Legislator Case Law & Legislation
79617 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-10-00 V. Š. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi — RT III, 2000, 20, 221

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-10-00 V. Š. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi — RT III, 2000, 20, 221

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. augustil 2000. a 3-1-3-10-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V. Š. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa riigiprokurör Marge Püss ja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kohtla-Järve Linnakohtu 19. novembri 1999. a otsusega tunnistati V. Š. süüdi 10. septembril 1998. a toime pandud kuriteo eest KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 16. augusti 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 7 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 10 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. V. Š. osas kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustatud. Kohtla-Järve Linnakohtu 11. oktoobri 1999. a otsusega tunnistati ta süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest ja karistuste osalise liitmise teel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 40 lg 3 sätetele liideti sellele karistusele osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 16. augusti 1999. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti V. Š.le 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Viimatinimetatud kohtuotsusega mõisteti ta süüdi ajavahemikus 20. veebruarist kuni 17. detsembrini 1998. a toimepandud kuritegude eest. Menetlus Riigikohtus 2. Kohtla-Järve Linnakohtu 19. novembri 1999. a otsuse peale esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks riigiprokurör Alar Kirs, kes palub linnakohtu otsuse tühistada V. Š.le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Avalduse kohaselt on linnakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et 19. novembri 1999. a otsusega mõistetud karistusele 16. augusti 1999. a otsusega mõistetud karistuse liitmine on ebaõige, sest see karistus on juba eelnevalt osaliselt liidetud 11. oktoobri 1999. a otsusega mõistetud karistusele. Avaldaja leiab, et oleks tulnud kas osaliselt või täielikult liita Kohtla-Järve Linnakohtu 11. oktoobri 1999. a otsusega mõistetud karistus 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. 3. Riigikohtu istungil toetasid nii prokurör kui ka kaitsja avaldust kohtuvea parandamiseks. 4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtla-Järve Linnakohus on 19. novembril 1999. a V. Š.le lõpliku karistuse mõistmisel liitnud ekslikult 16. augusti 1999. a otsusega mõistetud karistuse, milline oli juba liidetud 11. oktoobril 1999. a mõistetud karistusele. KrK § 40 lg 3 kohaselt tuleb süüdimõistetule lõpliku karistuse mõistmisel 19. novembril 1999. a mõistetud karistusega liita täielikult või osaliselt 11. oktoobril 1999. a mõistetud karistus või lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Kuna Kohtla-Järve Linnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, siis eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 19. novembri 1999. a otsus V. Š. süüdistusasjas KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Muus osas jätta otsus muutmata. 3. Välja mõista V. Š.lt 371,70 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 22. augustil 2000. a, on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Lea KIVI Liikmed Ott JÄRVESAAR Jüri RÄTSEP

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →