Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-36-00 T. K. õigeksmõistmises KrK § 204 lg 3 järgi — RT III, 2000, 10, 107

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. märtsil 2000. a 3-1-1-36-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. õigeksmõistmises KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu T. K., tema kaitsja vandeadvokaat Andres Rüütel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Rapla Maakohtu 1. detsembri 1999. a otsusega tunnistati T. K. süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära, s.o 4100 krooni ning temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Maakohus tuvastas, et alkoholijoobes T. K. juhtis 8. novembril 1998. a sõiduautot. Selle rikkumise eest karistati teda 12. novembril 1998. a halduskorras rahatrahviga. Omades kehtivat halduskaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani ta samasuguse teo toime 27. veebruaril 1999. a. 2. Rapla Maakohtu 1. detsembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat A. Rüütel. Ta palus T. K. õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati. T. K. mõisteti süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi õigeks kuriteosündmuse puudumise tõttu KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalkolleegiumi arvates tuleneb 23. jaanuaril 1999. a kehtestatud KrK § 204 lg 3 sõnastusest, et tegemist on nn liitkuriteoga. KrK § 6 mõtte kohaselt peavad mõlemad kuriteod olema toime pandud nende toimepanemise ajal kehtinud seaduse ajal. Ringkonnakohus leidis, et esimese õigusrikkumise pani T. K. toime enne KrK § 204 lg 3 kehtestamist. Seetõttu ei saa T. K. poolt 27. veebruaril 1999. a alkoholijoobes sõidukijuhtimist käsitada kuriteona KrK § 204 lg 3 mõttes, kuigi tal oli kehtiv halduskaristus sõidukijuhtimise eest alkoholijoobes. Menetlus Riigikohtus 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs. Prokurör taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks. Kassaatori arvates on T. K. õigeksmõistmine ebaseaduslik, sest ringkonnakohus on kriminaalseadust ebaõigesti tõlgendanud. Kassatsioonprotestis väidetakse, et KrK § 204 lg 3 kehtiva redaktsiooni kohaselt on selle kuriteo subjektiks nn erisubjekt – isik, kellel on kehtiv halduskaristus samasuguse rikkumise eest. T. K. vastab erisubjekti tunnustele. 5. Riigikohtu istungil toetas prokurör esitatud kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja A. Rüütli ja süüdimõistetu T. K. arvates on ringkonnakohtu lahend õige ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruari 2000. a otsuses 3-1-1-23-00 A. U. süüdistusasjas (RT III 2000, 8, 79) väljendatud seisukohaga, märgib kohtukolleegium, et KrK § 204 lg 3 järgi vastutab erisubjekt. Erisubjektiks on isik, kellel on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis. KrK § 204 lg-s 3 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuulub mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Selle teo eest järgneb kriminaalvastutus üksnes siis, kui kuriteo subjektiks on isik, kellel on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. T. K. karistati sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis 12. novembril 1998. a halduskorras. 23. jaanuaril 1999. a jõustus KrK § 204 lg 3 redaktsioon, millega sätestati nende isikute kriminaalvastutus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, keda varem on samasuguse õiguserikkumise eest karistatud halduskorras. 27. veebruaril 1999. a juhtis T. K. uuesti sõiduautot alkoholijoobes. Kuna ta omas 27. veebruaril 1999. a kehtivat halduskaristust ja juhtis uuesti sõiduautot joobeseisundis, siis on tema tegu kvalifitseeritav kuriteona KrK § 204 lg 3 järgi. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsus T. K. õigeksmõistmises. 2. Tagastada kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. 3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Otsus jõustub 28. märtsil 2000. a, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Ott JÄRVESAAR Lea KIVI