Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-22-00 Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebuse l¿bivaatamine haldussunnivahendite kohaldamise vaidlustamise asjas — RT III, 15, 160

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. mail 2000. a 3-3-1-22-00 Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebuse läbivaatamine haldussunnivahendite kohaldamise vaidlustamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 11. mail 2000 avalikul kohtuistungil läbi Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2000. a otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-26/00. Protsessiosalisena võttis istungist osa Ida-Viru Piirivalvepiirkonna esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Aleksandr Kompanijets esitas 13. augustil 1999 Narva halduskohtunikule kaebuse Ida-Viru Piirivalvepiirkonna Narva raudteejaama piiripunkti korrapidaja toimingute peale, mis seisnesid tema halduskinnipidamises, toimetamises piirivalve ametiruumidesse, advokaadi õigusabi kasutamise mittelubamises, isiku ja asjade läbivaatuses ja keeldumises selgitada põhjusi, miks ta kinni peeti. A. Kompanijets taotles HKS § 4 lg 1 p 1 alusel, et nimetatud toimingud tunnistataks seadusevastaseks. A. Kompanijetsi väitel soovis ta 6. augustil 1999 koos oma alaealise tütrega minna Ivangorodi. Pärast kontrollpunktis Eesti Vabariigi passi esitamist piirivalveametnik tal riigipiiri ületada ei lubanud, vaid ta viidi Narva raudteejaama piiripunkti ametiruumidesse asjaolude selgitamiseks. Mingit õiguserikkumist ta ei sooritanud ja piirivalveametnikud ei esitanud ka sellekohaseid väiteid. Toimunu kohta koostati isiku ja asjade läbivaatuse protokoll, mille järgi teostati halduskorras kinnipeetu ja asjade läbivaatus vastavalt HÕS §-le 237. Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kirjalikus vastuses A. Kompanijetsi kaebusele teatatakse halduskohtunikule, et A. Kompanijetsi halduskinnipidamist ei ole toimunud, vaid toimus haldusõiguserikkumise tõkestamine, mille käigus on õigus vastavalt HÕS §-le 233 teostada ka isiku ja asjade läbivaatus. Piirivalveametnik tegutses vastavalt piirivalveseaduse § 7 lg 1 p-dele 2 ja 4. Narva halduskohtuniku 7. detsembri 1999. a otsusega haldusasjas nr 3-96 jäeti A. Kompanijetsi kaebus, juhindudes HÕS §-dest 297–302, rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et kaebus on esitatud HÕS § 241 korras ja A. Kompanijetsi halduskinnipidamist toimunud ei ole, sest teda ei süüdistatud haldusõiguserikkumises. 27. detsembril 1999 esitas A. Kompanijets apellatsioonkaebuse, milles taotles Narva halduskohtuniku otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et halduskohtunik on asunud ebaõigele seisukohale, et halduskinnipidamist ei toimunud ja jätnud tegemata asja õigeks lahendamiseks vajalikud järeldused asjaolust, et A. Kompanijets ei ole pannud toime haldusõiguserikkumist ja teda ei ole ka selles süüdistatud. Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2000. a. otsusega tühistati juhindudes HÕS §-st 30721 ja § 30726 p-st 2 Narva halduskohtuniku otsus ja rahuldati A. Kompanijetsi kaebus. Seadusevastaseks tunnistati toimingud A. Kompanijetsi halduskinnipidamises, tema ja asjade läbivaatus ning talle advokaadi õigusabi mittelubamises. Ringkonnakohus tuvastas, et toimus A. Kompanijetsi halduskinnipidamine, kusjuures puudusid selle meetme kohaldamiseks vajalikud alused. Seega oli seadusevastane ka isiku ja asjade läbivaatus. Vastavalt HÕS § 234 lg-le 6 ja §-le 243 on halduskorras kinnipeetud isikul õigus kasutada advokaadi õigusabi, mida aga A. Kompanijets teha ei saanud. 20. märtsil 2000 esitas Ida-Viru Piirivalvepiirkond kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta A. Kompanijetsi kaebus rahuldamata. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on asja menetlenud ekslikult haldusõiguserikkumise asjana haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. A. Kompanijetsi halduskinnipidamist ei toimunud. Piirivalveametnike toimingud tehti kooskõlas HÕS §-ga 232 ja §-ga 233, piirivalveseaduse § 7 lg 1 p-ga 4 ja piirirežiimi eeskirja punktiga 47. A. Kompanijetsi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et asja menetlemine ebaõige menetlusseadustiku järgi ei toonud ega võinudki tuua kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Ülejäänud osas peab A. Kompanijets kassatsioonkaebust ilmselt põhjendamatuks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HÕS § 241 lg 1 järgi võib halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise peale esitada kaebuse halduskohtunikule. Selle sätte alusel tuleb halduskohtunikul nimetatud kaebust menetleda nagu haldusõiguserikkumise asja. Seda järeldust kinnitab sama paragrahvi lõige 4, mille kohaselt arutatakse kaebust erikonfiskeerimise kohaldamise või mittekohaldamise peale protsessiõiguse samade normide kohaselt, mis kehtivad halduskaristuse kohaldamise otsuse vaidlustamisega seotud kohtumenetluses. 2. HÕS §-s 241 peetakse silmas halduskinnipidamist, isiku ja asjade läbivaatust ning asjade ja dokumentide äravõtmist haldusõiguserikkumise asjas toimuva menetluse käigus. HÕS § 234 lg 1, § 237 lg 4 ja § 239 lg 2 järgi tuleb halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise kohta koostada protokoll. Sellise toimingu tegemise ja vastava protokolli koostamisega algatatakse haldusõiguserikkumise asi, kui seda pole juba varem tehtud. Selles asjas toimus A. Kompanijetsi isiku ja asjade läbivaatus ning HÕS § 237 alusel koostati ka vastav protokoll. Seega algatati A. Kompanijetsi suhtes haldusõiguserikkumise asi. 3. Kui haldusõiguserikkumise asi on algatatud, kuid puudub haldusõiguserikkumise sündmus, siis tuleb haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel. Sama paragrahvi lõige 1 järgi ei või menetlust algatada, kui haldusõiguserikkumise sündmus puudub. Kui haldussundi on kohaldatud väljaspool haldusõiguserikkumise asja menetlust, siis tuleb kaebust haldussunni kohaldamise peale menetleda halduskohtumenetluse seadustiku järgi. 4. Halduskohtu otsus tunnistada õigusevastaseks halduskinnipidamine, isiku ja asjade läbivaatus või asjade ja dokumentide äravõtmine toob kaasa HÕS §-s 307 sätestatud tagajärjed – isikule tuleb sama otsusega tema taotluse alusel hüvitada kõik talle tekitatud kahjud. Sama paragrahvi järgi sätestatakse selliste kahjude hüvitamise kord seadusega. Vastava seaduse puudumine ei saa aga olla põhjuseks nimetatud kahjude hüvitamata jätmisel. 5. Ebaõige on kassaatori väide, et A. Kompanijetsi halduskinnipidamist ei toimunud. Piiripunkti kontrollpunkti korrapidaja poolt koostatud isiku ja asjade läbivaatuse protokollis on märgitud, et see toiming teostati halduskorras kinnipeetu A. Kompanijetsi suhtes. Selles asjas on tuvastatud, et A. Kompanijets toimetati Narva raudteejaama piiripunkti ametiruumidesse. Halduskinnipidamine algab isiku kohaletoimetamisega ametiruumidesse. HÕS § 234 lg-st 3 tuleneb, et halduskinnipidamiseks ei loeta haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise kohas ning seal haldusõiguserikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamist. 6. Ekslik on kassaatori väide, et A. Kompanijetsi toimetamine piiripunkti ametiruumidesse oli kooskõlas piirivalveseaduse § 7 lg 1 p-ga 4 ja piirirežiimi eeskirja punktiga 47. Piirivalveseaduse viidatud sätte järgi on piirivalvel õigus toimetada piiririkkuja piirivalve, tolli või politsei ametiruumidesse isiku kindlakstegemiseks ning õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks. Selles sättes peetakse silmas piiririkkujat ja selle õiguserikkumise asjaolude selgitamist. A. Kompanijetsit ei võetud piiririkkujana haldusvastutusele. Piirirežiimi eeskirja punkti 47 järgi on piirivalvel oma tegevuspiirkonnas õigus kontrollida piirirežiimi rikkumises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning teostada kohapeal isiku ja tema asjade läbivaatust. Selle sätte alusel on piirivalvel nimetatud toiminguteks õigus üksnes kohapeal, see on kahtlustatava isiku viibimise kohas. 7. Halduskinnipidamine on HÕS §-de 233 ja 234 järgi seotud isiku haldusvastutusele võtmisega. Halduskinnipidamise korral on isikul kõik haldusvastutusele võetava isiku õigused, mis on märgitud HÕS §-s 243, sealhulgas õigus kasutada advokaadi õigusabi. HÕS § 234 lg 6 järgi tuleb kinnipeetule selgitada tema õigusi, mille kohta tehakse protokolli või žurnaali vastav kanne, millele võetakse kinnipeetu allkiri. Kui halduskinnipidamise kohta ei koostata protokolli, vaid halduskinnipidamine vormistatakse sellekohases žurnaalis, siis tuleb nii nagu protokolli koostamiselgi avaldada kinnipeetule ka tema kinnipidamise motiivid. 8. Õige on ringkonnakohtu otsus tunnistada A. Kompanijetsi halduskinnipidamine, tema isiku ja asjade läbivaatus ning temale advokaadi õigusabi mittelubamine seadusevastaseks. Ringkonnakohus on sellist lõppjäreldust ka piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu otsuse tegemine juhindudes haldusõiguserikkumiste seadustikust on kooskõlas selle seadustikuga. Eeltoodu põhjal tuleb Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.. Juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 1 ja § 311 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Jätta Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2000. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-26/00 muutmata. 2. Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse. Määrus jõustub 29. mail 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN