Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-24-00 Kärla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas — RT III, 17, 181

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. juunil 2000. a 3-3-1-24-00 Kärla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 25. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Kärla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2000. a otsuse peale haldusasjas nr II-3-67/2000. 20. mail 1998 esitas OÜ Kipu esindaja Mihkel Tuus Saare Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles taotles Kärla Vallavalitsuse toimingu, mis seisnes OÜ Kipu 12. detsembri 1997. a maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel erastamise eeltoimingute tegemata jätmises, ning Kärla Vallavalitsuse 17. märtsi 1998. a korralduse nr 161 «Maa ostueesõigusega erastamise menetluse peatamine» seadusevastaseks tunnistamist. Samuti palus kaebaja mõista OÜ Kipu kasuks Kärla Vallavalitsuselt välja kõik kohtukulud. M. Tuus lisas kaebusele 20. oktoobril 1997 koostatud volikirja, milles OÜ Kipu juhatuse esimees Toomas Raun volitas Mihkel Tuusi esindama osaühingut Kipu kõikide asutuste ja isikute ees kõikides juriidilistes küsimustes. 22. juunil 1998 rahuldas halduskohtunik kohtuistungil M. Tuusi taotluse, et kohtukulude tõendamiseks lisataks asja materjalide hulka OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahel 17. juunil 1998 sõlmitud õigusteeninduse leping, OÜ Juurpuud põhikiri ning Hoiupanga maksekorraldus OÜ Kipu poolt osaühingule Juurpuud 10 000 krooni tasumise kohta. Saare Maakohtu halduskohtuniku 25. juuni 1998. a otsusega haldusasjas nr 4-31/2-1998 rahuldati OÜ Kipu kaebus ning mõisteti Kärla Vallavalitsuselt OÜ Kipu kasuks kohtukuludena välja 10 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsusega haldusasjas nr II-3/252/98 tühistati Saare Maakohtu halduskohtuniku otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks Saare Maakohtu halduskohtunikule. 7. septembril 1999 rahuldas halduskohtunik kohtuistungil M. Tuusi taotluse, et kohtukulude tõendamiseks lisataks asja materjalide hulka kohtukulude nimekiri, OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahel 2. septembril 1999 sõlmitud täiendav õigusteeninduse leping ning Hoiupanga maksekorraldus OÜ Kipu poolt osaühingule Juurpuud 12 390 krooni tasumise kohta. Saare Maakohtu halduskohtuniku 29. novembri 1999. a otsusega rahuldati OÜ Kipu kaebus ning mõisteti Kärla Vallavalitsuselt OÜ Kipu kasuks kohtukuludena välja 22 390 krooni. 9. detsembril 1999 esitas Kärla Vallavalitsus apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Saare Maakohtu halduskohtuniku otsus ja teha uus otsus, millega jäetaks kaebus rahuldamata. Muuhulgas leidis apellant, et kohtukulude väljamõistmiseks puudub alus. Apellant asus seisukohale, et OÜ Kipu esindajaks on antud kohtuasjas M. Tuus kui füüsiline isik 20. oktoobril 1997 OÜ Kipu juhatuse liikme T. Rauni poolt välja antud volikirja alusel. Toimikus leiduvad küll OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahelised õigusteeninduse lepingud, kuid kohtuistungil ei tõestatud asjaolu, et osaühingut Kipu on esindanud OÜ Juurpuud. M. Tuus ei ole esitanud kohtule OÜ Juurpuud juhatuse liikme allkirjaga varustatud volikirja M. Tuusile volituste andmise kohta või tõendit selle kohta, et ta on OÜ Juurpuud juhatuse liige. Kuna OÜ Juurpuud ei ole M. Tuusi osaühingut Kipu kohtus esindama volitanud ja OÜ Juurpuud ei ole ise osaühingut Kipu kohtus esindanud, ei ole asjakohased ka kohtule esitatud OÜ Kipu maksekorraldused raha tasumise kohta osaühingule Juurpuud ja kohtule esitatud kohtukulude nimekiri. 10. detsembril 1999 esitas apellatsioonkaebuse kolmanda isiku Linda Tänaku esindaja advokaat Marko Tiiman. Apellatsioonkaebuse esitaja leidis, et kohtukulud on välja mõistetud põhjendamatult. 10. veebruaril 2000 taotles M. Tuus Tallinna Ringkonnakohtu istungil kohtukulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses ning esitas kohtukulude nimekirja, OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahel 31. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu ning Hansapanga maksekorralduse OÜ Kipu poolt osaühingule Juurpuud 2655 krooni tasumise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2000. a otsusega haldusasjas nr II-3-67/2000 jäeti halduskohtuniku otsus muutmata ning Kärla Vallavalitsuse ja Linda Tänaku apellatsioonkaebused rahuldamata. Kärla Vallavalitsuselt mõisteti OÜ Kipu kasuks kohtukuludena välja 2675 krooni, sealhulgas 10 krooni riigilõivu ja 2655 krooni õigusabikulusid. Ringkonnakohus viitas HKS §-le 69 (kohtuotsuse tegemise ajal kehtivas redaktsioonis), mille kohaselt mõistab kohus kaebuse esitaja kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas õigusabi kulud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et osaühingut Kipu esindas kohtus M. Tuus OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahelise 17. juuni 1998. a ja 2. septembri 1999. a õigusteeninduse lepingute alusel. Nimetatud lepingute kohaselt osutab OÜ Juurpuud osaühingule Kipu õigusabiteenuseid M. Tuusi isikus Kärla Vallavalitsuse 17. märtsi 1998. a korralduse nr 161 ja Kärla Vallavalitsuse erastamise eeltoimingute tegemata jätmise vaidlustamise küsimustes. OÜ Kipu on nimetatud õigusabilepingute alusel tasunud osaühingule Juurpuud 22. juunil 1998 10 000 krooni ja 4. septembril 1999 12 390 krooni. Kärla Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutab kohtukulude väljamõistmist nii Saare Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt, ning teha uus otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on eiranud HKMS § 14 lg 5, § 25 lg 3 ja 4, § 34 lg 2 ning TsMS § 83 lg 2, § 86 lg 1, § 227 lg 1 ja § 330 lg 6. Ringkonnakohus jättis põhjendamata, millisele seadusele ta tugines, kui järeldas, et osaühingut Kipu esindas kohtuvaidluses M. Tuus OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vaheliste õigusteeninduse lepingute alusel ning ei põhjendanud, miks ja millisele seadusele tuginedes loeti OÜ Kipu õigusabikuludeks kulusid, mis tehti OÜ Kipu poolt osaühingule Juurpuud, kes ei olnud OÜ Kipu esindaja käsitletavas haldusasjas. Kassaator väidab, et ükski õigusteeninduse leping ei ole esinduse aluseks kohtus. Selleks saab olla üksnes halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav esindus. Kuna kohtutoimikus puuduvad nii OÜ Kipu volikiri osaühingule Juurpuud kui ka OÜ Juurpuud volikiri M. Tuusi nimele või äriregistri B-kaart, mis tõendaks M. Tuusi esindusõigust, ei ole kohtule esitatud tõendid kohtukulude kohta asjakohased. Kassaator leiab, et M. Tuus esindas osaühingut Kipu tema ja OÜ Kipu vahel 20. oktoobril 1997 sõlmitud volikirja alusel. M. Tuus väidab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus tuvastas õigesti, et M. Tuus esindas osaühingut Kipu OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahel 17. juunil 1998 ja 2. septembril 1999 sõlmitud käsunduslepingute alusel. Asjaolust, et OÜ Kipu poolt M. Tuusile antud volikirjas ei ole märgitud, et OÜ Kipu ja M. Tuusi vaheline esindussuhe tugineb OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahelisele käsunduslepingutele, ei saa teha järeldust, et see esindus baseerub OÜ Kipu ja M. Tuusi vahel sõlmitud käsunduslepingul. Sellist käsunduslepingut ei ole sõlmitud. Volikiri kui esindust väljendav dokument ei pea sisaldama viidet volituse andmise aluseks olevale volitaja ja volitatu vahelisele õigussuhtele. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Nii 31. detsembrini 1999 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 1 p 1 kui ka alates 1. jaanuarist 2000 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 5 kohaselt võib protsessiosaline halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. TsMS § 83 lg 2 järgi ajab juriidiline isik kohtus asja esindaja kaudu, kes tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituse piires. TsMS § 84 lg 3 järgi esindab juriidilist isikut kohtus juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 9 näeb seaduslikule esindajale ette võimaluse volitada asja ajamine kohtus edasi lepingulisele esindajale. Antud haldusasja materjalidest nähtub, et OÜ Kipu sõlmis osaühinguga Juurpuud 17. juunil 1998 õigusteeninduse lepingu, mille kohaselt: «OÜ Juurpuud on osutanud ja osutab Mihkel Tuusi isikus OÜ-le Kipu järgmisi õigusabiteenuseid: /. . . /». 2. septembril 1999 sõlmisid samad pooled täiendava õigusteeninduse lepingu, mille punktis 1 konstateeritakse, et «17. juunil 1998. a poolte vahel sõlmitud õigusteeninduse lepingu kohaselt pidi OÜ Juurpuud osutama Mihkel Tuusi isikus OÜ-le Kipu järgmisi õigusabiteenuseid: /. . . /», ning mille punktis 2 lepitakse kokku, et «OÜ Juurpuud on samas haldusasjas osutanud ja kohustub osutama lisaks käesoleva lepingu punktis 1 märgitule ning 17. juuni 1998. a õigusteeninduse lepinguga hõlmatud teenustele OÜ-le Kipu veel järgmisi õigusabiteenuseid: /. . . /». Uus õigusteeninduse leping sõlmiti OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahel 31. jaanuaril 2000 ning selles lepiti kokku, et «OÜ Juurpuud on osutanud ja kohustub osutama OÜ-le Kipu järgmisi õigusabiteenuseid: /. . . /». Nimetatud lepingute alusel tasus OÜ Kipu osaühingule Juurpuud õigusabi osutamise eest. Osaühingut Kipu esindas nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus M. Tuus. Kohtud on leidnud, et M. Tuus esindas osaühingut Kipu OÜ Juurpuud ja OÜ Kipu vahelise 17. juunil 1998 sõlmitud õigusteeninduse lepingu ja 2. septembril 1999 sõlmitud täiendava õigusteeninduse lepingu alusel. TsMS § 86 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitusi volikiri. Antud haldusasjas ei ole kohtutele nõuetekohast volikirja esitatud. Nimetatud asjaolu ei ole siiski aluseks kohtukulude väljamõistmata jätmiseks, sest 17. juunil 1998 sõlmitud õigusteeninduse lepingust ja sellesse 2. septembril 1999 tehtud täiendustest nähtub, et pooled olid kokku leppinud selles, et OÜ Juurpuud osutas osaühingule Kipu õigusabiteenuseid M. Tuusi isikus. 2. 31. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu kohaselt kohustus osaühingule Kipu osutama õigusabi OÜ Juurpuud. Nimetatud lepingust ei selgu, et OÜ Kipu andis osaühingule Juurpuud edasivolitamise õiguse. Kuna ringkonnakohtule ei ole esitatud dokumente, millest selguks, et M. Tuus on osaühingu Juurpuud seaduslik esindaja, ei saanud M. Tuus olla ringkonnakohtus osaühingu Kipu esindajaks OÜ Kipu ja OÜ Juurpuud vahel 31. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu alusel. Sellest tulenevalt ei ole kohtukulude väljamõistmisel asjakohane maksekorraldus, millega OÜ Kipu tasus osaühingule Juurpuud 31. jaanuaril 2000 sõlmitud õigusteeninduse lepingu alusel 2655 krooni. 3. Kohtuasja materjalide hulgas on 20. oktoobril 1997 OÜ Kipu juhatuse liikme T. Rauni poolt allkirjastatud volikiri, milles volitati M. Tuusi esindama osaühingut Kipu kõikide asutuste ja isikute ees kõikides juriidilistes küsimustes. Seega sai M. Tuus esindada osaühingut Kipu ringkonnakohtus nimetatud volikirja alusel. Eeltoodu alusel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2000. a otsus haldusasjas nr II-3-67/2000 tühistamisele osas, millega mõisteti Kärla Vallavalitsuselt OÜ Kipu kasuks välja kohtukuludena 2675 krooni. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 4 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Kärla Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 2000. a otsus haldusasjas nr II-3/67/2000 osas, millega mõisteti Kärla Vallavalitsuselt OÜ Kipu kasuks välja kohtukuludena 2675 krooni. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. 3. Tagastada Kärla Vallavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Otsus jõustub 13. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN