Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-78-00 erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Jüri Paap'i 8. juuni 2000. a määruse peale, millega jäeti käiguta S. Sooniku erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 15. mai 2000. a määruse peale S. Sooniku tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise kohta — RT III, 20, 218

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 15. augustil 2000. a 3-1-1-78-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi Sven Soonik’u erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Jüri Paap’i 8. juuni 2000. a määruse peale, millega jäeti käiguta S. Sooniku erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 15. mai 2000. a määruse peale S. Sooniku tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise kohta. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S. Sooniku kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Võru Maakohtu 30. aprilli 1997. a otsusega tunnistati S. Soonik süüdi KrK § 115 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle neli aastat ja kaheksa kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 5. detsember 1996. a. 2. Harju Maakohtu 15. mai 2000. a määrusega jäeti rahuldamata Ämari vangla direktori taotlus S. Sooniku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetav ei ole tõestanud enda paranemist, enamiku karistuse kandmise aja vältel pole ta käitunud korralikult ega eeskujulikult, esinenud on kaks režiimirikkumist. Samuti puudus kohtul veendumus, et S. Soonik hoiduks uute kuritegude toimepanemisest, kuna teda oli korduvalt karistatud vägistamise toimepanemise eest ning ta on korduvalt kandnud vabadusekaotuslikku karistust. 3. Maakohtu määruse peale esitas S. Soonik 30. mail 2000. a erikaebuse, milles palus rahuldada Ämari vangla direktori taotlus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paap jättis 8. juuni 2000. a määrusega S. Sooniku erikaebuse käiguta. Määruses märgitakse, et erikaebus on esitatud AKKS § 73 lg-s 1 ettenähtud tähtaja rikkumisega, kusjuures pole näidatud tähtaja möödalaskmise põhjust ega taotletud ka erikaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Menetlus Riigikohtus 5. Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitas S. Soonik erikaebuse, milles taotleb maakohtu määruse peale esitatud erikaebuse tähtaja ennistamist AKKS § 6 lg 2 alusel. S. Soonik põhjendab kaebust asjaoluga, et maakohtu määrus jõudis temani alles 26. mail 2000. a ning kuna ta ei teadnud varem, millega motiveeriti vangla direktori taotluse rahuldamata jätmine, ei saanud ta varem erikaebust esitada. 6. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et erikaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määrus tuleb tühistada AKKS § 73 lg 1 ja § 6 lg 2 nõuete rikkumise tõttu. AKKS § 73 lg 1 kohaselt esitatakse erikaebus AKKS §-s 6 sätestatud korras ja tähtajal, välja arvatud sama seadustiku § 68 lg 1 p-s 1 toodud juhtudel, mil erikaebuse esitamise tähtaeg on viis päeva. Kuna S. Sooniku puhul on tegemist vabadusekaotuslikku karistust kandva isikuga, siis kuulub käesoleval juhul kohaldamisele AKKS § 6 lg 2, mille kohaselt võib vahi all viibiv kohtualune (käesoleval juhul süüdimõistetu) apellatsioonkaebuse (käesoleval juhul erikaebuse) esitada kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse (käesoleval juhul kohtumääruse) ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. S. Sooniku erikaebusest ja Harju Maakohtu 15. mai 2000. a määruse ärakirjast nähtub, et S. Soonikule on määruse ärakiri kätte antud 26. mail 2000. a. Seega lõppes määruse peale erikaebuse esitamise tähtaeg S. Sooniku osas 5. juunil 2000. a. S. Sooniku erikaebus on Harju Maakohtusse saabunud 2. juunil 2000. a, st erikaebus on esitatud tähtaegselt ning ringkonnakohtu kohtunikul puudus seaduslik alus erikaebuse käiguta jätmiseks. Kuna erikaebus on S. Sooniku poolt esitatud tähtaegselt, siis puudub vajadus erikaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, vaid erikaebus tuleb ringkonnakohtus läbi vaadata üldises korras. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Jüri Paap’i 8. juuni 2000. a määrus Sven Sooniku süüdistusasjas ja saata S. Sooniku erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 15. mai 2000. a määruse peale S. Sooniku tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise kohta läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile. 2. Sven Sooniku erikaebus rahuldada. 3. Välja mõista Sven Soonikult riigi eelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Määrus jõustub 15. augustil 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott JÄRVESAAR Liikmed Jüri ILVEST Jüri RÄTSEP