Vabariigi Valitsus — Kõrgharidusstandard

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 393 (RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 5. 09. 2003 nr 230 ( RT I 2003, 61, 403) 15. 09. 2003 23.08.2004 nr 276 ( RT I 2004, 63, 446) 1.09.2004 Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348) § 5 lõike 2 punkti 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Kõrgharidusstandard määrab kindlaks kõrghariduse üldnõuded Eestis ja on kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise üks alusdokumente. (2) Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist. (3) Õpetajakoolitusele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuetest tulenevate erisustega. 2. peatükk ÕPPEKAVA §2. Õppekava Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. §3. Auditoorne töö, praktiline töö ja iseseisev töö (1) Õpe toimub auditoorse töö, praktilise töö ja iseseisva töö vormis. (2) Auditoorne töö on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi või muus õppeasutuse määratud vormis. (3) Praktiline töö on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus õppeasutuse määratud vormis. Käesoleva määruse tähenduses on praktika töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö. (4) Iseseisev töö on üliõpilase iseseisev tegevus õppe eesmärgi saavutamiseks. §4. Õppekavas määratud õppe maht Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §5. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Õppekavas määratud õppeainete sisu erineb sama õppeasutuse teises õppekavas määratud õppeainete sisust vähemalt kolmandiku kogumahu võrra nii ühe kui ka kõigi kõrgharidusastmete lõikes. (2) Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppe mahust õpetavad vähemalt 51-protsendilise koormusega selles õppeasutuses või ühisõppekavade või õppeasutuste vahelise lepinguga seotud õppeasutustes töötavad õppejõud. (3) Auditoorse töö maht moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50 protsenti. §6. Õppekava registreerimine Õppekava kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. [RT I 2004, 63, 446 - jõust. 1. 09. 2004] 3. peatükk BAKALAUREUSEÕPE §7. Bakalaureuseõpe (1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Bakalauruseõppes moodustab bakalauruseeksam või bakalaurusetöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 2 ainepunkti. (3) Bakalaureuseõpe toimub ülikoolis. §8. Bakalaureuseõppe alustamine Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §9. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §10. Õppejõududele esitatavad üldnõuded Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §11. Bakalaureuseõppe lõpetamine (1) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. (2) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja bakalaureusekraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi ( diploma supplement). (3) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] 4. peatükk RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE §12. Rakenduskõrgharidusõpe (1) Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekaval võib kuni kahe kolmandiku kogumahu ulatuses olla ühine osa keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavaga. (3) Praktiline töö moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti. Töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab praktilisest tööst vähemalt 50 protsenti. Kui praktiline töö ületab õppekavas määratud õppe mahust rohkem kui 30 protsenti, võib töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustada praktilisest tööst vähem kui 50 protsenti, kuid mitte vähem kui 15 protsenti õppekavas määratud õppe mahust. (4) Rakenduskõrgharidusõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 2 ainepunkti. (5) Rakenduskõrgharidusõpe toimub rakenduskõrgkoolis, ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses või keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §13. Rakenduskõrgharidusõppe alustamine Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §14. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §15. Õppejõududele esitatavad nõuded (1) 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad kõrgharidusega või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud, kusjuures 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud. (2) Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt kõrgharidus või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus. (3) Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis võivad rakenduskõrgharidusõppe õppekava praktilisi erialaaineid õpetada keskharidusega erialaspetsialistid, kellel on vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus. §16. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetamine (1) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. (2) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule annab õppeasutus diplomi õppekava täitmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] 5. peatükk MAGISTRIÕPE §17. Magistriõpe (1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Magistriõpe koosneb magistriõpingutest ja teadus-, arendus- või kutsealasest loometööst. (3) Magistriõppes moodustab magistrieksam või magistritöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 10 ainepunkti. (4) Magistriõpe toimub ülikoolis ja rakenduskõrgkoolis. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §18. Magistriõppe alustamine (1) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. (2) Rakenduskõrgkoolis on magistriõppes alustamise tingimus lisaks lõikes 1 nimetatud nõudele vähemalt üheaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastaval õppesuunal. Rakenduskõrgkooli nõukogul on õigus kehtestada magistriõppe alustamise tingimusena pikema töökogemuse nõue tulenevalt õppesuuna eripärast. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §19. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht (1) Magistriõppe nominaalkestus on 1 kuni 2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 40 kuni 80 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 60 kuni 120 ainepunkti. (2) Bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §20. Õppejõududele esitatavad nõuded Vähemalt 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §21. Magistriõppe lõpetamine (1) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega. (2) Magistriõppe lõpetanud isikule annab õppeasutus diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement ). (3) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] 6. peatükk BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEV ÕPE §22. Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneriõpe ja klassiõpetaja õpetajakoolitus (1) Arstiõppes, hambaarstiõppes, proviisoriõppes ja loomaarstiõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 2 ainepunkti, arhitektiõppes, ehitusinseneriõppes ja klassiõpetaja õpetajakoolituses vähemalt 10 ainepunkti. (2) Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneriõpe ja klassiõpetaja õpetajakoolitus toimub ülikoolis. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §23. Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse alustamine Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §24. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht (1) Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 240 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 360 ainepunkti. (2) Hambaarstiõppe, proviisoriõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §25. Õppejõududele esitatavad nõuded (1) Vähemalt 60 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud. (2) Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus. §26. Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetamine (1) Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneriõpe ja klassiõpetaja õpetajakoolitus lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. (2) Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja ülikooli otsusel magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetamine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Ülikool võib nimetatud kutse- ja erialadel õppe lõpetanud isikutele anda magistrikraadi. (4) Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] 7. peatükk DOKTORIÕPE §27. Doktoriõpe (1) Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. (2) Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest ja ulatuslikust teadus-, arendus- või kutsealasest loometööst. (3) Doktoriõppes moodustab teadus-, arendus- või kutsealane loometöö (sh doktoritöö) õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 70 protsenti. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometöö. (4) Doktoriõpe toimub ülikoolis. §28. Doktoriõppe alustamine Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. §29. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Doktoriõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §30. Õppejõududele esitatavad nõuded 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §31. Doktoriõppe lõpetamine (1) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. (2) Doktoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja doktorikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) [kehtetu - RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] 8. peatükk ÕPPEVALDKONDADE JA ÕPPESUUNDADE NIMISTU §32. Õppevaldkonnad Õppevaldkonnad on järgmised: 1) haridus; 2) humanitaaria ja kunst; 3) sotsiaalteadused, ärindus ja õigus; 4) loodus- ja täppisteadused; 5) tehnika, tootmine ja ehitus; 6) põllumajandus; 7) tervis ja heaolu; 8) teenindus. §33. Õppesuunad (1) Õppesuund hariduse õppevaldkonnas on õpetajakoolitus ja kasvatusteadused. (2) Õppesuunad humanitaaria ja kunsti õppevaldkonnas on järgmised: 1) kunstid; 2) humanitaaria. (3) Õppesuunad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas on järgmised: 1) sotsiaal- ja käitumisteadused; 2) ajakirjandus ja infolevi; 3) ärindus ja haldus; 4) õigus. (4) Õppesuunad loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on järgmised: 1) bioteadused; 2) füüsikalised loodusteadused; 3) matemaatika ja statistika; 4) arvutiteadused. (5) Õppesuunad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on järgmised: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. (6) Õppesuunad põllumajanduse õppevaldkonnas on järgmised: 1) põllumajandus, metsandus ja kalandus; 2) veterinaaria. (7) Õppesuunad tervise ja heaolu õppevaldkonnas on järgmised: 1) tervis; 2) sotsiaalteenused. (8) Õppesuunad teeninduse õppevaldkonnas on järgmised: 1) isikuteenindus; 2) transporditeenused; 3) keskkonnakaitse; 4) turvamine. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED §34. Üleminek (1) Enne määruse jõustumist Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 1. septembriks 2002. a. (2) Paragrahvidega 10, 15, 20, 25 ja 30 kehtestatud nõudeid õppejõudude kohta kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 1. septembrit 2002. a. Kuni järgmiste õppejõudude valimisteni kohaldatakse bakalaureuse-, magistri-, doktori-, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja loomaarstiõppe õppekavadele Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2000. a määruse nr 190 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2000, 47, 296; 87, 575) § 10 lõikega 2, § 15 lõikega 4, § 20 lõikega 3, §-dega 25 ja 30, arhitekti- ja ehitusinseneriõppe õppekavadele §-ga 35 ning rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele § 40 lõikega 3 või § 45 lõikega 3 kehtestatud vastavasisulisi nõudeid. (3) Kuni 1. septembrini 2003. a võib praktiline töö moodustada rakenduskõrgharidusõppe õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 20 protsenti. (4) Määruse jõustumisel kohaldatakse õppekava akrediteerimisel määruse sätteid nende akrediteerimistoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast määruse jõustumist. [RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003] §35. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 1 78/687/EMÜ (EÜT L 233, 24.08.1978), 78/1027/EMÜ (EÜT L 362, 23.12.1978), 85/384/EMÜ (EÜT L 223, 21.08.1985), 85/432/EMÜ (EÜT L 253, 24.09.1985), 85/614/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1985), 86/17/EMÜ (EÜT L 027, 1.02.1986), 89/594/EMÜ (EÜT L 341, 23.11.1989), 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990) ja 93/16/EMÜ (EÜT L 165, 7.07.1993); 97/50/EMÜ (EÜT L 291, 24.10.1997); 98/21/EMÜ (EÜT L 119, 22.04.1998), 98/63/EMÜ (EÜT L 253, 15.09.1998) ja 99/46/EMÜ (EÜT L 139, 2.06.1999)