Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-1-00 V. K. hagis T. K. vastu abielu lahutamiseks — RT III, 2000, 10, 115

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 5. aprillil 2000. a 3-2-2-1-00 V. K. hagi T. K. vastu abielu lahutamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 3. aprillil 2000. a läbi T. K. teistmisavalduse alusel Harju Maakohtu 19. veebruari 1999. a otsuse tsiviilasjas nr 2/1-656/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Harju Maakohtu 19. veebruari 1999. a otsusega lahutati V. ja T. K. 11. juulil 1992. a Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Abielust 22. septembril 1994. a sündinud poeg A. jäeti hageja juurde. Kohtuotsuse põhjendustel lahkus kostja perekonna juurest aasta tagasi, hageja kasvatab last üksi. Kostja kutsuti kohtuistungile ajalehekuulutusega. II. Teistmisavaldus ja selle põhjendused Teistmisavalduses palus T. K. maakohtu otsuse uuesti läbi vaadata ja asjas menetluse lõpetada. Abielulahutuse hagi läbivaatamise ajal oli poolte abielu lahutatud. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 3 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Poolte abielu lahutati Ukraina Vabariigi Rovno Linnakohtu 26. mai 1998. a otsusega. Hageja külastas kostjat 1998. aasta oktoobris, suhtles pojaga ja võttis lahkudes poja kaasa. Seega oli hageja teadlik kostja aadressist ja elukohast. Hageja varjas kohtu ees abielu lahutamise fakti ja kostja asukohta. III. Vastus teistmisavaldusele V. K. peab teistmisavaldust põhjendamatuks. Vastustaja väidete kohaselt ei olnud ta abielu eelnevast lahutamisest teadlik. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et maakohtu otsuse teistmiseks puudub alus ja teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. Jõustunud otsuseid ja määrusi võib TsMS § 366 lg 1 kohaselt protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Teistmise aluseks on sama paragrahvi 2. lõike punkti 1 kohaselt olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Poolte abielu lahutamine oli avaldajale teada ja see ei ole uus asjaolu, mis oleks kohtuotsuse teistmise aluseks. Isik kutsutakse TsMS § 27 lg 1 kohaselt kohtusse ajalehekuulutusega siis, kui tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Kostja viibimiskoht oli hagejale teada ning TsMS § 147 lg 1 p 3 kohaselt pidi hageja hagiavalduses märkima kostja tegeliku elukoha ja aadressi. Avaldajal on TsMS § 333 lg 1 p 2 ja § 372 lg 1 p 1 alusel õigus esitada jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamise avaldus, kuna teda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium määras: T. K. avaldus Harju Maakohtu 19. veebruari 1999. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata. J. LUIK A. KULL L. LAARMAA 19.03.2018 16:27 Isikunimed asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 3 alusel arvestades Riigikohtu 19.03.2018 kirja nr 6-1/18-193