Vabariigi Valitsus — Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise korra kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 9. 09. 1997 nr 170 (RT I 1997, 69, 1120) 25. 09. 1997 2. 09. 1998 nr 191 ( RT I 1998, 78, 1295) 9. 09. 1998 17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 17. 12. 2002 nr 420 ( RT I 2003, 1, 12) 9. 01. 2003 24. 09. 2003 nr 244 ( RT I 2003, 63, 420) 7. 10. 2003, rakendatakse alates 1.09.2003 15.07.2004 nr 251 ( RT I 2004, 59, 417) 30.07.2004 23.08.2004 nr 280 ( RT I 2004, 62, 441) 27.08.2004 Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387) § 361 lõike 6 ja § 36 4 lõike 5 ning «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625; 50, 753; 57, 858; 110, 1809; 111, 1829; 1999, 4, 54; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387) § 53 alusel. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 1. Kinnitada "Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise kord" (juurde lisatud). 2. Isikud, kes on saanud riiklikku õppelaenu vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 287 kinnitatud "Riikliku õppelaenu juhendile" (RT I 1995, 66, 1098; 1996, 41, 798), maksavad õppelaenu tagasi nimetatud juhendiga kehtestatud ning sõlmitud õppelaenulepingus ettenähtud korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a. määrusega nr. 132 Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise kord Laenusaaja 1. Õppelaenu on õigus saada Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvi 361 lõikes 1 loetletud isikutel. Laenuandja 2. Laenuandja(d) on krediidiasutus(ed), kellega riik on sõlminud Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvis 363 nimetatud õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Õppelaenuleping 3. Õppelaenulepingus määratakse kindlaks õppelaenu summa Vabariigi Valitsuse poolt määratud maksimaalmäära piires, sanktsioonid õppelaenulepingu rikkumise eest ning õppelaenu tagasimaksmise tähtaeg. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 4. Laenusaaja ja laenuandja vahel sõlmitava õppelaenulepingu aluseks olev tüüpleping on kindlaks määratud käesoleva korra punktis 2 nimetatud lepinguga. Õppelaenu tagamine 5. Õppelaenu andja poolt antud õppelaenu tagab kahe käendaja - Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku - käendus või Eestis asuv kinnisvara. [RT I 2003, 1, 12 - jõust. 9. 01. 2003] Õppelaenu taotlemine 6. Õppelaenu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas, laenutaotleja nominaalse õppeaja ulatuses. 7. Õppelaenu saab taotleda 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini, välja arvatud esimese aasta õpilased ja üliõpilased, sealhulgas magistrandid ja doktorandid, kes saavad õppelaenu taotleda 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini. Akadeemilisel puhkusel olev isik õppelaenu taotleda ei saa. [RT I 1998, 78, 1295 - jõust. 9. 09. 1998] 8. Õppelaenu saamiseks esitab isik, kellel on õigus saada õppelaenu, laenuandjale tema poolt määratud vormi kohase laenutaotluse. Lisaks laenutaotlusele on laenuandjal õigus nõuda õppelaenu taotlejalt järgmiste dokumentide esitamist: 1) isikut tõendav dokument; 2) õppeasutuse õiend selle kohta, et õppelaenu taotleja õpib õppelaenu taotlemise ajal õiendi andnud õppeasutuses, ja tema nominaalse õppeaja kestuse kohta, kui õppelaenu taotleja õpib välisriigi õppeasutuses (laenuandjal on õigus nõuda dokumendi originaali ja selle tõestatud tõlke esitamist); 3) käendaja sissetulekut tõendav dokument. Kui käendaja sissetulekud on laekunud käendaja arvelduskontole vastavas krediidiasutuses, on laenuandjal õigus piirduda käendaja kontolaekumiste kontrollimisega; 4) riigi ja laenuandja vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingu lisas toodud õppelaenu käenduslepingu tüüpvormis käendaja või tema esindaja poolt allkirjastatud käenduslepingud või muude laenutagatiste olemasolu tõendavad dokumendid (kinnistusraamatu väljavõte jms); 5) laenuandja poolt aktsepteeritavas vormis andmed õppelaenu taotleja ja käendajate kohustiste või laenutagatisel lasuvate kohustiste kohta; 6) õppelaenu taotleja seadusliku esindaja nõusolek õppelaenu taotlemiseks, kui õppelaenu taotleja on piiratud teovõimega; 7) muud dokumendid, mille esitamist laenuandja peab vajalikuks. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] Laenu väljastamine 9. Laenuandja kannab laenusumma laenusaaja näidatud arvelduskontole. Laenu andmisest keeldumine 10. Laenuandjal on õigus keelduda laenu andmisest juhul, kui laenutaotleja esitatud dokumendid ei vasta nõuetele. Õppelaenu tagasimaksmine 11. Laenusaaja alustab laenu tagasimaksmist seaduses sätestatud tähtajal ning tagasimaksmine toimub vastavalt õppelaenulepingule. 12. Laenusaaja kohustub enda eksmatrikuleerimisest või õpingute lõpetamisest muul põhjusel kui õppekava täitmine täies mahus laenuandjale viivitamatult kirjalikult teatama. Kui laenusaaja õpib välisriigi õppeasutuses, kohustub ta laenuandjale viivitamatult kirjalikult teatama ka eksmatrikuleerimisest või õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 13. Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest (laenusaaja maksepuhkus). [RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004] Riigitagatise rakendumine 14. Kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 141. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 15. Riigi nõudeõiguse tekkimisest ja riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi arvestamisest teatab Haridus- ja Teadusministeerium laenusaajale kirjalikult kümne päeva jooksul nõudeõiguse tekkimisest. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 16. Kui laenusaaja või tema käendaja soovib riigi poolt krediidiasutusele tasutud summat ja sellelt summalt makstavat intressi riigile tasuda maksegraafiku alusel, esitab ta sellekohase põhjendatud taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile kümne päeva jooksul käesoleva korra punktis 15 nimetatud teate kättesaamisest. Taotlusele tuleb lisada soovitud maksegraafik. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] 17. Haridus- ja Teadusministeerium teatab taotluse rahuldamisest taotlejale kahe nädala jooksul taotluse kättesaamisest. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus teha taotluse rahuldamisel muudatusi taotleja esitatud maksegraafikus. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 18. Kui laenusaaja või tema käendajad ei täida riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaja jooksul oma kohustust riigi ees või ei esita taotlust maksegraafiku kohaldamiseks, samuti kui laenusaaja või tema käendajad ei täida oma kohustust riigi ees vastavalt neile kohaldatud maksegraafikule, nõuab riik tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ja sellelt summalt riigile tasumisele kuuluva intressi laenusaajalt või tema käendajatelt sisse kohtu korras. [RT I 2003, 63, 420 – jõust. 7.10.2003] Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusse teenistusse või tööle või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle asunute õppelaenu tagasimaksmine (edaspidi kustutamine) 19. Laenu saanud ja pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus riigi- või kohaliku omavalitsuse juurde teenistusse või tööle või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle asunud isiku riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutab nimetatud asutus või isik. 20. Laenu kustutamist alustab tööandja, kui laenu saanud isik on olnud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või töötanud avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud. Laenu kustutamine nimetatud asutuse või isiku poolt toimub seni, kuni laenu saanud isik on teenistuses või tööl selles asutuses või tööl selle isiku juures. 21. Laenu kustutatakse vastavalt õppelaenulepingule, kuid mitte rohkem kui 1/5 ulatuses riigi tagatud laenusummast eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga iga riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures teenistuses oldud või töötatud aasta (12 kuud) kohta. Laenu saanud isikul, kelle laenu esimene maksegraafikujärgne tagasimakse on 1. septembril 2003. a või hiljem, kustutatakse laenu vastavalt õppelaenulepingule, kuid mitte rohkem kui summa ulatuses, mis saadakse eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga riigi tagatud laenusumma jagamisel «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenu tagasimaksmise maksimaalse perioodiga täisaastates, iga riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures teenistuses oldud või töötatud aasta (12 kuud) kohta. [RT I 2004, 62, 441 – jõust. 27.08.2004] 211. Laenusaaja, kellel on tekkinud subjektiivne nõudeõigus riigi vastu õppelaenu kustutamiseks 1. septembril 2004. a või hiljem, ühel aastal kustutamisele kuuluv õppelaenu osa ei või ületada summat, mis saadakse eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga riigi tagatud laenusumma jagamisel «Eesti Vabariigi haridusseaduse» §36 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenu tagasimaksmise maksimaalse perioodiga täisaastates. Subjektiivne nõudeõigus tekib alates kõigi «Eesti Vabariigi haridusseaduses» ja käesolevas määruses õppelaenu kustutamiseks sätestatud tingimuste (sealhulgas kehtiva õppelaenulepingu olemasolu, eksmatrikuleerimine seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamine seoses õppekava täitmisega täies mahus, riigi- või kohaliku omavalitsuse juures teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl olemine vähemalt 12 kuud ning punktis 22 nimetatud kirjaliku teate esitamine) täitmisest. Asutus või isik kustutab laenusaaja õppelaenu vastavalt õppelaenulepingule. Käesolevas punktis nimetatud laenusaajatel ei arvestata õppelaenu kustutamisel laenu kustutamise alustamisele eelnenud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aega. [RT I 2004, 62, 441 – jõust. 27.08.2004] 212. Kui punktis 21 nimetatud laenusaajal on õigus õppelaenu kustutamisele enne kustutamise alustamist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl oldud aja eest ja laenusaaja vabastatakse teenistusest või lõpetatakse temaga töösuhe 1. septembril 2004. a või hiljem, tasutakse laenusaajale kustutamisele kuuluva õppelaenu summa ja kustutatud laenusumma vahe ühekordse maksena. [RT I 2004, 62, 441 – jõust. 27.08.2004] 22. Isik, kellel vastavalt seadusele on õigus õppelaenu kustutamisele, on kohustatud teenistusse või tööle asumisel viivitamatult kirjalikult teatama ametisse nimetajale või tööandjale oma kehtivast õppelaenulepingust. 23. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad arvestust oma teenistujate või töötajate üle, kellel on seadusest tulenevalt õigus õppelaenu kustutamisele riigieelarve vahenditest. [RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004] 231. Riigieelarve koostamiseks esitavad riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valla- ja linnavalitsused taotlused teenistujate või töötajate õppelaenude kustutamiseks «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § 10 lõike 7 alusel kehtestatud korras. [RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004] 232. Riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valla- ja linnavalitsused esitavad õppelaenude kustutamiseks vajalike vahendite ülekandmise taotlused Rahandusministeeriumile. [RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004] 233. Õppelaenude kustutamiseks ettenähtud vahendid kantakse üle «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel kehtestatud korras. [RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004] 234. Riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või valla- või linnavalitsus kannab summa, mis on võrdne õppelaenulepingus ettenähtud kvartali- või kuumakse suurusega, laenusaajale üle hiljemalt vastava kvartali või kuu viimasel tööpäeval. [RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004] 24. [kehtetu - RT I 2004, 59, 417 – jõust. 30.07.2004]