Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-34-00 AS Eesti Ühispank erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas — RT III, 18, 195

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 22. juunil 2000. a 3-3-1-34-00 AS Eesti Ühispank erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 15. juunil 2000 kirjalikus menetluses läbi AS Eesti Ühispank erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3/174/2000. Kindlustusinspektsiooni peadirektori 8. veebruari 2000. a otsusega nr 4-R määrati «tulenevalt AB Elukindlustuse AS pankrotihalduri hr. Urmas Tross taotlusest, millest selgub AB Elukindlustuse AS kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokku kutsumise võimatus» kindlustusseaduse § 56 lg 4 alusel AB Elukindlustuse AS pankrotitoimkonna liikmeteks Kaido Tropp, Taivo Saar ja Raino Paron. AS Eesti Ühispank esitas 14. märtsil 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles nimetatud otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et nimetatud otsus allub HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu kontrollile, kuna Kindlustusinspektsioon on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev täidesaatva riigivõimu asutus, mille põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet kindlustusseltside tegevuse üle ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Kindlustusinspektsiooni peadirektor tugines 8. veebruari 2000. a otsuse tegemisel Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg-le 1, mille kohaselt teeb riikliku järelevalve teostamisel konkreetsete üksikjuhtumite kohta ettekirjutusi ja annab otsuseid muuhulgas inspektsiooni peadirektor. Tallinna Halduskohtu kohtuniku 28. märtsi 2000. a määrusega haldusasjas nr 3-836/2000 tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel põhjendusega, et selle kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebuse esitajale selgitati, et tal on võimalik vaidlustada pankrotitoimkonna liikmete määramise otsus tsiviilkohtupidamise korras Tallinna Linnakohtus. Halduskohtuniku määruse kohaselt on pankrotimenetlus ja selle käigus tehtavad toimingud ning otsused tsiviilõigusliku iseloomuga. Pankrotiseaduse § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Pankrotiseaduse § 6 lg 3 sätestab, et kindlustusseltside suhtes kohaldatakse pankrotiseadust, kui kindlustusseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse § 25 kohaselt on pankrotitoimkonna valimine võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Kindlustusseaduse § 56 lg 4 annab kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokkukutsumise võimatuse korral pankrotitoimkonna liikmete määramise õiguse kindlustusjärelevalvele, s.o Kindlustusinspektsioonile. Asjaolu, et nimetatud toimingu teeb avalik-õiguslik isik, ei muuda selle toimingu tsiviilõiguslikku iseloomu. Kaebamise korra võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale kehtestab pankrotiseaduse § 271. Vastavalt pankrotiseaduse § 2 lg-le 4 toimub see tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskohtunik asus seisukohale, et ka vaidlustatud otsuse peale saab kaevata pankrotiseaduse §-s 271 sätestatud korras, sest vastasel juhul peaks halduskohus hakkama otsustama pankrotimenetluse käigus tehtud otsuste seaduslikkuse üle. Halduskohtunik leidis, et pankrotiseadus ega kindlustusseadus seda võimalust ette ei näe. AS Eesti Ühispank esitas 4. aprillil 2000 erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis vaidlustatud otsuse riikliku järelevalve teostamise käigus, seega avalik-õiguslikes suhetes. Erikaebuse esitaja märkis, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohaldada pankrotiseaduse § 271, sest nimetatud säte ei võimalda kaebeõiguse teostamist. Seadusega ei ole tagatud, et kaebeõigust omavad isikud saaksid Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisest teada pankrotiseaduse § 271 lg-s 2 ettenähtud kümne päeva jooksul alates otsuse tegemisest. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 2000. a määrusega jäeti halduskohtuniku määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ja leidis, et Kindlustusinspektsioon ei teostanud pankrotitoimkonna liikmete määramisel avalikku võimu, mistõttu vaidlustatud otsusel puudub avalik-õiguslik sisu. AS Eesti Ühispank esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste tühistamist ning asja saatmist läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Erikaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Kindlustusinspektsioon on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev ametiasutus ja Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis vaidlustatud otsuse riikliku järelevalve teostamise käigus, seega avalik-õiguslikes suhetes. Erikaebuse esitaja ei nõustu vaidlustatud kohtumääruse seisukohaga, mille kohaselt Kindlustusinspektsioon täitis pankrotitoimkonna liikmete määramisel talle pandud tsiviilõiguslikke funktsioone. Samuti ei nõustu ta kohtute seisukohaga, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse peale esitatud kaebus kuulub lahendamisele pankrotiseaduse §-s 271 sätestatud korras. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKMS § 3 lg 1 ja lg 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lg 2 p-le 5 ja § 71 lg-le 1 ning rahandusministri 12. novembri 1997. a määrusega nr 70 kinnitatud Kindlustusinspektsiooni põhimääruse punktile 1 on Kindlustusinspektsioon Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ning korras. Nimetatud põhimääruse punkti 2 kohaselt esindab Kindlustusinspektsioon oma ülesannete täitmisel riiki ning teostab vastavalt kindlustusseaduse § 27 lg-le 2 järelevalvet kindlustusseltside üle. Seega on Kindlustusinspektsioon täidesaatva riigivõimu asutus. Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis 8. veebruaril 2000 otsuse nr 4-R, millega määras AB Elukindlustuse AS pankrotitoimkonna liikmed. Nimetatud otsuse andmise õigusliku alusena on märgitud Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1. Selle sätte kohaselt võib ka inspektsiooni peadirektor konkreetsete üksikjuhtude kohta teha riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutusi ja otsuseid. Sama paragrahvi lõike 2 järgi määratakse ametnike riikliku järelevalve pädevus ja ettekirjutuste ning otsuste tegemise kord eraldi seadusega. Kindlustusseaduse § 56 lg 4 annab Kindlustusinspektsiooni peadirektorile õiguse määrata kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokkukutsumise võimatuse korral pankrotitoimkonna liikmed, kellest üks on kindlustusjärelevalve esindaja. Kuna pankrotiseaduse § 6 lg 3 järgi kohaldatakse kindlustusseltsi suhtes pankrotiseadust, kui kindlustusseadusest ei tulene teisiti, siis kohaldatakse kindlustusseltsi pankroti korral ka pankrotitoimkonna suhtes pankrotiseaduse vastavaid sätteid. Pankrotiseaduse § 25 p 1 kohaselt kuulub pankrotitoimkonna valimine üldjuhul võlausaldajate koosoleku pädevusse. Pankrotitoimkonna ülesandeks on vastavalt kindlustusseaduse § 56 lg-le 2 esindada pankrotimenetluses kindlustusvõtjate õigusi ja huve. Pankrotiseaduse § 28 kohaselt peab pankrotitoimkond lisaks kindlustusvõtjate õigustele ja huvidele kaitsma ka teiste võlausaldajate huve, samuti valvama, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, ning täitma muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seadusandja on pidanud oluliseks, et juhtumeil, mil võlausaldajate koosoleku kokkukutsumine on võimatu, oleks pankrotitoimkonna moodustamise õigus antud erapooletule organile. Kindlustusseaduse § 56 lg-ga 4 on nimetatud ülesanne pandud kindlustusjärelevalvele, s.o Kindlustusinspektsioonile. Kindlustusinspektsioon ei ole pankrotimenetluse organ, vaid on haldusorgan, kes lahendab täidesaatva riigivõimu teostajana vaid ühe pankrotimenetluse jätkamiseks olulise küsimuse. Kindlustusinspektsioon peab pankrotitoimkonna liikmete määramisel lähtuma üksnes õigusaktides sätestatud kriteeriumitest ega saa langetada oma otsuseid nii, nagu seda võiks teha eraõiguslik isik. Kindlustusinspektsiooni ja kindlustusseltsi pankrotimenetlusega seotud teiste isikute vahelised suhted on avalik-õiguslikud. Asjaolu, et Kindlustusinspektsioon peab oma otsuse tegemisel arvestama ka eraõiguse normidega, ei muuda otsuse avalik-õiguslikku vormi. Eeltoodust tulenevalt on vaidlus, mis tekib seoses Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisega, avalik-õiguslik vaidlus. 2. Kindlustusseaduse § 70 järgi lahendatakse vaidlused kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate ning teiste isikute ja kindlustusandjate ning kindlustusjärelevalveameti vahel õigusaktidega kehtestatud korras. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse peale, millega määrati pankrotitoimkonna liikmed, saab kaevata pankrotiseaduse §-s 271 ettenähtud korras. Pankrotiseaduse § 271 kuulub kohaldamisele juhtudel, mil pankrotitoimkonna valib vastavalt pankrotiseaduse § 25 p-le 1 võlausaldajate koosolek. Pankrotiseaduse § 271 ei reguleeri aga täidesaatva riigivõimu asutuse poolt pankrotimenetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamist. Kuna antud juhul on tegemist Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsusest tuleneva avalik-õigusliku vaidlusega, kuulub selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kui avalik-õiguslikku vaidlust on otstarbekam lahendada tsiviilkohtumenetluse korras, siis peab see HKMS § 3 lg-st 2 tulenevalt olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses. 3. Haldusasja läbivaatamisel tuleb halduskohtunikul kontrollida, kas Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsus on antud kooskõlas kindlustusseaduse § 56 lg-ga 2 ja lg-ga 4 ning pankrotiseaduse §-ga 28. Eeltoodu põhjal kuulub erikaebus rahuldamisele ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tühistamisele. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada AS Eesti Ühispank erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2000. a määrus haldusasjas nr 3-836/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/174/2000 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada Aare Raigi Advokaadibüroo osaühingule kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 22. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN