Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-26-00 Agu Leinfeldi erikaebuse läbivaatamine kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest vabastamise asjas — RT III, 16, 172

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. juunil 2000. a 3-3-1-26-00 Agu Leinfeldi erikaebuse läbivaatamine kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest vabastamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 25. mail 2000 kirjalikus menetluses läbi Agu Leinfeldi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2000. a määruse peale haldusasjas nr II-3/36/2000. A. Leinfeld esitas 9. veebruaril 1999 Rapla Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a otsused nr 2934 ja 2935 ning 13. septembri 1994. a otsused nr 6567 ja 6568 ning Märjamaa Alevivalitsuse 23. veebruari 1998. a korralduse nr 186, 12. märtsi 1998. a korralduse nr 219 ja viimati nimetatud korralduse muutmise korralduse nr 492 20. oktoobrist 1998. 17. mail 1999 esitas A. Leinfeld halduskohtunikule avalduse tasuta õigusabi saamiseks. Halduskohtuniku 24. mai 1999. a määruse kohaselt tuvastas halduskohus, et A. Leinfeld on maksujõuetu, sest ta on üliõpilane, õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ja tasulises I-Stuudios ilma stipendiumita, ning määras A. Leinfeldile esindajaks advokaadi riigi kulul. Rapla Maakohtu halduskohtuniku 8. novembri 1999. a otsusega haldusasjas nr 3-7/99 tunnistati Märjamaa Alevivalitsuse 23. veebruari 1998. a korraldus nr 186, 12. märtsi 1998. a korraldus nr 219 ning viimati nimetatud korralduse muutmise korraldus nr 492 20. oktoobrist 1998 seadusevastaseks. ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a otsuste nr 2934 ja 2935 ning 13. septembri 1994. a otsuste nr. 6567 ja 6568 osas jäeti kaebus rahuldamata. A. Leinfeld esitas 17. novembril 1999 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ning tunnistada seadusevastaseks ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a otsused nr 2934 ja 2935 ning 13. septembri 1994. a otsused nr 6567 ja 6568. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2000. a otsusega haldusasjas nr II-3/36/2000 jäeti halduskohtu otsus muutmata ja A. Leinfeldi apellatsioonkaebus rahuldamata. A. Leinfeld esitas 13. märtsil 2000 kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused, teha uus otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tunnistada ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 6. mai 1993. a otsused nr 2934 ja 2935 ning 13. septembri 1994. a otsused nr 6567 ja 6568 seadusevastaseks, ning võttes aluseks halduskohtuniku 24. mai 1999. a määruse, vabastada tema kui üliõpilane kautsjoni tasumisest ja võimaldada talle tasuta õigusabi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2000. a määrusega jäeti A. Leinfeldi taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks rahuldamata. HKMS § 91 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrusega isiku kautsjoni tasumisest täielikult või osaliselt vabastada, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Ringkonnakohus leidis, et A. Leinfeld ei ole esitanud halduskohtule ega ringkonnakohtule tõendeid maksujõuetuse kohta. Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks võtta A. Leinfeldi kautsjoni tasumisest vabastamise aluseks Rapla Maakohtu halduskohtuniku 24. mai 1999. a määrust, millega A. Leinfeldile määrati esindajaks advokaat riigi arvel põhjusel, et ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ja tasulises I-Stuudios ilma stipendiumita. A. Leinfeld ei ole esitanud ringkonnakohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema maksujõuetust, samuti õpingute jätkamist Tallinna Tehnikaülikoolis ja I-Stuudios. Tasuta õigusabi andmise taotluse osas leidis ringkonnakohus, et kuna Riigikohus menetleb vaid menetlusloa saanud asju, eeldab A. Leinfeldi kassatsioonkaebuse menetlemine Riigikohtu loakogu otsust menetlusloa andmise kohta. Riigikohtu loakogust menetlusloa saamisel võib A. Leinfeld taotleda Riigikohtult esindajaks advokaadi määramist riigi kulul. A. Leinfeld esitas erikaebuse Riigikohtule, milles taotleb ringkonnakohtu 14. märtsi 2000. a määruse tühistamist, talle tasuta õigusabi võimaldamist ning 13. märtsil 2000. a esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist ja selles asjas kassaatori taotluste rahuldamist. Kassaator on seisukohal, et kuigi halduskohtu poolt määratud advokaat katkestas esindamise tervislikel põhjustel, jäi õigus tasuta õigusabile kestma, ent ringkonnakohus ei määranud apellandile uut advokaati. Erikaebusele on lisatud Hansapanga maksekorraldus kautsjoni tasumise kohta ning Tallinna Tehnikaülikooli 28. märtsi 2000. a tõend nr 516, mille kohaselt on A. Leinfeld Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni bakalaureuseõppe statsionaarne üliõpilane. Rapla Maavalitsuse ja Märjamaa Alevivalitsuse kirjalikes vastustes erikaebusele peetakse erikaebuse väiteid põhjendamatuteks. Märjamaa Alevivalitsuse väitel ei ole A. Leinfeldi kautsjoni tasumisest vabastamiseks alust, sest A. Leinfeld töötab tema enda ütluste kohaselt aktsiaseltsis Eesti Telefon. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium: leidis: 1. HKMS § 55 lg 2 järgi tuleb ringkonnakohtu määruse peale esitatavale erikaebusele lisada ka kautsjoni tasumist tõendav dokument. Taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks tuleb HKMS § 91 lg 2 kohaselt esitada ringkonnakohtule koos kassatsioonkaebusega. Lähtudes HKMS § 55 lg-st 1, mille kohaselt kohaldatakse erikaebusele ja selle läbivaatamisele kassatsioonkaebuse ja selle läbivaatamise kohta sätestatud nõudeid, on HKMS § 91 lg 2 kohaldatav ka erikaebuse esitamisel. HKMS § 91 kohaselt võib kohus isiku taotlusel ta kautsjoni tasumisest täielikult või osaliselt vabastada, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Ringkonnakohus on antud kohtuasjas õigesti leidnud, et kuna A. Leinfeld ei esitanud halduskohtule ega ringkonnakohtule ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud tema maksujõuetust, ei olnud kautsjoni tasumisest vabastamine põhjendatud. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et A. Leinfeldi kautsjoni tasumisest vabastamise aluseks ei saa olla Rapla Maakohtu halduskohtuniku 24. mai 1999. a määrus, millega A. Leinfeldile määrati esindajaks advokaat riigi kulul põhjusel, et ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ja tasulises I-Stuudios ilma stipendiumita. 2. HKMS § 91 lg 3 järgi saab kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut kautsjoni tasumisest, esitada erikaebuse. Halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda sätet, mille alusel saaks nimetatud erikaebuse esitada kautsjonit tasumata. Kautsjoni tasumisest mittevabastamise määruse vaidlustamisel võib kautsjoni tasumise kohustus osutuda takistuseks edasikaebeõiguse teostamisel, mis oleks vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Seepärast tuleb kautsjoni tasumisest mittevabastamise määruse peale erikaebuse esitamisel lugeda põhjendatuks, et kautsjonit ei tasuta. 3. HKMS § 94 kohaselt on kohtul õigus vabastada maksujõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele seadusega sätestatud alustel ja korras. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ei täpsusta, kas juhtumil, kui tasuta õigusabi taotletakse kassatsioonkaebuses, lahendab isiku taotluse ringkonnakohus või Riigikohus, on sellist taotlust pädevad menetlema mõlemad nimetatud kohtud. Tasuta õigusabi taotluse lahendamisel tuleb silmas pidada taotleja õiguste kaitset ning protsessi ökonoomsust. 4. Kuna HKMS § 52 lg 2 kohaselt võib erikaebuse Riigikohtule esitada üksnes ringkonnakohtu määruse peale, ei vaata Riigikohus läbi muid erikaebuses toodud taotlusi. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 1 ja § 91 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Jätta Agu Leinfeldi erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/36/2000 muutmata. 2. Tagastada Helmi Mäele kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub 6. juunil 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN