tulult Eesti «Tulumaksuseaduse» järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. Kui välisriigis saadud tulult Eesti «Tulumaksuseaduse» alusel arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata. Igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. 57. Saadud tuludelt maksustamisperioodil kinnipeetud või tasutud tulumaks näidatakse välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. 58. Tabelis 8.1 näidatakse välismaal saadud palk ja muud tasud, samuti tulu tegutsemisest töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, tulu riigiteenistusest, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud, välismaa juriidiliselt isikult saadud dividendid või muud kasumieraldised, kui ei ole täidetud «Tulumaksuseaduse» § 13 lõikes 4 ja § 18 lõikes 11 sätestatud tingimusi. Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, välismaal saadud palga- ja dividenditulu Eestis ei maksustata, kuid deklareeritakse tabelis 8.8. Lisaks näidatakse tabelis 8.1 välismaal saadud rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kunstnikule või sportlasele makstud tasu, intressid, sealhulgas välismaiselt krediidiasutuselt saadud intressid, pensionid, stipendiumid, erisoodustused, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused ja abirahad, loteriivõidud, töövõimetuse hüvitised ning muu tulu (tululiikide lõikes). 59. Pärast 1. maid 2004. a Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuselt saadud intresse tulumaksuga ei maksustata ning need deklareerimisele ei kuulu. 60. Tabelis 8.2 näidatakse välismaal võõrandatud väärtpaberite (aktsia, osa, osak, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forward jmt) soetamismaksumus, müügihind või väärtpaberite vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud. 61. Välisvaluutas tehtud kulu, väärtpaberite müügi-/turuhind ning makstud ja kinnipeetud tulumaks tuleb arvutada ümber Eesti kroonidesse vastavalt kulu tegemise, tulu saamise või tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel («Tulumaksuseaduse» § 36 lõige 5). 62. Tabeli 8.2 täitmisel tuleb arvestada tabelite 6 ja 6.1 märkuseid. Veerus 4 näidatakse riik, kus maksumaksja tulu teenis. 63. Tabelis 8.3 näidatakse sellise välismaal võõrandatud vara (muu vara) soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud, mis ei ole nimetatud «Tulumaksuseaduse» § 15 lõigetes 4 ja 5 maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu näitamisele tabelites 8.2 ja 8.4. Tabeli 8.3 täitmisel tuleb arvestada tabelite 6 ja 6.3 märkuseid. 64. Tabelis 8.4 näidatakse välismaa äriühingu osakapitali sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel maksumaksjale tehtud väljamakse ning sama osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 2). Tabelis 8.4 näidatakse ka välismaa juriidilise isiku likvideerimisel makstav likvideerimisjaotis ja sama juriidilise isiku osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel («Tulumaksuseaduse» § 15 lõige 3). Tabeli 8.4 täitmisel arvestatakse tabelite 6 ja 6.4 märkuseid. 65. Tabelis 8.5 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel välismaal saadud summad ja kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on saadud enne kaheteistkümne aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest («Tulumaksuseaduse» § 20 lõige 3). Enne 2001. a 1. jaanuari sõlmitud lepingu alusel saadud summa kuulub maksustamisele, kui see on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest («Tulumaksuseaduse» § 61 lõige 7). 66. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitist ei loeta maksustatavaks tuluks ning seda ei deklareerita. 67. Tabel 8.5 täidetakse ühe investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta. Kui maksumaksja deklareerib mitme lepingu alusel saadud tulu, tuleb iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täita eraldi tabeli 8.5 lisaleht. 68. Tabelis 8.6 näidatakse välismaa kindlustusseltsilt saadud kindlustuspensionid ning välismaa pensionifondist saadud väljamaksed ning tasutud või kinnipeetud tulumaks. 69. Tabelis 8.7 näidatakse osaniku või liikme tulu ning tasutud või kinnipeetud tulumaks juriidilise isiku staatust mitteomavas välismaises isikute ühenduses või varakogumis vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 18 lõikele 4. 70. Tulumaksuga maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele. Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust. Kui ühenduse või varakogumi liikmeid ei ole teada, siis loetakse, et selle tulu on saanud isik, kes valitseb ühenduse või varakogumi vara või teeb tema nimel tehinguid 71. Tabelis 8.8 näidatakse välisriigis töötamise eest saadud palk ja muud tasud, samuti tulu tegutsemisest töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) residendist füüsiline isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul; 2) välisriigis on eelnimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul kui summa on null). Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu summa suurus ei ole oluline ning selle summa võrra ei vähendata muudelt tuludelt Eestis tasumisele kuuluva tulumaksu summat. Tabelis 8.8 deklareeritud andmeid ei võeta arvesse maksustatava tulu ja mahaarvamiste summalise piirangu arvutamisel. 72. Tabelis 8.8 deklareeritakse välismaa juriidiliselt isikult rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividendid tingimusel, et dividendide maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Selliseid dividende ei maksustata ning nendelt dividendidelt välisriigis kinnipeetud tulumaksu Eestis muudelt tuludelt tasumisele kuuluva maksu vähendamiseks arvesse ei võeta. Tulumaksu tasumine või kinnipidamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. V. Mahaarvamised 73. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust teha «Tulumaksuseaduse» §-des 23–281 sätestatud mahaarvamisi. Maksumaksja märgib eelnimetatud, tema poolt maksustamisperioodil tehtavad mahaarvamised tuludeklaratsiooni III osas. 74. Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel ning esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta, võib teha «Tulumaksuseaduse» 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi ainult samal ajavahemikul tehtud kulutuste kohta. Maksuvaba tulu («Tulumaksuseaduse» § 23), täiendava maksuvaba tulu kolme ja enama lapse korral («Tulumaksuseaduse» § 231), täiendava maksuvaba tulu pensioni korral («Tulumaksuseaduse» § 232) ning täiendava maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigusehüvitise korral («Tulumaksuseaduse» § 233) võib maha arvata proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. Proportsiooni arvutamisel loetakse Eesti residentsuse kuude hulka ka kalendrikuud, mille kestel isik sai residendiks või muutus mitteresidendiks. «Tulumaksuseaduse» §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse samuti arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. 75. Mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes pärast 2004. a. 1. maid sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab käesoleva tuludeklaratsiooni. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt tema residendiriigi seadustele. 76. Maksu- ja Tolliamet arvutab «Tulumaksuseaduse» § 46 lõike 1 alusel tasumisele kuuluva maksusumma, võttes arvesse tulust tehtavaid mahaarvamisi «Tulumaksuseaduses» sätestatud piirmäärade ulatuses. Maksukohustuse arvutamisel võtab Maksu- ja Tolliamet arvesse järgmised mahaarvamised: 1) residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu 16 800 krooni, abikaasade ühise tuludeklaratsiooni puhul 33 600 krooni («Tulumaksuseaduse» § 23); 2) Eesti riigi poolt seaduse alusel makstava pensioni ja «Kogumispensionide seaduse» alusel saadud kohustusliku kogumispensioni korral täiendav maksuvaba tulu pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodi kohta («Tulumaksuseaduse» § 232); 3) tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral täiendav maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni maksustamisperioodi kohta («Tulumaksuseaduse» § 233). 77. Tulumaksu arvutamisel arvestab Maksu- ja Tolliamet tulust tehtava mahaarvamisena «Töötuskindlustuse seaduse» alusel kinnipeetud töötuskindlustusmakseid («Tulumaksuseaduse» § 28 lõige 3) ja «Kogumispensionide seaduse» alusel kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makseid («Tulumaksuseaduse» § 281). Nimetatud maksed näidatakse tuludeklaratsioonis. 78. Tulumaksu arvutamisel ei võeta tasutud eluasemelaenu intressi, koolituskulude, kingituste, annetuste ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kogusummana arvesse rohkem kui 100 000 krooni maksumaksja kohta, samuti mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja maksustamisperioodi maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised («Tulumaksuseaduse» § 282). Tulu hulka, millest tehtavate mahaarvamiste piirmäärad arvutatakse, ei loeta tulusid, mida «Tulumaksuseaduse» järgi ei loeta füüsilise isiku maksustatavaks tuluks, samuti välisriigis saadud tulu, mida Eesti «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 4 ja § 18 lõike 11 alusel ei maksustata. 79. Tabelis 9.1 näidatakse andmed täiendava maksuvaba tulu leidmiseks. Täiendavat maksuvaba tulu saab kasutada lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik «Perekonnaseaduse» (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; 53, 307; RT III 2001, 15, 154; RT I 2002, 53, 307; 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148) §-de 60, 65, 67 või 97 tähenduses, kes peab üleval kolme või enamat alaealist last. Kui lapsel ei ole isikukoodi, siis võib veergu 2 märkida lapse sünniaja. 80. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) («Tulumaksuseaduse» § 231). Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse kolmanda ja iga järgneva lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi maksuvabast tulust. 81. Tabelis 9.2 näidatakse maksumaksja poolt residendist füüsilisele isikule maksustamisperioodil makstud elatis juhul, kui see elatis on «Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 1 kohaselt saaja maksustatavaks tuluks («Tulumaksuseaduse» § 24). Siin näidatakse kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel makstud või kinnipeetud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist. Maksustamisperioodi tulust ei arvata maha mitteresidendist füüsilisele isikule makstud elatist. 82. Tabelis 9.3 näidatakse endale, abikaasale, vanemale või lapsele eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, mis on maksustamisperioodil tasutud Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile. Enne 2004. aasta 1. maid tasutud laenu või liisingu intresse näidatakse tabelis 9.3 ainult juhul, kui need on tasutud Eesti residendist krediidi- või finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile. Krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale finantseerimisasutusele 2004. aasta 1. mail või hiljem tasutud intresse võib tulust maha arvata ning tabelis 9.3 näidata vaid juhul, kui intressi saaja on Eesti residendist finantseerimisasutus ning elamuasemelaenu või -liisingu leping on sõlmitud enne 1. maid 2004. a. 83. Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Eelnimetatud tingimustel võib maksustatavast tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. 84. Üheaegselt võib maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu või liisingu intressid. Liisingulepingu puhul märgitakse tulevase omaniku nimi, kes saab eluaseme omanikuks liisingulepingu lõppemisel. 85. Rida «eluaseme omaniku sugulusaste» täidetakse, kui eluaseme omanikuks ei ole maksumaksja, vaid tema abikaasa, vanem või laps. 86. Kuni kolmeaastast last üksi kasvatav ema või isa, kes on maksustamisperioodil kasutanud lapsehoolduspuhkust ning kes maksustamisperioodil tasus eluasemelaenu või eluaseme kapitalirendi intresse, võib «Tulumaksuseaduse» § 25 lõike 4 alusel eelnimetatud intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata nii käesoleva kui ka järgnevate maksustamisperioodide tulust. Tabeli 9.3 real 10 näidatakse 2003. aastal tasutud ja tulust maha arvamata jäänud ning 2004. aastal tasutud intresside kogusumma. 87. Kuni kolmeaastast last üksi kasvatava ema või isa tasutud laenuintresside (tabeli 9.3 rida 10) mahaarvamisel tulust ei rakendata «Tulumaksuseaduse» §-s 282 sätestatud piiranguid, mille kohaselt tulumaksusumma arvutamisel ei võeta tasutud eluasemelaenu intressi, koolituskulude, kingituste, annetuste ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kogusummana arvesse rohkem kui 100 000 krooni, samuti mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja maksustamisperioodi maksustatavast tulust. 88. Finantseerimisasutuselt («Krediidiasutuste seaduse» (RT I 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268; 93, 565; 102, 672; 2002, 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) § 5 mõistes) elamu või korteri järelmaksuga soetamist käsitatakse samadel tingimustel eluasemelaenu või -liisinguga. Krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale finantseerimisasutusele 2004. aasta 1. mail või hiljem tasutud intresse võib tulust maha arvata ning tabelis 9.3 näidata vaid juhul, kui intressi saaja on Eesti residendist finantseerimisasutus ning elamuasemelaenu või -liisingu leping on sõlmitud enne 1. maid 2004. a. 89. Tabelis 9.4 näidatakse riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba omavas või positiivselt akrediteeritud erakoolis või välisriigis asuvas eelloetletutega samaväärses õppeasutuses, samuti nende õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest samal maksustamisperioodil tasutud, dokumentaalselt tõendatud koolituskulud vastavalt rahandusministri määrusega «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine» kehtestatud korrale «Koolituskulude ja õppelaenu intresside tulust mahaarvamise kord». 90. Maksumaksjal on õigus tabelis 9.4 näidata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja «Perekonnaseaduse» §-des 60, 65 ja 67 nimetatud, alla 26-aastase isiku koolituskulud. Kui eelnimetatud koolituskulud puuduvad, siis maksumaksja võib maha arvata ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. 91. Iga õppeasutuse kohta täidetakse eraldi rida, kusjuures ühele õppeasutusele tasutud koolituskulud näidatakse ühe summana koolitatavate lõikes. 92. Tabelis 9.5 näitab maksumaksja enda ja «Perekonnaseaduse» §-des 60, 65 ja 67 nimetatud, alla 26-aastase isiku maksustamisperioodil tasutud, riigi poolt tagatud õppelaenu intressid. Õppelaenu intresside tulust mahaarvamise õigus on ka neid tasunud alla 26 aasta vanuse isiku residendist vanemal. Kui eelnimetatud kulud puuduvad, siis maksumaksja võib maha arvata ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku maksustamisperioodil tasutud, riigi poolt tagatud õppelaenu intressid. 93. Nõuded õppelaenu intresside tasumist tõendavale dokumendile ning õppelaenu intresside tulust mahaarvamise kord on sätestatud rahandusministri määruse «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine» lisas «Koolituskulude ja õppelaenu intresside tulust mahaarvamise kord». Kui maksumaksja on tasunud intresse mitme õppelaenulepingu alusel, täidetakse iga laenulepingu kohta eraldi rida. 94. Maksustatavast tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud mittemaksustatava stipendiumi arvel. 95. Tabelis 9.6 näidatakse dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused, mis maksustamisperioodil on tehtud: 1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korraldusega nr 94-k kinnitatud «Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja» (RTL 2000, 21, 298; 2002, 30, 447; 81, 1249 ja 1252; 2003, 2, 11 ja 12; 81, 1191 ja 1192; 100, 1517; 133, 2173 ja 2174; 2004, 24, 376; 93, 1453; 94, 1468) kantud isikule või 2) «Kirikute ja koguduste seaduse» (RT I 2002, 24, 135; 61, 375; 2004, 14, 91; 54, 391) kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilisele isikule või 3) erakonnale või 4) riigi või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile. 96. Tabelis 9.6 näidatakse ametiühingute registrisse kantud ametiühingule maksustamisperioodil tasutud ja dokumentaalselt tõendatud sisseastumis- ja liikmemaksud. 97. Maksustamisperioodil on lubatud tulust maha arvata eelnimetatud mahaarvamisi kokku mitte rohkem kui 5% (sealhulgas ametiühingu sisseastumis- ja liikmemakse mitte rohkem kui 2%) maksumaksja maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» 6. peatükis ja §-des 23–26 lubatud mahaarvamised («Tulumaksuseaduse» § 27 lõiked 2 ja 3). 98. Kingituse ja annetusena osutatud teenuste maksumust ei ole lubatud tulust maha arvata («Tulumaksuseaduse» § 27 lõige 1). 99. Tabelis 9.7 näidatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodil tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad («Tulumaksuseaduse» § 28 lõike 1 punktid 1 ja 2). Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 1. maid 2002. a, võib tabelis 9.7 täiendavalt eelnimetatule näidata kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena («Tulumaksuseaduse» § 61 lõige 14). 100. Kui maksumaksja vahetab ühe vabatahtliku pensionifondi osakud mõne teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, siis tagasivõetavate osakute eest soetatud osakute maksumust maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.7 ei näidata («Tulumaksuseaduse» § 28 lõike 1 punkt 2). 101. Kui maksumaksja sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu, siis vabatahtliku pensionifondi tagasivõetavate osakute eest arvestatud summasid maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.7 ei näidata («Tulumaksuseaduse» § 28 lõike 1 punkt 2). 102. Maksustamisperioodil on lubatud tulust maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodil tasutud kindlustusmakseid ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summat mitte rohkem kui 15% maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» 6. peatükis lubatud mahaarvamised. Abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ei või nimetatud summa ületada 15% abikaasade kogutulust maksustamisperioodil («Tulumaksuseaduse» § 28 lõige 2). 103. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustustehnilise eraldise negatiivse muutuse summa lisatakse maksumaksja tulule ning näidatakse tabelis 7.1. 104. Tabelis 9.8 näidatakse maksumaksjalt maksustamisperioodil kinnipeetud töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Iga väljamakse tegija (tööandja) poolt kinnipeetud maksete kohta täidetakse eraldi rida. Rahandusministri 30. augusti 2004. a määruse nr 134 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 2

Rahandusministri 30. augusti 2004. a määruse nr 134 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 3

Märkused 1. Vormi E täidab maksustamisperioodil ettevõtlustulu saanud residendist füüsiline isik. Vorm E esitatakse koos vormiga A. 2. Tulu, mis on saadud ettevõtlusest, deklareeritakse vormil E ka juhul, kui isik ei ole kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana või on lõpetanud ettevõtlusega tegelemise. 3. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või maksustatav tulu puudub. 4. Ettevõtluseks loetakse isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust, kaasa arvatud loomingulist ja teaduslikku tegevust. Ettevõtlus on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Ettevõtlustulu võib hõlmata ka «Tulumaksuseaduse» §-s 16 sätestatud renditulu ja litsentsitasusid. Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt temale kuuluvate väärtpaberite võõrandamist. Ettevõtja sätted laienevad ka notarile, kohtutäiturile ning vandetõlgile, välja arvatud «Vandetõlgi seaduse» (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61, 375; 102, 600; 2003, 18, 100; 2004, 14, 91; 30, 208) § 9 lõikes 4 nimetatud juhul. 5. Ettevõtluse tulud ja kulud võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus või kulutused tehti. Tulud ja kulud kajastatakse koos käibemaksuga. 6. Maksumaksja ettevõtluse lõpetamise korral arvutab Maksu- ja Tolliameti piirkondlik maksukeskus maksumaksja ettevõtluse maksustatava tulu. Maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised, välja arvatud samal perioodil tasutud sotsiaalmaksu avansilised maksed. Saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist laekunud ettevõtlustulu puhul jagatakse summa enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. 7. Vormi E veerus 3 näidatakse ettevõtlustulu ja ettevõtlusega seotud kulud, välja arvatud veerus 4 näidatav põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulu ja mahaarvamised. 8. Veerus 4 näidatakse omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulu ja nimetatud tuluga seotud kulud, samuti täiendav mahaarvamine kuni 45 000 krooni. 9. Vormi E ridadel 1.1 kuni 1.12 näidatakse kõik maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulud tululiikide lõikes. 10. Real 1.4 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 16 alusel rendi- või üüritulu juhul, kui maksumaksja on äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning rendi- või üüritulu on temale ettevõtlustuluks. Kui tulu vara rentimisest ei käsitleta tuluna ettevõtlusest, siis kajastatakse rendi- või üüritulu vormi A tabelis 5.1. 11. Real 1.5 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 16 alusel litsentsitasu juhul, kui maksumaksja on äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning litsentsitasu on temale ettevõtlustuluks. Kui litsentsitasu ei käsitleta tuluna ettevõtlusest, siis kajastatakse litsentsitasud vormi A tabelis 5.1. 12. Real 1.6 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud ja ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest saadud tulu või kasu. Kui ettevõtja on võõrandatud vara soetamismaksumuse käesoleval või eelmistel maksustamisperioodidel ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse nimetatud vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks («Tulumaksuseaduse» § 37 lõige 2). Sellisel juhul näidatakse real 1.6 müüdud vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind. Kui ettevõtja on võõrandatud varalt varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni ettevõtlustulust maha arvanud, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral vara soetamismaksumust sellelt varalt arvestatud amortisatsiooni võrra («Tulumaksuseaduse» § 37 lõige 3). Sellisel juhul näidatakse real 1.6 kasu vara võõrandamisest (müüdud vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind miinus soetamismaksumus pluss amortisatsioon). 13. Kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest ettevõtjaga seotud isikule («Tulumaksuseaduse» § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud vara võõrandamisest, liidetakse ettevõtlustulule real 1.11. 14. Real 1.7 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind, kui selle vara soetamismaksumus on kuludesse kantud ning vara võeti isiklikku tarbimisse (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel). Vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks antud punkti alusel ettevõtlustulule lisatud summa («Tulumaksuseaduse» § 37 lõige 4). 15. Real 1.7 näidatakse ka ettevõtluses kasutatava vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe, kui see vara võeti isiklikku tarbimisse (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) ning ettevõtja on arvestanud varale maksuamortisatsiooni. Nimetatud vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks antud real näidatud ning ettevõtlustulule lisatud summa («Tulumaksuseaduse» § 37 lõige 5). 16. Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine. 17. Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt «Maksukorralduse seaduses» sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse järgmistel juhtudel, et vara on võetud isiklikku tarbimisse: 1) maksumaksja on vara soetamismaksumuse oma ettevõtlustulust maha arvanud; 2) maksumaksja on kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» alusel arvutatud põhivara amortisatsiooni ettevõtlustulust maha arvanud. 18. Real 1.8 näidatakse seoses ettevõtlusega saadud rahalised toetused ja stipendiumid, sealhulgas seaduse alusel või riigieelarvest saadud stipendiumid ja seaduse alusel saadud toetused («Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 3 punkt 3). Seaduse alusel saadud, ettevõtlusega seotud mitterahalised toetused on maksuvabad («Tulumaksuseaduse» § 19 lõike 3 punkt 9). 19. Real 1.9 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 20 lõikele 4 kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumus või samalt varalt kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» alusel arvestatud põhivara amortisatsioon on ettevõtlustulust maha arvatud. 20. Real 1.10 näidatakse maksustatavad finantstulud, sealhulgas panga poolt makstud intressid raha hoiustamise eest erikontol («Tulumaksuseaduse» § 36 lõige 8). 21. Real 1.11 näidatakse kõik muud «Tulumaksuseaduse» alusel maksustamisele kuuluvad ettevõtlustulud, kaasa arvatud Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud maksud (näiteks käibe- ja sotsiaalmaks), välja arvatud tulumaks ettevõtlustulult. Siin näidatakse kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest ettevõtjaga seotud isikule («Tulumaksuseaduse» § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud vara võõrandamisest tekkinud kahju («Tulumaksuseaduse» § 34 punktid 9 ja 10). 22. Real 1.12 näidatakse välismaal ettevõtlusest saadud tulu. Vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 45 võib maksustamisperioodil välisriigis saadud tulult arvestatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. 23. Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise, tulumaksu tasumise või tulumaksu kinnipidamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel («Tulumaksuseaduse» § 36 lõige 5). TABEL 1 VÄLISMAAL ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU Kroonides Riik Ettevõtlustulu, v.a põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulu Põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulu Kinnipeetud või tasutud tulumaks 1 2 3 4 Kokku: 23.1. Välisriigis saadud ettevõtlustulu arvestamisel lähtutakse punktidest 1–21 vormi E märkuste osas. 23.2. Iga riigi kohta täidetakse üks rida. Veeru 2 rea «Kokku» tulem kantakse vormi E reale 1.12 veergu 3 ja veeru 3 rea «Kokku» tulem kantakse vormi E reale 1.12 veergu 4. 24. Äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, samuti notar, kohtutäitur või vandetõlk võib ettevõtlustulust maha arvata maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Algdokument peab vastama «Raamatupidamise seaduses» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) sätestatud nõuetele. 25. Ridadel 2.1 kuni 2.11 näidatakse ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud, tingimusel et isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti notar, kohtutäitur või vandetõlk. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata «Tulumaksuseaduse» §-s 34 sätestatud kulusid. 26. Real 2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse, sealhulgas parendus- ja täienduskulud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud põhivara soetamismaksumuseks on maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressideta («Tulumaksuseaduse» § 38 lõige 2). 27. Real 2.2 näidatakse soetatud kaupade (sealhulgas materjal, tooraine, pooltooted) ja teenuste maksumus. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara rendi- või üüritasud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 28. Real 2.3 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 48 töötajatele tehtud erisoodustused, millelt on tasutud tulumaks. «Tulumaksuseaduse» § 48 kohaselt loetakse töötajaks töölepingu alusel töötavat isikut, samuti füüsilist isikut, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat isikut. Erisoodustuseks loetakse ka soodustused, mida tööandja annab töötaja abikaasale, vanemale või lapsele. 29. Real 2.4 näidatakse töötajatele tehtud erisoodustustelt tasutud tulumaks. 30. Real 2.5 näidatakse töötajatele tehtud erisoodustustelt tasutud sotsiaalmaks. 31. Real 2.6 näidatakse töötajatele makstud palk ja muud tasud koos kinnipeetud summadega (tulumaks, töötuskindlustusmakse (1%), kohustusliku kogumispensioni makse (2%), makstud elatis koos tulumaksuga). 32. Real 2.7 näidatakse töötajate eest tasutud sotsiaalmaks. 33. Real 2.8 näidatakse töötajate eest tasutud töötuskindlustusmakse (0,5%). 34. Real 2.9 näidatakse ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks, sealhulgas sotsiaalmaksu avansilised maksed, välisriigis makstud sotsiaalmaks. Ettevõtluse lõpetamise aastal tasutud sotsiaalmaksu avansilisi makseid ei näidata. 35. Real 2.10 näidatakse makstud riiklikud maksud (käibemaks, maamaks, tollimaks) ja kohalikud maksud, välja arvatud ettevõtluse tulult makstud tulumaks (sealhulgas tulumaksu avansilised maksed). 36. Real 2.11 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud, finantskulud, tasutud intressid (välja arvatud «Maksukorralduse seaduse» alusel tasutud intressid), ettevõtja ja töötajate täiendus- ja ümberõppe kulud (välja arvatud taseme- ja vabaharidusliku koolitusega seotud kulud), ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara kindlustusmaksed võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 37. Real 3 näidatakse ettevõtluse tulem. 38. Real 4 veerus 4 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 32 lõikes 4 sätestatud põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud maksuvaba tulu kuni 45 000 krooni, kuid mitte rohkem kui real 3 veerus 4 näidatud positiivne tulem. 39. Real 5 näidatakse põllumajandusliku soodustusega korrigeeritud tulem. 40. Ridadel 6 või 7 näitab füüsilisest isikust ettevõtja panga erikontol ettevõtluse tuluna arvestatud summad. Erikontol oleva summa kasv (rida 6) maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlusest saadud maksustatavast tulust, kui on täidetud «Tulumaksuseaduse» § 36 lõikes 7 toodud tingimused. Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa (rida 7) liidetakse sama perioodi ettevõtluse maksustatavale tulule ulatuses, mida on kasutatud ettevõtlustulust mahaarvamisena. Panga poolt makstud intressid raha hoiustamise eest erikontol loetakse ettevõtlustuluks ja näidatakse real 1.10. TABEL 2 ERIKONTOL OLEVA SUMMA MUUTUMINE MAKSUSTAMISPERIOODIL Kroonides Konto number Maksustamisperioodil panga poolt makstud intressid Konto seis maksustamisperioodi lõpul Erikontol oleva summa kasv (+) või kahanemine (–) maksustamisperioodil: (veerg 3 – veerg 1 – veerg 2) Konto seis maksustamisperioodi alguses 1 2 3 4 40.1. Tabeli 2 veeru 4 positiivne tulem kantakse vormi E reale 6, kuid mitte enam kui vormi E rea 5 positiivne tulem. 40.2. Tabeli 2 veeru 4 negatiivne tulem kantakse vormi E reale 7 ilma miinusmärgita. 41. Vormi E real 8 näidatakse ettevõtluse tulem, mis on korrigeeritud erikontol oleva summaga. Vormi E rea 8 veeru «Kokku» negatiivse tulemi võib kanda vormi E tabeli 3 rida 8 veergu 5 (ilma miinusmärgita). 42. Real 9 näidatakse «Tulumaksuseaduse» § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. 43. Real 10 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 35 ja § 61 lõikele 2 eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. TABEL 3 ETTEVÕTLUSE TULUDEST SUUREMATE KULUDE ARVESTUS Kroonides Rea nr Aasta Ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa Maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamis- perioodidest edasi- kantavate kulude osa Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud 1 2 3 4 5 1. 1997 × 2. 1998 3. 1999 4. 2000 5. 2001 6. 2002 7. 2003 8. 2004 × × 9. Kokku: 43.1. Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil tuludest suuremate kulude edasikandmine kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile «Tulumaksuseaduse» §-s 35 sätestatud korras. 43.2. Tabeli 3 veerg 2. Edasikantavad kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. 43.3. Tabeli 3 veerus 3 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru 5 andmete alusel. 43.4. Tabeli 3 veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa. Rea 9 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 10, kuid mitte enam kui vorm E: rida 8 – rida 9. 43.5. Tabeli 3 veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud. 44. Vormi E real 11 näidatakse kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 21 lõikes 11 sätestatud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud (edasikantud tulu ületava «Tulumaksuseaduse» §-s 181 sätestatud mahaarvamiste summa). TABEL 4 ETTEVÕTLUSE TULU ÜLETAVATE KUNI 31.12.1999. a KEHTINUD «TULUMAKSUSEADUSE» § 18¹ SÄTESTATUD MAHAARVAMISTE ARVESTUS Kroonides Rea nr Aasta Ettevõtluse tulu ületavate kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksu- seaduse» § 181 sätestatud mahaarvamiste summa Maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv summa Järgmisele maksustamisperioodile edasikantav summa 1 2 3 4 5 1. 1998 2. 1999 3. Kokku: 44.1. Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil ettevõtluse maksustatavat tulu ületavaid kuni 31.12.1999. a kehtinud «Tulumaksuseaduse» § 21 lõike 11 alusel sätestatud mahaarvamisi edasi kanda kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile «Tulumaksuseaduse» § 61 lõikes 2 sätestatud korras. 44.2. Tabeli 4 veerg 2. Edasikantavad mahaarvatavad summad kustutatakse aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. 44.3. Tabeli 4 veerus 3 näidatakse mahaarvamiste kustutamata summa. 44.4. Tabeli 4 veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate mahaarvamiste osad. Rea 3 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 11, kuid mitte enam kui vorm E: rida 8 – rida 9 – rida 10. 44.5. Tabeli 4 veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad mahaarvamised (veerg 3 – veerg 4). 45. Vormi E real 12 näidatakse maksustatav tulu: rida 8 – rida 9 – rida 10 – rida 11. Rahandusministri 30. augusti 2004. a määruse nr 134 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 4

Märkused 1. Residendist füüsilise isiku tulu hulka kuulub madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-s 22 sätestatule. 2. Residendist füüsiline isik on kohustatud deklareerima kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile vormi MM lisas 1, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte. Vormi MM lisa 1 esitatakse koos vormiga A Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormidele A ja MM lisa 1 ka vorm MM. 3. Vormil MM näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Mitmelt madala maksumääraga territooriumil asuvalt juriidiliselt isikult saadud tulude puhul täidetakse iga juriidilise isiku kohta eraldi vorm MM. 4. Madala maksumääraga territooriumi määramisel lähtutakse «Tulumaksuseaduse» §-st 10. 5. Madala maksumääraga territooriumiks ei loeta Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 11 «Nimekiri territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks» (RT I 2000, 4, 28; 2001, 7, 23; 2004, 22, 151) kinnitatud nimekirja kantud territooriumi. 6. Välismaine juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui samaaegselt ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega («Tulumaksuseaduse» § 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 2). 7. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu loetakse residendist maksumaksja tuluks, kui juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 2) ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega («Tulumaksuseaduse» § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 3). 8. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele, kui «Tulumaksuseaduses» ei ole sätestatud teisiti. Vormi MM täitmisel võetakse tulu arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. Laekunud tulu ja tehtud kulutused näidatakse raha laekumise või väljamineku päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Eelnimetatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamisarvestust kasutavate isikute suhtes. 9. Vormi MM ridadel 1–6 näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kogu ettevõtlustulu. Tulu näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga (brutosumma). 10. Kui vormi MM rida 2.1 on >50% real 1 näidatud summast, siis ridu 7–27 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks. 11. Ettevõtlustulust on lubatud maha arvata sama juriidilise isiku poolt maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud maksumaksja poolt dokumentaalselt tõendatud kulud vastavalt «Tulumaksuseaduse» 6. peatükis sätestatule. 12. Rida 16. Kui ettevõtluse tulem on negatiivne, siis kantakse see vormi MM lisa 2 rea 5 veergu 5. 13. Real 17 näidatakse külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud «Tulumaksuseaduse» § 32 lõikes 1 lubatud mahaarvamised («Tulumaksuseaduse» § 33 lõige 1). 14. Real 19 näidatakse vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 35 eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Summa saadakse vormi MM lisa 2 rea 6 veerust 4. 15. Real 21 näidatakse juriidilise isiku poolt tasumisele kuuluv asukohamaa tulumaksu summa. 16. Real 22 näidatakse juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks. 17. Real 23 näidatakse Eesti tulumaksu piirsumma lähtuvalt «Tulumaksuseaduse» § 10 lõikest 1. 18. Real 23.1 näidatakse juriidilise isiku asukohamaa tulumaksu ja Eesti tulumaksu piirmäära vahe. Kui rida 21 – rida 23 tulem on negatiivne, siis täidetakse read 24–27. Kui rida 21 – rida 23 tulem on positiivne, siis ridu 24–27 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks. 19. Real 24 näidatakse maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus. Täidetakse vormi MM lisa 1 veeru 8.2 rea «Kokku» alusel. Maksumaksjaga seotud isikud deklareerivad oma tuluosa enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonis iseseisvalt. Vormi MM rida 24 võib olla Rida 25. Füüsilise isiku tuluks loetakse temale langev osa madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulust. Füüsilisele isikule langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile. 21. Real 26 näidatakse juriidilise isiku poolt tasutud tulumaks kokku. Maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata nimetatud tuludelt tasutud või kinnipeetud tulumaksu. 22. Real 26.1 näidatakse Eestis kinnipeetud tulumaks («Tulumaksuseaduse» § 41). 23. Real 26.2 näidatakse juriidilise isiku asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud tulumaks. 24. Real 27 näidatakse maksumaksja osa juriidilise isiku poolt tasutud tulumaksust kokku: rida 26 × rida 24/100. Rahandusministri 30. augusti 2004. a määruse nr 134 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 5

Märkused 1. Tuludeklaratsiooni vormi MM lisa 1 esitab residendist füüsiline isik, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil («Tulumaksuseaduse» § 10) asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust nimetatud juriidilise isiku kasumile. Osalus deklareeritakse vormi MM lisas 1 ning esitatakse koos vormiga A Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormidele A ja MM lisa 1 ka vorm MM. 2. Veerus 2 näitab maksumaksja Eesti residentidest juriidiliste või füüsiliste isikute (osanik) või nendega seotud isikute («Tulumaksuseaduse» § 8) nimed, isikukoodid või registrikoodid, kes otseselt või kaudselt omavad madala maksumääraga territooriumil asuva (välismaise) juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (osalus). Kaudse osaluse all mõistetakse osalust välismaises juriidilises isikus teise välisriigis asuva äriühingu või äriühingute kaudu. Kaudne osalemine saadakse suhtarvude korrutamisega. Kaudset osalust ei arvestata siis, kui resident omab osalust madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus läbi residendist juriidilise isiku. 3. Veerus 3 näidatakse veerus 2 toodud iga isiku aktsiate, osade või häälte arv või õigus kasumile. 4. Veergudes 4 ja 5 näidatakse vastavalt osaluse omamise ajavahemik ja kestvus päevades veerus 2 toodud isikute kohta. Kui maksustamisperioodil muutus maksumaksja või temaga seotud isiku osalus, siis erineva osalusega perioodide kohta tuleb täita eraldi read. 5. Veerus 6 näidatakse veerus 2 toodud iga Eesti residendist osaniku keskmine osalus maksustamisperioodil välismaises juriidilises isikus (kahe kohaga pärast koma, ümardamata). Tegutsemise ajaks loetakse perioodi, millal juriidiline isik on registreeritud asukohamaa registris. Kui juriidiline isik on kogu (kalendri)aasta registreeritud asukohamaa registris, siis arvestuse aluseks on 365 päeva. 6. Veeru 7 real «Kokku» näidatakse välismaise juriidilise isiku aktsiate, osade, häälte koguarv või kasum, mille alusel leitakse välismaise juriidilise isiku «Tulumaksuseaduse» § 22 lõigetes 2 ja 3 sätestatud osanike osalus. 7. Veerus 8 näidatakse veerus 2 toodud iga isiku («Tulumaksuseaduse» § 22 lõige 2) keskmine osalus välismaises juriidilises isikus protsentides (kahe kohaga pärast koma, ümardamata). Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui veeru 8 rida «Kokku» on ≥50%. Kui veeru 8 rida «Kokku» on Rahandusministri 30. augusti 2004. a määruse nr 134 «Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine» lisa 6

Märkused 1. Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil tuludest suuremate kulude edasikandmine kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile «Tulumaksuseaduse» §-s 35 sätestatud korras. 2. Veerg 2. Edasikantavad kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. 3. Veerus 3 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta sama tabeli veeru 5 andmete alusel. 4. Veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa. Rea 6 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi MM reale 19. Siin näidatud summa ei tohi ületada vormi MM real 18 näidatud positiivset summat. 5. Veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud.