Legislator Case Law & Legislation
79414 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-18-99 J. L. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi — RT III, 2000, 2, 18

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-18-99 J. L. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi — RT III, 2000, 2, 18

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. detsembril 1999. a 3-1-3-18-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja J. L. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena J. L. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. I. Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega tunnistati J. L. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a otsusega mõistetud karistus ja J. L. lõplikuks karistuseks määrati üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. II. Süüdimõistetu J. L. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja taotleb kohtuvea parandamist Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a otsuses põhjendusel, et linnakohus on talle lõpliku karistuse mõistmisel rikkunud kriminaalseadust. Avaldaja leiab, et Tallinna Linnakohus, liites temale 21. juuni 1999. a otsusega mõistetud karistusele sama kohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistust, jättis tähelepanuta, et viimatinimetatud kohtuotsus on Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 1996. a kohtuotsusega lõpliku karistuse osas tühistatud. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti temale lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kümme kuud vabadusekaotust KrK § 47 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga. Seega ei saa tema lõplik karistus kahe kohtuotsuse järgi olla suurem kui üks aasta ja neli kuud vabadusekaotust. III. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, milles nad taotlesid avalduse rahuldamist, leidis: Avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsus tuleb tühistada J. L.le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb KrK § 41 sätete rikkumises, kuna kohus on mitme kohtuotsuse järgi mõistnud J. L. lõplikuks karistuseks suurema karistuse kui on võimalik mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste täies ulatuses liitmise teel. IV. Kriminaalasja materjalidest (vt kd 1 tl 21–23) nähtub, et Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega tunnistati J. L. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 ning § 2101 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti tema karistuseks kuritegude kogumi eest üks aasta vabadusekaotust. KrK § 47 alusel määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui J. L. kaheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. See kohtuotsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 1996. a otsusega J. L.le kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse osas. Ringkonnakohtu otsusega liideti J. L.le mõistetud karistused KrK § 40 lg 1 alusel täies ulatuses ning tema lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti kümme kuud vabadusekaotust. Muus osas jäeti linnakohtu kohtuotsus muutmata. Kuriteod, milles J. L. on süüdi tunnistatud käesolevas kriminaalasjas, pani ta toime ajavahemikus alates 18. veebruarist 1997. a kuni 6. veebruarini 1999. a, s.o katseaja kestel. Seega tuleb J. L.le Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a ja 19. detsembri 1995. a kohtuotsustega mõistetud karistused liita KrK § 41 lg 1 alusel, kusjuures lõplik karistus ei saa olla suurem kui üks aasta ja neli kuud vabadusekaotust. AKKS § 32 lg 1 p 6 alusel tuleb teha ka täpsustus Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsuse sissejuhatavas osas J. L.le Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega mõistetud karistuse osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 32 lg 1 p-st 6, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsus J. L.le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. KrK § 41 lg 1 alusel liita J. L.le Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsusega KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusele – kuus kuud vabadusekaotust – sama linnakohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega mõistetud karistus – kümme kuud vabadusekaotust – ja mõista tema lõplikuks karistuseks nende kohtuotsuste järgi üks aasta ja neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. 3. Teha Tallinna Linnakohtu 21. juuni 1999. a kohtuotsuse sissejuhatavas osas täpsustus ja lugeda J. L. Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1995. a kohtuotsusega karistatuks KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 ning § 2101 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega kümme kuud vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 alusel kahe aastase katseajaga. 4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 5. J. L. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 6. Välja mõista J. L.lt riigieelarve tuludesse 1239 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 14. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →