Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-31-00 Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise asjas — RT III, 18, 192

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. juunil 2000. a 3-3-1-31-00 Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 8. juunil 2000 avalikul kohtuistungil läbi Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a otsuse peale haldusasjas nr II-3-15/00. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Mare Saik, Aarto Taela, Olavi Taela ja nende esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Vihula Vallavalitsuse esindaja Liivi Aume-Jänes ning Koidula Oruli, Kaire Karu ja OÜ Rafiko esindaja vandeadvokaat Jaak Kirikal. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 13. aprilli 1994. a otsusega nr 7758 tunnistati Vihula vallas Lepala A-85 talumaa 16,31 ha suhtes õigustatud subjektiks Koidula Orul. Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldusega nr 672 tagastati Koidula Orulile 15,5 ha maad. Selle korralduse punkti 1.2 järgi jäeti maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 alusel K. Orulile «tagastamata 0,81 ha, mis kompenseeritakse vastavalt kehtivale korrale». Nimetatud korralduse punktis 2 on märgitud: «Tagastataval maal hooned ja rajatised puuduvad.» 1. märtsil 1999 esitasid Mare Saik, Aarto Taela ja Olavi Taela Lääne-Viru Maakohtu halduskohtunikule kaebuse Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korralduse nr 672 seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt kuulus Vihula vallas Mustoja külas asuv majavaldus kuni 28. oktoobrini 1996 abikaasade Mare Saiki ja Kalev Taela ühisvara hulka. K. Taela suri 28. oktoobril 1996. Pärast tema surma andis notar 2. mail 1997 välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt M. Saik, A. Taela ja O. Taela pärisid võrdsetes mõttelistes osades 1/2 mõttelisest osast ehitistest ja rajatistest, mis asuvad Vihula vallas Mustoja külas. Samal päeval andis notar välja omandiõiguse tunnistuse selle kohta, et M. Saikile, kes on 28. oktoobril 1996. a surnud K. Taela üleelanud abikaasa, kuulub omandiõigus poolele (1/2) mõttelisele osale ühisomandis olevast varast, sh ehitistele ja rajatisele, mis asuvad Vihula vallas Mustoja külas. M. Saik esitas 23. augustil 1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse, milles palus ostueesõigusega erastada temale kaasomandina kuuluva elamu juurde 2 ha maad. Samasisulised avaldused esitasid vallavalitsusele A. Taela 24. augustil 1997 ja O. Taela 25. augustil 1997. Kaebuse esitajad leidsid, et vaidlustatud korraldus ei ole piisavalt motiveeritud. Korraldusest nähtub, et kaebuse esitajatele on otsustatud erastada mitte 2 ha, vaid ainult 0,81 ha maad. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. a otsusega haldusasjas nr 3-20/99 tunnistati Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldus nr 672 täielikult seadusevastaseks ja tehti vallavalitsusele ettepanek K. Orulile õigusvastaselt võõrandatud talumaa tagastamine uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. Halduskohtuniku otsuse kohaselt on vaidlustatud korraldus motiveerimata ega vasta «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» punkti 57 alapunktide 3, 5, 6, 7 ja 9 nõuetele. Maareformi seaduse § 23 lg 2 järgi tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldused lahendada enne maa tagastamist. Halduskohtunik leidis, et Kalev Taela oli õigustatud subjektiga kokku leppinud selles, et ta loobub nõudeõigusest erastada temale kuuluva ehitiste juurde maad suuremas ulatuses kui 0,9 ha, kuid sellest kokkuleppest ei tulene iseenesest mingeid tsiviilõiguslikke kohustusi. Kaebuse esitajatel oli kuni maa ostueesõigusega erastamise alustamiseni või kuni 14. maini 1998, mil jõustus maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 7 muudatus, õigus muuta maa ostueesõigusega erastamise avalduses esitatud taotlust maa suuruse osas. Seega rikuti vaidlustatud korralduse vastuvõtmisega kaebuse esitajate õigusi. Halduskohtunik leidis, et Vihula Vallavalitsus ja asjast huvitatud isikute esindaja tuginevad oma vastuväidetes sellele, et K. Taela ja K. Oruli vahel 4. oktoobril 1996 sõlmitud kokkulepe oli TsÜS § 58 lg 1, § 59 lg 1 ja § 65 järgi pärijatele siduv, kuid nad on jätnud tähelepanuta sama seaduse § 59 lg 3, mille kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing, seadus või muu õigusakt. Nimetatud kokkuleppes ei ole õigusjärglust sätestatud. Ka maareformi seadus ega selle alusel vastu võetud õigusaktid ei sätesta õigusjärglust õigustatud subjekti ja ehitise omaniku vaheliste kokkulepete suhtes. K. Oruli, K. Karu ja OÜ Rafiko esindaja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku otsuse ja teha uus otsus ning jätta M. Saiki, A. Taela ja O. Taela kaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. a otsus ja tehti uus otsus ning jäeti M. Saiki, A. Taela ja O. Taela kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et õigustatud subjekt K. Orul ja õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate hoonete omanik K. Taela sõlmisid 4. oktoobril 1996 kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt nõustus K. Taela sellega, et õigustatud subjektile jäetakse tagastamata 0,9 ha maad, mis jääb K. Taelale kuuluvate hoonete juurde. Ringkonnakohus nõustus «apellantide seisukohaga, et 04.10.1996 kokkulepe oli seaduslik ja Vihula Vallavalitsusel puudus alus maa tagastamise otsustamisel 29.12.1997 sõlmitud kokkuleppest mitte kinni pidada». Halduskohtunik leidis ebaõigesti, et vaidlustatud korraldus on seadusevastane seetõttu, et vallavalitsus pidi enne maa tagastamist lahendama maa ostueesõigusega erastamise avaldused. Ringkonnakohus leidis, et K. Orulile tagastamisele mittekuuluv maa vastab MRS § 9 lg 1 p 1 tingimustele. Vaidlustatud korraldus ei takista kaebuse esitajatele maa erastamist maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Ringkonnakohus leidis, et kaevatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Õigustatud subjektile 0,81 ha maa tagastamata jätmisel viitas vallavalitsus õigesti MRS § 6 lg 2 p-le 3. Samuti nähtub nimetatud korraldusest, et selle andmise aluseks oli lisaks maareformi seadusele ka Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrus nr 36. M. Saik, A. Taela ja O. Taela esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. a otsus. Kassaatorid väidavad: 1. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti seadust. Vaidlustatud korralduse andmisel rikuti MRS § 23 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt maa ostueesõigusega erastamise avaldused tuleb lahendada enne maa tagastamise otsustamist ning maa tagastamise menetluse alustamine neid avaldusi lahendamata on vastuolus seadusega. 2. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korralduse andmisel pidi Vihula Vallavalitsus juhinduma K. Taela ja K. Oruli vahel 4. oktoobril 1996 sõlmitud kokkuleppest, ei ole seaduslik ja põhjendatud. Nimetatud kokkulepe oleks olnud Vihula Vallavalitsusele siduv üksnes juhul, kui Vihula Vallavalitsus oleks kokkuleppe alusel alustanud erastatava katastriüksuse moodustamist. 3. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel tegi kohus kindlaks, et K. Taela oli pädev sõlmima 4. oktoobril 1996 K. Oruliga kokkulepet. Maa tagastamise toimikus nr 6462 puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et õigusvastaselt võõrandatud maal asuv elamu oleks kuulunud nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal K. Taelale. 4. Põhjendatud ja õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Korraldusest ei selgu, millisel põhjusel antud juhtumil maad osaliselt ei tagastatud. Kassaatorid märgivad, et vaidlustatud «korraldusega jäeti Koidula Orul’ile maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 alusel tagastamata 0,81 ha maad, pooled märkisid kokkuleppes maa suuruseks 0,9 ha ja seetõttu ei nähtu vaidlustatud korraldusest, et Vihula Vallavalitsus oleks maa tagastamisel üldse sellest kokkuleppest lähtunud». 5. Ringkonnakohtu otsus ei vasta HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Kohtuotsuses puuduvad viited seadustele, mida kohus kohaldas, kui ta tühistas Lääne-Maakohtu halduskohtuniku põhjendatud ja motiveeritud otsuse. Ringkonnakohus on jätnud andmata hinnangu haldusasjas olevatele dokumentaalsetele tõenditele, sh Viru Ringkonnakohtu 5. aprilli 1999. a otsusega jõustunud Lääne-Viru Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusele, millega tunnistati Vihula Vallavalitsuse tegevus kassaatorite maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamisel täielikult seadusevastaseks. Vihula Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. K. Oruli, K. Karu ja OÜ Rafiko kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Kassaatorite väited kohtumenetluse normide rikkumise kohta on paljasõnalised. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. MRS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MRS § 22 lg 1 kohaselt saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. MRS § 221 lg 1 järgi võib ostueesõigusega maad erastada selle seaduse §-des 7, 8, 9 10 ja 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Sama seaduse § 9 lg 1 p 1 kohaselt on väljaspool linna piire asuva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuseks kuni 2 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi elamu omanikuga kokku teisiti. Juhul, kui õigustatud subjekt ja elamu omanik ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks, on kohalikul omavalitsusel MRS § 9 lg 9 kohaselt õigus ja kohustus kindlaks määrata sama paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid vastavuses maakorralduse nõuetega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 2. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtunik «on ebaõigesti leidnud, et vaidlustatav 29.12.1997 korraldus nr 672 on seadusevastane, kuna vallavalitsus pidi enne maa tagastamist otsustama maa ostueesõigusega erastamise avaldused». MRS § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist. Sellest tulenevalt saab üksnes maa ostueesõigusega erastamine toimuda enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrustes haldusasjas nr 3-3-1-36-99 ja haldusasjas nr 3-3-1-45-99 (RT III 1999, 28, 259; 30, 291). 3. Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud korralduse andmise ajaks polnud Vihula Vallavalitsus korraldusega kindlaks määranud M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale erastatava maa suurust ja piire. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 8. veebruari 1999. a otsusega haldusasjas nr HA 3-32/98 tunnistati Vihula Vallavalitsuse tegevus M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduste lahendamisel täielikult seadusevastaseks. See otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu 5. aprilli 1999. a otsusega haldusasjas nr II-3-13/19. Ringkonnakohus leidis, et Vihula Vallavalitsus on ebaseaduslikult jätnud tegemata M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamise avalduste puhul Maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud eeltoimingud. Ringkonnakohus märkis otsuses, et «Vihula Vallavalitsus on oma tegevusetusega M. Saiki, A. Taela ja O. Taela maa ostueesõigusega erastamise avalduste läbivaatamisel rikkunud nende õigusi hoonete kaasomanikena osta maad ostueesõigusega maareformiseaduse § 22 lg 1 kohaselt ja maareformiseaduse § 221 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud ulatuses ning tingimustel». Vihula Vallavalitsus määras M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale kuuluvate hoonete juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid alles 25. juunil 1999 korraldusega nr 298. See korraldus, millega otsustati kassaatoritele kuuluva elamu juurde erastada 1,2 ha maad, on viimaste poolt vaidlustatud Lääne-Viru Maakohtus. 4. Maa ostueesõigusega erastaja tuleb kaasata maa tagastamise protsessi MRS § 9 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohtutoimikute materjalidest ei nähtu, et Vihula Vallavalitsus oleks K. Oruli ja K. Taela vahel sõlmitud kokkuleppe alusel alustanud erastatava katastriüksuse moodustamist. Haldusasja materjalidest nähtub, et M. Saik esitas 23. augustil 1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse 2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Samasisulise avalduse esitas 24. augustil 1997 vallavalitsusele A. Taela ja 25. augustil 1997 O. Taela. Kohtutoimikute materjalidest ei nähtu, et Vihula Vallavalitsus oleks teinud õigustatud subjektile K. Orulile ning maa ostueesõigusega erastajatele M. Saikile, A. Taelale ja O. Taelale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks. 5. MRS § 15 lg 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» punkti 50 kohaselt koostatakse maa tagastamise otsustamiseks maa tagastamise toimik. Dokumendid, mis paigutatakse maa tagastamise toimikusse, on loetletud selle korra punktis 51. Vaidlustatud korralduse andmise ajal nägi korra punkti 51 alapunkt 3 ette, et maa tagastamise toimikusse tuli paigutada muu hulgas õiend tagastataval maal paiknevate hoonete ja rajatiste ja nende kuuluvuse kohta ning nende omanike ja õigustatud subjektide poolt maareformi seaduse §-de 9 ja 10 alusel sõlmitud kokkulepped. Maa ostueesõigusega erastajate poolt on Vihula Vallavalitsusele esitatud Lääne-Viru Hooneregistri Maakonnatalituse 31. juuli 1997. a tõend nr 2906, mille kohaselt kuulub Mustoja külas asuv elamu M. Saikile 2/3, A. Taelale 1/6 ja O. Taelale 1/6 mõttelises osas. Lepala maa tagastamise toimikus nr 6426 seda tõendit ei ole. 6. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 57 sätestab, millised andmed ja olulised asjaolud märgitakse valla- või linnavalitsuse poolt antavas maa tagastamise korralduses. Vaidlustatud korralduse andmise ajal pidi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 57 alapunkti 9 kohaselt korralduses märkima maa osalise mittetagastamise korral keeldumise põhjenduse koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile. Vaidlustatud korralduse punkti 2 kohaselt puuduvad tagastataval maal hooned või rajatised. Samas jäeti korralduse punkti 1.2 järgi K. Orulile MRS § 6 lg 2 p 3 alusel tagastamata 0,81 ha. Sellest tulenevalt leidis halduskohtunik õigesti, et tagastamata jääva maa kohta ei ole korralduses märgitud tagastamisest keeldumise põhjust. Korraldusest ei selgu, miks jäeti õigustatud subjektile tagastamata just 0,81 ha. 7. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja jõusse jäetakse halduskohtuniku otsus. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 6 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Mare Saiki, Aarto Taela ja Olavi Taela kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a otsus haldusasjas nr II-3-15/00. 3. Jätta jõusse Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. a otsus haldusasjas nr 3-20/99. 4. Tagastada Mare Saikile 700 (seitsesada) ja Advokaadibüroole Lea Mandel 1400 (üks tuhat nelisada) krooni. Otsus jõustub 20. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN