Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse konsulaarabi ja -koostöö kokkulepe — RT II, 1999, 25, 147

Vabariigi valitsuse 03.02.1999 korraldus nr 106 konsulaarabi ja -koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi valitsus, Läti Vabariigi valitsus ja Leedu Vabariigi valitsus (edaspidi lepinguosalised); soovides edendada omavahelist konsulaaralast koostööd; võttes arvesse konsulaarkoostöö alast arengut Balti Ministrite Komitee raames; arvestades asjaolu, et konsulaarsuhteid, -eesõigusi ja -puutumatust käsitletakse 24. aprillil 1963. a allakirjutatud konsulaarsuhete Viini konventsioonis, ja meenutades konventsiooni artiklit 8, mis sätestab, et lähetajariigi konsulaarasutus võib vastuvõtjariigi nõusolekul täita asukohariigis kolmanda riigi nimel konsulaarfunktsioone; pidades silmas oma kodanike olulisimaid huve, on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1. Määratlused Käesolevas kokkuleppes tähendab: 1. «abistav riik» lepinguosalist, kelle alaline diplomaatiline esindus või konsulaarasutus osutab teise lepinguosalise riigi kodanikele kolmandates riikides konsulaarkaitset; 2. «abistatav riik» lepinguosalist, kelle kodanikud võivad kolmandates riikides taotleda abistava riigi alaliselt diplomaatiliselt esinduselt või konsulaarasutuselt konsulaarkaitset. Artikkel 2. Üldpõhimõtted 1. Abistatava riigi kodanik, kes vajab konsulaarkaitset riikides, kus abistataval riigil ei ole alalist diplomaatilist esindust või konsulaarasutust, võib taotleda konsulaarabi abistava riigi alaliselt diplomaatiliselt esinduselt või konsulaarasutuselt. 2. Sellist abi tuleb osutada kooskõlas nii abistavas kui ka abistatavas riigis kehtivate seaduste ja määrustega. Artikkel 3. Abi ulatus Abistatava riigi kodanike konsulaarkaitse hõlmab järgmisi konsulaarfunktsioone: a) abi surmajuhtumi korral; b) abi raske õnnetusjuhtumi või haiguse korral; c) abi arreteerimise, kinnipidamise või vangistamise korral; d) vägivaldse kuriteo ohvrite abistamine; e) hättasattunud kodanike toetamine ja repatrieerimine; f) tagasipöördumistunnistuste väljastamine; g) notarina tegutsemine ja teatud haldusfunktsioonide täitmine, kooskõlas vastuvõtja riigi seaduste ja määrustega. Artikkel 4. Kodakondsuse tõendamine 1. Abistava riigi konsulaarametnik võib võtta meetmeid selgitamaks, kas abi taotleja on abistatava riigi kodanik. 2. Niisugused meetmed on: a) taotlejalt kehtiva kodaniku passi esitamise nõudmine; b) taotlejalt muu kodakondsust tõendava dokumendi esitamise nõudmine; c) kahtluse korral abistava riigi konsulaarametniku pöördumine abistatava riigi välisministeeriumi või lähima diplomaatilise esinduse poole taotleja kodakondsuse kinnitamiseks; d) muud meetmed, mis ei ole vastuolus rahvusvahelise õiguse ja kummagi lepinguosalise siseriikliku õigusega. Artikkel 5. Abi surmajuhtumi korral Kui abistava riigi diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele on teatatud abistatava riigi kodaniku surmast, siis konsulaarametnik: a) teavitab viivitamatult abistatava riigi välisministeeriumi või lähimat diplomaatilist esindust; b) võib pärast lähimate sugulaste soovide kindlakstegemist vastavalt kohalikele seadustele ja määrustele osutada kohaste kanalite kaudu abi surnukeha matmisel, tuhastamisel või repatrieerimisel; c) võimaldab lähimal sugulasel omandada lahkunu surmatunnistuse; d) võib osutada muud abi, mis ei ole vastuolus abistatava isiku või lepinguosaliste huvide ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Artikkel 6. Abi raske õnnetusjuhtumi või haiguse korral 1. Abistatava riigi kodanikule, kes on tõsiselt haige või on raske õnnetusjuhtumi ohver, tuleb kohaseid abinõusid rakendades kõikvõimalikku abi osutada. 2. Selline abi hõlmab: a) abistatava riigi välisministeeriumi või lähima esinduse teavitamist; b) konsulaarametniku külaskäike; c) sobiva ravi saamiseks nõuküsimist; d) muud abi, mis ei ole vastuolus abistatava isiku või lepinguosaliste huvide ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Artikkel 7. Abi arreteerimise, kinnipidamise või vangistamise korral 1. Võttes arvesse rahvusvahelises õiguses sätestatud eeskirju, tuleb kohaseid abinõusid rakendades kinnipeetavale kõikvõimalikku abi osutada. 2. Selline abi, mida osutatakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse, kummagi lepinguosalise siseriikliku õiguse ning asukohariigi seaduste ja määrustega, hõlmab: a) konsulaarametniku külaskäike; b) armuandmispalvete esitamist; c) õigusabi (sealhulgas esindamist kohtus); d) tagasimaksete tasumist vastavalt käesoleva lepingu artiklis 11 sätestatule; e) koostööd vangide üleviimisel; f) muud abi, mis ei ole vastuolus kinnipeetava isiku või lepinguosaliste huvide ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. 3. Abistava riigi välisesindus teavitab abistatava riigi välisministeeriumi või lähimat diplomaatilist esindust tema kodaniku arreteerimisest, kinnipidamisest või vangistamisest. Artikkel 8. Vägivaldse kuriteo ohvri abistamine 1. Abistatava riigi kodanikule, kes on vägivaldse kuriteo ohver, tuleb kohaseid abinõusid rakendades kõikvõimalikku abi osutada. 2. Selline abi hõlmab: a) ohvri toetamist arsti- ja õigusabi taotlemisel; b) pädevatele politseivõimudele kuriteost viivitamatut teatamist; c) muud abi, mis ei ole vastuolus abistatava isiku või lepinguosaliste huvide ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. 3. Selle riigi välisministeeriumi või lähimat diplomaatilise esindust, kelle kodanik kuriteo ohver on, tuleb niisugustest juhtumitest üksikasjalikult teavitada. Artikkel 9. Hättasattunud kodaniku abistamine 1. Konsulaarabi abistatava riigi hättasattunud kodanikule hõlmab: a) hättasattunud kodanikule iseenda abistamiseks juhiste andmist; b) nõustamist rahalise toetuse saamiseks isiklikest allikatest; c) rahalist abi vastavalt artiklis 11 sätestatule. Artikkel 10. Repatrieerimine 1. Võimaluse korral tuleb lihtsustada abistatava riigi hättasattunud kodaniku repatrieerimist. 2. Repatrieerimine hõlmab järgmisi toiminguid: a) abistatava riigi hättasattunud kodaniku repatrieerimise taotluse esitamist; b) selle asjaolu tuvastamist, kas abi taotlejal on õigus abistatava riigi välisministeeriumilt abi saada; c) rahalist toetust (sealhulgas reisipileti ostmine) vastavalt käesoleva lepingu artiklis 11 sätestatule. Artikkel 11. Tagasimaksmise kohustus 1. Abistatava riigi hättasattunud kodanikule ei tohi anda rahalist abi ega teha tema nimel muid kulutusi ilma abistatava riigi välisministeeriumi nõusolekuta. 2. Juhtudel, kui see on võimalik ja õigustatud, peab abistatava riigi kodanik, kes sai abistavalt riigilt rahalist abi, võtma tagasimaksmise kohustuse, mis hõlmab: a) vastuvõetud rahalise abi väärtust; b) konsulaartasu abistavale riigile, kui see on ette nähtud. 3. Tagasimaksmise kohustuse alusel peab isik, kes sai abistavalt riigilt rahalist abi, maksma abistatava riigi valitsusele tagasi kõik käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kulutused. 4. Abistatava riigi valitsus tasub omakorda kulutused abistava riigi valitsusele. 5. Lepinguosaline püüab mitte anda abistatava riigi kodanikule rahalist abi enne, kui hättasattunud isiku soovitud rahasumma on edastatud abistatava riigi välisministeeriumile. Artikkel 12. Tagasipöördumistunnistus 1. Kui abistatava riigi repatrieeruva kodaniku reisidokument on kadunud või muudel põhjustel kasutuskõlbmatuks muutunud, väljastab abistava riigi konsulaarametnik isikule tagasipöördumistunnistuse. 2. Tagasipöördumistunnistuse väljastamine tuleb kooskõlastada abistatava riigi välisministeeriumiga. 3. Kui abistatava riigi mittekodanikust alaline elanik, kellel on abistatava riigi võimude väljastatud reisidokument, kaotab reisidokumendi või ei saa muul põhjusel seda kasutada, väljastab abistava riigi konsulaarametnik talle tagasipöördumistunnistuse. Artikkel 13. Koostöö 1. Lepinguosalised arendavad Balti Ministrite Komitee asjaomase institutsiooni raames konsulaarkoostööd. 2. Selline koostöö hõlmab: a) käesoleva kokkuleppe rakendamise lihtsustamist ja jälgimist. b) käesoleva kokkuleppe rakendamiseks vajalike üldiste ja üksikasjalike konsulaar-, haldus-, rahaliste ja muude juhiste väljatöötamist; c) asjakohase konsulaarteabe vahetamist; d) erinevate konsulaarvaldkondade analüüsi lepinguosaliste vahelise praktika kooskõlastamiseks; e) konsulaarabi andvate alaliste diplomaatiliste esinduste ja konsulaarpunktide täpsustamist. 3. Kõik käesoleva kokkuleppe rakendamisel tekkinud lahkarvamused lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu, eelistatavalt käesoleva artikli paragrahvis 1 nimetatud institutsiooni raames. Artikkel 14. Töökeel Käesoleva kokkuleppe rakendamise küsimustes suhtlevad lepinguosalised omavahel inglise keeles. Artikkel 15. Lõppsätted Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümne päeva möödudes päevast, mil lepinguosalised üksteist diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kokkuleppe jõustumiseks vajalike põhiseaduslike protseduuride lõpetamisest teavitavad. Koostatud Vilniuses 5. veebruaril 1999. aastal kolmes eksemplaris inglise keeles. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Mart SIIMANN Läti Vabariigi valitsuse nimel Vilis KRIŠTOPANS Leedu Vabariigi valitsuse nimel Gediminas VAGNORIUS Agreement on the consular assistance and co-operation between the Government of the Republic of Estonia, the Government of the Republic of Latvia and the Government of the Republic of Lithuania The Government of the Republic of Estonia, the Government of the Republic of Latvia and the Government of the Republic of Lithuania (hereinafter referred to as “the Contracting Parties”): Desiring to promote the consular co-operation between themselves; Taking into account the developments on the field of consular co-operation within the framework of the Baltic Committee of Ministers; Taking note of the fact that consular relations, privileges and immunities are dealt with in the Vienna Convention on Consular Relations signed on 24th April 1963, and recalling the Article 8 of the Convention which provides that a consular post of the sending State may, unless the receiving State objects, exercise consular functions in the receiving State on behalf of a third State; Bearing in mind the best interests of their citizens; have agreed as follows: Article 1. Definitions For the purposes of the present agreement: 1. “The assisting State” means the Contracting Party whose permanent diplomatic mission or consular post provides the consular protection for the citizens of the other Contracting Party in third countries. 2. “The assisted State” means the Contracting Party whose citizens may seek the consular protection in the third countries from the permanent diplomatic mission or consular post of an assisting State. Article 2. General principles 1. A Citizen of the assisted State in need of consular protection in States where the assisted State has no permanent diplomatic mission or consular post, may seek the consular assistance from the permanent diplomatic mission or consular post of the assisting State. 2. Such assistance should be provided in conformity with the rules and regulations in force both in assisting State and in assisted State. Article 3. Scope of assistance The consular protection of citizens of the assisted State will include following consular functions: a) assistance in cases of death; b) assistance in cases of serious accident or illness; c) assistance in cases of arrest, detention or imprisonment; d) assistance to victims of a violent crime; e) relief and repatriation of distressed nationals; f) issuance of the certificates of return; g) acting as notary in capacities and performing certain functions of an administrative nature, in conformity with the laws and regulations of the receiving State. Article 4. Evidence of citizenship 1. Consular officer of the assisting State may take measures to clarify whether the applicant is a citizen of the assisted State. 2. Such measures include: a) asking the applicant to submit a valid citizen’s passport; b) asking the applicant to submit any other certificate of citizenship; c) in case of doubt the consular officer of the assisting State should refer to the Ministry of Foreign Affairs or the nearest diplomatic mission of the assisted State for confirmation of applicant’s citizenship. d) any other means that does not contradict the international law and internal law of the Contracting Parties. Article 5. Assistance in cases of death When the death of the citizen of the assisted State is reported to a diplomatic mission or consular post of the assisting State, the consular officer: a) inform immediately the Ministry of Foreign Affairs or the nearest diplomatic mission of the assisted State; b) may, in accordance with local rules and regulations, having established the wishes of the next-of-kin, assist through appropriate channels for the body to be buried, cremated or repatriated to the home country; c) enables the next-of-kin of the deceased person to obtain a certificate of death; d) may provide any other kind of assistance that does not contradict the interests of the assisted individual, the Contracting Parties and principles of international law. Article 6. Assistance in cases of serious accident or illness 1. A citizen of the assisted State who is seriously ill or who is a victim of a serious accident should receive, by whatever means appropriate, all possible assistance. 2. Such assistance may include: a) notification to the Ministry of Foreign Affairs or the nearest mission of the assisted State; b) visits of a consular officer; c) advice on provision of suitable medical treatment; d) any other kind of assistance that does not contradict the interests of the assisted individual, the Contracting Parties and principles of international law. Article 7. Assistance in cases of arrest, detention or imprisonment 1. Taking into account the standards settled in the international law, the detained should receive by appropriate means all possible assistance. 2. Such assistance may include, in conformity with the international law, internal law of the Contracting Parties and local rules and regulations: a) visits of consular officer; b) petitions for pardons; c) legal aid (including legal representation); d) payment of fines as settled in Article 11 of the present Agreement; e) co-operation in cases of transfer of prisoners; f) any other kind of assistance that does not contradict the interests of detained, the Contracting Parties and principles of international law. 3. Mission of an assisting State shall inform the Ministry of Foreign Affairs or the nearest mission of the assisted State of arrest, detention or imprisonment of its citizen. Article 8. Assistance to victims of violent crime 1. A citizen of the assisted State who is the victim of a violent crime, should receive, by whatever means appropriate, all possible assistance. 2. Such assistance may include: a) support to obtain medical treatment and legal advice; b) report of the crime without delay to the appropriate police authorities; c) any other kind of assistance that does not contradict the interests of the assisted individual, the Contracting Parties and principles of international law. 3. The Ministry of Foreign Affairs or the nearest mission of assisted State whose citizenship the victim possesses, should be informed of such incidents in full details. Article 9. Assistance in cases of distression 1. Consular assistance to the distressed nationals of assisted State may include: a) guidance on helping themselves; b) guidance to obtain financial support from private sources; c) financial assistance as provided for in Article 11. Article 10. Repatriation 1. If possible, the opportunity to repatriate should be facilitated for the distressed citizens of the assisted State. 2. Such repatriation includes following procedures: a) submission of an application for repatriation by distressed citizen of the assisted State; b) the confirmation that the applicant is eligible for assistance from the Ministry of Foreign Affairs of the assisted State should be obtained; c) promotion with financial assistance (including the purchase of a travel ticket) as specified in the Article 11 of the present Agreement. Article 11. Undertaking to repay 1. No financial assistance may be given or expenditure incurred on behalf of a distressed citizen of the assisted State without the approval of the Ministry of Foreign Affairs of the assisted State. 2. In all cases, if it is possible and reasonable, the citizen of an assisted State who received financial assistance by assisting State, should obtain the undertaking to repay, which includes: a) value of financial assistance provided; b) where applicable, consular fee for the assisting State. 3. The undertaking to repay obliges the person who received the financial assistance from the assisting State to repay all the costs as specified in the paragraph 2 of the present article to the Government of the assisted State. 4. The Government of the assisted State will reimburse such costs to the Government of the assisting State. 5. The Contracting Parties shall endeavour not to provide financial assistance to the citizen of the assisted State before an equivalent sum of money to the financial assistance required by the distressed person has been forwarded to the Ministry of Foreign Affairs of the assisted State. Article 12. Certificate of return 1. If the travel document of a repatriating citizen of the assisted State has been lost or cannot be used for any other reasons, the consular officer of the assisting State should issue to the person a certificate of return. 2. Issuance of a certificate of return should be confirmed by the Ministry of Foreign Affairs of the assisted State. 3. If a residing non-citizen of the assisted State, who bears the travel document that has been issued by the authorities of the assisted State, loses or cannot use this travel document for any other reasons, the consular officer of the assisting State should issue to the person a certificate of return. Article 13. Co-operation 1. The Contracting parties shall develop consular co-operation within the framework of the appropriate body at the Baltic Committee of Ministers. 2. Such co-operation shall include: a) facilitation and monitoring of the implementation of the present Agreement; b) elaboration of general and specific consular, administrative, financial and any other instructions, where appropriate concerning the implementation of the present Agreement; c) exchange of relevant consular information; d) analysis of different types of consular cases to harmonize practices between the Contracting Parties; e) specification of the permanent diplomatic missions and consular posts providing the consular assistance. 3. All disputes arising from the implementation of the present Agreement shall be settled through the diplomatic channels, preferably within the framework of the appropriate body mentioned in the paragraph 1. of the present article. Article 14. Language Communication between the Contracting Parties concerning the application of the present Agreement shall be conveyed in English. Article 15. Final provisions The present Agreement shall enter into force thirty days after the date when Contracting Parties notified each other in writing through the diplomatic channels that the necessary constitutional procedure for the entry into force have been completed. Done at Vilnius on February 5, 1999, in triplicate in English. For the Government of the Republic of Estonia Mart SIIMANN For the Government of the Republic of Latvia Vilis KRIŠTOPANS For the Government of the Republic of Lithuania Gediminas VAGNORIUS