Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-42-00 AS Hansa Liising Eesti erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas — RT III, 23, 249

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 10. oktoobril 2000. a 3-3-1-42-00 AS Hansa Liising Eesti erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 28. septembril 2000 kirjalikus menetluses läbi AS Hansa Liising Eesti erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. juuli 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3/327/2000. Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolör koostas 19. juulil 1999. a. trahvinõude parkimiskorra rikkumise eest Tallinnas nr 0107483 selle kohta, et AS-le Hansa Liising Eesti kuuluv sõiduauto Toyota, registreerimismärgiga 696 AIF, rikkus parkimiskorda, mille eest määrati HÕS § 951 lg 1 alusel rahatrahv 410 krooni. 8. mail 2000. a saatis Tallinna Linnakohtu täitevosakond AS-le Hansa Liising Eesti täitekutse nr 17/2000/3017 täitemenetluse algatamise kohta tasumata trahvi 410 krooni suhtes. 26. mail 2000. a esitas AS Hansa Liising Eesti Tallinna Halduskohtule «Kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolöri poolt koostatud trahvinõude täitmise peale», milles paluti «teha kindlaks Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolör Ilmar Peek poolt 09.07.1999. a koostatud trahvinõude nr 0107484 sissenõudmise õigusvastasus AS-i Hansa Liising Eesti suhtes». Kaebaja ei nõustunud temale määratud karistusega ja leidis, et HÕS § 5 lg 2 ning liiklusseaduse § 352 järgi oleks tulnud trahvida parkimisnõuete rikkumise eest sõiduki juhti, mitte aga sõiduki omanikku. Toiminguid sõiduki juhi tuvastamiseks ei ole tehtud. 5. septembril 1997. a. sõlmisid AS Hansa Liising ja OÜ Delarenta kasutusrendi lepingu nr 972408P sõiduauto Toyota Carina E, registreerimismärgiga 696 AIF, kohta. 1. mail 1998. a läksid nõude loovutamise lepingu alusel kõik õigused ja kohustused, mis tulenesid nimetatud kasutusrendi lepingust, üle AS-le Hansa Liising Eesti. Alates 25. jaanuarist 1999. a sai vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga selle auto valduse ja õiguse kasutada kuni 15. maini 2000. a Tavo Väinaste. Tallinna Liikluskorralduskeskus teeb sõiduki omaniku kindlaks järelepärimisega Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, kuid samas andmebaasis kajastub ka sõiduki kasutaja nimi. Andmed sõiduki kasutaja kohta on olemas ka sõiduki omanikul, kuid tema poole ei ole pöördutud. Tallinna Halduskohtu kohtunik koostas 19. juunil 2000. a määruse, millega tagastas HKMS § 11 lg 4 alusel kaebuse selle esitajale. Määruses leiti, et kaebus on esitatud sisuliselt trahvinõude täitmise peale, kuid täituri tegevuse peale ei saa kaevata halduskohtumenetluse korras, vaid kaebajal tuleb esitada täitetoiminguga mittenõustumisel kaebus täitemenetluse seadustiku § 77 alusel täitevosakonna juhatajale ja viimase otsuse peale võib edasi kaevata täitevosakonna asukoha maa- või linnakohtule. AS Hansa Liising Eesti esitas 3. juulil 2000. a selle määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ja palus tühistada kaevatud määrus ning saata asi halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Erikaebuses leiti, et halduskohtusse kaevati Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolöri tegevuse peale. Täitemenetluse algatamine sai võimalikuks tänu trahvinõude edastamisele täitmiseks ja kaebaja meelevaldsel määramisel kohustatud isikuks (võlgnikuks). Halduskohtule esitatud kaebuses loetleti selle esitamise põhjused ja nendest nähtub, et ei kaevatud Tallinna Linnakohtu täitevosakonna toimingute peale. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. juuli 2000. a kohtumääruses leiti, et erikaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja jäeti Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2000. a määrus muutmata ning AS Hansa Liising Eesti erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtule esitatud kaebuses paluti teha kindlaks Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolöri poolt koostatud trahvinõude sissenõudmise õigusvastasus. HÕS § 337 järgi toimub trahvi sissenõudmine täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku § 2 p 4 järgi on pandud trahvinõuete täitmise korraldamine maa- ja linnakohtute täitevosakondadele. Rahatrahvi sissenõudmine haldusasjades toimub täitemenetluse seadustiku III osas sätestatud korras. Võlgnikul on õigus teha täitmisse puutuvaid avaldusi ning kaevata täituri tegevuse peale täitevosakonna juhatajale või kohtusse. Kaebus on esitatud täituri tegevuse peale trahvinõude sissenõudmisel ja selle menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui AS Hansa Liising Eesti leiab, et trahvinõue pole koostatud temale, vaid parkimiskorda rikkunud juhile, saab ta esitada vastuväite täiturile ning täituri tegevuse peale kaevata täitementluse seadustikus sätestatud korras. HKMS § 12 lg 2 p 1 ja § 19 lg 7 järgi teeb halduskohus kaebuse põhjal kindlaks, millise asutuse või ametiisiku haldustoimingu peale kaevatakse ning kohus on seotud kaebuse läbivaatamisel taotluse piiridega. AS Hansa Liising Eesti esitas erikaebuse Riigikohtule, milles palub HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel teha uus määrus asja uueks arutamiseks saatmata. AS Hansa Liising Eesti leiab, et ta esitas halduskohtusse kaebuse üksnes Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolöri tegevuse peale. Kaebuse esitaja ei pea kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust ning kaebuse võib tagastada juhul, kui halduskohtul ei ole võimalik kaebuse sisu kindlaks teha ning kaebuse esitaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud HKMS § 12 lg 2 p 1 ja § 19 lg 7 ning jätnud arvesse võtmata põhjendused, millega erikaebuses toodud seisukohti motiveeriti. See on viinud ebaõigele järeldusele, nagu oleks kaebus esitatud täituri tegevuse peale rahatrahvi sissenõudmisel. Tallinna Liikluskorralduskeskuse kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et kaebus esitati trahvinõude täitmise peale ja selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolör määras 19. juunil 1999. a AS-le Hansa Liising Eesti HÕS § 951 lg 1 alusel parkimisnõuete rikkumise eest rahatrahvi. 26. mail 2000. a esitas AS Hansa Liising Eesti Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta ei nõustunud haldusõiguserikkumise asjas parkimiskontrolöri poolt temale määratud karistusega. Ta leidis, et HÕS § 5 lg 2 järgi kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja liiklusseaduse § 352 järgi oleks tulnud antud juhul trahvida sõiduki juhti, mitte aga sõiduki omanikku. Seega pidas AS Hansa Liising Eesti kaebuse esitamisel silmas haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsust. Liiklusseaduse § 353 lg 2 järgi toimub juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas menetlus haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui liiklusseadus ei sätesta teisiti. HÕS § 274 järgi vaatab haldusõiguserikkumise asjas ametiisikute poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi halduskohtus halduskohtunik ainuisikuliselt 21. peatükis sätestatud korras. Liiklusseaduses vastavad menetlussätted puuduvad. Seega kuulub AS Hansa Liising Eesti poolt 26. mail 2000. a esitatud kaebus halduskohtu pädevusse. Eeltoodu põhjal kuulub Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja Tallinna Halduskohtu määrus tühistamisele ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule ettevalmistavasse staadiumisse. Erikaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada AS Hansa Liising Eesti erikaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuli 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/327/2000 ja Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2000. a määrus haldusasjas nr 4-905/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule ettevalmistavasse staadiumisse. 3. Tagastada AS-le Hansa Liising Eesti kassatsioonikautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 10. oktoobril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN