Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-20-99 O. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi — RT III, 2000, 3, 33

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 1999. a 3-1-3-20-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja O. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa O. H. kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ja riigiprokurör Marge Püss. I. Lääne Maakohtu 24. septembri 1999. a otsusega mõisteti O. H. süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks kuuks tingimuslikult KrK § 47 ja § 471 alusel üheaastase katseajaga. O. H. tunnistati süüdi selles, et ta 14. septembril 1999. a kella 9.00–10.30 vahel murdis L maakonnas L-s R x asuvas elamus sisse V. K. keldriboksi, murdes ukse küljest lahti ust lukustava metallpööra, millega tekitas kahju 25 krooni. Keldrist varastas ta salaja komplektse mootorsae Oleo Mac 941 koos selle juurde kuuluva tööriistakotiga, milles oli kruvikeeraja, küünlavõti ja viil, kokku maksumusega 4415 krooni ning määrdepritsi maksumusega 55,30 krooni ja spordikoti maksumusega 25 krooni. Vargusega tekitas ta V. K-le kokku varalise kahju 4520,30 krooni. II. Lääne Maakohtu 24. septembri 1999. a otsuse peale esitas riigiprokurör A. Kirs avalduse kohtuvea parandamiseks. Prokurör taotleb maakohtu kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Lääne Maakohtule teises koosseisus järgmistel põhjustel. 4. novembril 1999. a esitas O. H. Riigiprokuratuuri avalduse, milles väidab, et ta ei ole kuritegu, milles teda Lääne Maakohtu otsusega süüdi mõisteti, toime pannud ja tema suhtes ei ole kohaldatud tõkendina vahi all pidamist 16. septembrist kuni 25. septembrini 1999. a. Samuti ei ole ta osalenud Lääne Maakohtus 24. septembril 1999. a toimunud kohtuistungil. Avalduses kinnitab ta, et kohtuotsuses on tema ankeetandmed õiged, välja arvatud see, et ta ei õpi ega tööta. Alates 6. septembrist 1999. a on ta T Ekooli õpilane. Esitatud TEkooli tõendi nr 1015 kohaselt võttis ta ajavahemikul 16. septembrist kuni 25. septembrini 1999. a osa kooli õppetööst, mistõttu ta ei saanud viibida vahi all. O. H. poolt esitatud avalduse lahendamise käigus on kindlaks tehtud, et O. H. nimelise isikuna esines kriminaalasjas nr 99257000475 nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus K. V., kelle tuvastamine toimus O. H. kaasabil. K. V. isikusamasust kontrolliti ka foto järgi, mille esitas Jõgeva Politseiprefektuur, kelle järgi on K. V. kuulutatud tagaotsitavaks. Foto järgi tundsid K. V. ära ka politseivaneminspektor R. J., politseiinspektor A. S., prokurör Ü. Tamm ja prokurör I. Kalda. Kriminaalmenetluses vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisel ja tema süüdimõistmisel on rikutud KrMK § 2, § 121 lg 2, § 124 lg 2, § 263 lg 1 p 2, § 275 lg 1 p 1, § 382 lg 2, § 387 lg 1 p 1 ja § 388 lg 3 nõudeid. Tegu on kriminaalmenetluse koodeksi normide olulise rikkumisega, mis takistasid kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu istungil taotlesid prokurör ja kaitsja avalduse rahuldamist. III. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lääne Maakohtu 24. septembri 1999. a otsus O. H. süüdistusasjas tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks tuleb käesolevas kriminaalasjas AKKS § 39 lg 4 alusel lugeda KrMK § 124 lg 2, § 263 lg 1 p 2, § 382 lg 1 ja § 387 lg 1 p 2 nõuete rikkumised, kuna kriminaalasja menetluse kestel ei tuvastatud usaldusväärselt süüdistatava ja kohtualuse isikut. Seetõttu on tekkinud põhjendatud kahtlus, kas kohtu poolt on süüdi tunnistatud kuriteo toimepannud isik ja kas kriminaalasja menetluses osales süüdistatavana ja kohtualusena sama isik, kes on kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada Riigikohtu istungil kohtuvea parandamise korras ning seetõttu tuleb kohtuotsus tühistada. Kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks Lääne Maakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist, et oleks võimalik seaduslikult lahendada ka KrMK §-s 189 ettenähtud küsimused. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Lääne Maakohtu 24. septembri 1999. a kohtuotsus O. H. süüditunnistamises KrK § 139 lg 2 p 3 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Lääne Maakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. 2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3. Kohtukulu 495 krooni 60 senti kaitsjatasu näol võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub 21. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott JÄRVESAAR Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP