Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-38-00 Andrei Davõdovi süüdistuses KrK § 207 lg-te 1, 2 ja § 142 lg 2 p-de 2, 3 järgi — RT III, 10, 108

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. märtsil 2000. a 3-1-1-38-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Andrei Davõdovi süüdistuses KrK § 207 lg-te 1, 2 ja § 142 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. Davõdovi kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 24. mai 1999. a otsusega tunnistati A. Davõdov süüdi KrK § 142 lg 2 p 2, 3 ja § 207 lg 3 p 1 järgi. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. Davõdovile KrK § 40 lg 3 alusel kolm aastat üks kuu ja neliteist päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 207 lg 3 p 1 järgi tunnistati A. Davõdov süüdi selles, et olles eelnevalt Narva Linnakohtu 23. märtsi 1998. a otsusega karistatud KrK § 207 lg 1 järgi, omandas ta enne 12. detsembrit 1997. a tuvastamata isikult ja tuvastamata kohas püstoli «Lüger» ja 12. detsembril 1997. a kandis seda tulirelva ebaseaduslikult. 2. Narva Linnakohtu 24. mai 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse A. Davõdovi kaitsja Sergei Belov, kes taotles süüdimõistva otsuse tühistamist ning kohtualuse õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. 3. Viru Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2000. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 24. mai 1999. a otsus A. Davõdovi süüditunnistamise osas KrK § 207 lg 3 p 1 järgi. Kohtualune tunnistati süüdi ja teda karistati KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks. Muus osas, sh kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse osas, jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuvastas, et Narva Linnakohtu 23. märtsi 1998. a otsusega mõisteti kohtualune süüdi KrK § 207 lg 1 järgi kuriteos, mis oli toimepandud 1994. aasta oktoobri lõpus. 28. juunil 1995. a võeti vastu ja 1. jaanuaril 1996. a jõustus seadus, millega täiendati KrK paragrahvi 207 kolmanda lõikega käesoleva ajani kehtivas redaktsioonis. Kriminaalkolleegium leidis, et kooskõlas KrK § 6 lg-ga 3 ei oma KrK § 207 lg 3 p 1 tagasiulatuvat jõudu neile tegudele, mis kohtualune pani toime 1994. aasta lõpus. Eeltoodust lähtudes tunnistas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kohtualuse süüdi KrK § 207 lg 1 järgi tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises ning KrK § 207 lg 2 järgi tulirelva ebaseaduslikus kandmises ning mõistis talle kahe kuriteo eest ühe karistuse. Menetlus Riigikohtus 4. Viru Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2000. a otsuse peale esitas riigiprokurör Elo Kungla kassatsioonprotesti, milles palutakse tühistada kohtuotsus A. Davõdovi süüdimõistmise osas KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi ning saata kriminaalasi selles osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Protestis leitakse, et A. Davõdovi tegevus, s.o tulirelva ja laskemoona ilma vastava loata omandamine, kandmine ja hoidmine oli kriminaalkorras karistatav KrK § 207 järgi 1. juunist 1992. a kehtestatud redaktsiooni kohaselt. Samuti on see tegevus kriminaalkorras karistatav KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt. Võrreldes varasemaga on muutunud vaid paragrahvi sõnastus ja karistusmäär. KrK § 207 lg 3 p 1 näeb ette vastutuse «käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes märgitud tegevuse eest, kui see pandi toime teistkordselt». Seega pani kohtualune 1994. aasta lõpus toime KrK § 207 lg-tes 1 ja 2 märgitud tegevuse. Teistkordselt pani A. Davõdov analoogilise kuriteo toime 1997. aasta lõpus, kui kehtis juba KrK § 207 uus redaktsioon. Seega on A. Davõdovi tegevuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne külg olemas. 5. Riigikohtu istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja leidis, et kassatsioonprotest ei ole põhjendatud, kuid kohtuotsus A. Davõdovi osas tuleks tühistada tema süüditunnistamises KrK § 207 lg 1 järgi ning ta kuuluks süüditunnistamisele ja karistamisele vaid KrK § 207 lg 2 järgi. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kohus on seadust ebaõigesti tõlgendanud ning on kohaldamisele kuulunud seaduse – KrK § 207 lg 3 p 1 jätnud kohaldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et A. Davõdov tuleb tegude eest, mis on märgitud süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi, süüdi tunnistada KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi, on ekslik järgmistel põhjustel: 6.1. Kuriteo toimepanemise ajal kehtivaks loetakse seda kriminaalseadust, mis jõustus enne kuritegeliku käitumise lõppmomenti – seega kriminaalseadust, mis oli jõustunud enne kuriteo lõpuleviimise, katkemise või tõkestamise hetke. Sellest tulenevalt ei kuulu käesoleval juhul KrK § 6 lg 3 kohaldamisele, kuna teod, mis on märgitud A. Davõdovi süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi, on toime pandud pärast 1. jaanuari 1996.a, s.o ajal, mil KrK § 207 lg 3 juba kehtis. 1994. aastal toimepandud kuriteo eest on aga A. Davõdov juba süüdi tunnistatud ja karistatud Narva Linnakohtu 24. mai 1998. a otsusega. 6.2. KrK § 207 lg 3 p 1 kehtestab kriminaalvastutuse sama paragrahvi 1. ja 2. lõikes märgitud tegevuse eest, kui see pandi toime teistkordselt. Kuritegu loetakse toimepanduks teistkordselt kõigil neil juhtudel, mil isik on varem samasuguse kuriteo toime pannud, olenemata sellest, kas ta oli nimetatud kuriteo eest süüdi mõistetud või mitte. Seejuures ei arvestata kuritegusid, mille toimepanemisest on möödunud KrK §-s 53 ettenähtud tähtajad või mille eest mõistetud karistus on karistusregistrist kustutatud. KrK § 207 lg-tes 1 ja 2 märgitud tegevusteks on tulirelva või laskemoona ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, kasutamine, vedamine, müümine või edasiandmine, samuti laskemoona ebaseaduslik kandmine või edasitoimetamine ning tulirelva ebaseaduslik kandmine või edasitoimetamine. Narva Linnakohtu 13. märtsi 1998. a otsusega on A. Davõdov süüdi tunnistatud ja karistatud KrK § 207 lg 1 järgi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja kandmise eest (vt tl 114–117). Seega on A. Davõdov KrK § 207 lg 1 järgi süüdi mõistetud samasuguste tegude eest, mis sisalduvad ka käesoleval ajal kehtiva KrK § 207 lg-tes 1 ja 2. Sellest tulenevalt tuleb need teod, mis on märgitud A. Davõdovile käesolevas kriminaalasjas KrK § 207 lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistuses, lugeda toimepanduks teistkordselt. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2000. a kohtuotsus Andrei Davõdovi süüditunnistamise ja karistamise osas KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi ning KrK § 40 lg-te 1 ja 3 järgi karistuste liitmise ja lõpliku karistuse mõistmise osas. 2. Saata kriminaalasi Andrei Davõdovi süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Kassatsioonprotest rahuldada. 4. Välja mõista Andrei Davõdovilt riigieelarve tuludesse 1239 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 28. märtsil 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Ott JÄRVESAAR Lea KIVI