Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-13-00 A. P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 197 lg 2 p 2 järgi — RT III, 2000, 23, 255

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. oktoobril 2000. a 3-1-3-13-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A. P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 197 lg 2 p 2 järgi. 3. oktoobril 2000. a toimunud kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. P. tunnistati Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1998. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks. KrK § 47 sätete alusel vabastati ta karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga. Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 1999. a määrusega pöörati A. P.le Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1998. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Sama määrusega tunnistati ta tagaotsitavaks ning tõkendiks valiti tema suhtes vahi all pidamine. 11. novembril 1999. a peeti A. P. eeltoodud määruse alusel kinni ja paigutati Keskvanglasse karistust kandma. 2. Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2000. a otsusega tunnistati A. P. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega viieks kuuks. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtuotsuses märgiti: «Kuivõrd ta vahistati eelmise kohtuotsuse täitmiseks 05.01.1999, siis see karistus – 6 kuud vabadusekaotust – möödus 05. juulil 1999, millisest päevast hakata lugema käesoleva kohtuotsusega talle mõistetud karistuse algust.» Kõnesoleva otsusega mõisteti ta süüdi 23. oktoobril ja 6. novembril 1998. a, s.o katseajal toimepandud kuritegude eest. 3. Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2000. a otsuse peale esitas kohtualune A. P. apellatsioonkaebuse, kus märkis, et tegelikult ta võeti vahi alla 11. novembril 1999. a ning eelmise karistuse kandmise aja lõpp on seega 11. mai 2000. a. Lisaks eeltoodule leidis kohtualune, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks tema süüd varguse toimepanemises. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2000. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2000. a otsus A. P. suhtes muutmata. Samas rahuldati tema apellatsioonkaebus osaliselt. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu järeldustega A. P. süüküsimuse osas. Samas märkis ringkonnakohus, et linnakohus on eksinud A. P. vahi alla võtmise kuupäevaga, karistuse kandmise aja algusega ning talle lõpliku karistuse mõistmisega. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et A. P. pani vaidlustatud kuriteod toime katseajal ning 6-kuulist vabadusekaotust kandis ta mitte 5. jaanuarist 1999. a, vaid 11. novembrist 1999. a. Viimatinimetatud kuupäev tulnuks lugeda eelmise karistuse kandmise aja alguseks. Kuna selles osas ei ole kannatanu ega prokurör apellatsioonikaebust ega -protesti esitanud, puudus ringkonnakohtul alus kohtualuse olukorda halvendada. Süüdimõistetu A. P. vaidlustas enda süüdimõistmise ja karistamise kassatsiooni korras, kuid Riigikohtu loakogu jättis 11. augustil 2000. a sellele menetlusloa andmata. Menetlus Riigikohtus 5. Riigiprokurör Jaan Naaber esitas Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub tühistada Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2000. a otsuse A. P.le lõpliku karistuse määramise, karistusaja alguse ning karistuse kandmise koha osas ning saata kriminaalasi selles osas samale kohtule uueks arutamiseks. Avaldaja palub linnakohtu otsuse osaliselt tühistada järgmistel põhjustel. Linnakohus on ekslikult märkinud, et A. P. kandis Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1998. a otsusega mõistetud karistust alates 5. jaanuarist 1999. a. Prokurör märgib, et 5. jaanuari 1999. a kohtumäärusega pöörati küll eeltoodud karistus täitmisele, kuid tegelikult peeti kohtualune kinni 11. novembril 1999. a. Käesoleva otsuse tegemise ajaks oli A. P.l eelmisest karistusest kantud 5 kuud ja 1 päev, kandmata 29 päeva. Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2000. a otsuses oleks tulnud A. P. lõplik karistus mõista KrK § 41 sätete alusel, sest ta pani arutatavad kuriteod toime katseajal. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse tegemise kuupäev, s.o 12. aprill 2000. a. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, ära kuulanud kaitsja, kes toetas avaldust osaliselt ja leidis, et valesti on määratud A. P.le karistuse kandmise koht, ning prokuröri, kes toetas avaldust täies ulatuses, leidis, et avaldus kohtuvigade parandamiseks on põhjendatud. 6.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlustatud kriminaalasjas olid kuriteod toime pandud katseajal, mistõttu karistuse mõistmisel tulnuks kohaldada Krk § 41 sätteid. 6.2. Samuti on Tallinna Linnakohus eksinud karistuse kandmise alguse määramisel. A. P. peeti tagaotsitavana kinni 11. novembril 1999. a ja sellest päevast alates kandis ta 29. aprilli 1998. a kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotuslikku karistust. 6.3. Lisaks sellele on linnakohus eksinud A. P.le mõistetud vabadusekaotuse kandmise koha osas. Kuna A. P. ei ole varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust enne käesolevas asjas arutatud kuritegude toimepanemist ja tegemist ei ole esimese astme kuritegudega, kuulub talle mõistetud karistus kandmisele poolkinnises vanglas vastavalt KrK § 23 lg-le 6. 6.4. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib veel seda, et kriminaalasja uuel arutamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et A. P. käesoleva ajani kannab karistust seadusega ettenähtust rangema režiimiga vanglas. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2000. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2000. a kohtuotsus A. P. süüdistusasjas lõpliku karistuse mõistmise, karistusaja alguse ning karistuse kandmise koha osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada. 4. Välja mõista A. P.lt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 17. oktoobril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Jüri ILVEST Jüri RÄTSEP