Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-4-00 T. A. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 3 ning § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 2000, 8, 80

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. veebruaril 2000. a 3-1-3-4-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja T. A. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 3 ning § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa T. A. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Tatjana Vassilevskaja. Asjaolud ja senine menetluse käik 1. Tartu Linnakohtu 6. mai 1999. a otsusega mõisteti T. A. süüdi ja teda karistati KrK § 141 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega kuueks aastaks ning KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse tähtaja hulka loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg kaks päeva. Sama otsusega mõisteti süüdi I. P. ja A. R.. Süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 3 järgi mõisteti T. A. süüdi selles, et ta 7. oktoobril 1998. a kella 15.00 ajal, olles alkoholijoobes, Tartus T x asuvas Tartu X jaamas, nõudis röövimise eesmärgil M. V-lt raha. Täpsustamata rahasummat, asetas ta seejuures tema käes oleva noa vastu M. V. rõivaid, paremale poole roiete piirkonda. Nõudmise peale andis M. V. kogu kaasasolnud sularaha, s.o 11 krooni T. A.le, kes röövis selle. Süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti T. A. süüdi selles, et ta isikute grupis koos I. P. ja A. R.iga 24. oktoobril 1998. a kella 15.30 ajal, olles alkoholijoobes, Tartus Emajõe ääres V silla all X poolses osas, varastas avalikult V. K-lt mitmesuguseid esemeid kokku väärtusega 500 krooni, sularaha 72 krooni ning passi, millel rahaline väärtus puudub. 2. Kohtualuse I. P. apellatsioonkaebuse alusel vaadati kriminaalasi teise astme kohtus uuesti läbi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1999. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu 5. mai 1999. a otsus sisuliselt muutmata, kuid selles tehti mõned täpsustused. Muuhulgas loeti T. A. karistuse tähtaja hulka tema eelvangistusaeg 7. oktoobrist kuni 10. oktoobrini 1998. a, s.o kolm päeva. I. P. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus selle tervikuna kuulutamisest 9. novembril 1999. a. 3. Süüdimõistetu T. A. koostas 5. novembril 1999. a kassatsioonkaebuse, mis registreeriti Tartu Ringkonnakohtus 19. novembril 1999. a. Esitatud kassatsioonkaebuses leidis T. A., et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1999. a otsus on tema osas ebaseaduslik ning ta palub kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. T. A. selgitab, et Tartu Linnakohtu 6. mai 1999. a otsuse kirjalikku koopiat pole talle saadetud ning seetõttu polnud tal võimalust apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Süüdimõistetu arvates on siinkohal tegu kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, sest on eiratud tema õigust vaidlustada apellatsiooni korras enda esimese astme kohtu poolt süüdimõistmine. 4. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele pöördus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mati Kartau kirjaga Tartu Linnakohtu poole palvega selgitada välja, millal sai T. A. kätte Tartu Linnakohtu 6. mai 1999. a otsuse koopia. Vastuseks selgitas Tartu Linnakohtu kohtunik Ingeri Tamm, et T. A. kriminaaltoimikus puuduvad andmed linnakohtu otsuse koopia T. A.le saatmisest ning märkis, et see väljastati talle 22. novembril 1999. a. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt (tl nr 163) sai T. A. linnakohtu otsuse koopia allkirja vastu kätte 2. detsembril 1999. a. 5. Olles eeltoodud otsuse koopia 2. detsembril 1999. a allkirja vastu kätte saanud, koostas T. A. 6. detsembril 1999. a apellatsioonkaebuse, mis registreeriti Tartu Ringkonnakohtus 10. detsembril 1999. a. Esitatud apellatsioonkaebuses ja selle täienduses vaidlustas T. A. enda süüdimõistmise KrK § 141 lg 2 p 3 järgi põhjendusel, et kannatanu M. V. ja tunnistaja M. K. lavastasid selle juhtumi kättemaksuks tema poolt M. K. auto puruks sõitmise eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt andsid nii M. V. kui ka M. K. valeütlusi, sest väidetavalt pole süüdistuses kirjeldatud röövimist toimunud. T. A. palus süüdistus KrK § 141 lg 2 p 3 järgi ümber kvalifitseerida ning talle mõistetud karistust kergendada. Menetlus Riigikohtus 6. Tartu Ringkonnakohtu esimees Ago Kutsar saatis 11. jaanuaril 2000. a T. A. jt kriminaalasja Riigikohtule märkides saatekirjas, et T. A. on vaidlustanud nii Tartu Linnakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu eeltoodud otsused. Ringkonnakohtu saatekirja kohaselt ei ole T. A. kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamine võimalik, kuna mõlemad eelnimetatud kohtuotsused on jõustunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsja ning prokuröri, kes taotlesid Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1999. a kohtuotsuse tühistamist, leidis: Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühe õigus kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule üks isiku põhiõigustest. See õigus on sisustatud AKKS § 6 kaudu, mille teises lõikes on eraldi regulatsioon isikute kohta, kes viibivad vahi all. Nende isikute apellatsioonitähtaja kulgemise alguse on seadusandja pidestanud kohtuotsuse ärakirja kättesaamisega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. A. soovis esitada apellatsiooni ning esitaski selle tähtaegselt – 6. detsembril 1999. a. Seega rikkus Tartu Linnakohus käesolevas kriminaalasjas AKKS § 11 nõudeid, saates kriminaalasja ringkonnakohtule 19. juulil 1999. a, s.o enne apellatsioonitähtaja möödumist. Tartu Ringkonnakohus omakorda ei selgitanud, nagu seda nõuab AKKS § 17 lg 1, kas ei esine apellatsioonimenetlust takistavaid asjaolusid, vaid määras kriminaalasja kuulamisele, enne kui saabus T. A. tähtaegselt esitatud apellatsioon. Nende menetluslike rikkumiste tagajärjel arutati kriminaalasja apellatsiooni korras ilma ühe apellandi osavõtuta ning tema taotlusi arvestamata. Käsitades AKKS § 39 lg-t 4 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et selline T. A. õiguste rikkumine takistas kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset kohtulikku uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, samuti ei võimaldanud tal realiseerida oma põhiseaduslikku kohtukaebeõigust. Sellised olulised menetlusnormide rikkumised toovad kaasa ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Põhiseaduse §-st 24, AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 1999. a kohtuotsus T. A., A. R. ja I. P. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuotsus jõustub 15. veebruaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Jüri ILVEST Jüri RÄTSEP