Legislator Case Law & Legislation
79415 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-19-99 A. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi — RT III, 2000, 2, 19

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-19-99 A. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi — RT III, 2000, 2, 19

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. detsembril 1999. a 3-1-3-19-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ja liikmed Jüri Rätsep ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja A. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. S. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. I. 2. novembri 1998. a Valga Maakohtu otsusega mõisteti A. S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 kohaselt liitis kohus nimetatud karistusele osaliselt Valga Maakohtu 15. juuni 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kuus kuud ja kaksteist päeva ning mõistis A. S.le lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 2. novembri 1998. a. Kohtuotsus jõustus 23. novembril 1998. a. II. Süüdimõistetu A. S. esitas 26. oktoobril 1999. a Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks, milles ta, juhindudes AKKS § 777 lg 1 p-s 1 sätestatust, palub ümber arvestada Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsusega temale mõistetud lõplik ärakandmisele kuuluv karistusaeg. A. S. leiab avalduses, et Valga Maakohus on karistuste liitmisel eksinud ja arvestamata on jäänud eelnevalt vahi all viibitud aeg 3. märtsist kuni 15. juunini 1998. a. 15. juuni 1998. a Valga Maakohtu otsusega mõisteti A. S. süüdi KrK § 203 lg 1 järgi ning karistati kolmekuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 kohaselt liideti nimetatud karistusele osaliselt Valga Maakohtu 17. aprilli 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kümme kuud kuus päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat üksteist kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 3. märts 1998. a. A. S. väidab, et kohtu arvutustes ja formuleeringutes ei ole selgust ja üheselt mõistetavust ning esitab selle kinnituseks oma arvutused. Nende kohaselt algas karistusaeg kaks aastat üksteist kuud 3. märtsil 1998. a ja 2. novembriks 1998. a oli sellest kantud kaheksa kuud, s.t kandmata jäi kaks aastat kolm kuud. Valga Maakohus on 2. novembri 1998. a otsuses aga ekslikult karistusaja alguseks arvanud 15. juuni 1998. a. Avalduses esitab A. S. veel kaks arvutust, millest tulenevalt võib Valga Maakohus olla karistuse mõistmisel eksinud. III. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, kes taotles Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse ning süüdimõistetu kaitsja, kes taotles kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamist, leidis: Süüdimõistetu väide, et kohtuotsuses toodud arvutused ja formuleeringud ei ole selged ning üheselt mõistetavad, on põhjendatud. Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsusega on A. S. süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistatud kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 kohaselt liideti nimetatud karistusele osaliselt Valga Maakohtu 15. juuni 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kuus kuud ja kaksteist päeva. Kohtuotsusest ei nähtu, millise arvutuse tulemusena kohus leidis, et karistuse ärakandmata osa on just selline, sest A. S. viibib vahi all alates 3. märtsist 1998. a. Samas loeb kohus A. S. karistuse kandmise aja alguseks 2. novembri 1998. a ja jätab arvestamata selle, et 15. juunist 1998. a kuni 2. novembrini 1998. a viibis A. S. vabadusekaotusliku karistuse kandmisel. Kuna Valga Maakohus on eksinud karistuse mõistmisel mitme kuriteo toimepanemise, s.o KrK § 40 lg 3 kohaldamisel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa arvutamisel ja juba vahi all viibitud aja arvestamisel karistuse tähtaja hulka, kuulub kohtuotsus tühistamisele. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Valga Maakohtu 2. novembri 1998. a otsus A. S. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks läbivaatamiseks Valga Maakohtule. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada osaliselt. 4. Välja mõista A. S.lt 495.60 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 14. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →