Elva Linnavolikogu — Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2007 — KO, 179, 1713

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37; Elva linna põhimääruse (KO 2000, 57, 863; 2002, 1, 4; 58, 1261; 66, 1531; 86, 2199; 2003, 31, 807; 159, 2313; 2004, 75, 669) § 21 lõike 1 punkti 7 ja § 64 alusel Elva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Elva linna arengukava aastateks 2004–2007. Lisa: Elva linna arengukava aastateks 2004–2007 (70 lehel). 2. Tunnistada kehtetuks Elva Linnavolikogu 13. oktoobri 1999. a määrus nr 9-VII-99 «Elva linna arengukava aastateks 2000–2005 kinnitamine». 3. Määrus jõustub 20. juulil 2004. a. Volikogu esimees Leelo SUIDT ELVA LINNA ARENGUKAVA 2004–2007 1. SISSEJUHATUS Arengukava koostamise eesmärgid Arengukava koostamise eesmärgiks on linna arengu planeerimine ja suunamine ning konkreetsete tegevuste kavandamine eesmärkide saavutamiseks. Arengukava annab tervikliku ülevaate linna arenguvajadustest ja prioriteetidest; fikseerib arengu põhieesmärgid ning loob eeldused linna arengu stabiilsusele ja järjepidevusele. Linna arengukava on aluseks riiklike investeeringuvahendite, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel, rahaliste kohustuste võtmisel, samuti investeerimiskavade ning iga-aastaste linnaeelarvete koostamisel. Arengukava koostamise põhimõtted Arengukava lähtub linnaelu erinevate valdkondade praegusest olukorrast ning tulevikuperspektiividest. Iga valdkonna tegevuskavas on toodud arengueesmärgid, oodatavad tulemused ning konkreetsed tegevused eesmärkide saavutamiseks, samuti arengukava elluviijad, ajakava ja võimaluse korral maksumus koos allikatega. Käesoleva arengukava üheks aluspõhimõtteks on muutuste saavutamine kvaliteedis, mitte niivõrd kvantiteedis. See tähendab muuhulgas ka võimalikult väheste ressurssidega maksimaalsete tulemuste saavutamist. Olulisteks põhimõteteks on ka arengukava elluviidavus, vastavus eelarve rahalistele võimalustele, suunatus linna pikaajalisele, stabiilsele ja tasakaalustatud arengule ning maksimaalne arvestamine erinevate valdkondade vajadustega. Samuti on oluline eesmärkide selgus ning arengukava täitmise mõõdetavus. Paljude eesmärkide saavutamine nõuab pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest. Samuti kujutavad paljud tegevused endast pidevat protsessi, mille puhul ei ole võimalik fikseerida lõpptähtaega. Sellistel juhtudel saab täitmist hinnata konkreetsete kriteeriumite põhjal. Rahastamine Tegevuste kavandamisel on lähtutud linnaeelarve olemasolevast tulubaasist ning selle prognoositavast konservatiivsest kasvust (keskmiselt 5–6% aastas). Jooksvast eelarvest kaetavate tegevuste puhul pole arengukavas ära toodud konkreetseid summasid, kuna nende planeerimine toimub iga-aastaselt vastavalt tegelikele eelarvevõimalustele ning konkreetse aasta kulude struktuurile. Lisaks sellele mõjutab iga-aastaste kulude planeerimist konkreetse aasta jooksul saadavate eelarveväliste vahendite maht. Kuna riigieelarvest, struktuurifondidest ja teistest allikatest eraldatavad summad pole teada rohkem kui ühe järgneva aasta osas, saab ka eelarvet tervikuna detailselt planeerida sama perioodi ulatuses. Paljude sisuliste eesmärkide täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega inimressursside eraldamist, vaid prioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist. Arengukava oluliseks osaks on linna investeeringute kava, mis määrab lähiaastatel tehtavad suuremad kulutused püsiväärtuste loomiseks. Eelistatud on: * projektide finantseerimine, kus linna osalus võimaldab hankida eelarveväliseid vahendeid * projektid, mis haakuvad Euroopa Liidu rahastamispõhimõtete ja Eesti riigieelarve prioriteetidega Enamiku investeerimisprojektide elluviimine sõltub kaasfinantseerimisest. Arengukavas on kajastatud kõik vajalikud ja perspektiivsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest ning mille rahastamise korral tuleb lisada omafinantseeringu osa linnaeelarvest. Arengukava koostamise lähtealused Elva linna esimene arengukava võeti vastu 1999. a oktoobris ning hõlmas aastaid 2000–2005. Arendus- ja planeerimistegevus on pidev protsess, vahepealse aja jooksul on osaliselt muutunud nii linna vajadused kui ka rahastamisvõimalused. Seepärast algatas linnavalitsus 2003. a II poolaastal arengukava põhjaliku uuendamise. Uue arengukava projekt koostati 2003. a lõpul ja 2004. a I poolaasta jooksul. Iga alateema projekti koostamist juhtis vastava valdkonna eest vastutav linnavalitsuse ametnik. Arengukava projekt on põhjalikult läbi töötatud linnavalitsuses, menetletud kõikide volikogu komisjonide poolt ning saadetud eelnevaks tutvumiseks ja täiendusettepanekute tegemiseks kõikidele volikogu liikmetele. Avalikkusele tehti arengukava projekt kättesaadavaks linna kodulehel, linnavalitsuses ning linnaraamatukogus. Projekt saadeti tutvumiseks kõikide linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja suuremate ettevõtete juhtidele. Samuti kaasati konkreetsete valdkondadega seotud sidusgruppe, näiteks kultuuri ja noorsootööd puudutavat osa arutati korduvalt kultuurikollektiivide ja -seltside ning noorteühenduste esindajatega, sporti puudutavat osa spordiklubide esindajatega. Laekunud täiendus- ja parandusettepanekute põhjal on esialgsesse projekti sisse viidud mõningaid muudatusi. Arengukava koostamise põhialuseks on linnaelanike vajadused erinevate valdkondade osas. Arengukava koostamisel on lähtutud kohalikku omavalitsust puudutavatest seadustest, linna põhimäärusest ning riigi ja maakonna arengut kujundavatest strateegilistest dokumentidest: Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks–ühtne programmdokument 2003–2006, Riiklike investeeringute programm, Tartu Maakonna arengustrateegia TAAS 2014 (koostamisel). Arengukava uuendamine Linna arengukava uuendamine hakkab edaspidi toimuma regulaarselt. Linnavolikogu vaatab arengukava läbi ja vajadusel viib sisse muudatused hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. Ettepanekuid arengukava muudatuste kohta võivad pidevalt teha linnavolikogu liikmed ja komisjonid, linnavalitsus, eri huvigrupid, linnaelanikud. 2. ELVA LINNA VISIOON AASTAKS 2007 Elva on kvaliteetse elu- ja looduskeskkonnaga, noorte- ja peresõbralik, mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega, heal tasemel avalike teenuste ja infrastruktuuriga linn. 2.1. Missioon Linnaelanike heaolu suurendamine ja elukvaliteedi tõstmine läbi avalike teenuste ja elukeskkonna parandamise. 2.2. Üldised strateegilised eesmärgid * Linna poolt pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine * Elva linna kui hinnatud ja atraktiivse elupaiga maine kindlustamine * Tingimuste loomine linna elanikkonna kasvuks ja demograafilise struktuuri paranemiseks * Kvaliteetse ja turvalise, peresid ja lapsi väärtustava elukeskkonna kujundamine * Noorte perede Elvasse elama asumise soodustamine * Linlastes tervislikke eluviise ja puhast looduskeskkonda väärtustava suhtumise kujundamine * Eelarveväliste ressursside maksimaalne kaasamine linna arendamisse * Kodanikualgatuse toetamine, linlaste ulatuslikum kaasamine linnaelu arendamisse * Koostöö süvendamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel * Piirkondliku koostöö arendamine turismi, avalike teenuste, spordi, kultuuri, tervishoiu jt valdkondades 2.3. Valdkondade strateegilised eesmärgid Mainekujundus, turism ja ettevõtlus * Elva linna maine ja tuntuse suurendamine * Ettevõtlust toetava keskkonna kujundamine, koostöö ja initsiatiivi soodustamine Haridus * Kvaliteetse ja võimetekohase alus- ja üldhariduse võimaldamine * Laste arengut toetava ja individuaalsust arvestava õpikeskkonna kujundamine * Linna haridusasutuste omanäolisuse edasiarendamine * Haridusasutuste materiaalse baasi kaasajastamine Noorsootöö * Noorte initsiatiivi toetamine, nende suurem kaasamine linnaellu * Tingimuste loomine noorte arendavaks tegevuseks ja vaba aja veetmiseks Sport * Soodsate sportimisvõimaluste loomine eelkõige lastele ja noortele * Linna spordibaaside laiendamine ja kaasajastamine *Elva kui spordilinna maine tõstmine Kultuur ja vaba aeg * Mitmekesiste võimaluste pakkumine vaba aja sisustamiseks erinevatele sihtrühmadele * Linna kultuuriasutuste kaasajastamine * Kolmanda sektori toetamine Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne * Linnaelanike sotsiaalsete vajadustega arvestava ja iseseisvat toimetulekut toetava sotsiaalabi võimaldamine * Kvaliteetse esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi kättesaadavus * Elva Haigla jätkusuutlikkuse tagamine Linnamajandus * Kaasaegse infrastruktuuri väljaarendamine Elva linnas * Linna looduskeskkonna väärtustamine, säilitamine ja kaitse * Linna jäätmekäitluse kaasaegne korraldamine 3. LINNA ÜLDISELOOMUSTUS 3.1. Asend Elva linn asub Tartu maakonna edelaosas, maakonna keskusest Tartu linnast lõuna suunas 27 km kaugusel. Linna pindala on 9,9 km2 Elva linna piirinaabrid on Nõo, Rõngu ja Konguta vald. Linn jääb rahvusvahelise tähtsusega Tartu–Valga–Riia maantee äärde. Elva ümbersõidu valmides 2000. a septembris hakkas liiklus kulgema linnast mööda. Linnal on raudteeühendus nii Tartu–Tallinna kui ka Valga–Riiaga. Elvasse on ühepalju maad nii Tallinnast kui Riiast. Kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km, Viljandist 70 km. 3.1.1. Ajalooline kujunemine Elva alad olid üpris ammu asustatud, mida kinnitavad arheoloogilised leiud kalmete ja linnuste näol. Ümbruskonna vanim linnus oli Peedu Kerikmäel, mis rajati siin olnud asula juurde ja kasutati kaitserajatisena 6.–10. sajandil. Praeguses linnasüdames, järvede ja jõe ümbruse soistel aladel lokkas mets, mida läbis Tartu–Riia põline postimaantee ning praeguse turuplatsi juures asus Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Elva asulale pani aluse Tartu–Valga raudtee rajamine (1886–1889). On välja pakutud, et Elva sünnidaatumiks võiks lugeda 22. juuli 1889. a, mil uuel raudteel algas rongiliiklus. Elva raudteejaama mainib esmakordselt eesti keeles ajaleht «Olevik» 1886. a detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O. Seydlitz püstitada XIX sajandi 90. aastatel üksteist suvilat. Puhkajate teenindamiseks kerkis restoran - võõrastemaja. Oma kodu hakkasid arenevasse asulasse rajama käsitöölised ja väikekaupmehed. Professorid ülikoolilinnast Tartust avastasid siinsed männikud, kauni looduse ja rajasid Verevi järve äärde suvilaid. Elva populaarsus kasvas suvituskohana. Hoogustus ehitustegevus, kõige enam hakati rajama suvilaid. Tööd alustas apteek (1905), asutati tuletõrjeselts (1907), mille saalis kuulati juba järgmisel aastal «sinfonia» kontserti. 1908. aastal rajati Uderna kõrtsist jaamani kivitee (praegune Kesk tänav), 1911. a moodustati Elva Piimaühisus, 1913. a alustas tööd kaheklassiline ministeeriumikool. Järgnesid ärevad sõja- ja revolutsioonisündmused. 1922. a asutati majandusühisus, haridusselts. Asula laienes ja 1923. aastal sai Elva alevi õigused. Pärast seda algas alevi kiire kasv. Kaunis loodus, Verevi järvele rajatud ujulakompleks ja hea ühendus meelitas alevisse suvitajaid väga erinevatest paikadest, ka välisriikidest. Oluliseks objektiks oli supelrand koos rannahoone ja hüppetorniga. Siin puhkasid paljud kirjanikud, kunstnikud, näitlejad, ülikooli õppejõud. 1938. aasta 1. mail sai Elva linna õigused. Ka pärast II maailmasõda oli Elva tunnustatud puhkekohaks. Nõukogude perioodil oli Elva mõnda aega isegi rajoonikeskuseks, siia rajati rida tööstusettevõtteid. Langus tuli seoses taasiseseisvumisega, kui vene suvitajad kadusid ning suurtööstus hääbus. 1990. aastate algul sai ettevõtlus taas jalad alla. 1999. a avati põhjalikult uuendatud Verevi supelrand, mis tõi puhkajad taas Elvasse. Linna hea asend rahvusvahelise tähtsusega Tartu–Valga–Riia maantee ääres ja raudteeühendus nii Tallinna kui Riiaga võimaldab Elval teha koostööd teiste linnadega ning eri piirkondadega. Elva on Tartu maakonna edelaosa keskus, mõjutades ümbritsevate valdade (Rõngu, Konguta, Nõo) arengut. Koostöö Elva linna ja naabervaldade vahel on praegugi tihe. 3.1.2. Asustus ja keskused Elva linn on Tartu maakonnas suuruselt teine linn nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Linna pindala on 9,9 km2 ja 01.01.2003. a seisuga oli linnas 6283 elanikku. Asustuse tihedus on 635 in/km2. Elva linna asustus on küllaltki hajali. Elanikud koonduvad kesklinna piirkonda. Tihedama asustusega on kesklinn koos Nooruse ja Õuna tänava korruselamutega. Samuti Arbimäel asuvate korruselamutega piirkond (Pikk tänava lõpp, Tartu mnt 5-korruselised majad, Kirde ja Eha tänava korrusmajad). Ühismajandite loomise ajal planeerisid majandid oma keskused kas linna või selle piirile. Nii kujunes Elva linna piiril asuv Käärdi alevik Elva sovhoosi keskuseks, kuhu rajati suured sektsioonelamute grupid. Käärdi elanikud moodustavad suure osa Rõngu valla elanikkonnast. See omakorda tingis vajaduse linna infrastruktuuri arendamiseks Käärdisse. Sel ajal ehitati palju vajalikke ühiskondlikke asutusi nagu koolid, lasteaiad, kaubamaja, kultuurimaja, saun, teenindusmaja, haigla juurdeehitis jm. Ehitusala suurenes tunduvalt. Elva linna arengus oli see üks ehitusmahukamaid perioode. Linna väiksusest tingituna puudub ametlik jaotus linnaosadeks. Kuid sellele vaatamata võib eristada järgmisi alasid: 1. Peedu (koos Peedumäega); 2. Kulbilohk; 3. Arbimäe; 4. Mahlamäe (Peedu tee ja Elva jõe vaheline ala); 5. Kesklinn (Kesk ja Nooruse tänava piirkond ning Arbi järve ümbrus); 6. Kruusa tänava piirkond (Valga mnt läänepoolne ala); 7. Käo tee piirkond. 3.1.3. Linna piir Elva linna administratiivpiiri kirjeldus on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. novembri 1964. aasta seadlusega «Elva linna administratiivpiiri muutmise kohta» ja on kantud riigi maakatastri kaardile. Elva Linnavolikogu on 1995. aastal taotlenud linna haldusterritooriumi laiendamist Nõo ja Konguta valla maade arvelt, kuid nimetatud vallavolikogud ei nõustunud ettepanekuga. 2000. a esitas Elva Linnavolikogu ettepaneku Rõngu Vallavolikogule Elva linna haldusterritooriumi laiendamise ja linna halduspiiri muutmiseks. Seoses sellel hetkel aktuaalseks kerkinud ülevabariigilise haldusreformiga jäid piiride muutmise toimingud pooleli. Praeguse seisuga oleks otstarbekas liita Elva linnaga lõunapiiril asuv Käärdi aleviku tootmis- ning elamutsoon, edelaosas asuv Kaseküla ja kaguosas asuva laskespordibaasi (Tartumaa Tervisespordikeskus) maa-ala. 3.2. Looduskeskkond 3.2.1. Geoloogia Elva linna pinnamood on üsna vaheldusrikas. Siin esineb nii kõrgendikke, tasaseid alasid kui ka nõgusid. Absoluutsed kõrgused on 45 ja 69 meetri vahel merepinnast. Linna südames asuv Arbi järv on soostunud kallastega, järve idaküljel paikneva Elva oja kaudu on järv ühendatud Elva jõega. Linna lääneosas Tartu maantee ääres paikneb Verevi järv keskmise sügavusega 3,6 meetrit, sügavaim koht umbes 11 meetrit. Järv asub mandrijää panga sulamisel tekkinud lohus. Elva territooriumi geoloogilises läbilõikes esinevad kvaternaari (30–80 m), keskdevoni (110 m), siluri ja ordoviitsiumi (320 m) ning vendi (90 m paksuses) kivimid. Kristalne aluskord asub Elvas ligikaudu 560 m sügavusel maapinnast. Aluspõhja moodustab devoni liivakivi, milles esineb mitmevärvilisi savivahekihte. Pinnakate koosneb põhiliselt moreenist, mis läänepoolsetel aladel on kaetud liivaga. Liiva-kruusa setteid leidub ka linna kesk- ja kaguosas. Madalamates kohtades esinevad viirsavid ja turvas. Suuremad kvaternaari setted esinevad vanades ürgorgudes. Üks selline – kirde-edelasuunaline – on kindlaks tehtud linna tsentrumis. 3.2.2. Mullastik Muldade lähtekivimiks on põhiliselt liivsavimoreen, valdavate muldadena esinevad kamar- karbonaat- või kamar-leetmullad, liiviku osas leetmullad. Levinud on keskmise ja kõrge viljakusega nõrgalt ja keskmiselt leetunud liivsavi- ja saviliivmullad. 3.2.3. Veekogud Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. Suurimad järved on Verevi järv suurusega 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv suurusega 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. Elva linna järved omavad peamiselt puhkemajanduslikku tähtsust. Järved on ümbritsetud paarikümne meetri laiuste soiste õõtsikutega, on tugevalt liigtoitelised ehk eutrofeerunud ning kinnikasvava iseloomuga. Elva linna idaserval lookleb ca 1,5 km ulatuses Elva jõgi, mis on üks Emajõe suurim lõunapoolne lisajõgi Tartumaal. Jõe pikkus on 69 km, laius Elva linna piires kuni 10 m, keskmine vooluhulk on 1,87 m3/sek. Linna läheduses suubuvad Elva jõkke Laguja, Illi, Voika ja Naba oja. Rohkelt on linna piires rajatud tiike. Veekogude uuringute põhjal on Elva järved eutroofse iseloomuga ning vete lämmastiku, fosfori ning hapnikutarve sisaldused ületavad lubatud piirnorme. 3.2.4. Kliima Linna kliimat mõjutab liigestatud reljeef. Kaks viimast asjaolu tingivad sademete rohkuse, keskmiselt 550 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur (+5 °C) on madalam kui Lääne-Eestis ja temperatuuri kõikumiste amplituud suurem. Päikesepaiste kestvus aastas on keskmiselt 1200 h. Valdavalt puhuvad lääne- ja edelatuuled. Tugevad tuuled puhuvad harvemini kui Lääne-Eestis. 3.3. Keskkond 3.3.1. Puhkealad Elva linn on rikas puhkealade poolest. Ka linna lähiümbruses on piisavalt puhkeotstarbeks kasutatavaid alasid. Puhkealadena on kasutuses Verevi järve rand hüppetorni ja kahe võrkpalliväljakuga, linna staadion jalgpalli-, tennise-, puitpõrandaga korvpalli- ja kahe võrkpalliväljakuga, mis moodustavad ühtse kompleksi metsapargiga, kuhu on rajatud valgustatud jooksu- ja suusarajad. Laululava Arbi järve ääres on kaunis paik vabaõhuüritusteks. Suviste supluskohtadena on kasutusel peale Verevi ja Arbi järve veel Pulga oja paisjärve äärne liivakallas, Mahlamäe piirkonnas Elva jõe liivane kallas ja linna piiril asuv Vaikne järv. Arbi järvel asub talviti liuväli, on võimalus kelgutamiseks ja suusatamiseks. Ka Verevi järve kasutatakse taliharrastustel. Linna keskel kalda tänava metsapargis asub suusahüppetorn. Elva haljasalade, parkide ja metsaparkide nimistus on 24 puhkeotstarbelist ala umbes 220 ha suuruse pinnaga. Sinna lisanduvad veel jõeäärsed alad ja üksikud metsaga kaetud maa-alad, mis kokku teeb ligi 360 ha metsastatud ala. Linna territooriumil on piisavalt vaba maad puhkepiirkonna laiendamiseks, kuid elamuehituse ja ettevõtluse laiendamiseks sobilikku maad kümne aasta arenguks ei pruugi jätkuda. Puhkeotstarbelised maa-alad vajavad uuendamist ja atraktiivsemaks muutmist. Linnas toimuvad igal aastal heakorrapäevad ja heakorrakonkursid. Elva linn on rikas looduskaitse all olevate objektide poolest. Kaitstavatest looduse üksikobjektidest asuvad Elvas: 1 – Arbimäe mänd (asub Arbimäe 5 ja Arbimäe 7 kruntide vahel); 2 – Kaarli mänd (asub Tartu mnt 10 krundil); 3 – Kullese männid (osaliselt Peedu tee 32 krundil); 4 – Mesikäpa e Ilumänd (Valga mnt 18 krundil); 5 – Peetri mänd (staadioni ääres). Kultuurimälestiste riiklikus registris on registreeritud järgmised mälestised: Jrk nr Reg nr Mälestise nimi V/K Omavalitsus Aadress Vana reg nr 1 12789 Kalmistu K Elva linn 2-k 2 12790 Kalmistu «Kabelimägi» K Elva linn 3-k 3 4232 Johannes Silveti (1895–1979) haud K Elva linn Elva Metsakalmistu 57-k 4 7142 Elamu Elvas Jaani 10, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Jaani 10 – 5 7143 Elamu Elvas Jaani 14, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Jaani 14 – 6 7147 end. prof. Afanasjevi suvila Elvas Järve 1, 1905–1908. a K Elva linn Elva, Järve 1 249K 7 7138 Apteegihoone-elamu Elvas Kesk tn 35, 1900–1910. a K Elva linn Elva, Kesk 35 – 8 7133 Elva raudteejaama peahoone, 1900–1903. a K Elva linn Elva, Kesk 37 – 9 7154 Peedu-Nuti vesiveski hoone 2, 19. saj K Elva linn Elva, Oru tn 251K 10 7155 Peedu-Nuti villaveski hoone 3, 19. saj K Elva linn Elva, Oru tn – 11 7156 Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu Oru tn 1, 19–20. saj K Elva linn Elva, Oru tn 1 – 12 7157 Peedu-Nuti vesiveski omaniku elamu Oru tn 2, 20. saj K Elva linn Elva, Oru tn 2 – 13 7135 Elva raudteejaama abihoone, 1900–1903. a K Elva linn Elva, Pargi 2 – 14 7139 Elamu Elvas Pargi 32, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Pargi 32 – 15 7140 Elamu Elvas Pargi 34, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Pargi 34 – 16 7141 Elamu Elvas Pargi 38, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Pargi 38 Aj.31K 17 7134 Elva raudteejaama tööliste elamu, 1900–1903. a K Elva linn Elva, Pargi 4 – 18 7136 Elva kirik, 1920. a K Elva linn Elva, Pargi 8 – 19 7145 Elamu Elvas Supelranna 25, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Supelranna 25 – 20 7146 Elamu Elvas Supelranna 27, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Supelranna 27 – 21 7137 Elva pritsimaja, 1907. a K Elva linn Elva, Tuletõrje 4 – 22 7144 Elamu Elvas Turuplatsi 1, 1920–1930. a K Elva linn Elva, Turuplatsi 1 – 23 7149 Elamu Elvas Vapramäe 22, 1920–1930. a-d K Elva linn Elva, Vapramäe 22 – 24 7150 Elamu Elvas Vapramäe 24, 1920–1930. a-d K Elva linn Elva, Vapramäe 24 – 25 7151 Elamu Elva-Peedul Veski 1, 1920-1930. a-d K Elva linn Elva, Veski 1 – 26 7153 Peedu-Nuti vesiveski hoone 1, 19. saj K Elva linn Elva, Veski 14a 251K 27 7152 Elamu Elva-Peedul Veski 16, 1920–1930. a-d K Elva linn Elva, Veski 16 – 28 12787 Linnus «Kalevipoja säng», «Kabelimägi» K Elva linn Peedu linnaosa 1656 29 4233 Vabadussõjas ja II maailmasõjas hukkunute ning terroriohvrite matmispaik K Elva linn Tartu mnt 564 30 4234 Elva Metsakalmistu K Elva linn Vaikne tn – 31 12788 Linnus «Peedu Kerikmägi» K Elva linn Vikerkaare tn ja Vapramäe tn 1628 3.3.2. Elukeskkond Elva linn on looduslike eelduste poolest puhkemajanduslik, kuna 36% linna kogu pindalast moodustavad parkmetsad. Elva parkmetsad on sobilikud jalutamiseks ja tervisespordiks, omapära annavad palumännikud, järved ja jõgi. Seetõttu omavad nad keskkonnakaitselist väärtust, traditsioonilise puhkuse veetmise kohana ka rekreatiivset ja kultuurilis-ajaloolist väärtust, sest Elva linna on arendatud kui suvituslinna. Kuna konkreetsete väärtuste asukohtade kaardistamine on kaitsekorralduslik ülesanne, siis on Keskkonnaministeeriumil kavas kehtestada kaitse-eeskirjad Elva linnas asuvate väärtuslike alade kohta. Elukeskkonna säilitamise eesmärgid: 1. Metsa- ja poollooduslike alade ning kaunite puhkemaastike terviklikena säilitamine ja kaitse 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ja loodussõbraliku eluviisi propageerimine 3. Keskkonnahoidliku tarbimise ja tehnoloogia edendamine 4. Põhjaveevarude ja pinnaveekogude säästev kasutamine ja kaitse 5. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 6. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine Haljasalade ja parkide korrastamine 3.3.3. Tegevuskava KESKKOND 1. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ja loodussõbraliku eluviisi propageerimine 2006 150 000 KOV; KIK LV 2. Põhjaveevarude ja pinnaveekogude säästev kasutamine ja kaitse 2004–2007 700 000 KOV; KIK LV 3. Haljasalade, metsa, parkide ja pargiteede korrastamine 2006 650 000 KOV; KIK LV KOKKU: 1 500 000 4. MAA, KINNISVARA JA PLANEERINGUD 4.1. Maaomand Maareformi käigus korraldatakse riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, luuakse eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maade omandisse vormistamist kajastab järgmine tabel: Maaüksuse omandisse vormistamise liik Katastris maaüksusi tk pindala ha % linna üldpindalast Tagastatud maa 176 163,6 16,5 Ostueesõigusega erastatud maa 1505 238 24,0 Enampakkumisega erastatud 24 2,8 0,3 Munitsipaalomandis 57 38,2 3,8 Riigi omandis 34 34,0 3,4 KOKKU 1796 476,6 48,0 Maareformi käigus on eraomandisse vormistatud maad 48% Elva linna pindalast. Õigustatud subjektidele maade tagastamine on lõppenud. Maa tagastamise tähtaega on pikendatud umbes ühe hektari maa osa. Riigi omandis olevat maad on Elva linnas umbes 52% linna pindalast ehk ca 520 ha. Munitsipaalomandi moodustavad suuremalt jaolt linna omandis olevate hoonete ja rajatiste alune maa. Ligi kolmandiku osa Elva linna maafondist moodustavad metsa- ja linnapargid ning mis on hetkel riigi omandis. Elva Linna omandis on neli parkmetsa, pindalaga kokku 10,2 ha ja kaks haljasala, pindalaga 5343 m2. Linn on taotlenud omandisse ligikaudu 94 ha avalikuks kasutamiseks puhkeotstarbelist haljasalade, parkide ja parkmetsade maad, kuid riigipoolset nõusolekut veel ei ole. Detailplaneeringu alusel on moodustatud linna piiril sadakond elamumaa maaüksust, mis annavad võimaluse perspektiivis hoonestada veel ca 20 ha maad. Korteriomandi seadmine on lõpusirgel, omand on seadmata veel kolmel korterelamul. 4.2. Planeerimine Elva Linnavolikogu 28. veebruari 1996. a otsusega nr 15-II-96 kinnitati Elva linna üldplaneeringuks 1985. aastal valminud generaalplaan. Mitmed 1985. aasta generaalplaani põhimõtted on käesolevaks ajaks aegunud. 1990. aastatel algasid omandi- ja maareform. Kavandatud transpordiskeemi väljaarendamine oli ebareaalne. Koostamisel on üldplaneering, mis on aluseks linna territoriaalsele arengule ja koostatavatele detailplaneeringutele. Aktiivne planeerimistegevus on eelduseks uute ehituskruntide moodustamisel. Linnas on kehtestatud aastatel 1998 kuni 2004 50 detailplaneeringut, neist 2002. aastal 19 ja 2003. aastal 14 planeeringut. Valdavad ehitusloa taotlused on esitatud üksikelamutele. Viimastel aastatel on linna lisandunud järgmisi suuremaid uusehitisi: Saint-Gobain Securit,-i juurdeehitus, A-Market, Säästumarket, Elva Kaubanduskeskus. Peedul on intensiivistunud suvilate ümberehitus aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Probleemiks on eri piirkondades lahendamata ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Eesmärgid * üldplaneeringu kehtestamine, mis on aluseks detailplaneeringute koostamisele, * linna digitaalse aluskaardi pidev täiendamine, * on tähtis lahendada kõik nõuded maale, * on vaja taotleda linna munitsipaalomandisse tänavate ja trasside alla jääv maa, * on vaja registreerida (eeltoimingud katastris registreerimiseks) kogu riigi maa, * vabade maa-alade kasutusotstarvete määratlemine üldplaneeringuga, * linna üldkasutatav, avalike puhkealade maa peab olema kõigile vabalt kasutatav, * planeerida linnale elamuehituse reserviks maad, ehitada välja teed ja trassid, et inimesed sooviksid eramuid ehitada linna, mitte linna ümbrusesse valda, * planeerida linna ümbritsevad maa-alad koostöös Nõo, Rõngu ja Konguta vallaga, * jätkata linna üldkasutatavate haljasalade ja metsaparkide munitsipaalomandisse vormistamist, * linna arenguks vajalikud vabad maad taotleda detailplaneeringute alusel munitsipaalomandisse. 4.3. Tegevuskava RUUMILINE ARENG 1. Elva linna üldplaneeringu koostamine 2004–2005 300 000 KOV LV 2. Detailplaneeringute koostamine, maa-alade ja infrastruktuuri ettevalmistamine elamuehituse laiendamiseks 2004–2005 150 000 KOV LV 3. Maade munitsipaliseerimine 2004–2007 100 000 KOV LV KOKKU 550 000 5. MAINEKUJUNDUS JA TURISM 5.1. Mainekujundus – eesmärgid ja tegevuskava Suurim arengupotentsiaal peitub Elva kohalikus elukeskkonnas ja elanike elukvaliteedi parendamises. Eesmärk: Süvendada Elva tuntust Tartumaal ja Eestis kui tervisliku elukeskkonnaga, turvalise, spordi- ja loodussõbraliku ning õppimisele ja uuendustele avatud linnana. Hea kodulinnana noortele peredele laste kasvatamiseks ja vanemaealistele pensionipõlve veetmiseks. Linnale sobivad väited, et: Elva on tervisliku õhustiku ja kauni loodusega linn Elva on spordilinn, Tartu Maratoni finiš, ratta- ja jooksumaratonide linn Elva on aktiivse kultuurieluga linn Elva on perede ja kodude linn Elva on turvaline ja lapsesõbralik linn Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Elva on tuntud kui tervisliku elukeskkonnaga, turvaline, spordi- ja loodussõbralik linn Linna visuaalse identiteedi uuendamine Kasutuskõlblik sümboli kavand, mida saab kasutada linnamiljöös, paberil, interaktiivsetes keskkondades jm Tartu Kõrgem Kunstikool, Disainifirma 15 000 Linna eelarve, projektitoetused (turismiturundus) 2004–2005 Elva on kodune linn Mainetrükise ettevalmistamine ja väljaandmine Elval on linna iseloomustav ja arenguid tutvustav esinduslik reklaamtrükis Elva LV, Tartumaa Muuseum, kirjastajad 60 000 Linna eelarve, projektitoetused, muud toetused 2005 Elvas elavad informeeritud ja aktiivsed elanikud Linna iseloomustavate detailide väljatöötamine Elvas on iseloomulikud tänavasildid, majanumbrid, pargipingid, linna piiril asuvad viidad jne Elva LV, Elva ettevõtted Linna eelarve, projektitoetused, muud toetused 2005–2006 Uue kodulehekülje kujundamine ja elektroonilise dokumendihaldussüsteemi uuendamine Elva linnal ja allasutustel (lasteaedadel, raamatukogul, kultuurikeskusel, noortekeskusel, spordiliidul) on ühtse kujundusega kaasaegne ja hästitoimiv kodulehekülg. Elektrooniline dokumendihaldussüsteem toimib efektiivselt Elva LV, allasutused Veebikülg 30 000 Linna eelarve dokumendihaldus 25 000 Linna eelarve 2004 Linnakodanikele suunatud trükise ettevalmistamine ja väljaandmine Linnakodanikud on informeeritud ja kaasatud linna ellu Elva LV, allasutused 10 000 Linna eelarve 2005 Elva on õppimisele ja uuendustele suunatud linn TÜ Suveülikooli kursuste korraldamine Elvas Linnakodanikel on võimalus kvaliteetseks täienduskoolituseks kohapeal. Kursustest tõusev praktiline kasu linnale (fotod, eksperthinnangud jne) Elva LV, Tartu Ülikool, Elva Gümnaasium, kohalikud ettevõtjad 8 000 Elva LV, koolitusest osavõtjad 2005, iga-aastased Temaatiliste seminaride jm töökohtumiste korraldamine piirkonna KOV-de koostöö tihendamiseks Üle-Eestilise seminari/konverentsi korraldamine Elva LV, allasutused, Eesti Tervislike Linnade Võrgustik, Elva sõpruslinnad, Elva ettevõtted 10 000 LV eelarve, osavõtumaksud, projektitoetused 2005 Valdkonniti toimuvad regulaarsed infovahetused. Teenustele tehtavate kulutuste optimeerimine ja teenuste kvaliteedi paranemine Elva LV, naabervallad, ettevõtjad, mittetulundusühingud 7 000 LV eelarve, osavõtumaksud, projektitoetused 2005, 2006 Ettevõtlike inimeste innustamine, kohaliku väikeettevõtluse soodustamine, koolitused Väikeettevõtlusega tegelevate inimeste arv linnas on suurenenud Elva LV, maakondlikud tugistruktuurid, naabervallad, ettevõtjad, mittetulundusühingud 10 000 LV eelarve, osavõtumaksud, projektitoetused 2004–2007 5.2. Turism – eesmärgid ja tegevuskava Eesmärk Taastada Elva tuntus Tartumaal, Eestis ja nn lähivälismaal (Soomes, Lätis, Venemaal) looduskauni puhkepiirkonna keskusena, aktiivse perepuhkuse ja turvalise terviseedendamise paigana. Elvas ja lähiümbruses on lähitulevikus kaks korda rohkem majutusvõimalusi ja toitlustuskohti. Kasutatud lühendite selgitus: VVVS – Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus Elva LV – Elva Linnavalitsus. Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Elvas on lisaks olemasolevatele vähemalt kolm hästi väljakujundatud piirkonda aktiivseks puhkuseks ja virgestuseks Arbi järve ja muuseumi pargi kujundamine ühtseks, looduskauniks ja aktiivseks puhkuseks sobilikuks originaalseks linnasüdameks Arbi järve ujumisrand on hästi hoolitsetud ja avatud. Järve veetaseme reguleerimiseks mõeldud kraavid jalgtee ääres on puhastatud Elva LV, Tartumaa Muuseum, ettevõtted, järveäärsete maade omanikud Ca 1 mln Linna eelarve, projektitoetused 2004–2007 Ümber järve on välja ehitatud vastupidav hästivalgustatud jalutustee, kus saab ka rula ja rulluiskudega sõita 2004–2007 Arbi järve ääres on infotahvlid, mis tutvustavad järve ja looduskeskkonna eripära Elva LV, ettevõtted, järveäärsete maade omanikud, järveuurijad, looduskaitsespetsialistid Verevi jv detailplaneeringu järk-järguline teostamine Ümber järve kavandatud jalutusteed on ühendatud VVVS Vellavere loodusradadega Elva LV, VVVS, ettevõtted, Järveäärsete maade omanikud, järveuurijad, looduskaitsespetsialistid 500 000 Linna eelarve, projektitoetused 2005–2007 Elva jõe veetee suurprojekti teostamine Elva linna piirides on jõetee kasutajate jt puhkajate tarbeks ehitatud kaks puhkekohta. Jõeääred on korrastatud Elva LV, VVVS 100 000 Linna eelarve, projektitoetused (Phare CBC katab 80 000) 2005 Uute jalutusradade märgistamine Pulga paisjärve ja Vaikse järve piirkonnas on vähemalt 2 märgistatud rada Elva LV, Rõngu VV, VVVS, Elva Haigla 10 000 Linna eelarve, projektitoetused 2005 Elvat tuntakse Elva ja ümbruse kultuurimatkade marsruutide koostamine Elvas pakutakse huvilistele kuni kolme kultuurimatka marsruuti Elva LV, Tartumaa Muuseumi ja sõprusvald Soomest 10 000 Linna eelarve, projektitoetused 2005–2006 Elvat ja lähipiirkonda külastavate puhkajate ja turistide arv on kahekordistunud Elva raudteejaama renoveerimine Raudteejaam renoveeritud vaatamisväärsuseks, kus asub linna infokeskus ja lisaks turismiinfole on piletilevi teenus, koopiakeskus jne, VVVS esindus, interaktiivne ümbruskonna kaart, rattalaenutus, meenete müügipunkt jne. Samas on näitusepind Tartumaa Muuseumi jt algatatud väljapanekute jaoks ja tegutseb jaamakohvik Elva LV 4,5 mln Linna eelarve, projektitoetused 2005 Linna ja selle ümbrust tutvustavate infomaterjalide väljaandmine Olemas on mitmekeelseid infomaterjale turistidele jt huvilistele Elva LV, SA Tartumaa Turism, SA Lõuna-Eesti Turism ja VVVS 20 000 2005 Koos asjast huvitatud pooltega koostada statistiline ülevaade Elva külalistest suvisel turismihooajal Olemas statistiline alus edaspidisteks võrdlusteks Koostöös Tartumaa Muuseumi, Elva Gümnaasiumi ja VVV SA-ga 7000 Koostada ja läbi viia giidide/retkejuhtide koolituskursus koolinoortele Elvas on turistide teenindamiseks pakkuda piisavalt esmase koolituse saanud giide ja retkejuhte 8 000 Elvas ja lähiümbruses on mitmeid konkureerivaid majutusvõimalusi ja toitlustuskohti Olemasolevate kodumajutuste fikseerimine, tutvustamine Andmed võimalustest ja arenguperspektiividest 6 000 2004–2005 Korraldada turismitoodete kujundamise, eraettevõtluse, (kodumajutuse) julgustamise koolitusi Elvas on ametlikult vähemalt kolm kodumajutusega tegelejat Elva LV, ümbruskonna valdadega, ettevõtetega ja VVVS-ga 6. ETTEVÕTLUS Elvas on registreeritud 211 ettevõtet (3,4 ettevõtet 100 elaniku kohta). Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks valdkondadeks on kaubandus, teenindus, autoklaaside ja pakettklaasi valmistamine, elektroonikatööstus, õmblustoodete valmistamine, puidutööstus. Elva linna territooriumil toimuv majandustegevus on keskkonnasõbralik. Linna suurimad tööandjad: Elva Tarbijate Ühistu 255 töötajat Ahltronix Eesti AS 200 Saint Gobain Sekurit AS 166 Marepleks OÜ 95 Missioon Ettevõtluse aktiviseerimiseks toetava keskkonna kujundamine, koostöö ja initsiatiivi soodustamine. Eesmärgid * Potentsiaalsetele ja alustavatele ettevõtjatele nõustamis- ja koolitusvõimaluste loomine * Infovahetuse parandamine linna ja ettevõtjate vahel * Ettevõtjate kaasamine linna arendus- ja planeerimistegevusse * Ühiste investeerimis- jm projektide teostamine linna ja ettevõtjate koostöös * Ettevõtjate huvidega arvestamine linna infrastruktuuri väljaehitamisel ja parendamisel * Edukamate ja linna arengut enim toetanud ettevõtjate tunnustamine * Linna tutvustamine koostöös ettevõtjatega 7. HARIDUS 7.1. Missioon Kvaliteetse ja võimetekohase alus- ja üldhariduse pakkumine, eelduste loomine haridustee jätkamiseks ning edukaks toimetulekuks. 7.2. Eesmärgid * Laste arengut toetava, turvalise õpikeskkonna kujundamine * Õppetöö kvaliteedi tõstmine ja sisu mitmekesistamine * Väärtushinnangute ja mõtteviisi kujundamine läbi kasvatustegevuse * Kaasaegsete, mitmekesiste ja paindlike õppimisvõimaluste loomine * Õpilaste individuaalsuse ning erivajaduste arvestamine * Personali arendamine ja motiveerimine * Tugistruktuuride arendamine * Linna haridusasutuste omanäolisuse säilitamine ja edasiarendamine * Haridusasutuste maine parandamine * Haridusasutuste töö tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine * Haridusasutuste hoonete kaasajastamine * Õppevahendite ja inventari kaasajastamine * Täiendavate lasteaiakohtade loomine * Avatus ja koostöö süvendamine erinevatel tasanditel * Lisaressursside kaasamine hariduse arendamisse * Haridusalaste algatuste ja projektide toetamine 7.3. Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Laste arengut toetava, turvalise õpikeskkonna kujundamine * Väiksema laste arvuga klasside ja rühmade komplekteerimine * Lapse individuaalse arengu maksimaalne toetamine ja suunamine õpetajate ning tugistruktuuride poolt * Lapse arengu pidev analüüs, tagasiside andmine lapsele endale ja perele (arenguvestlused jm) * Edusammude tunnustamine * Õppetöövälise tegevuse arendamine (huvialategevus, üritused, projektid) * Suureneb õpimotivatsioon ja huvi õpitava vastu * Kasutatakse paremini ära laste arengupotentsiaali ja võimeid * Paraneb koolikohustuse täitmine, väheneb koolist väljalangevus * Avaldub ja rakendub paremini laste loovus * Tekib edutunnetus, suureneb usk enda võimetesse * Suureneb laste aktiivsus, paraneb koostöö * Paraneb distsipliin Asutused Linnaeelarve Pidev Õppetöö kvaliteedi tõstmine ja sisu mitmekesistamine * Kooli õppekava maksimaalne arendamine riikliku õppekava raames * Uute õppimis- ja õpetamismeetodite kasutamine * Õpitava tihedam seostamine ümbritseva elu ja kodukohaga * Kaasaegsete õppevahendite kasutamine õppetöös (internet, esitlusvahendid) * Õppekäikude korraldamine loodusesse, muuseumidesse, interaktiivsetesse keskustesse * Suureneb laste huvi õppetöö vastu * Tekivad tihedamad seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise elu vahel * Paranevad õpilaste võimalused haridustee jätkamiseks ja edukaks toimetulekuks * Tõuseb haridusasutuste maine * Kasvab Elvasse õppima asuvate piirkonna laste hulk * Väheneb andekate ja motiveeritud õpilaste lahkumine piirkonna teistesse koolidesse Asutused Elva LV Linnaeelarve Pidev Väärtushinnangute ja mõtteviisi kujundamine läbi kasvatustegevuse * Süstemaatilise kasvatustöö läbiviimine lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni * Sotsiaalsete oskuste andmine * Koolivägivalla ja õigusrikkumiste ennetamine * Vajadusel mõjutusvahendite rakendamine * Ümbritseva elu ja looduskeskkonna tundmaõppimine ja mõtestamine * Keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamine läbi praktiliste tegevuste (matkad, õppekäigud, töö) projektide jm * Tervislike eluviiside ja spordi propageerimine * Kujuneb keskkonnasõbralik ja teistega arvestav mõtteviis * Paraneb toimetulek igapäevases elus * Väheneb koolivägivald ning õigusrikkumiste arv Asutused Linnaeelarve Pidev Kaasaegsete, mitmekesiste ja paindlike õppimisvõimaluste loomine * Valikuvõimaluste laiendamine 3. kooliastmes (7.–9. kl) ja gümnaasiumis * Omanäoliste õppesuundade väljaarendamine kõikides astmetes * Tasemeõppe rakendamine 3. kooliastmes (emakeeles, matemaatikas ning võõrkeeltes) * Mitmekesiste valikainete võimaldamine gümnaasiumiastmes * IT võimaluste maksimaalne kasutamine õppetöös * Paraneb õppetöö tase * Suureneb õpilaste motiveeritus ja huvi õppimise vastu * Õpilased saavad õpetust vastavalt oma võimetele ja soovidele * Erinevate valikuvõimaluste olemasolu * Igal õpilasel võimalus kujundada oma isiklikku õppesuunda * Väheneb mahajäämus õppetöös ja väljalangevus koolist Asutused Elva LV Linnaeelarve Pidev Õpilaste individuaalsuse ning erivajaduste arvestamine * Erivajadustega lastele sobivate õppimisvõimaluste loomine * Andekate laste võimete parem rakendamine * Diferentseeritud töö ainetundides * Võimalusel individuaalsete õppekavade rakendamine * Individuaalsete arengukavade koostamine õpilastele * Erivajadustega laste toetamine tugistruktuuride kaudu * Tõuseb laste huvi õppimise vastu * Andekate laste võimete ulatuslikum rakendamine * Õppetöö muutub jõukohasemaks suuremale hulgale lastest * Erivajadustega laste väiksem mahajäämus * Väheneb koolist väljalangevus Linnaeelarve Personali arendamine ja motiveerimine * Personali regulaarne uuendamine * Kõikide ametikohtade täitmine kvalifitseeritud personaliga * Koostöö kõrgkoolidega noorte õpetajate töölesaamiseks * Mentorite rakendamine noorte õpetajate abistamiseks * Töötajate professionaalsete oskuste arendamine läbi täienduskoolituse * Individuaalsete arenguplaanide ja koolituskavade koostamine * Motiveerivate töötingimuste kujundamine haridusasutustes (kaasaegsed õppevahendid, inventar, enesetäiendamine) * Töötajatele maksimaalse eneseteostuse võimaldamine * Personali kaasamine asutuste arendamisse * Regulaarse tagasiside olemasolu (arenguvestlused, küsitlused) * Töötajate objektiivne tunnustamine * Asutustesisese positiivse mikrokliima kujundamine ja hoidmine *Meeskonnatöö arendamine *KOV toetus ametikohtade täitmisel enamnõutavate erialade osas * Paraneb haridusasutuste töö tulemuslikkus * Suureneb töötajate motivatsioon anda asutuse arengusse maksimaalne panus * Kasvab töötajate orienteeritus enese arendamisele * Tõuseb õpilaste õpimotivatsioon * Paranevad suhted õpilaste ja kooli töötajate vahel * Suurenevad võimalused kvalifitseeritud töötajate värbamiseks Asutused Elva LV Linnaeelarve Riigieelarve Pidev Tugistruktuuride arendamine * Õpiabi ja nõustamise võimaldamine seda vajavatele lastele * Psühholoogide, sotsiaaltöötajate ning logopeedide sihipärane rakendamine * Regulaarne ja süvendatud tegelemine probleemsete lastega * Ülevaade koolikohustuse täitmisest, vajadusel reageerimine * Suureneb õppetöö tulemuslikkus erivajadustega laste osas * Probleemsed lapsed ja nende pered saavad rohkem tuge ja nõustamist * Tihenevad kontaktid probleemsete laste peredega * Väheneb laste väljalangevus põhikoolist Asutused Elva LV Linnaeelarve 450 000–550 000 aastas Pidev Linna haridusasutuste omanäolisuse säilitamine ja edasiarendamine * Eripäraste õppesuundade väljakujundamine * Traditsioonide loomine ja hoidmine * Asutuste eripärade rõhutamine * Suureneb huvi Elvas õppimise vastu * Paraneb linna haridusasutuste maine Asutused Elva LV Pidev Haridusasutuste maine parandamine * Haridusasutuste tegevuse kajastamine erinevates meediakanalites * Positiivsete uudiste ja saavutuste tutvustamine erinevatele sidusgruppidele ja avalikkusele * Asutuste tugevate külgede teadvustamine Elvas ja väljaspool * Laste ja perede hinnangu paranemine asutuste tegevusele * Elva haridusasutuste tuntus, lähipiirkonna huvi püsimine ja suurenemine Elvas pakutavate haridusteenuste vastu * Suuremad võimalused investeeringu-, projekti- jm toetuste saamiseks Asutused Elva LV Linnaeelarve Pidev Haridusasutuste töö tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljaarendamine ja rakendamine * Sisehindamissüsteemi väljatöötamine linna haridusasutustes * Teenistusliku järelevalve rakendamine * Haridusasutuste töö tulemuslikkuse hindamise kriteeriumide väljatöötamine * Paraneb haridusasutuste tagasiside oma tegevusele * Suureneb asutuste omaniku (linna) jt sidusgruppide informeeritus asutuste arengust * Tehakse asutusesisest analüüsi oma tegevuse kohta * Parem ülevaade asutuste juhtimisest ja majandustegevuse otstarbekusest * Paraneb õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteet Elva LV Asutused Linnaeelarve Pidev Haridusasutuste hoonete kaasajastamine * Elva Gümnaasiumi õppehoonete renoveerimine: – küttesüsteemide uuendamine – vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine – akende ja välisuste vahetamine – tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine – õppeklasside ning abiruumide remont ja sisustamine – Puiestee tn õppehoone spordisaali remont – Tartu mnt õppehoone fassaadi remont – elektrisüsteemide uuendamine – ventilatsioonisüsteemide ehitamine – põrandakatete vahetus * Lasteaedade hoonete renoveerimine ning õuealade uuendamine: – Lasteaia Õnneseen saali laiendamine, fassaadi remont, õueala teekatte, haljastuse ja mänguvahendite uuendamine, tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, ruumide remont – Lasteaia Murumuna vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine, õueala teekatte, haljastuse, mänguvahendite ja piirdeaia uuendamine, tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, ruumide remont * Paranevad õppe- ja kasvatustegevuseks vajalikud tingimused Elva LV Elva LV Riigieelarve KOIT-progr. Linnaeelarve 55 700 000 Riigieelarve KOIT-progr. Linnaeelarve 11 000 000 2004 – 2007 2005–2007 Õppevahendite ja inventari kaasajastamine * Haridusasutustele uute õppevahendite ning inventari soetamine * Tingimuste kujundamine IT võimaluste maksimaalseks kasutamiseks (riist- ja tarkvara ning lisaseadmete soetamine) * Laienevad võimalused kvaliteetse, kaasaegsel tasemel õppetöö läbiviimiseks * Paranevad laste ja personali olmetingimused Elva LV Linnaeelarve Riigieelarve 1 200 000–1 500 000 aastas Pidev Täiendavate lasteaiakohtade loomine * Lasteaia Õnneseen juurdeehituse teel 2 täiendava rühma (üle 40 koha) loomine * Täiendavate lasteaiakohtade loomine Peedul: – Lõuna tn 5/7 asuva õppehoone rekonstrueerimine ja sisustamine, õueala haljastuse, teekatte ja mänguvahendite uuendamine, piirdeaia rajamine *Paraneb alushariduse kättesaadavus elanikele * Suureneb potentsiaalsete Elva linna elanike hulk * Väheneb olemasolevate rühmade koormus Elva LV * Riigieelarve KOIT-progr. Linnaeelarve 7 000 000 * Riigieelarve KOIT-progr. Linnaeelarve 2 000 000 2004 2005–2006 Avatus ja koostöö süvendamine erinevatel tasanditel * Asutuste tegevuse maksimaalne avalikustamine läbi erinevate kanalite (koduleht, kohalik ajaleht, koolileht) * Lastevanemate suurem kaasamine haridusasutuste arendustegevusse * Regulaarne tagasiside laste arengu kohta peredele * Lahtiste tundide ja ühisürituste korraldamine * Lastevanemate nõustamine ja koolitus * Hoolekogude liikmete koolitus * Koostöö arendamine haridusasutuste ja erinevate sidusgruppide vahel (pered, kohalik omavalitsus, vilistlased, avalikkus) * Haridusasutuste koostöö tihendamine teiste asutustega Elvas ja väljaspool * e-kooli rakendamine * Perede parem informeeritus laste arengust * Parem toimetulek laste probleemidega * Haridusasutuste tulemuslikum arendamine * Demokraatlikult tehtud otsused * Erinevate kogemuste ja uute ideede hankimine * Ühtse koolipere tunde kujunemine Asutused Elva LV Linnaeelarve Pidev Lisaressursside kaasamine hariduse arendamisse * Vahendite taotlemine riigieelarvest ning fondidest investeeringuteks * Linnaeelarvest haridusele tehtavate kulutuste osakaalu suurendamine * Projektide koostamine lisaressursside hankimiseks * Haridusvaldkonna sisuliste võimaluste avardumine läbi lisavahendite kaasamise * Haridusasutuste materiaalse baasi paranemine Elva LV Asutused Linnaeelarve Riigieelarve Struktuurifondid Pidev Haridusalaste algatuste ja projektide toetamine * Asutuste, MTÜ-de ja üksikisikute poolt algatatud haridusalaste projektide toetamine, sh täienduskoolitus, täiskasvanuharidus, õppekava täiendavad projektid * Haridusalaste võimaluste mitmekesistumine * Initsiatiivikuse kasv Elva LV Linnaeelarve Fondid 50 000–100 000 aastas Pidev 8. NOORSOOTÖÖ Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd. Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26 aastased lapsed ja noored. Noorsootöö sisaldab: * individuaalset tööd üksikute noortega; * tööd noortegruppide, -ühingute ja -organisatsioonidega; * noortele suunatud projektide, programmide ja ürituste läbiviimist ning toetamist; * koostöö organiseerimist noorte endi, nende vanemate ja linna asutuste vahel; * noortekeskuste, huvialakoolide jm noortega tegelevate asutuste töö korraldamist ja rahastamist; * noorte endi poolt algatatud erinevate tegevuste toetamist 8.1. Missioon Mitmekesiste võimaluste loomine noorte arendavaks tegevuseks ja vaba aja sisustamiseks. 8.2. Põhimõtted * tegevuse avatus, läbipaistvus, eesmärkide selgus ja põhjendatus noorte endi, nendega seotud inimeste, noorsootöö rahastajate ning avalikkuse jaoks; * usalduse olemasolu noorte ja noortega tegelevate inimeste vahel; * lähtumine võrdväärse partnerluse põhimõttest; * toimiv koostöö noorte endi, lastevanemate, haridusasutuste, noorteühingute ja kohaliku omavalitsuse vahel; * noorte tegelike huvide, vajaduste ja soovide mõistmine ning nendega arvestamine; * noorte hoiakute, probleemide ning neid ümbritsevate olude tundmine; * salliv suhtumine noorte erinevatesse seisukohtadesse, ideedesse ja ettepanekutesse ning nendega arvestamine; * noorte võrdne kohtlemine sõltumata nende vanusest, soost, majanduslikust ja tervislikust seisundist, võimetest, isikuomadustest, maailmavaatest jm näitajatest; * noorte maksimaalne kaasatus neid puudutavate otsuste tegemisse; * pidev tagasiside ja hinnangute hankimine noortelt; * noorte motiveerimine omaalgatusele ja omavahelisele koostööle; * noortele suunatud tegevuste maksimaalne kättesaadavus ja aktsepteeritavus noorte endi poolt; * pakutavate võimaluste mitmekesisus, noorte erinevate vajadustega arvestamine; * tegevuste suunatus uute teadmiste ja kogemuste omandamisele, samuti sotsiaalsete oskuste, vastutustunde ning loovuse arendamisele; * koordineerimine ja koostöö riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori vahel. 8.3. Eesmärgid * innustada noorte aktiivsust, omaalgatust ja eneseteostust; * aidata noortel kinnistada ja rakendada õpitut praktiliste tegevuste kaudu; * motiveerida noori tegema valikuid ja otsuseid ning tajuma nende tagajärgi; * pakkuda läbi ürituste, projektide jm noortele kogemusi erinevatelt elualadelt; * toetada noorte isiksuslikku ja sotsiaalset arengut; * aidata kujundada noorte loovust ja pakkuda väljundeid selle realiseerimiseks; * võimaldada noortel kogeda vastutust; * kaasata noori neid puudutavate otsuste tegemisse, andes neile seeläbi ühiskondlikku kogemust; * kujundada noortes tolerantset suhtumist erinevatesse arvamustesse, seisukohtadesse ja mõtteviisidesse; * õpetada noori hankima, hindama ja kasutama informatsiooni; * arendada noorte koostööoskust; * pakkuda noortele mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ning tervislikuks ja arendavaks tegevuseks; * luua ja süvendada kontakte noorte ja nende organisatsioonide vahel kohalikul, riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil; * soodustada koostööd noortega tegelevate institutsioonide, noorteühingute, organisatsioonide ja noorte endi vahel. 8.4. Hetkeolukord ja noorsootöö korraldus Elva linnas 2004. a algul elas Elva linnas üle 1600 noore vanuses 7–26 eluaastat. Noorsootöö toimub põhiliselt koolinoortega, põhirõhk on suunatud klassi- ja koolivälisele tegevusele. Noorsootööga on seotud järgmised linnavalitsuse hallatavad asutused: Elva Gümnaasium; Huviala- ja Kultuurikeskus «Sinilind»; Elva Muusikakool. Linnas tegutseb 11 spordiklubi ning Elva Spordiliit, kelle tegevus on suunatud põhiliselt noortele, samuti Elva Perekeskus. Noorteorganisatsioonidest tegutsevad: Elva Noorkotkad, Rajaleidjad, Eesti 4H Elva klubi «Võilill», Elva Avatud Noorte Klubi, Elva Noorte Reformiklubi. Töö on jagunenud järgmiselt: Kohalik omavalitsus: * planeerib ja koordineerib noorsootööd oma haldusterritooriumil; * loob tingimusi noorsootööks ruumide, info, nõustamise jm vajaliku võimaldamise kaudu; * loob eeldused kolmanda sektori ja noorte endi kaasamiseks noorsootöösse; * planeerib linnaeelarvesse rahalised vahendid noorsootööga tegelevatele asutuste tegevuskuludeks; * eraldab eelarvest toetusi Elva linnas tegutsevatele noorteühingutele jt isikutele noorteürituste, -projektide ja -programmide läbiviimiseks; * tegeleb riskirühmadesse kuuluvate noortega; tagab vajadusel sotsiaalabi kättesaadavuse. HKK Sinilind: * korraldab huvialahariduse andmist; * algatab, koordineerib ja toetab noortele suunatud üritusi, projekte ja programme; * korraldab noorte töö- ja puhkelaagreid; * organiseerib noorte nõustamist, koolitusi ja teabe vahendamist; * koordineerib linna poolt noorte tegevuseks antavate ruumide, inventari jm kasutamist. Elva Muusikakool: * annab muusikalist algharidust. Elva Gümnaasium: * korraldab õppekava toetavate huvialaringide tööd koolis; * korraldab koolispordialast tegevust; * tegeleb koolisisese noorsootööga õppetöö välisel ajal kooli huvialajuhtide, õpetajate ja õpilasomavalitsuse eestvedamisel. Noorteühendused: * algatavad ja viivad läbi noorteüritusi, -projekte ja -programme; * osalevad noori puudutavate kohaliku tasandi otsuste tegemisel. Spordiklubid: * korraldavad noorte spordialast õppe-treeningtööd, viivad läbi üritusi ja osalevad võistlustel. 8.5. Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Huvialaharidus Tegevuseks vajalike ruumide ja vahendite kaasajastamine * Ruumide laiendamine *Paremate võimaluste olemasolu huvialategevuseks Elva LV HKK Sinilind Linnaeelarve Riigieelarve Fondid 2007 * Sisustuse ja inventari uuendamine * Noorte suurem huvi ja kaasatus Pidev * Ruumide vastavusse viimine kehtivate nõuetega 2005–2006 *Uute õppevahendite soetamine Pidev Huvialategevuse sisuline arendamine *Uute huvialaringide avamine *Poiste ulatuslikum kaasamine huvialategevusse *Isamaalise kasvatuse andmine ja arendamine *Mitmekesisemate võimaluste olemasolu erinevate huvidega noortele *Väärtushinnangute kujunemine ja kinnistumine *Uute teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine HKK Sinilind Elva LV Linnaeelarve Osalustasud Pidev Huvialategevuse kättesaadavuse parandamine *Vähekindlustatud perede laste toetamine *Huvialategevuse piisav toetamine linnaeelarvest *Võimalikult paljude noorte osalemine huvialategevuses Elva LV Linnaeelarve Pidev Noortekeskus *Arendamine ja tegevuse toetamine *Sisustuse ja lisavahendite soetamine *Ruumide laiendamine *Noortele vajaliku ja sobiva vaba aja veetmise koha olemasolu Elva LV HKK Sinilind Linnaeelarve Fondid Pidev 2005–2007 Tervistav ja arendav puhkus, töökasvatus *Võimaluste pakkumine vaba aja sisustamiseks *Töökasvatuse arendamine *Õpitu kinnistamine praktiliste tegevuste kaudu *Noorteürituste korraldamine *Töö- ja puhkelaagrite ning õppelaagrite korraldamine *Koolispordi ja klubispordi arendamine *Võimalikult paljude noorte kaasatus vaba aja tervisliku ja kasuliku sisustamise osas *Tööharjumuste ja -oskuste paranemine HKK Sinilind Noorteühendused Gümnaasium Linnaeelarve Fondid Osalustasud Pidev Noorte osalus ja omaalgatus *Noorte kaasamine neid puudutavate otsuste tegemisse *Koostööoskuse arendamine *Noorte Nõukoja tegevuse jätkamine *Noori puudutavate otsuste suurem aktsepteeritavus noorte endi poolt *Koostööoskuse, otsustus- ja vastutusvõime paranemine Noorteühendused HKK Sinilind Pidev *Noorte aktiivsuse ja omaalgatuse toetamine *Projektide nõustamine ja toetamine *Praktiliste oskuste ja kogemuste suurenemine *Väljundite olemasolu ideede ja algatuste realiseerimiseks HKK Sinilind Elva LV Linnaeelarve Fondid Pidev Koolitus, teavitamine ja nõustamine *Uute oskuste ja teabe jagamine *Lühikoolituste, õppe- ja teabepäevade korraldamine *Noorteliidrite ja vabatahtlike koolitamine *Noorte informeerituse paranemine *Uute teadmiste omandamine *Noorsootegevuse laienemine ja aktiviseerumine Elva LV HKK Sinilind Gümnaasium Linnaeelarve Fondid Riigieelarve Pidev *Noortele vajaliku info kättesaadavus *Teavitamine ja info vahendamine *Noorte parem informeeritus HKK Sinilind Elva LV Linnaeelarve Pidev *Noorte isiksusliku ja sotsiaalse arengu toetamine *Abistamine kutsevalikul ja karjääriplaneerimisel *Karjääri- ja kutsenõustamine *Psühholoogiline jm nõustamine *Valikute tegemise oskuse suurenemine *Informeerituse paranemine võimalustest *Konkreetsete probleemide lahendamine Gümnaasium Tööhõiveamet Perekeskus Linnaeelarve Riigieelarve Fondid Pidev Erinoorsootöö * Õigusrikkumiste ennetamine ja vähendamine * Töö õigusrikkujatega * Ennetustegevuse korraldamine vastavate projektide ja programmide kaudu * Koostöövõrgustiku loomine ja rakendamine * Alternatiivsete tegevuste võimaldamine noortele (sport, matkad, laagrid, seikluskasvatus) * Tugiõpilaste rakendamine * Õigusrikkumiste vähenemine * Positiivsete alternatiivide olemasolu õigusrikkumistele * Potentsiaalsete õigusrikkujate mõjutamine * Õigeaegne reageerimine õigusrikkumiste ohule Elva LV HKK Sinilind koostöös linna allasutuste ja MTÜ-dega Fondid Linnaeelarve Pidev * Õigusrikkumiste menetlemine erinevatel tasanditel * Sobivate mõjutusvahendite kohaldamine * Õigusrikkumiste edaspidine vähenemine * Õigusrikkujate arusaamine oma tegude olemusest ja tagajärgedest Noorsoopolitsei Alaealiste asjade komisjon Gümnaasium Riigieelarve Linnaeelarve Pidev Rahvusvaheline noorsootöö * Rahvusvahelise suhtlemise ja koostöö kogemuste andmine Noorsoovahetus ja kontaktid välisriikide noortega * Osalemine rahvusvahelistes projektides ja programmides * Erinevate kultuuride tundmaõppimine * Kontaktide kujunemine noorte vahel * Suhtlemis- ja keeleoskuse paranemine Noorteühendused Elva LV Gümnaasium Fondid Omafinants. Linnaeelarve Pidev 9. SPORT Olukord 2004. a algul Elvas tegutseb 10 spordiklubi ja Elva Spordiliit, mille raames toimub palgalisel tööl olevate kvalifitseeritud treenerite juhendamisel noorte õppe-treeningtöö 12 spordialal. Elva linnale kuuluvad mitmed spordirajatised, mida haldavad Elva Gümnaasium, Elva Spordiliit ja spordiklubid. Renoveerimist vajavad staadioni abihoone, gümnaasiumi võimla ja jõusaal koos abiruumidega. Pooleli on kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitus ning Elva Suusaklubile rendile antud Otepääl asuva maja renoveerimine. Treeningute ja võistluste korraldamist ning kooli kehalise kasvatuse nõutaval tasemel läbiviimist piirab siseruumide piiratud mahutavus ja inventari vähesus. Elvas on välja kujunenud tihe spordiürituste kalender, mille raames korraldatakse paljudel spordialadel erineva mastaabiga ja sportliku tasemega võistlusi. Spordivaldkonna küsimusi käsitletakse Linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjonis. Linnavalitsuses on alates 2001. a tööle võetud linna spordijuht, kes on ühtlasi Elva Spordiliidu esimees. Elva linna 2004. a eelarvest on spordile eraldatud 1,61 milj. krooni, mis moodustab 3,1% eelarve kogumahust. 9.1. Missioon Elva kujundamine spordilinnaks, kus on loodud head tingimused elanikele ja eriti lastele erinevate spordialadega tegelemiseks vaba aja sisustamise, tervise tugevdamise, vaimse ja kehalise arendamise ning spordimeisterlikkuse tõstmise eesmärgil. 9.2. Eesmärgid * Laste tervise tugevdamine, vaimse ja kehalise arengu tagamine kooli kehalise kasvatuse ning spordiklubide õppetreeningtöö heal tasemel ja vajalikus mahus korraldamisega * Laste vaba aja regulaarne sisustamine ja treeningtöö tulemusena spordimeisterlikkuse kasv spordiklubide jätkusuutlikkuse tagamise kaudu * Elanike sportimisvõimaluste avardamine ja parandamine spordibaaside laiendamise, renoveerimise ja sisustamise abil * Elanike spordiharrastuse suurendamine ja võistlusvõimaluste avardamine spordiürituste korraldustaseme tõstmise ja valiku mitmekesistamise teel * Elva kui spordilinna maine tõstmine aktiivse reklaami ja teavitamisega ning tippsportlaste toetamise, suurvõistluste korraldamise ja esindusvõistkondade toetamisega * Rahaliste vahendite suurendamine ja efektiivsem kasutamine spordi juhtimise ja finantseerimise tõhustamisega, kaasates linna eelarverahadele lisaks vahendeid teistest allikatest 9.3. Tegevuskava 9.3.1. Juhtimine ja finantseerimine Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Spordialase tegevuse planeerimine ja finantseerimine *Linnavalitsuses ning volikogu kultuuri- ja spordikomisjonis iga-aastase tegevuskava ja eelarve põhjalik menetlemine *Linnaeelarves spordile eraldatavate vahendite efektiivsem kasutamine ja kasv vähemalt kogu eelarve kasvu protsendi võrra Elva LV spordijuht, Kultuuri- ja spordikomisjon Pidev Koostöö arendamine ja lisavahendite ning võimaluste hankimine spordielu arendamiseks *Koostöö parandamine piirkondlike spordiliitude, spordialaliitude, maakondlike ja vabariiklike juhtimisstruktuuride, finantsfondide ning sponsoritega *Sportimisvõimaluste paranemine ja üritustest osavõtuvõimaluste avardumine Spordijuht Elva LV Pidev Spordiklubide omavahelise koostöö arendamine Spordiklubide koondamine Elva Spordiliitu Ühiste ürituste korraldamine * Spordiürituste korraldustaseme tõus * Kulude kokkuhoid Spordijuht, spordiklubid Pidev Kooli ja klubide vahelise koostöö arendamine – Laste suunamine kehalise kasvatuse õpetajate poolt klubidesse – Klubide abi koolispordi korraldamisel * Sportliku valiku tõhustamine * Spordiga tegelejate arvu suurenemine * Sportliku tegevuse aktiviseerumine koolis Kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid Pidev 9.3.2. Spordibaasid Objekt Tegevused Eesmärk, oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Staadioni korrashoid (Tartu mnt 12) * Regulaarsete hooldustööde teostamine * Kasutuskoormuse optimeerimine * Inventari soetamine * Muru, radade, sektorite ja inventari seisund, mis lubab heal tasemel läbi viia jalgpalli ja kergejõustiku võistlusi Elva SL Eesti JL FC Elva 150 000 aastas Elva LV Eesti JL Pidev Staadioni abihoone ehitus (Tartu mnt 12) * Uue inventarihoidla ehitamine * Staadioni olmehoone ehitamine * Võimalik hoida ja säilitada staadioni inventari * Paranevad tingimused võistluste ja treeningute läbiviimiseks Elva LV Elva SL 500 000 Elva LV Kultuuriministeerium 2004–2005 Spordipargi väljaehitamine (Tartu mnt) * Võrkpalliväljaku renoveerimine * Terviseraja väljaehitamine * Tervisespordi harrastamiseks vajalike tingimuste paranemine Elva LV Elva SL 80 000 Elva LV, HMN jt. toetajad 2005–2006 Spordipargi ja väljakute korrashoid (Tartu mnt) * Valgustatud jooksu- ja suusaraja korrashoid * Korvpalliväljaku põranda värvimine * Võrkpalliväljaku ja terviseraja hooldus * Treening- ja võistlustingimuste tagamine Elva SL Elva Korvpalliklubi 10 000 aastas Elva SL Pidev Kunstmurukattega jalgpalliväljaku valmimine Puiestee 2 (Puiestee 2) Aastaringne kasutamine * Jalgpalliväljakule kunstmurukatte ja väravate paigaldamine * Jalgpallurite treeningtingimuste paranemine * Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tingimuste paranemine Eesti JL FC Elva Elva LV 100 000 väravad ja katte paigaldamine, 2004 * Lumekoristus jm. hooldustööd FC Elva 40 000 aastas väljaku hooldus Elva LV Vastav. vajadusele Gümnaasiumi võimla remont (Puiestee 2) * Uue valgustuse paigaldamine, akende vahetus, lae ja seinte värvimine, radiaatori katete paigaldus, põranda remont, korvikonstruktsioonide ja muu inventari uuendamine, vaheriide ja kaitsevõrkude paigaldus * Treeningu ja kehalise kasvatuse tingimuste paranemine Elva LV 450 000 Elva LV 2004 Gümnaasiumi spordikompleksis jõusaali ja duširuumide renoveerimine (Puiestee 2) * Jõusaali remont ja laiendamine, duširuumide ümberehitus, koridori remont ja uue valgustuse paigaldamine, välis- ja siseuste vahetus, uute seadmete paigaldamine jõusaali * Treening- ja olmetingimuste paranemine Elva LV Elva SL 450 000 Elva LV 2004 Skate-pargi rajamine (Tartu mnt 3) * Atraktsioonide ehitamine * Väljaku asfalteerimine * Noorte vaba aja sisustamine, alternatiivse tegevuse pakkumine. Elva LV MTÜ Elamusport 150 000 Elva LV sponsorid 2004 Laste mänguväljakute rajamine elurajoonidesse * Kohtade valik, inventari ost ja paigaldus * Laste arendamine läbi mänguvõimaluste mitmekesistamise Elva LV Kultuuriministeerium 200 000 2004–2007 Otepää maja remont 2005. a (Mäe 1b, Otepää) * Katuse remont, akende vahetus, olmeruumide remont, siseremonditööd, elektrisüsteemi vahetus * Suusatajate ja teiste maja kasutavate klubide treening- ja olmetingimuste paranemine Elva Suusaklubi 600 000 2004–2007 Suusahüppemäe remont (Kalda 4) * Suvise katte paigaldamine * Suusahüppajate ja kahevõistlejate treeningtingimuste paranemine Elva Suusaklubi 250 000 2004–2005 Uue spordihalli ehitamine (Tartu mnt 3) * Projekteerimine * Projekti valmimine Elva LV 200 000 2005 * Ehitus * Kahe väljakuga spordihalli valmimine algkooli hoone juurde 8 000 000 Riigieelarve Elva LV sponsorid 2006–2007 9.3.3. Spordiüritused Valdkond Tegevus Eesmärk, oodatav tulemus Teostaja Maksumus, allikad Ajakava Harrastusspordi ürituste korraldamine ja osalemine * Traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine * Uute harrastusspordiürituste korraldamine * Mujal korraldatavatest harrastusspordiüritustest osavõtu toetamine * Spordiga tegelemise ja võistlusvõimaluste pakkumine Elva elanikele ja noortele * Spordiharrastuse suurenemine, vaba aja mitmekesine sisustamine Elva LV Elva SL Spordiklubid 100 000 aastas Elva LV 100 000 Klubid sponsorid Vastavalt kalenderplaanile Vabariiklike ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine * Traditsiooniliste ja uute ülevabariigiliste võistluste korraldamine jalgrattaspordis, laskmises, judos, võistlustantsus, triatlonis, jalgpallis, võrkpallis, kergejõustikus ja teistel aladel. * Elva kui spordilinna maine kujundamine * Elvalastele koduseinte toe pakkumine * Elanikele spordielamuste pakkumine Spordialaliidud, spordiklubid 100 000 aastas Elva LV 400 000 aastas Spordialaliidud, sponsorid, osavõtjad Vastavalt kalenderplaanile Klubi Tartu Maraton üritused * Korraldamisele kaasaaitamine ja osavõtu propageerimine * Võistlusradade kasutamine elvalaste poolt, reklaam linnale Klubi Tartu Maraton Vastavalt kalenderplaanile Laste puhke- ja treeninglaagrite korraldamine * Laagrite korraldamine gümnaasiumi, linna spordirajatiste ja Tartumaa Tervisespordikeskuse baasil * Spordirajatiste intensiivsem kasutamine * Elva kui laagrite korraldamiseks sobiva paiga teadvustamine. Koolid ja spordiklubid üle vabariigi ja naaberriikidest 200 000 aastas Spordiklubid, lapsevanemad Vastavalt taotlustele Koostöö linnadega * Tervislike linnade kokkutuleku korraldamine * Spordisidemete edendamine sõpruslinnadega * Tervislike linnade koostöö edendamine * Elva maine tõstmine * Rahvusvaheliste võistlusvõimaluste pakkumine Elva LV 15 000 aastas 2005 kord aastas 9.3.4. Spordiklubid Valdkond Tegevus Eesmärk, oodatav tulemus Teostaja Maksumus, allikad Ajakava Noortespordi arendamine * Elvas tegutsevatele spordiklubidele tegevustoetuse eraldamine linna eelarvevahenditest * Tagada ja edendada spordiklubides noortespordi gruppide tegevust kvalifitseeritud treeneri juhendamisel Elva LV 800 000–950 000 aastas Igakuised maksed Spordiürituste korraldamine * Toetada klubide poolt korraldatavaid üritusi ja projekte kaasfinantseerijana * Ürituste korraldustaseme tõstmine, osavõtu suurendamine * Elva maine kujundamine spordilinnana Elva LV 250 000–300 000 aastas Vastavalt kalenderplaanile Tippsportlaste toetamine * Elva spordiklubide liikmeks olevate tippsportlastele projektitoetuste eraldamine *Aidata kaasa Elva klubide tippsportlaste probleemide lahendamisele ja nende spordimeisterlikkuse tõstmisele Elva LV 25 000–30 000 aastas Vastavalt taotlustele Uute klubide ja ühenduste moodustamine * Tegevus- ja projektitoetuste eraldamine * Uute spordialade ja harrastuste propageerimise ja juurutamise kaudu vaba aja veetmise võimaluste ja noorte arendamise mitmekesistamine Elva LV Vastavalt taotlustele 9.3.5. Sport kõigile Valdkond Tegevus Eesmärk, oodatav tulemus Teostaja Maksumus, allikad Ajakava Harrastusspordi- üritused Elvas * Ürituste korraldamine Elvas * Spordiharrastuse edendamine, elanike tervise parandamine ja vaba aja parem sisustamine Elva LV spordiklubid toetajad 70 000 aastas Elva LV 800 000 klubid, toetajad Vastavalt kalenderplaanile Elva Spordimängud * Elva lahtiste meistrivõistluste korraldamine linnas harrastatavatel spordialadel, kompleksarvestuse pidamine * Regulaarse sportliku tegevuse stimuleerimine * Spordiharrastuse kasv * Võistlusvõimaluste suurenemine Elva SL 30 000 aastas Vastavalt kalenderplaanile Harrastusspordi- üritused väljaspool Elvat * Linna esindusvõistkondade ja elvalaste maakondlikest, vabariiklikest ja rahvusvahelistest üritustest osavõtu toetamine * Võistlusvõimaluste pakkumine elvalastele * Elva kui spordilinna maine parandamine Elva LV Spordiklubid 30 000 aastas Elva LV 20 000 klubid sponsorid Vastavalt kalenderplaanile Talispordi- harrastused * Uisuväljakute rajamine ja hooldamine Arbi ja Verevi järvedel * Suusaradade rajamine ja hooldamine Elva spordipargis, Vellaveres ja Vitipalus * Talviste sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamine Elva LV Elva SL Elva Suusaklubi 15 000 aastas Talviti pidevalt Ujumiskursused * Elva Gümnaasiumi III klassi õpilaste ujumiskursuste korraldamise osaline doteerimine * Laste ujumisoskuse tagamine, tervise tugevdamine, spordiharrastuse kuj. Elva LV 35 000 aastas Iga aasta oktoober-detsember Rahvaspordibaasid *Tegevustoetuse eraldamine Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA-le ja Tartumaa Tervisespordikeskusele * Objektide arendamine * Elvalastele paremate sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste pakk. Elva LV 100 000 aastas 2 korda aastas 9.3.6. Reklaam Valdkond Tegevus Eesmärk, oodatav tulemus Teostaja Maksumus, allikad Ajakava Teavitamine * Elanike pidev ja aktiivne teavitamine spordi ja kehakultuuriga tegelemise võimalustest ning spordiürituste toimumisest kohaliku ajakirjanduse, interneti ja tänavareklaami abil * Tähistada ja märgistada linna plaanidel ja kaartidel spordiobjektid ja -rajad * Info jõudmine huvilisteni * Spordiga tegelejate ja üritustest osavõtjate arvu suurenemine Spordijuht Elva SL spordiklubid 20 000 aastas Pidev Tervislike eluviiside ja spordi propageerimine * Sõna ja teoga tervislike ja sportlike eluviiside tutvustamine ja tähtsustamine igapäevaelus * Spordibaaside arendamine ja linna elanikele kasutada andmine soodustingimustel * Huvipakkuvate ürituste korraldamine * Kooli kehalise kasvatuse tõhustamine * Linna ettevõtete kaasamine spordielu arendamisse * Teadlikkuse kasvu ja väärtushinnangute muutmise läbi spordiga tegelejate arvu suurenemine * Elanike tervise paranemine ja kehalise võimekuse tõus Elva LV spordijuht treenerid õpetajad med. töötajad ettevõtete juhid, endised ja praegused tippsportlased Pidev Mainekujundus * Reklaamida Elvat, kui spordilinna ja siin toimuvaid üritusi vabariikliku meedia erinevates kanalites, internetis, messidel, suurlinnade turismiinfopunktides, infobülletäänides jm. * Elva spordiajaloo raamatu väljaandmine *Elva tuntuse tõstmine ja maine parandamine vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel läbi spordiga seotud teemade Elva LV 10 000 aastas 50 000 Pidev 2006 10. KULTUUR JA VABA AEG 10.1. Missioon Elva on aktiivse kultuurieluga linn, mis pakub soodsat keskkonda ja mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks erinevatele sihtrühmadele. 10.2. Eesmärgid * Intensiivse, aastaringselt toimiva kultuurielu korraldamine * Linna kultuuriasutuste kaasajastamine * Linna poolt pakutavate kultuurialaste teenuste taseme tõstmine * Linna maineürituste väljakujundamine ja läbiviimine * Elva kujundamine piirkondliku kultuurielu keskuseks * Kolmanda sektori toetamine * Erinevate ideede, algatuste ja projektide toetamine * Linna kultuurielu tihedam sidumine maakonna teiste kultuuriasutustega (Tartumaa Muuseum, Vanemuise Kontserdimaja, jt) * Elva kui kultuurisõbraliku linna maine tõstmine * Kultuuriürituste reklaami tõhustamine * Elvale omaste kultuuritraditsioonide säilitamine * Kultuurialase koostöö tihendamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. 10.3. Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus, allikad Ajakava Intensiivne, aastaringselt toimiv kultuurielu Traditsiooniliste ürituste korraldamine ja toetamine: * Elva linna päevad * Klarnetisuvi * Straussi karikas viini valsis + võistlustantsu karikavõistluste etapp * Jüriöö jooks * Verevi rannapeod * Elva Piiga * Kooliaasta avaüritus * Lumelinn Uute ürituste toetamine: * Maa Päev * Tantsufestival * Võimalikult paljude inimeste vaba aja mitmekesine sisustamine Elva LV HKK Sinilind koostöös linna allasutuste ja MTÜ-dega Linnaeelarve Fondid Sponsorid Piletitulu 250 000–300 000 aastas Pidev * Linna kultuuriasutuste vajalikul tasemel rahastamine linnaeelarvest * Pakutavate teenuste stabiilsus, jätkusuutlikkus ja areng * Töötajate motiveeritus Elva LV Linnaeelarve ca 2 000 000 aastas Pidev Linna kultuuriasutuste kaasajastamine * Linnaraamatukogu uute ruumide väljaehitamine ja sisustamine * Publikule pakutava teeninduskvaliteedi ja olme- tingimuste paranemine * Laiem teenuste valik (muusikakogu, veebipõhised kataloogid, paljundamine, internetiühendus, jm) *Raamatukogu populaarsuse kasv laste ja noorte hulgas Elva LV Linnaeelarve Riigieelarve 7 000 000 2004 * Kultuurikeskuse laiendamine * Lauluväljaku rekonstrueerimine * Kultuurikeskuse inventari ja seadmete kaasajastamine * Kaasaegse, nõuetekohase kultuurikeskuse olemasolu * Täiendava ruumiressursi lisandumine * Linna kultuurielu atraktiivsuse suurenemine * Kultuuritarbimise kasv Elva LV Linnaeelarve Riigieelarve Fondid ca 10 000 000 ca 200 000 –300 000 2007 2006–2007 Pidev Linna poolt pakutavate kultuurialaste teenuste laiendamine ja taseme tõstmine * Raamatukoguteenuse kaasajastamine * Kinoseadmete uuendamine * Professionaalse kultuuri vahendamine elvalastele, sh artistide Elvasse toomine ning teatri- ja kontserdikülastuste korraldamine * Erinevate kultuurialaste teenuste parem kättesaadavus elukoha lähedal, laiem valik ning kõrgem tase Elva LV HKK Sinilind Raamatukogu Linnaeelarve Riigieelarve Fondid ca 250 000 150 000 –200 000 2004–2005 2004–2007 Pidev Linna maineürituste väljakujundamine ja läbiviimine * Straussi kontsert-etenduse traditsiooni jätkamine * Elva Suvekantri läbiviimine * Jätkusuutlike traditsioonide kujunemine * Linna maine paranemine, tuntuse suurenemine * Siseturismi elavdamine Elva LV HKK Sinilind koostöös produtsentidega 100 000 –150 000 50 000 –100 000 Linnaeelarve Fondid Piletitulu Sponsorid Iga 2 aasta järel Igal aastal Elva kujundamine piirkondliku kultuurielu keskuseks * Naaberomavalitsuste publiku kaasamine Elva üritustele * Koostöö teiste omavalitsustega ürituste korraldamise jm. alal * Elva kultuurielu laiem regionaalne mõju, suurema hulga elanike osalemine * Ressursside läbimõeldum kasutamine HKK Sinilind Pidev Linna kultuuripärandi säilitamine ja eksponeerimine * Raudteejaama hoone renoveerimine * Elva linna ajaloo püsiekspositsiooni loomine * Ajalooliste paikade ja objektide tähistamine ning vastava teatmiku väljaandmine * Linna ajaloo ja kultuuripärandi populariseerimine * Linnaelanike identiteedi kasv Elva LV Tartumaa Muuseum MTÜ-d ca 4 500 000 Fondid Linnaeelarve x Linnaeelarve ca 50 000 Linnaeelarve Fondid 2007 2006–2007 2006 Kolmanda sektori toetamine, erinevate algatuste toetamine * Tegevustoetused kollektiividele * Projektitoetused * Linna ruumide tasuta võimaldamine kollektiividele * Kultuuritegijate toetamine, kes esindavad Elva linna väljaspool * Info ja koolituste vahendamine * Uute ideede, algatuste stimuleerimine * Linna kultuurielu mitmekesistamine, ürituste mahu ja kvaliteedi suurenemine * Täiendavate tegijate ja ressursside kaasamine linna kultuuriellu * Järjepidevuse ja traditsioonide kinnistamine * Stabiilsuse tagamine Parem informeeritus rahastamisvõimalustest jm Elva LV HKK Sinilind Linnaeelarve 450 000– 500 000 aastas Pidev Elva kui kultuurisõbraliku linna maine tõstmine, imago parandamine * Kultuuriürituste reklaami (marketingi) tõhustamine läbi erinevate meediakanalite * Meedia huvi tõstmine linna kultuurielu vastu * Publiku aktiviseerimine, osalemaks linna kultuurielus * Kultuuriürituste osaline toetamine linnaeelarvest, muutmaks need kättesaadavamaks õpilastele ja pensionäridele * Elva linna maine paranemine * Kultuuriinfo parem levik * Elva kultuurielu parem teadvustamine ja kajastamine väljaspool linna * Hõlpsam lisavahendite kaasamine sponsoritelt * Elanike suurem kaasatus ja huvi ürituste vastu, kultuuritarbimise kasv * Kättesaadavus erinevatele sihtrühmadele Elva LV HKK Sinilind Linnaeelarve 50 000– 100 000 aastas Pidev Kultuurialase koostöö tihendamine linna asutuste, era- ja kolmanda sektori vahel * Koostöö Tartumaa Muuseumiga * Koostöö Vanemuise Kontserdimajaga * Infovahetuse parandamine * Tegevuste kooskõlastamine * Ühisüritused * Uute ideede saamine * Publikusõbralik ürituste ajastamine * Konkurentsi optimeerimine * Ressursside efektiivsem kasutamine * Üksteise toetamine, sünergia tekkimine Elva LV HKK Sinilind MTÜ-d Partnerid Linnaeelarve Pidev Parimate tegijate tunnustamine * Iga-aastase preemia väljaandmine aasta jooksul kultuurivaldkonnas enim välja paistnud elvalasele * Kultuurialase tegevuse stimuleerimine, tegijate motiveerimine Elva LV Linnaeelarve Sponsorid 10 000 aastas Pidev 11. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 11.1. Missioon Tagada inimeste vajadusi arvestav, heaolu- ja kindlustunnet toetav tervishoiukorraldus. Tagada Elva linna elanikele ühiskonna poolt aktsepteeritaval tasemel elukvaliteet ja osalemisvõime ühiskonnaelus. Toimetulekuraskustes inimestele osutada õigeaegselt abi raskustest ülesaamiseks kuni iseseisva toimetuleku tagamiseni. 11.2. Eesmärgid * Kvaliteetse ja kättesaadava esmatasandi arstiabi korraldamine * Vajadustele vastava eriarstiabi korraldamine * Kvaliteetse hooldusravi kindlustamine * Aidata kaasa tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele * Elva Haigla hoone kaasajastamine * Avahooldusteenuste valiku mitmekesistamine * Puuetega inimestele osutatavate teenuste mitmekesistamine * Toimetulekuraskustes inimeste toetamine * Munitsipaaleluruumide väljaehitamine * Kolmanda sektori toetamine läbi sotsiaalprojektide kaasfinantseerimise * Koostöö arendamine riigi, omavalitsuste ja sotsiaalteenust osutatavate asutuste vahel * Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandesüsteemi inimressursi arendamine 11.3. Tegevuskava Eesmärgid Tegevused Oodatavad tulemused Teostajad Maksumus allikad Ajakava TERVISHOID Kvaliteetse ja kättesaadava esmatasandi arstiabi korraldamine Kindlustamata isikutele plaanilise tervishoiu teenuste osaline kompenseerimine Kindlustamata isikute erakorralise arstiabi vajaduse vähenemine Elva LV 30 000 –40 000 aastas Pidev Vajadustele vastava eriarstiabi korraldamine Teeninduspiirkonna suurusele vastava arvu eriarstide tagamine Elva Haiglas. Elva Haigla kui kohaliku haigla jätkusuutliku tegevuse tagamine. Järjekordade vähenemine eriarstide juurde pääsemiseks. Tervisehäiretest kiirem paranemine ja nende vältimine SA Elva Haigla Elva LV EHK Tartu osakond Pidev Elanikkonna ja haiguste struktuurist tuleneva voodikohtade arvu tagamine Elva Haiglas. Avatud voodifondi põhimõtte rakendamine haigla statsionaaris. Tervisehäiretest kiirem paranemine ja nende vältimine. Järjekordade vähenemine statsionaarsele ravile. SA Elva Haigla Elva LV EHK Tartu osakond Pidev Elva Haigla omanäolisuse säilitamine ja arendamine Vajaliku personali koolitamine ja aparatuuri soetamine. Suureneb huvi raviteenuste kasutamise vastu Elvas. Tõuseb Elva Haigla maine. Säilib olemasolev personal ja paraneb tema kvalifikatsioon. SA Elva Haigla EHK Tartu osakond Pidev Kvaliteedi tagamine raviteenuste osutamisel Ravikvaliteedi juhtimise süsteemi rakendamine Patsientide kaebuste sisuline lahendamine ja ravivigade vältimine SA Elva Haigla Pidev Kvaliteetse hooldusravi kindlustamine Eakate ja puudega inimeste vajadustele vastava voodikohtade arvu tagamine Vanusest ja haigustest tulenevate funktsionaalsete häiretega toimetuleku parandamine SA Elva Haigla Elva LV EHK Tartu osakond Pidev Koduõenduses vajalike ravijuhtude arvu tagamine Säilib hea kontakt statsionaarse hooldusraviga Teenus võimaldab inimesel elada harjumuspärases keskkonnas SA Elva Haigla EHK Tartu osakond Elva LV 10 000 Pidev 2005–2007 Aidata kaasa tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustavate hoiakute kujundamisele Jätkuv töö Eesti Tervislike Linnade Liidu liikmena: 2005. a ETLL konverentsi korraldamine Tõuseb elanikkonna teadlikus Elva LV 3 000 Pidev 2005 Koostöö tervistedendavate haiglate võrgustikuga Terviseedenduslike projektide finantseerimine Tõuseb elanikkonna teadlikus tervise hoidmise vajalikkusest Elanikkonna teadlikkuse tõstmine Tervislike eluviiside propageerimine, tervise väärtustamine läbi ennetustöö SA Elva Haigla Elva LV MTÜ-d 50 000 –70 000 aastas Pidev Elva Haigla hoone kaasajastamine Haigla ruumide remont Teenuse osutamise kvaliteedi tõstmine tulenevalt ruumide ratsionaalsemast paigutusest Hoone ehitusliku seisukorra parandamine SA Elva Haigla Elva LV Fondid kuni 300 000 aastas Pidev Elva Haigla juurdeehituse rajamine Perearstiteenuse koondumine Elva Haigla juurde Meditsiini tugiteenuste parem kättesaadavus perearstide patsientuurile Hooldus- ja taastusraviks vajaliku ruumide mahu olemasolu SA Elva Haigla Fondid 2006–2007 Elva Haigla kui Lääne-Tartumaa statsionaarse hooldusravi keskuse väljakujundamine Piirkonna vajadustele ja elanike arvule vastava statsionaarse hooldusravi kindlustamine mahus, mis tagab teenuse kvaliteedi ning majandusliku efektiivsuse. Säilib ja suureneb töökohtade arv Elva linnas. SA Elva Haigla Fondid Riigieelarve 2005–2007 SOTSIAAL-HOOLEKANNE Avahooldusteenuste valiku mitmekesistamine Lastega perede abivajaduse õigeaegne tuvastamine Toimetulekuraskustega perede ja riskiperede võimalikult varajane väljaselgitamine Varane professionaalne abi tagab kriisist kiirema väljumise Hea koostöö allasutuste, med. töötajate ja sots. töötajate vahel Elva LV Linna allasutused Perearstid jne Pidev Lastevanemate eneseabi arendamine Suureneb lastevanemate teadlikkus ja oskused Võimalusel areneb lastevanemate klubiline tegevus Soodustatakse omaalgatuslikku tegevust Elva LV Elva Gümnaasium HKK Sinilind MTÜ-d Pidev Kasuperede süsteemi väljaarendamine Ennetada laste sattumist institutsioonidesse Luua probleemsete perekondade lastele võimalus elada normaalses keskkonnas Läbi koolituste ja perede toetamise suurendada kasuperede huvitatust võtta enda perekonda kasulapsi Eesti Vabariik Elva LV Pidev Erivajadustega lapsi kasvatavate perekondade tugisüsteemi arendamine Mitmekesistada erivajadustega laste peredele suunatuid teenuseid (tugiisik, isiklik abistaja, laste päevahoid jm) Integreerida erivajadusega lapsi ühiskonda Elva LV MTÜ-d Pidev Pikaajaliste töötute resotsialiseerimine Sotsiaalse rehabilitatsiooni (töö- ja toimetulekuõpetus) kaasabil harjutada pikaajalisi töötuid naasma tööle ja õpetada neile toimetulekuoskusi Elva LV Tööturuamet MTÜ-d 60 000 –70 000 aastas Pidev Eakate iseseisvat toimetulekut tagavate teenuste arendamine Vabatahtlike kaasamine koduhoolduse tugiteenuse pakkujatena Teenuse tarbijal on võimalus elada loomulikus keskkonnas Elva LV Usuorganisatsioonid Vabatahtlikud Pidev Päevakeskuse rajamine eakatele linnakodanikele Eakate aktiivse eluhoiaku, eneseabi ja huvitegevuse tagamine Elva LV Fondid 2007 Puuetega inimestele osutatavate teenuste mitmekesistamine Puuetega inimeste hooldajate määramise ümberkorraldamine Tegelike hooldust vajavate inimeste väljaselgitamine Kulude optimeerimine Elva LV 2004–2005 Invatransporditeenuse osutamine Teenuse vajajate nõudlus saab rahuldatud Elva LV 15 000 aastas Pidev Kooliõpilastele tasuta bussisõidupiletite doteerimine Väljaspool Elvat õppivatele erivajadustega lastele tagada võimalus hariduse omandamiseks Elva LV 45 000 aastas Pidev Koostöö MTÜ-ga Iseseisev elu Psüühikahäiretega inimeste integreerimine ühiskonda, mõtestatud töise tegevuse võimaldamine, toetatud elamise võimaluse pakkumine MTÜ Iseseisev elu Fondid Elva LV 2005–2007 Toimetulekuraskustes inimeste toetamine Erinevate rahaliste toetuste maksmine linna elanikele Toimetulekuraskuste leevendamine Elva LV Pidev Munitsipaaleluruumide väljaehitamine Hoone Pikk tn 26 ümberehitamine munitsipaaleluruumideks Õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamute üürnike elamispinnaprobleemide lahendamine SA KredEx Elva LV 1 500 000 2004–2005 Kolmanda sektori toetamine läbi sotsiaalprojektide kaasfinantseerimise Sotsiaalhoolekandeprojektide finantseerimine Uute ideede ja algatuste toetamine Täiendavate tegijate ja ressursside kaasamine Stabiilsuse tagamine Elva LV 60 000 –100 000 aastas Pidev Koostöö arendamine riigi, omavalitsuste ja sotsiaalteenust osutavate asutuste vahel Hooldekoduteenuse ostmine Üksi mittetoimetulevate vanurite paigutamine Elva linna lähiümbruses asuvatesse hooldekodudesse Elva LV 400 000 –500 000 Pidev Elva Väikelastekodu omandiküsimuse lahendamine Elva Väikelastekodu tulevikuperspektiivi kujundamine Sotsiaalministeerium Elva LV Elva VLK 2005 Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandesüsteemi inimressursi arendamine Lastekaitsetöötaja ametikoha loomine Vastavalt riiklikule sotsiaalhoolekande kontseptsioonile 1 töötaja – 1000 last Paraneb lastekaitsetöö kvaliteet Suureneb võimalus ennetada lastega tekkivaid probleeme Sotsiaalministeerium Elva LV 2005–2006 Erialaste täienduskoolituste võimaldamine Suurenevad teadmised Täiustuvad tööoskused Elva LV Pidev 12. LINNAMAJANDUS 12.1. Linnamajanduse eesmärgid * Tagada toimivad kaasaegsed infrastruktuurielemendid kvaliteetseks eluks ja majandustegevuse arenguks * Soojavarustuse infrastruktuuris tagada energia- ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine * Arendada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamist linna territooriumil * Tagada elanikkonna teadlikkuse tõusuga keskkonda ohustavate jäätmete keskkonnasäästlik käitlus * Kvaliteetse kattega ohutu liiklusskeemiga tänavate ja teede võrgustiku arendamine 12.2. Jäätmekäitlus Elva linnas tekkinud olme- ja tööstusjäätmed veeti ja ladustati Nõo valla territooriumil asuvasse Laguja prügilasse. Peale Laguja prügila sulgemist 1. juunist 2004. a veetakse jäätmeid Ülenurme valla territooriumil asuvasse Aardlapalu prügilasse. Prügiveo teenust pakuvad kaks firmat: OÜ Elva Kommunaal ja AS Ragn Sells. AS Tuulemäe Jäätmekeskusel on kavas rajada Lagujale Euroopa Liidu keskkonnanõuetele vastav piirkondlik prügila. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad Elvas A&O kaupluse juures Arbimäel ning kesklinnas asuva EDU kaupluse juures (tabletid, patareid) ja Alexela tankla juures (õlid, akud). Korduvkasutatavate jäätmete osas on paigaldatud konteinerid Elva kaubanduskeskuse (Kesk 1) juurde vanapaberi, klaasi ja plastiku kogumiseks. Klaasi kogumiseks on paigaldatud konteiner Kirde tänavale ja paberi kogumiseks Kesk 32 hoovi. Elva reoveepuhasti territooriumil asub reoveesette komposteerimisväljak. Jäätmete sorteerimiseks ja vastuvõtuks on vaja luua jäätmejaam, kus oleks esindatud erinevat liiki jäätmete kogumise konteinerid. Euroopa Liidus on üheks oluliseks eesmärgiks seatud jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmete ohtlikkuse vähendamine ja jäätmete taaskasutamise suurendamine. Elva linna jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks on vaja lähtuda olemasolevast olukorrast, Eesti Keskkonnastrateegias ja Keskkonnategevuskavas paika pandud eesmärkidest ja kehtivatest õigusaktidest. Selleni jõudmine eeldab loodussäästliku seadusandluse rakendumist läbi elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõusu. Linnal on kavas investeerida elukeskkonna ja prügimajanduse arenguks 2,5 miljonit krooni. 12.2.1. Eesmärgid: 1. Rajada jäätmejaam 2. Jäätmekäitluse arendamine 3. Jäätmetekete vähendamine 4. Jäätmete ringlussevõtu ergutamine 5. Jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 12.3. Energia- ja soojamajandus Elva linna soojamajanduse areng on läbinud mitmeid etappe. Linnapildist on kadunud enamik väikekatlamaju ning linnale kuulub kolm katlamaja – suurim keskkatlamaja, Kirde katlamaja ja haigla katlamaja. Põhilisteks katlakütusteks on põlevkiviõli ja saepuru. Keskkatlamaja soojapiirkonnas on 22 suuremat küttesoojuse tarbijat, Kirde katlamaja piirkonnas on 15 köetavat elumaja ning haigla katlamaja, mis varustab soojaga haiglat ja lasteaeda «Õnneseen». Tsentraalse soojuse kasutamise seadmeid sooja tarbevee valmistamiseks ei kasutata, kuna puudub tarbija poolne huvi ja sooja vee varustus on lahendatud elanike poolt lokaalsete elektriboileritega. Kirde katlamaja kaugküttesüsteem ning energiatootmine põhineb kallil ja keskkonda saastaval põlevkiviõlil. Samuti on suured soojaenergia kaod soojatrassides. Trasside kogupikkus olemasolevatel andmetel on 4808 meetrit, ehitatud on trassid 1974–1980 aastatel. Elva linnas pakub kaugkütte teenust ja haldab soojusvõrke lepingu alusel OÜ Elva Soojus. 12.3.1. Eesmärgid: 1. Soojatrasside rekonstrueerimine 2. Kirde katlamaja üleviimine keskkonnasäästlikule biokütusele 12.3.2. Investeeringud 2000. aastal on OÜ Märja Monte poolt välja töötatud Elva linna soojavarustuse arengukava, mille kohaselt on soojavarustuse arenguks välja selgitatud investeeringute vajadus ja tasuvus. Elva linn on esitanud kaasfinantseerimise taotluse Euroopa Liidu Struktuurifondide Projektide Ettevalmistamise Fondile projekti Kirde katlamaja biokütusele üleviimise ja piirkonna soojavarustuse rekonstrueerimise investeeringuteks. Kavas on keskkatlamaja piirkonna trasside rekonstrueerimine. Soojamajanduse rekonstrueerimine on võimalik erinevate fondide kaasabil nt. EL struktuurfondid, rahvuslikud fondid jne. Kirde katlamaja rekonstrueerimiseks on kavas investeerida 3 miljonit, soojatrasside väljavahetamiseks 3,5 miljonit krooni. 12.4. Elektrivarustus Elektrienergiaga varustaja on Eesti Energia Aktsiaselts ning Elva linna tarbijate varustatus kvaliteetse elektrienergiaga sõltub põhiliselt Eesti Energia rahalistest võimalustest ning investeerimiskavadest. Linna varustatakse elektrienergiaga Elva alajaamast Tartu mnt 29g. Peaalajaamast saab alguse Otepää 110kV õhuliini trass. Lisaks varustavad elektrienergiaga veel 23 alajaama. 2003 ja 2004. aastal teostati Eesti Energia Aktsiaseltsi poolt Elva linnas mitmete piirkondade elektrivarustuse rekonstrueerimis- ja ehitustöid. Vambola tn uuselamurajooni paigaldati 15/0,4 kV komplektalajaam ja rajati 15kV maakaabelliin ning 0,4kV maakaabelvõrk. 2003. aastal asendati Käo tee piirkonnas õhuliin maakaabelliiniga 2550 meetri ulatuses ning Tartu maanteest kuni Lepa tn ristmikuni viidi majad maakaabli sisestustele. 12.4.1. Eesmärgid: 1. Õhuliinide asendamine kaabelliinidega 2. Kaabelliinide ristlõigete suurendamine 3. Elektrivarustuse töökindluse tõstmine, alajaamade võimsuse suurendamine 4. Elektri liinijuhtmete vahetamine ja uute rajamine 5. Elektriliinidesse ulatuvate puude okste kärpimine 6. Õhukaabli või maakaabli paigaldamine 12.5. Tänavavalgustus Elva linna tänavavalgustuse kohta on olemas valgustusvõrgu plaan, kus on ära märgitud valgustite asukohad, võimsused ja lülituspunktid. Suurelt osalt paikneb võrk ühistel postidel üldelektrivõrguga. Elva linn on jagatud toitepiirkondadeks, tänavavalgustuse toitepunkte on 17. Linna tänavavalgustussüsteemis on praegu ca 1300 valguspunkti. Enamik kasutusel olevatest valgustitest on võimsusega 75 ja 250W. Vanad valgustid on suure elektritarbimisega, vajalik on investeering uutesse lampidesse, mis annaks ökonoomsust 30% võrra. Amortiseerunud on ka vanad elektrijuhtmed, mis on kavas välja vahetada uute kaabelliinide vastu. Tänavavalgustust haldab lepingu alusel OÜ E.R.T. Elekter. Tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks ja säästlikumaks muutmiseks on kavas investeerida 2,5 miljonit krooni. 12.5.1. Eesmärgid 1. Vanade valgustite väljavahetamine säästlikemate vastu 2. Amortiseerunud elektrijuhtmete väljavahetamine kaabelliinide vastu 12.6. Side Elva linnas pakub telefoniside teenust AS Elion (endine AS Eesti Telefon) Digitaaljaam asub Puiestee tn, olemas on 2 tugijaama. Võimalik on tarbida kõigi Eesti mobiilsidevõrkude teenuseid. Linna tänavate kohta on olemas sidevarustuse geodeetilised alusplaanid sidetrasside projekteerimiseks. Nendes piirkondades, kus puuduvad sidekaabelliinid on probleeme internetiühendustega. Kuigi raadioleviga interneti püsiühendust pakuvad Elvas 4 firmat, on puuderohkuse ja künklike pinnavormide tõttu paljudes kohtades võimatu saada kvaliteetset interneti püsiühendust. Lahenduseks oleks sidekaablite paigaldus. Kuna telefonisidesüsteem on vabariigis ühtne, siis areng toimub vastavalt vabariiklikele plaanidele. 12.6.1. Eesmärgid: 1. Telefonivõrkude laiendamine, uute digitaalnumbrite paigaldamine. 2. Liinide rekonstrueerimine 3. Sidetrassside projekteerimine 12.7. Teed ja tänavad Elva linna halduspiiri lähikonnas kulgeb vabariikliku tähtsusega Tartu-Valga maantee. Linna territooriumil asuvad kohaliku tähtsusega teed ja tänavad. Lisandunud on kolm uut tänavat: Kreegi, Kirde-Põik ja Vambola tänav. Pikendatud on Ploomi ja Oja tänava lõiku. Kavas on välja ehitada uuselamurajoonide tänavad. Tänavate kogupikkus on 55 km. Kõvakattega on kaetud 34,4 km, kruuskattega 20,6 km, kõnniteede kogupikkus 40 km. Tänavate asfaltkate on vana, kaotanud siduvuse ning vajab uuendamist, osas linnaosades puuduvad kõnniteed. Enne ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on vaja teha investeeringuid, mis väldivad tänavate edasist lagunemist. Pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside uuendamist on kavas investeerida teede rekonstrueerimisse 6 miljonit krooni. Linna parklaks on Kesk 30 asuv kultuurikeskuse «Sinilind» parkla. Linnas on piisavalt avalikuks parkimiseks ette- nähtud kohti, mis asuvad kaubandus- ja äriettevõtete maa-aladel. 12.7.1. Eesmärgid 1. Vana asfaltkatte uuendamine 2. Tänavate rekonstrueerimine peale vee ja ühiskanalisatsiooni rajamist 3. Teedemärgistuse korrastamine 4. Jalgrattateede vajaduse väljaselgitamine 5. Kõnniteede rajamine 12.8. Veevarustus ja kanalisatsioon Olemasolev ühisveevarustuse süsteem Elva linnas baseerub keskdevoni-siluri veekompleksi põhjaveel. Elva linna põhjaveevaru uuringu ja hinnangu alusel kasutatakse keskveevarustuses kesk-devoni siluri põhjaveekihi põhjavett koguses 540 m3/d ning põhjaveevaru Elva linnale on hinnatud aastani 2025 sellele veekompleksile koguses 1200 m3/d. Linna varustab joogiveega kaks puurkaevu, üks puurkaevudest asub veetöötlusjaamas, teine sellest ligikaudu 600 meetri kaugusel Jaani tn. Linnas on 6 tarbeveepuurkaevu, mis on amortiseerunud ja vanad ning kuuluvad tamponeerimisele. Lisaks on puurkaevud Supelranna tn ja Kirde tn, mis varustavad tööstuspiirkonda tarbeveega. Vajadusel saab Supelranna tn puurkaevu lülitada ümber linna varustamiseks joogiveega. Kavas on uue puurkaevu rajamine Puiestee tn veetöötlusjaama piirkonda. Vee kvaliteet on nii puurkaevudest väljapumbatavas kui töödeldud vees Eesti Joogiveestandardi EVS 663:1995 järgselt «hea» ja «väga hea». Kohati on toorvesi «rahuldav» üldraua sisalduse poolest. Vajalik on põhjaveeseire Elva veehaardel nii põhjaveetaseme kui ka keemilise koostise regulaarseks jälgimiseks. Veevarustuse tänavatorustike kogupikkus ulatub ca 12 km-ni, mis hõlmab 650 m toorvee torustikku. Kanalisatsioonitorustikke on Elva linna rajatud kokku ca 12 km, sellest 3 km on reovee ülepumplast puhastisse minev survetorustik. Enamus kanalisatsioonitorustikust on rajatud 1975–1985. aastatel Vanemad kasutusel olevad malmtorustikud on rajatud aastatel 1966–1970 ning vajavad kohest renoveerimist või väljavahetamist. 71% torustikest on rajatud ajavahemikus 1976–1980. Seega on enamus torustikest vanemad kui 20 aastat. Elva linna elanikest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 40%. Reovesi juhitakse läbi reovee ülepumpla Elva reoveepuhastusjaama. 2003 aastal renoveeriti 50% puhastusseadet koguvõimsusega 650 m ööpäevas, vajaduse tekkimisel renoveeritakse puhastusseade ülejäänud ulatuses. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutajaks Elva linnas on Elva Linnavolikogu poolt 18. detsembril 2000. a otsusega nr 99 määratud OÜ Aqua & Waste Services. Oma tegevust alustas teenuse pakkuja juba 01.12.2000. a Elva haldusterritooriumil, mis on vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks. Probleemid ühisveevarustuses ja kanalisatsioonis * Veetorustike veekaod enam kui 40% * Torustike halb ehituskvaliteet * Puurkaevude sanitaarkaitseala märgistamata * Kasutusel mitteolevad ja nõuetekohaselt konserveerimata puurkaevud ohustavad Pärnu-siluri veekompleksi põhjavett * Salvkaevude vesi ei vasta Eesti Joogiveestandardile EVS 663:1995 * Elanikkonna vähene varustatus ühisveevärgi teenusega * Kaks kolmandikku kogu elanikkonnast on varustamata ühiskanalisatsiooni teenusega. * Laialdane ühiskanalisatsiooni puudumine on otsene oht keskkonnale, eelkõige Verevi ja Arbi järvele. * Kanalisatsiooni puudumine ohustab salvkaevude veekvaliteeti * Ei ole teada kõikide torustike täpseid asukohti. * Puudub reoveevooluhulkade mõõtmise võimalus 12.8.1. Eesmärgid 1. Amortiseerinud torustike ja süsteemi korrastamine 2. Vajalike uute tarbevee torustike rajamine 3. Vajalike uute reovee torustike rajamine 4. Reoveepumpla renoveerimine 5. Vajalike uute reovee pumplate rajamine 6. Uue tarbeveepuurkaevu rajamine 7. Uute reoveepumplate rajamine 8. Kasutusel mitteolevate puurkaevude tamponeerimine 12.8.2. Investeerimisprojektid ja programmid Elva Linnavolikogu 26. märtsi 2001. a otsusega nr 27 on kinnitatud Elva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna poolt on koostatud Elva linna veehaarde uuringud ja põhjaveevaru hindamine. Investeeringuprogramm on koostatud kuni aastani 2012, mida on kavandatud teostada kolmes järgus: kohe teostatavad tööd, lühiajaline ja pikaajaline investeeringuprogramm. Pikaajalises arengukavas aastateks 2005–2012 peab olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega. Veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti joogiveestandardile EVS 663:1995 ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83). Kavas on investeerida 65,1 miljonit krooni vee- ja kanalisatsiooni arenguks. 12.9. Linnamajanduse tegevuskava Tegevus Ajakava Maksumus Rahastamise allikas Teostaja VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Amortiseerunud torustike ja süsteemi korrastamine ning uute tarbevee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine 2006–2007 62 000 000 Euroopa Liidu struktuurfondid; KOV LV 2. Reoveepumpla renoveerimine 2005 2 500 000 KIK; KOV LV 3. Uute seadmete ostmine reoveepumplatesse ja puhastisse 2004 600 000 KIK; KOV LV KOKKU: 65 100 000 ENERGIA- JA SOOJAMAJANDUS 1. Kirde katlamaja biokütusele üleviimine ja kaugküttesüsteemi rekonstrueerimine 2004–2005 3 000 000 Eroopa Liidu struktuurfondid; KOV LV 2. Keskkatlamaja piirkonna trasside rekonstrueerimine 2004–2005 3 500 000 Euroopa Liidu struktuurfondid LV KOKKU 6 500 000 TEED JA TÄNAVAD 1. Vana asfaltkatete remont ja tänavate pindamine 2004–2007 5 000 000 Eesti Vabariik; KOV LV 2. Uuselamurajooni teede väljaehitamine 2005–2006 1 000 000 Eesti Vabariik; KOV LV KOKKU: 6 000 000 TÄNAVAVALGUSTUS 1. Uute tänavavalgustite kasutuselevõtmine 2004–2006 1 000 000 Euroopa Liidu struktuurfondid KOV LV 2. Vanade elektrijuhtmete väljavahetamine uute kaabelliinide vastu 2004–2006 1 500 000 Euroopa Liidu Struktuurfondid; KOV LV KOKKU: 2 500 000 JÄÄTMEMAJANDUS 1. Rajada jäätmejaam 2004–2008 800 000 Projektid LV 2. Jäätmekäitluse arendamine 2004–2007 500 000 KOV LV 3. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmete ringlusse võtu ergutamine 2004–2007 500 000 KOV LV KOKKU: 2 500 000 13. ELVA LINNA INVESTEERINGUTE KAVA 2004–2007 Elva linna arengukava 2004–2007 lisa Objekt Maksumus kokku sh. Elva linnaeelarvest Rahastamise allikad Tähtaeg Haridus Gümnaasiumi õppehoonete renoveerimine *** 55 700 000 11 140 000 Linnaeelarve, riigieelarve, KOIT-programm 2004–2007 Lasteaia Õnneseen renoveerimine + juurdeehitus 12 000 000 3 750 000 Linnaeelarve, riigieelarve, KOIT-programm 2004–2005 Lasteaia Murumuna renoveerimine 6 000 000 1 500 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2005–2007 Lasteaiakohtade laiendamine Peedul 2 000 000 400 000 Linnaeelarve, riigieelarve, KOIT-programm 2005–2006 Kultuur Linnaraamatukogu väljaehitamine ja sisustamine 6 800 000 3 000 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2004 Huviala- ja Kultuurikeskuse laiendamine 10 000 000 2 000 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2007 Lauluväljaku rekonstrueerimine 200 000 100 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2006–2007 Raudteejaama hoone renoveerimine 4 500 000 500 000 Linnaeelarve, EL struktuurifondid 2006–2007 Sport Spordihalli rajamine 8 000 000 2 000 000 Linnaeelarve, riigieelarve, erakapital 2006-2007 Staadioni abihoone ehitus 500 000 125 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2004–2005 Puiestee tn. 2 jõusaali + san.ruumide remont 450 000 60 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2004 Skate-pargi rajamine 150 000 50 000 Linnaeelarve, sponsorid 2004 Otepääl asuva spordibaasi remont 600 000 0 Suusaklubi, sponsorid 2004–2007 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Munitsipaal-üürimaja väljaehitamine 3 000 000 1 500 000 Linnaeelarve, KredEx 2004–2005 Elva Haigla hoone kaasajastamine, laiendamine 1 700 000 1 150 000 Elva Haigla, fondid, linnaeelarve 2005–2007 Linnamajandus Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine 62 000 000 6 500 000 Linnaeelarve, EL struktuurifondid 2006–2007 Reoveepumpla renoveerimine 2 500 000 500 000 Linnaeelarve, KIK 2005 Reoveepuhasti ja pumplate seadmete soetamine 600 000 120 000 Linnaeelarve, KIK 2004 Kirde tn. katlamaja ja trasside rekonstrueerimine 6 500 000 1 300 000 Linnaeelarve, EL struktuurifondid 2005 Tänavate väljaehitamine ja remont 6 000 000 3 000 000 Linnaeelarve, riigieelarve 2004–2007 Tänavavalgustuse renoveerimine 2 500 000 500 000 Linnaeelarve, EL struktuurifondid 2005–2006 Jäätmejaama rajamine 1 500 000 300 000 Linnaeelarve, KIK 2006 Kokku 22 objekti 193 200 000 39 495 000