Legislator Case Law & Legislation
79544 EE

Riigikohtu Erikogu — 3-3-4-1-00 pädeva kohtu määramises Anne Merisalu avalduse läbivaatamiseks — RT III, 14, 148

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Erikogu — 3-3-4-1-00 pädeva kohtu määramises Anne Merisalu avalduse läbivaatamiseks — RT III, 14, 148

RIIGIKOHTU ERIKOGU MÄÄRUS Tartus 12. mai 2000. a 3-3-4-1-00 Pädeva kohtu määramine Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja), Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Triinu Vernik arutas 11. mail 2000 kirjalikus menetluses pädeva kohtu määramist Anne Merisalu avalduse läbivaatamiseks. Anne Merisalu esitas 25. veebruaril 2000 Tallinna Linnakohtule avalduse, milles vaidlustas 27. novembril 1999 toimunud Rahvaerakonna ja Erakond Mõõdukad ühise koosoleku kokkukutsumise korra ja koosolekul vastu võetud otsused. Tallinna Linnakohtu 8. märtsi 2000. a. määrusega keelduti A. Merisalu avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos lisadega põhjusel, et avalduse läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras. A. Merisalu esitas 20. märtsil 2000 kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles vaidlustas 27. novembril 1999 toimunud Erakond Mõõdukad ja Rahvaerakonna ühise koosoleku kokkukutsumise korra ja koosolekul vastuvõetud otsused. Tallinna Halduskohus tegi 27. märtsil 2000 haldusasjas nr 3-854/2000 asja menetlusse võtmisest keeldumise määruse, millega määras, et kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Sama määrusega edastas halduskohus kaebuse ja sellele lisatud materjalid Riigikohtule, et see määraks asja lahendamiseks pädeva kohtu. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu erikogu leidis: 1. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Seega kuulub A. Merisalu avalduse läbivaatamine kohtu pädevusse. 2. HKMS § 11 lg 5 sätestab: «Kui halduskohus leiab, et kaebuse või protesti lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu.» Sama paragrahvi lõike 6 järgi edastab lõikes 5 nimetatud asjaolude ilmnemisel halduskohus asja viivituseta Riigikohtule, teavitades sellest protsessiosalisi. Halduskohus on menetlusseadustiku neid nõudeid täitnud. 3. Tallinna Linnakohus tegi määruse 8. märtsil 2000. a, juhindudes 1993. a vastu võetud halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 p-st 7. Selle sätte järgi võis mittetulundusühingu toimingu peale kaevata halduskohtusse. Kuid see seadustik kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 2000, mil jõustus 25. veebruaril 1999. a vastu võetud uus halduskohtumenetluse seadustik. Seega kohaldas linnakohus määruse tegemisel seadust, mis oli kehtivuse kaotanud. 4. HKMS § 4 sätestab õigusaktid ja toimingud, mille peale võib halduskohtusse kaevata. Sellisteks õigusaktideks on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, ning haldusleping. Toiminguteks on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. A. Merisalu kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse juba seepärast, et erakonna koosoleku kokkukutsumine ei toimu avalik-õiguslikes suhetes. Samuti pole erakonna üldkoosoleku otsus õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes. Tegemist on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlusega ja see tuleb TsMS § 1 järgi lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. 5. Asja materjalidest nähtub, et kostja asukoht on Tallinnas. Seega kuulub A. Merisalu avaldus TsMS § 138 lg 1 järgi läbivaatamisele Tallinna Linnakohtus. Juhindudes HKMS § 11 lg-st 5 ja TsMS § 3731 lg 3 p-dest 1 ja 2, Riigikohtu erikogu määrab: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. märtsi 2000. a määrus, millega keelduti Anne Merisalu avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos lisadega. 2. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Uno LÕHMUS Hele-Kai REMMEL Jaak LUIK Triinu VERNIK Jüri PÕLD

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →