Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-49-99 J.-M. Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtusse pöördumise ja tõendite kogumise asjas — RT III, 4, 35

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 2000. a 3-3-1-49-99 J.-M. Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtusse pöördumise ja tõendite kogumise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Jaan-Miikael Annuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a määruse peale haldusasjas nr II-3/269/99. Protsessiosalisena võttis istungist osa Jaan-Miikael Annus. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. J.-M. Annus esitas 11. juunil 1999. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3025-k ja Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse tema 29. jaanuari 1998. a avalduse lahendamisel, ning ennistada Tallinna Linnavalitsuse korralduse peale kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuses leiti, et Tallinnas Valdeku tn 92 asuv elamu tagastati vaidlustatud korraldusega M. Torniusele ebaseaduslikult, kuna tagastamismenetluse käigus ei selgitatud välja, kas ehitis oli säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus seisnes kaebuse kohaselt selles, et Tallinna Linnavalitsus ei lahendanud J.-M. Annuse avaldust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. J.-M. Annus esitas 23. mail 1996. a Tallinna Linnavaraametile avalduse, milles palus Tallinnas Valdeku tn 92 asuva elamu tagastamise käigus muuhulgas arvesse võtta, et kuna ta on nimetatud elamu isiklike ja riiklike vahendite arvel alates 1979. a ümber ehitanud enam kui 50% ulatuses, ei peaks see elamu tagastamisele kuuluma. 30. septembril 1996. a sai J.-M. Annus Tallinna Linnavaraameti vara tagastamise osakonnast teatise nr 4688, mille kohaselt Valdeku tn 92 asuva kinnisvara suhtes on Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Avalduste Registris registreeritud kompenseerimisnõue. Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldusest nr 3025-k sai J.-M. Annus teada 14. jaanuaril 1998. a, kui M. Tornius esitas talle teatise, milles kohustas teda vabastama Valdeku tn 92–1 hiljemalt 14. aprillil 1998. a. 29. jaanuaril 1998. a esitas J.-M. Annus Tallinna Omandireformiametile avaldus-taotluse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3025-k ning uuendada tagastamismenetlus, mille käigus tellida ehitustehniline ekspertiis selgitamaks, kas Tallinnas Valdeku tn 92 asuvad ehitised on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Omandireformiameti ekspertkomisjoni 18. novembri 1998. a istungi protokollist nr 11 tulenevalt otsustas komisjon, et Tallinnas Valdeku tn 92 asuv ehitis ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Tallinna Omandireformiameti juhataja teatas oma 21. märtsi 1999. a kirjas nr 2-8/225 J.-M. Annusele, et Valdeku tn 92 maja kohta on koostatud täiendav ehitusekspertiis. Ekspertiisitulemuste põhjal Tallinna Linnavalitsuse poolt langetatavast otsusest ehitise tagastamisotsuse kohta lubati J.-M. Annust informeerida. Tallinna Halduskohtu 5. juuli 1999. a määrusega jäeti J.-M. Annuse kaebus HKS § 10 lõigete 1 ja 2 alusel käiguta ja anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevane tähtaeg. Määruse kohaselt tuli kaebuses põhjendada, miks kaebuse esitaja loeb kaevatava haldusakti oma õigusi ja vabadusi rikkuvaks, esitada kohtule tõendid subjektiivsete õiguste olemasolu kohtulikuks tuvastamiseks, märkida teadaolevate kolmandate isikute nimed ja aadressid, samuti esitada põhjendused, miks ei esitatud kaebust halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, ning põhjendada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. 12. juulil 1999. a esitas M. Tornius Tallinna Halduskohtule taotluse J.-M. Annuse kohtusse pöördumise tähtaja mitteennistamiseks. Tallinna Halduskohtu 13. juuli 1999. a määrusega jäeti M. Torniuse taotlus rahuldamata. Halduskohus juhtis taotluse esitaja tähelepanu asjaolule, et HKS § 7 ei näe käesolevas protsessistaadiumis ette protsessiosaliseks mitteoleva isiku taotluste lahendamist tähtaja ennistamise küsimuses. 19. juulil 1999. a esitas J.-M. Annus kaebuse lisa, milles märkis, et vaidlustatav korraldus rikub tema subjektiivset õigust eluruumide erastamiseks tulenevalt eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 4 p-st 1 ja §-st 4 ning teatas omandireformi õigustatud subjekti M. Torniuse aadressi. Kaebuse hilinenult esitamist põhjendas ta asjaoludega, et sai oma õiguste rikkumisest teada M. Torniuse teatise põhjal 14. jaanuaril 1998. a, misjärel esitas 29. jaanuaril 1998. a Tallinna Linnavalitsusele avalduse, mida menetletakse käesoleva ajani. Kuna linnavalitsus asus tehtud vigu parandama ja lubas tühistada korralduse, millega vara ebaseaduslikult tagastati, oli tal õigustatud lootus asja kohtuvälisele lahendamisele, mistõttu ei pidanud ta enne 11. juunit 1999. a vajalikuks kaebust kohtusse esitada. Nimetatud kuupäeval ajendas teda kaebust esitama Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus tema avalduse lahendamise lõppetapil. Tallinna Halduskohtu 17. augusti 1999. a määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata nii vaidlustatud korralduse kui ka Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamise osas ning kaebus tagastati läbivaatamatult HKS § 7 lg 4 ja § 24 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja toodud põhjendused kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvad, sest kohtule ei ole esitatud argumente ega tõendeid selle kohta, et kohtusse pöördumine olnuks takistatud. Kaebaja sai vaidlustatud korraldusest, seega oma õiguste rikkumisest teada 14. jaanuaril 1998. a. HKS § 7 lg 2 sätestab kohtusse pöördumise tähtaja kulgemise olukorras, kus seadusega on kehtestatud kaebuse kohtueelse lahendamise kord. Kehtiv õigus ei näe ette, et üürniku poolt avaldus-taotluse esitamine Tallinna Linnavalitsusele ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks oleks kaebuse kohtueelne lahendamine. Ka Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse kohtulikuks vaidlustamiseks seoses kaebaja 29. jaanuaril 1998. a esitatud avalduse lahendamisega on möödunud HKS § 7 lg-s 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja oleks pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 29. märtsil 1998. a. 6. septembril 1999. a esitas J.-M. Annus erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldus nr 3025-k seadusevastaseks. Erikaebuse kohaselt viibis J.-M. Annus Tallinna abilinnapea E. Finki vastuvõtul, kus abilinnapea kinnitas, et ei ole mingeid takistusi eksliku Valdeku tn 92 tagastamise korralduse muutmiseks. Sama kinnitas ka Tallinna Omandireformiameti juhataja oma 21. märtsi 1999. a kirjas nr 2-8/225. J.-M. Annusel oli põhjendatud lootus vaidlustatud korralduse muutmiseks kohtuvälisel teel. Ta uskus täitevvõimu esindajaid ja ei pidanud seetõttu kohtusse pöördumist vajalikuks. Samas olid ametnike poolt antud lubadused ka takistuseks kohtusse pöördumisel. J.-M. Annus pidas ekslikuks kohtumääruses esitatud seisukohta, et kaebuses on viide kohtueelsele lahendile HKS § 7 lg 2 mõttes. Tema pidas silmas kohtuvälist lahendit. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata ja J.-M. Annuse erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruses märgitakse, et halduskohtunik on õigesti leidnud, et kaebajal oli võimalus pöörduda halduskohtusse pärast kaevatavast haldusaktist teada saamist. Katse kohtuväliselt vaidlust lahendada ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel. J.-M. Annus esitas 3. novembril 1999. a kassatsioonkaebuse, milles palub muuta ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuses korratakse erikaebuses esitatud põhjendusi ning lisatakse, et kassaator vaidlustas ametnike tegevusetuse ebaseadusliku korralduse tühistamisel niipea, kui selgus, et Tallinna Linnavalitsuses on ettevalmistamisel korraldus Valdeku tn 92 maa tagastamiseks M. Torniusele. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et halduskohtusse esitatud kaebuse punktis 3 taotleti Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu, pidades piisavateks ja põhjendatuteks varasemaid määrusi antud asjas ning palutakse jätta kaebus läbi vaatamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. 31. detsembrini 1999. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 4 lg 1 p 4 ja § 5 lg 1 kohaselt võis kaebusega halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leidis, et kohaliku omavalitsuse täitevorgani toiming rikub tema õigusi. Toiminguna tuleb mõista lisaks täitevorgani tegevusele ka viivitust ja tegevusetust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on õigusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust vaidlustatud õigusakti muuta või tühistada, kuid tal on kohustus isikut tema taotluse suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada. Kui seda ei tehta, on isikul õigus mõistliku aja jooksul pöörduda kohaliku omavalitsuse organi tegevusetuse vaidlustamiseks kohtusse. Kui aga volikogu või valitsus otsustab jätta õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal vastavalt kohaliku omavalitsuse seaduse § 33 lg-le 2 ja 1. jaanuarist 2000. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg-le 1 õigus pöörduda 30 päeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest kohtusse. J.-M. Annus esitas 29. jaanuaril 1998. a Tallinna Linnavalitsusele avalduse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3025-k tühistamist, millega tagastati Tallinnas Valdeku tn 92 asuvad ehitised M. Torniusele, ning tagastamismenetluse uuendamist ja selle käigus ehitusekspertiisi tegemist. Kuna antud haldusasja materjalidest ei nähtu, et Tallinna Linnavalitsus oleks nimetatud taotluse kohta otsuse teinud, oli esimese ja teise astme kohtute poolt Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse vaidlustamise tähtaja möödunuks lugemine ebaõige. 2. Antud kohtuasjas on Tallinna Halduskohtu toimikusse (lk-d 20–26) võetud M. Torniuse poolt esitatud järgmised dokumendid: Tallinna Omandireformiameti juhataja 10. märtsi 1998. a vastus nr 2-8/284 J.-M. Annuse poolt 29. jaanuaril 1998. a esitatud avaldus-taotlusele, väljavõte M. Torniuse pangakontost, Nõmme Linnaosa Valitsuse tõend 29. oktoobrist 1996. a, Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Keskkomisjoni kiri Valdeku tn 92 üürnikele J.-M. Annusele ja M. Metsarile 1999. a maikuust ning Harju maavanema kohusetäitja 19. mai 1999. a kiri nr 1-33/68 J.-M. Annusele ja M. Metsarile. HKS § 14 lg 2 kohaselt võisid tõendeid esitada protsessiosalised. Kuna M. Tornius ei olnud antud kohtuasjas protsessiosaliseks, ei saa nimetatud dokumente lugeda protsessiosalise poolt esitatud tõenditeks. Seetõttu tuleb protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud dokumente lugeda HKS § 14 lg 2 alusel kohtu poolt omal algatusel kogutud tõenditeks. HKS § 14 lg 3 järgi ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohtud on jätnud eelnimetatud tõendid põhjendamatult hindamata. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Jaan-Miikael Annuse kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. augusti 1999. a määrus haldusasjas nr 3-1823/99 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a määrus haldusasjas nr II-3/269/99 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada Jaan-Miikael Annusele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 31. jaanuaril 2000. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN