Toila Vallavolikogu — Toila valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 175, 1689

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 36, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Toila valla jäätmekava aastateks 2004–2009. 2. Määrus jõustub 12. augustil 2004. a. Lisatud: Toila valla jäätmekava 2004–2009 (koos lisadega 70 lehel). Volikogu esimees Tiit SALVAN TOILA VALLA JÄÄTMEKAVA 2004–2009 Sissejuhatus Toila valla jäätmekava on valla jäätmehooldust korraldav ja suunav dokument, mis määrab Toila valla jäätmehoolduse arengusuunad järgnevateks aastateks. Jäätmekava on osa Toila valla arengukavast ja koostatud juhindudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest ning üleriigilisest ja Ida-Virumaa jäätmekavast. Toila valla jäätmekavas on välja toodud Toila valla üldised andmed ja analüüsitud hetkeolukorda jäätmekäitluses. Lisaks on jäätmekavas püstitatud Toila valla jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2004–2009 ja eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmemajanduse tegevuskava. Jäätmekava on koostanud Toila Vallavalitsuse tellimusel OÜ Alkranel vastavalt töövõtulepingule nr 27-02-04. Töös osalesid OÜ Alkranel spetsialist Alar Noorvee ja Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilane Maarja Tobreluts. Koostööd tehti jäätmekava koostamisel Toila valla töötajatega, jäätmekäitlusettevõtetega ning Ida-Virumaa Keskkonnateenistusega. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed. • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. 1. Jäätmekava eesmärgid Jäätmemajanduse põhieesmärgid on määratletud Eesti Keskkonnastrateegias ja nendeks on: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekava üldisteks eesmärkideks on Toila valla jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ülevaate saamine ja Toila valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmehoolduse edendamine. Kuna jäätmekäitlus Toila vallas on olnud siiani põhiliselt iga majapidamise enda otsustada ja seega organiseeritud jäätmekäitluse osa madal, siis on eesmärgiks luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem. Sinna hulka kuulub olmejäätmete korraldatud vedu, taaskasutavate jäätmete kogumine ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Eesmärk on viia kogu valla jäätmehooldus kooskõlla kehtivate nõuetega. 2. Jäätmekäitlusalane seadusandlus 2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208), mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002. a heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Samuti on valminud Ida-Virumaa jäätmekava. Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht ka Pakendiseadusel (vastu võetud 21.04.2004), mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Saastetasu seadus (10.02.1999) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Jäätmeseaduse ja Pakendiseaduse alusel on välja antud rida määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Üheks olulisemaks on keskkonnaministri määrus Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (29.04.2004), mis käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni. 2.2. EL direktiivid Praeguseks ajaks koosneb Euroopa Liidu keskkonnapoliitika mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohast on olulisemad järgmised direktiivid: • Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975). Täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991); • Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991). Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994). Eespool toodud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on: • Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975). Täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987); • Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994); • Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003). Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid: • Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986); • Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000). Oluline eri keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist. 2.3. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208), mis jõustus 1. mail 2004. a. Seoses jäätmehoolduse kiire arenguga, on Jäätmeseadust pidevalt muudetud, et viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused: 1. Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); 2. jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lõige 1); 4. koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega Jäätmeseaduse nõuete täitmiseks. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42 lõige 1); 5. jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5); 6. kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56–58); 7. jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58); 8. kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ja lõige 4); 9. kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. (§ 44 lõige 4); 10. kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§ 65 lõige 2); 11. korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2); 12. korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lõige 4); 13. korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) alusel kehtestatud korras. (§ 67 lõige 1 ja 2); 14. jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine (§ 69 lõige 3); 15. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. (§ 70); 16. kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); 17. arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79); 18. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3); 19. Jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras (§ 128 lõige 5); 20. Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ (§ 128 lõige 6). Eesti Vagariigis kehtiva Keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258) järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelevalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsuseüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa-arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3). Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2). Vastavalt Jäätmeseaduse § 39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist informatsiooni: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. 6) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. 2.4. Omavalitsuse jäätmekäitlusalane õigus Üleriigilise seadusandluse täpsustamiseks on olemas kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisemad jäätmekäitluseeskiri ja heakorraeeskirjad. Jäätmekäitluse eeskiri võeti vastu Toila vallas 20. septembril 2000. a vallavolikogu määrusega nr 12, milles on reguleeritud Toila valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelised suhted jäätmekäitlusalases tegevuses. Juba praeguseks on jäätmekäitluse eeskirja kohaselt Toila valla jäätmete tekitajatel kohustus liituda korraldatud olmejäätmeveoga Toila Vallavalitsuse korraldusel. Hetkel peavad kõigil jäätmetekitajatel olema individuaalse jäätmete kogumisvahendid või selle kasutamise lepingud ja konteinerit tuleb tühjendada piisavalt sageli, et vältida keskkonnareostust. Samuti on jäätmevaldajatel kohustus jäätmeid eraldi sorteerida ja toimetada need vastavasse kogumispunkti (näiteks klaastaara ja ohtlikud jäätmed). Lubatud on ka jäätmete nõuetekohane kompostimine ja põletamine. Seoses uue Jäätmeseaduse vastuvõtmisega (28.01.04) ja Toila valla jäätmekava valmimisega, tuleb jäätmekäitluse eeskirja ka muuta või koostada uus jäätmehoolduse eeskiri. Toila valla Heakorraeeskiri on kehtestatud 16. aprillil 2003. a vallavolikogu määrusega nr 11. Heakorraeeskirjaga on reguleeritud nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otsesemalt või kaudsemalt seotud ka jäätmealase tegevusega (sh üldkasutatavate prüginõude ja -konteinerite kasutus, nõuded prügikastide paigutusele ning tühjendamisele, nõuded prahi põletamisele). 2.5. Jäätmekava seos Üleriigilise jäätmekavaga ja Ida-Virumaa jäätmekavaga 4. detsembril 2002. aastal jõustus Üleriigiline jäätmekava, mis on Eestis peamine jäätmekäitluse arendamist suunav dokument. Jäätmekava on üks osa Eesti keskkonnapoliitikast ja haakub otseselt Eesti Keskkonnastrateegia alusel koostatud Keskkonnategevuskavaga. Üleriigiline jäätmekava on aluseks piirkondlikele jäätmekavadele. Toila valla jäätmemajanduse seisukohast on olulisem Üleriigilises jäätmekavas toodust järgmine info: Ida-Virumaa kasutavaks prügilaks jääb Uikala prügila ja Toila vallale lähim kavandatud jäätmejaam asub Sillamäel. Maakonda täpsemalt käsitleb Ida-Virumaa jäätmekava, mis paneb paika maakondliku jäätmekäitluse põhisuunad. Ida-Virumaa jäätmekava on senini eelnõu staadiumis ja pole keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud. Toila valda otseselt puudutavad tegevused Ida-Virumaa jäätmekavas on järgmised: • Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutusse suunamine ja jääkide ladestamine prügilasse: – maksimaalne jäätmete sortimine tekkekohas kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; – biolagunevate jäätmete eraldamine, kompostimine kohapeal või üleandmine jäätmefirmale; komposti kasutamine haljastuses jne; – aia- ja puidujäätmete nii era- kui üldkasutavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmudelt eraldi käitlemine; – eraldada ehitus- ja lammutusjäätmed; • Kogumine ja transport – hajaasustuse piirkondadesse paigutatakse soodsatesse kohtadesse suuremahulised konteinerid; – jäätmete kogumissüsteem puhke- ja kaitsealadel. • Segaolemjäätmete ladestuskohaks on Uikala prügila. 3. Toila valla sotsiaal-majanduslik ülevaade Toila vald asub Ida-Virumaa maakonna põhjaosas. Vald piirneb põhjast Soome lahega, läänest Kohtla ja Jõhvi, lõunast Illuka ning idast Vaivara valla ja Sillamäe linnaga. Toila valla põhjapiiriks on Soome laht koos Põhja-Eesti pangaga. Valla pindala on kokku 16463,9 ha, mille sees asub hetkel veel Kohtla-Järve linnale alluv Oru linnaosa. Territooriumi läbimõõt põhjast lõunasse on keskmiselt 15 km, läänest itta 20 km. Valla keskuseks on Toila asula, mis asub valla põhjaosas mererannikul, suurimast linnast Jõhvist vaid 12 km kaugusel. Tähtsuselt järgmine asula Voka asetseb vallakeskusest vaid 4 km kaugusel. Toila ja Voka on küllalt suure tõmbejõuga asulad ning nii maakonnakeskusest kui valla eri osadest peaaegu võrdse kättesaadavusega. Valla territoorium ei ole kompaktne. Elanikega tihedamalt asustatud põhjaosa on ida-läänesuunaliselt väljavenitatud kujuga, lõunaosa tungib kitsa kiiluna kaugele lõunasse. Toila valda läbivad riikliku tähtsusega Tallinna–Peterburi raudteeliin ning Tallinna–Narva maantee. Olulisi raudtee sõlmpunkte valla territooriumil aga ei ole. Toila ja Voka rannaäärne ala on kavade kohaselt tulevikus elu- ja puhkeala, mis on ideaalne lähilinnade vaba aja veetmise kohaks. 3.1. Looduskeskkond Valla põhjaosa keskkonna seisund on hinnatud heaks, seda eriti suure saastekoormusega Ida-Virumaa taustal. Valla põhjaossa ei ulatu keskkonda tugevasti saastava kaevanduspiirkonna ega kaevandusvete mõju. Põllumajanduslik tootmine ei anna praeguse väheintensiivse tootmise tingimustes enam suurt reostuskoormust. Ida-Virumaa on loomastiku ja taimestiku seisukohalt mitmekesine ning seal elab ka mitmeid haruldasi looma- ja taimeliike. 3.2. Maakasutus Valla üldpindala on 15960,0 ha, millest 9960,7 ha kuulub põllumajandusettevõtetele ja metskondadele, 1065,5 ha taludele, 101,5 elanike majapidamistele, 2521,5 muudele kasutajatele ning 2310,8 on kasutusse andmata maa (01.01.2001 ESA esitatud andmete põhjal). Metsasus on vallas suur. Metsi on kokku 10080 ha ja selle paiknemine on ebaühtlane. Suurem enamus valla lõuna osast on kaetud metsaga. Põllumajanduslik potentsiaal on madal: põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil ning muldade tootlikkus on väike. Haritavat maad on valla territooriumil 2500 ha, millest kasutusel on 70%. Valla lõunaosa on peaaegu täielikult tehismaastik, mille lääneosa hõlmavad turbatootmisalad, idaosas on aga Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid ning ammendatud ja rekultiveeritud karjäärialad. Kokku on muud maad (mitte põllumajanduslikult kasutatav maa ega metsamaa) valla territooriumil kokku 5100 ha (~16%). Lisaks on Toila vallas veel kaks surnuaeda (Toila ja Pühajõe) ning Oru park, kus tekib peamiselt haljastusjäätmeid. 3.3. Rahvastik Toila vallas elab alaliselt 2493 inimest (Eesti Statistikaamet, 2001). Neist 1196 ehk 48% on mehed ning 1297 ehk 52% on naised. Alaealisi (vanuses 0–15) on 541 (21,7% kogu valla elanikkonnast), tööealisi (vanuses 16–63/58) 1558 (62,5% elanikkonnast) ja pensioniealisi (64/59 ja vanemad) 394 (15,8%). Asustustihedus vallas on 15,6 in/km2 (keskmisest maavalla asustustihedusest on see poole suurem), ent elanike paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane. Asustustihedus valla põhjaosas (mereranniku ja Tallinna–Narva mnt vahelisel alal) on tunduvalt suurem kui lõunapool. Suuremad asulad on vallakeskus Toila ja Voka alevik, kuhu on koondunud ligikaudu 80% valla rahvastikust. Peale selle on Toila vallas veel kaheksa küla: Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala, Vaivina ning viis aiamaa- ja suvilapiirkonda: Martsa ja Voka aiamaad, Konju ja Metsamägara suvilad ning Sillamäe linna suvilad ja Oru linnaosa. Korterelamuid on Voka alevikus ja mõned ka Toilas. Nii Toila kui Voka alevikus on plaanis laiendada elamupiirkonda. Toilasse on kavandatud juurde ehitada ~ 40 ja Vokasse ~ 20 uut elumaja. Tabelis 1 on toodud Toila valla elanikud külade lõikes. 2001. aasta algul oli Toila vallas 1185 töötavat elanikku (623 meest ja 562 naist). Väljaspool valda töötas neist 772 (see on ligi 65% töötavast elanikkonnast). Peamised asulad, kus väljaspool valda tööl käiakse, on Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva. Tabel 1. Toila valla elanike arv külade ja alevike lõikes aastal 2001 (Toila Vallavalitsuse rahvastikuregister, 01.01.2001) Alaliste elanike arv Kohalolevate elanike arv Altküla küla 67 67 Konju küla 127 133 Martsa küla 24 25 Metsamägara küla 15 15 Päite küla 30 32 Pühajõe küla 106 106 Uikala küla 6 6 Vaivina küla 32 32 Toila alevik 835 847 Voka küla 87 87 Voka alevik 1154 1162 KOKKU 2493 2512 3.4. Tervishoid Tervishoiuasutustest töötab vallas Voka ja Toila ambulatoorium, kus võtavad vastu perearstid ning võimalik on saada füsioteraapialist ravi, anda analüüse. Mõlemas asulas on võimalik kasutada ka hambaarsti teenuseid. Toilas paikneb ka valla elanikke teenindav apteek. Toilas on 260 kohaga heal tasemel 1990. aastal avatud sanatoorium, kus ravitakse liigeste, soolte ja südamevereringe haigusi. Sanatooriumi koosseisu kuulub 10-korruseline magamiskorpus, polikliinik, puhkekorpus, mudaravila, majandusplokk, garaažid ja töökojad. Sanatooriumis pakutakse 50 protseduuri: soolakamber, soojusravi, veeravi, elektriravi, sooltepuhastus, inhalatsiooniprotseduurid, kuivvenitus, võimlemine, massaaž jne. Voka alevikus on 40 kohaga lastekodu, mis on rajatud Ida-Virumaa eesti keelt kõnelevatele orbudele ja vanemlike hoolitsuseta jäänud lastele. Toilas tegutseb vanurite ja sotsiaalselt mittetoimetulevate isikute jaoks 16 kohaga hooldekodu. Valla vanureid abistab koduhooldusel hooldusõde. 3.5. Ettevõtlus Toila vallas on 17. juuni 2002. a seisuga 4 aktsiaseltsi, 47 osaühingut, 31 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 1 tulundusühistu. Toila valla tähtsamad ettevõtted on: • Toila – Viru Kalatööstus • Toila Met. – metallitööstus • Toila Sanatoorium – hotell, sanatoorium • Maare Voka – maaparandus • Voka Masin – metallitööstus • VR Arendus – vesi-kanalisatsioon, ehitus ja hooldus • Toila V.V. – valla ettevõte Kuna Toila ja Voka rannaäärne ala on planeeritud elu- ja puhkealaks, siis tööstust Toila alevikus enam ei arendata, aga vajadusel võib tööstusala laiendada Voka alevikus lõuna suunas. Põllumajanduse valdkonnas tegutseb 15 arvestavat majapidamist, milles saab tööd 30 inimest. Tootmistegevus baseerub traditsioonidega kalandusel. Suurim ettevõte on kalatöötlemisega tegelev osaühing «Viru Kalatööstus». Põllumajandusliku tootmisega tegeleb osaühing «VR-Vasavere». «Eesti Põllumajandustehnika» Kohtla-Järve Rajoonikoondise baasil on Vokas tekkinud EPT tootmis- ja teenindustegevust jätkavad eraettevõtted. Voka asulas asub Viru Kalatööstuse OÜ nüüdisaegne kalakonservitehas. 3.6. Oru linnaosa Hetkel veel Kohtla–Järve haldusalasse kuuluv Oru linnaosa on plaanis liita Toila valla koosseisu hiljemalt 2005. aastaks. 2003. aasta seisuga elab Oru linnaosas 1852 inimest, neist 22,5% on pensioniealised. Orus on olemas üks alakomplekteeritud lasteaed ning põhikool, milles 15 õpilast õpivad eesti keeles ja ülejäänud 122 vene keeles. Linnaosas tegutseb ka Oru klubi. Täielikult puudub meditsiiniline abi. Oru linnaosas puudub tööstus ja seetõttu valitseb seal ka suur tööpuudus. Üldiselt on selles linnaosas järelevalvetegevus ebapiisav ja sealse elukeskkonna parandamiseks pole viimastel aastatel oluliselt midagi ette võetud. Piirkond on suurte sotsiaalsete probleemidega. 4. Toila valla jäätmemajanduse olukord 4.1. Toila valla jäätmete üleandmisvõimalused 4.1.1. Segaolmejäätmete ladestuskohad Ida-Virumaa tavajäätmete ladestuskohast on Uikala prügila, mis asub Kohtla vallas Kukruse külas ja loodi 1998. a jaanuaris viie omavalitsuse – Jõhvi linna, Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla, Kohtla valla ja Toila valla baasil. Prügila avati 1. jaanuaril 2002. a ja teenindab kogu Ida-Viru maakonda. Ladestusmaht Uikala prügilas on 25 000 t/a ja täitumisaeg planeeritud 32 a. Prügilas toimub tavajäätmete vastuvõtt ja ladestamine ning kompostimine. Ida-Virumaa jäätmekavaga on määratud, et Toila vallas tekkivad segaolmejäätmed kõrvaldatakse Uikala prügilas. 4.1.2. Pakendikonteinerid Toila vallas on kaheksa joogipakendi konteinerit, millede omanik on Toila vald ja konteinerite tühjendamise eest hoolitseb AS Vaania. Konteinerite asukohad on toodud tabelis 2. Pakendikonteineritesse saavad valla elanikud üle anda klaastaarat, plasttaarat, alumiiniumtaarat ja komposiitpakendit (mahla- ja veinipakid). Tabel 2. Pakendijäätmete konteinerite asukohad Toila vallas Asula Asukoht Suurus Toila alevik Oru pargi sissesõidul (tasulise parkla vastas) 2,5 m3 Toila kaupluse kõrval 2 x 1,5 m3 Pühaoru tänaval, korrusmajade vahel 2 x 1,5 m3 Voka alevik Voka kaupluse kõrval 2 x 1,5 m3 Konju küla Konju seltsimaja juures 1,5 m3 Pühajõe küla Karuväravate juures 2,5 m3 4.1.3. Ohtlike jäätmete kogumispunkt Toila valla ainus ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Toila bensiinijaamas ja sinna saavad kõik kodanikud kodumajapidamises ja väikeettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed tasuta üle anda. Ohtlike jäätmete edasist käitlemist korraldab Masp AS ja finantseerib Toila Vallavalitsus. 4.1.4. Haljastusjäätmete kogumiskoht Toila alevikus on seni kogutud pargi- ja haljastusjäätmed Oru pargi kõrval olevale platsile, kus on reeglina haljastusjäätmed (oksad ja lehed) põletatud või lihtsalt laiali lükatud. Eraldi kompostimiskoht vallas hetkel puudub. Haljastusjäätmeid ja ka teisi biolagunevaid jäätmeid on võimalik kompostimiseks üle anda Uikala prügilasse, kuhu on rajatud biolagunevate jäätmete kompostimisplats. Valmis komposti kasutatakse hetkel prügila vahekihtide tegemiseks. 4.1.5. Reoveepuhastid ja mudaväljakud Toila reoveepuhasti ja mudaväljakud asuvad Toilas ja kuuluvad hetkel Viru Kalatööstuse OÜ-le ning asuvad Viru-Kalatööstuse territooriumil Pühajõe ääres. Lähitulevikus on plaanis see ala osta valla omandisse. Vallale kuuluvad veel Toila gümnaasiumi biopuhasti ja mudaväljakud, mis asuvad gümnaasiumi kõrval Pühajõe külas. Valla kolmas reoveepuhasti mudaväljakutega asub Voka alevikus. Mudaväljakutel tahenenud muda on seni veetud Uikala prügilasse. Toila puhasti – mudaväljakute maht on 4x9x33x2,4 m. Visuaalse vaatluse põhjal on Toila puhasti mudaväljakud amortiseerunud ja tahenemine ei ole piisavalt efektiivne. Voka puhastikompleksis kasutatakse kahte 100 m3 mudaväljakut, kus tihenenud muda segatakse turbaga. Kuivjääki tekkib 20 m3 aastas. Voka puhasti mudaväljakud on amortiseerunud. Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti liigmuda viikase Voka puhastusseadmetesse. 4.1.6. Pilsivee vastuvõtt sadamas Toila sadamas toimub laevadelt masinaruumi pilsivee vastuvõtt, mis on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 19 «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord» (RTL 2002, 137, 2012). Laevadelt saadav pilsivesi pumbatakse vastavatesse mahutitesse ja antakse edasiseks käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike jäätmete üleandmisel käitlejale peab jäätmete üleandja koostama ohtlike jäätmete saatekirja vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 40 «Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord1» (RTL 2004, 56, 940). Sadama valdaja peab saadava pilsivee üle pidama arvestust laevade kaupa. 4.1.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed Toila vallas ehitus- ja lammutusjäätmete organiseeritud eraldi kogumist ja ladestamist ei toimu, aga on võimalus need üle anda jäätmekäitlejatele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid on kasutatud erinevates kohtades täitematerjalina ja sulgemisjärgus olevate väiksemate prügilate, näiteks Kotinuka prügila katmiseks. Kasutuskõlblikke lammutusjäätmeid kasutatakse ka uuesti teiste ehitiste juures, puitmaterjali on kasutatud kütteks. Ehitus- ja lammutusjäätmete (püsijäätmete) ladestusplats on rajatud Uikala prügilasse, kuhu on võimalik ehitus- ja lammutusjäätmeid ladestamiseks üle anda. 4.1.8. Muud jäätmete üleandmisvõimalused Toila vallavalitsus on viimastel aastatel kord aastas korraldanud suuremõõtmeliste jäätmete kogumise kampaaniat, kus on elanikkonnal olnud võimalik üle anda vana mööblit, kodutehnikat ja teisi jäätmeid. Elanikud on kasutanud võimalust tellida ise AS EMEXilt kevadiste kogumiskampaaniate käigus vanametalli kokku korjamist. 2004. aasta kevadel on kavas valla poolt korraldada eraldi vanametalli kogumisring. 4.2. Toila vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Segaolmejäätmete käitlejatena teenindavad Toila valda Ragn-Sells AS ja AS Minu Vara Ida. Mõlemad käitlejad teenindavad nii kodumajapidamisi kui ettevõtteid. 2004. aasta märtsikuu seisuga oli Ragn-Sells AS-il 43 elukondlikku klienti: 22 eramaja ja 21 korteriühistut ning 14 ettevõtet. AS Minu Vara Ida teenindas 18 kodumajapidamist ja 7 ettevõtet. AS Minu Vara Ida tegeles vaid segaolemjäätmete kogumise ja veoga, Ragn-Sells AS hõlmas ka ehitus- ja lammutusjäätmeid, loomsete kudede jäätmeid ja reoveepuhastussetteid. Joogipakendite (klaas-, plast-, alumiiniumtaara ja komposiitpakend (kartongpakend – mahla- ning veinipakid) kogumisega tegeleb Toila vallas AS Vaania. Ohtlike jäätmete kogumisega Toila vallas tegelevad AS Masp, OÜ Eesti Absorbent LD ja Gektor-Grupp OÜ. Sadamas vastu võetud pilsivesi antakse üle käitlemiseks OÜ Eesti Absorbent LD-le. Metallijäätmete käitlejad on Eesti Metallieksport AS ja MODIAN OÜ. Toila valla piirkonnas ja Oru linnaosas tegutsevad jäätmeluba omavad ettevõtted on toodud tabelis 3. Tabel 3. Toila valla piirkonnas jäätmeluba omavad ettevõtted Ettevõte Tegevusala Jäätmekäitluskoht AS N & V Teede ehitus ja remont Ida-Virumaa AS Veet Ehitus Ehitus Ida-Virumaa Ekspress Auto L OÜ Sõitjate vedu bussiga Briketi 20, Oru FIE Valeri Jermakov Auto-kaubavedu Ida-Virumaa Maadia Grupp OÜ Ehitus Ida-Virumaa Masp AS Jäätmekäitlus Toila bensiinitankla Minu Vara Ida AS Jäätmekäitlus Ida-Virumaa OÜ Arteko A.K. Tänavate korrashoid Ida-Virumaa OÜ Eesti Absorbent LD Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlus Ida-Virumaa Viru Kalatööstuse OÜ Kala- ja kalatoodete töötlemine Pargi 9, Voka; Jõe 12, Toila 4.3. Toila valla jäätmekäitluse iseloomustus Toila valla jäätmekäitlust reguleerivad lisaks üleriigilisele seadusandlusele jäätmekäitluse eeskiri ja heakorraeeskiri. Aga sellest hoolimata on valla jäätmekäitluses veel palju puudusi. Jäätmetekkest ülevaate saamisel on suureks probleemiks jäätmearuandluse esitamine väheste ettevõtete poolt. Vastavalt Jäätmeseadusele peavad jäätmearuandluse esitama kõik jäätmeluba omavad isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised. Toila vallas tegutsevatest ettevõtetest esitasid 2002. ja 2003. aastal jäätmearuande neli ettevõtet: Viru Kalatööstuse OÜ ja OÜ Eesti Absorbent LD, Toila Sanatoorium ja Toila V.V. Kuna vaid nelja ettevõtte baasil ei ole võimalik hinnata kogu valla ettevõtete jäätmeteket, siis edaspidi jäätmekavas toodud koguselised andmed on ebatäpsed ja pigem hinnangulised. Mingil määral on andmeid saadud ka otse jäätmekäitlejatelt. Samuti on olnud võimalik kasutada Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse jäätmestatistika andmeid Toila valla kohta 2002. aastal. Toila valla elanike jäätmetekkest ja jäätmekäitluse iseloomust ülevaate saamiseks viis Toila Vallavalitsus jäätmekava koostamise raames 2004. aasta märtsi- ja aprillikuus läbi küsitluse valla elanike seas, mille käigus tagastati 28 ankeeti. Küsitlus hõlmas perekonniti kokku 82 inimest, moodustades 3,3% kogu valla elanikest. Vastanutest 79% elab era- ja ridamajades ning 21% korruselamutes. Era- ja ridamajades on olemas individuaalne prügikonteiner 63% vastanutest ja kehtiv jäätmeveoleping on kõigil korruselamutel. Kõigist vastanutest omab konteinerit 79% ja 77% konteineritest tühjendatakse vähemalt üks kord kuus või tihedamini. Küsitlusest selgus, et väga paljud Toila valla elanikud põletavad ja kompostivad sorteeritud jäätmeid. Esineb ka jäätmete matmist. Paberit, pappi ja puidujäätmeid põletatakse vastavalt 85% ja 71% kodumajapidamistes. Toidu- ja haljastusjäätmeid komposteeritakse vastavalt 44% ja 54% kodumajapidamistes. Küsitlusest selgub veel, kodumajapidamistes tekib kõige harvemini metallijäätmeid (48% majapidamises), plastikut (69% majapidamistes) ja klaasi (73% majapidamistes). Küsitluse tulemuste põhjal võib järeldada, et korrusmajade elanikega on probleeme vähem, kuna korrusmajade juures on reeglina olemas jäätmekonteinerid. Eramutest on aga ~1/3 ilma jäätmekonteinerita ja nende jäätmete käitlemise korraldusest puudub ülevaade. 4.4. Jäätmeteke Toila valla tekkivaid jäätmeid, arvestades ka ettevõtete iseärasusi, võib liigitada järgmiselt: • Kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed: – kodumajapidamistes tekkivad segaolmejäätmed; – ettevõtetes, asutustes jm. tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed; – taaskasutatavad jäätmed; – biolagunevad jäätmed; – ehitus- ja lammutusjäätmed; – ohtlikud jäätmed; • reoveesetted; • pilsivesi. • muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist. Jäätmekäitlus on sageli omavalitsuse piire ületav tegevus, st ühe omavalitsuse territooriumil tekkivaid jäätmeid ei käidelda sageli selle omavalitsuse piires. Väga selgelt väljendub omavalitsuse piire ületav jäätmekäitlus Toila valla piirkonnas, kuna ladestatavad jäätmed viiakse Kohtla valda Uikala prügilasse. Kuna Uikala prügila on mõeldud kogu Ida-Virumaa teenindamiseks, siis ei ole sealsetest andmetest võimalik eraldi välja tuua Toila vallas tekkivate jäätmete koguseid. Ida-Viru maakonnas tekkis 2002. aastal 16,5% kogu Eestis tekkinud jäätmehulgast, aga siit on välja arvatud põlevkivi töötlemisega seonduvad jäätmed. Eestis tekitas üldiselt aasta jooksul iga inimene keskmiselt 387 kg olmejäätmeid. Olmejäätmeid tekitati 2002. aastal Ida-Virumaal 55 274,6 tonni, millest taaskasutati 1653,6 tonni ja prügilatesse ladestati 48 266, 5 tonni (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2003). Tabelis 4 on toodud aruannete ja riikliku statistika põhjal koostatud Toila valla jäätmetekke ülevaade 2002. aastal. Tabel 4. Jäätmeteke 2002. aastal Toila vallas (tonnides) (riikliku statistika põhjal) Jäätmeliik Ettevõtted Väikeettevõtted Majapidamised Kokku Segaolmejäätmed 462,5 392,4 757,6 1612,5 Metallijäätmed 622,6 7,2 629,8 Ehitus-ja lammutusjäätmed 13,2 22,4 3,2 38,8 Ohtlikud jäätmed 2,8 63,2 4,4 70,4 Loomsete kudede jäätmed 461 461 Reoveepuhastussetted 146 146 Pilsivesi 1,5 1,5 4.4.1. Segaolmejäätmed Toila vallas tekkivad segaolmejäätmed ladestatakse peamiselt Uikala prügilas. Ettevõtete aruandeid, jäätmekäitlejatelt saadud infot ja riikliku jäätmestatistikat analüüsides selgub, et Toila vallas koguti 2002. aastal 1612,5 tonni segaolmejäätmeid. Andmed on puudulikud Minu Vara Ida AS poolt kogutud jäätmete osas (v.a Toila Sanatooriumist) ja majapidamiste ning väikeettevõtete, kes ei kasuta jäätmeveo teenust, osas. Saadud tulemusest on 462,5 t segaolmejäätmeid kogutud suurematest ettevõtetest, 392,4 t väikeettevõtetest ja 757,6 t kodumajapidamistest. Keskmine segaolmejäätmete teke kodumajapidamistes on Toila vallas jäätmestatistika alusel elaniku kohta 300 kg/a. Oru linnaosas vedas Ragn-Sells AS 2003. aastal elukondlikult kliendilt 151,2 m3 (~33,3 t) jäätmeid ja Oru Kodu ühe kliendina 271,9 t segaolmejäätmeid, seega kokku 305,2 t. Vallas läbi viidud küsitlusest selgub, et 58% vastanutest panevad segaolmejäätmed konteinerisse, 18% toimetab need ise prügilasse, 15% matab ja 8% väidab, et neil ei teki üldse segaolmejäätmeid. 2004. aasta küsitluse tulemuste põhjal on võimalik välja tuua Toila valla kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete ligikaudne maht inimese kohta. Kuna küsitlusest paluti märkida kasutatava prügikonteineri suuruse vahemik ja selle tühjendamise sagedus, siis saadud tulemused jäävad suhteliselt laiadesse piiridesse ja ei ole kuigi täpsed. Toila valla era- ja ridamajades tekitatakse läbiviidud küsitluse andmetel aastas 155–250 kg segaolmejäätmeid inimese kohta (hinnati jäätmekonteineri suuruse ja tühjendamissageduse alusel, arvestades keskmiseks segaolmejäätmete tiheduseks 0,16 t/m3). Keskmiseks jäätmetekkeks küsitluse põhjal tuleb sellisel juhul 202,5 kg/a inimese kohta. Ida-Virumaa jäätmekavas on märgitud keskmiseks segaolmejäätmete tekkeks elaniku kohta Ida-Virumaal 400 kg/a. Tegemist on suurema kogusega kui Eesti keskmine. Võib oletada, et segaolmejäätmete kogus sisaldab ka muid jäätmeid. Olmejäätmete teke Eestis on hinnanguliselt 180 kg/a inimese kohta maapiirkonnas (hajaasustuses) ja ~250 kg/a inimese kohta alevikes (Allikas «Jäätmekava koostamise juhend». REC Estonia, 2003). Selle järgi saame arvutada aastase olmejäätmete tekke inimese kohta Toila valla elanike seas. Toila vallas on 2001. aasta seisuga 2493 alalist elanikku, tegelikult elab kohapeal 2522 elanikku. Järgnevas tabelis on toodud hinnanguliselt Toila vallas tekkivad jäätmete kogused, arvestades keskmiseks segaolmejäätmete tekkeks hajaasustuses 160 kg/a inimese kohta (lähtudes küsitluse andmetest) ja tiheasustuses 250 kg/a inimese kohta. Tabel 5. Toila vallas tekkiva hinnangulised segaolmejäätmete kogused Alevik / küla Elanike arv Kg/a elaniku kohta Kokku kg/a Altküla küla 67 160 10 720 Konju küla 133 160 21 280 Martsa küla 25 160 4 000 Metsamägara küla 15 160 2 400 Päite küla 32 160 5 120 Pühajõe küla 106 160 16 960 Toila alevik 847 250 211 750 Uikala küla 6 160 960 Vaivina küla 32 160 5 120 Voka alevik 1162 250 290 500 Voka küla 87 160 13 920 Kokku 2512 582 730 Tabel 6. Orul tekkivad hinnangulised segaolmejäätmete kogused Elanike arv Kg/a elaniku kohta Kokku kg/a Oru 1852 250 463 000 Tabelist 5 tulenevalt tekib hinnanguliselt Toila valla kodumajapidamistes segaolmejäätmeid kokku 582,7 t/a. Sellele lisandub 463 t segaolmejäätmeid Orult. Hinnang läheb ~160 tonni ulatuses lahku jäätmestatistika alusel Toila valla elanikkonnalt kogutud segaolmejäätmete kogusest. Statistilised andmed võivad olla väheusaldusväärsed. Kõige vähem usaldusväärsed on andmed segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm osas, kus toimub jäätmete segunemine ja nende ebaõige deklareerimine jäätmearuandluses. Statistiliste andmete vähest usaldusväärsust põhjustab ka valdavalt toimuv jäätmete mahuline hindamine ja jäätmete koguse teisendamine massiühikuteks. Jäätmekoguste mahult massile ümberhindamisel võib esineda määramatust, mis moonutab jäätmestatistikat. Sageli esitatakse jäätmearuandluses segaolmejäätmeteks ka teisi jäätmeliike (näiteks ehitus-lammutusjäätmed ja põllumajandusjäätmed), mida tuleks käsitleda aruandluses eraldi ning mis seetõttu kunstlikult suurendavad tekkivate olmejäätmete kogust. Segaolemjäätmed on koostiselt heterogeensed, nende koostis sõltub nii jäätmetekitajast kui ka aastaajast. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise iseloomust, eluasemest ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Olulisel määral erineb suuremates linnades ja maapiirkondades tekkivate segaolmejäätmete koostis (väiksemates asulates ja maapiirkondades on võimalused biolagunevate jäätmete eraldamiseks ja kompostimiseks ning põletamiseks). Olmejäätmete koostis sõltub ka aastaajast, näiteks suviti ja sügiseti on biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes suurem, sest sel perioodil on palju aiasaadusi ja tekib rohkem haljastusjäätmeid. On oluline teada segaolmejäätmete ligikaudset koostist, sest on vaja arvestada näiteks Jäätmeseaduses toodud prügilasse ladustatavate biolagunevate jäätmete piirmääradega (maksimaalne biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates segaolmejäätmetes). Samas annab olemjäätmete koostise teadmine ka ülevaate taaskasutavate jäätmete eraldikogumise mahust ja jäätmete võimalikust kohapealsest käitlemisest. Toila vallas ei ole läbi viidud põhjalikke uuringuid segaolmejäätmete koostise kohta. 2004. aastal läbi viidud küsitlusest küll selgub, mida olmejäätmetega tehakse, aga mitte nende koostis. Olmejäätmete koostist on Eestis määratud lünklikult ja süsteemitult. Kasutatud on erinevaid metoodikaid, mistõttu on tulemused vaid teatud mööndustega võrreldavad. Ulatuslikum olmejäätmete koostise uuring Eesti erinevates piirkondades viidi läbi AS Vaania poolt 2000. a Tallinna eri linnaosades, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas. Orgaanilised jäätmed moodustasid keskmiselt 42,1%, paber, papp ja kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, komposiitmaterjalid 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% uuritud jäätmete massist. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on hinnanguliselt ca 30%. (Allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002). AS Vaania poolt 2000. aastal läbiviidud uuringust «Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades» selgub, et pakendijäätmed moodustavad ligikaudu poole tekkivast paberist ja papist, enamuse klaasijäätmetest ja 80% nii metallist kui plastikust. Toila valla segaolmejäätmete eeldatav koostis on esitatud tabelis 7. Tabel 7. Hinnanguline segaolmejäätmete koostis Toila valla kodumajapidamistes jäätmeliikida kaupa (t/a) Jäätmeliik Osatähtsus, massi protsentides Teke, t/a Sh pakendijäätmed, t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 245,3 Paber ja kartong 25,3 147,4 74 Plastik 11,6 67,6 54 Klaas 2,7 15,7 16 Metall 3,8 22,1 18 Tekstiil 0,9 5,2 Puit 3,3 19,2 Ohtlikud jäätmed 0,2 1,2 Püsijäätmed 6,7 39,0 Muud (sh komposiitmaterjal) 3,4 19,8 KOKKU 100,0 582,7 161 On näha, et olmejäätmete hulgas on suhteliselt suur osakaal pakendijäätmetel. Tulenevalt Pakendiseadusest võib prognoosida pakendijäätmete vähenemist olmejäätmete hulgas, kuna joogipakenditele rakendatakse tagatisraha süsteem, et võimalikult paju pakendijäätmeid saaks ringlusesse võetud. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldi kogutud pakendijäätmete koguseid ja pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes peaks aja jooksul mõnevõrra vähenema. 4.4.2. Taaskasutatavad jäätmed 4.4.2.1. Joogipakendijäätmed Toila vallas on 8 erinevat konteinerit joogipakendijäätmete kogumiseks. Konteinereid tühjendab keskmiselt kord kuus AS Vaania. AS Vaania kogutud pakendijäätmete koguhulk oli 2003. aastal 125 m3 ehk ligikaudu 45–50 t. Klaaspakend AS Vaania kogutud klaaspakendite hulk oli 2003. aastal ligikaudu 33 t. Hinnanguliselt jääb lisaks eraldi kogutud klaasijäätmetele endiselt Toila vallas segaolmejäätmete hulka klaasijäätmeid 16 t/a. Vallas läbi viidud küsitlusest selgub, et tekkivast klaaspakenditest viib 29% Toila valla elanikest vastavatesse kogumiskonteineritesse. Küsitluse tulemuste põhjal viiakse 32% eraldi kogutud klaaspakenditest taara kokkuostu, teine 32% pannakse segaolmejäätmete hulka prügikonteinerisse, lisaks viiakse vähesel määral seda ise prügilasse (3%) ja maetakse (3%). 7% vastanutest ei teki üldse klaaspakendit. Plastikpudelid AS Vaania poolt kogutud plastmasspudelite hulk oli 2003. aastal ~7 t. Hinnanguliselt jääb lisaks eraldi kogutud klaasijäätmetele endiselt Toila vallas segaolmejäätmete hulka plasttaarat 54 t, millest osa põletatakse. Küsitluse tulemustest selgub, et vaid 10% plastikust viiakse taaskasutatavate jäätmete konteinerisse. Seega võib hinnanguliselt öelda, et kokku tekib elanikel plastikut ~70 tonni aastas. Küsitlusest selgub, et 39% vastanutest viskavad plastikjäätmeid segaolmejäätmete hulka konteinerisse, 31% juhul plastik põletatakse ning vähesel määral viiakse kokkuostu, maetakse või transporditakse plastikjäätmed ise prügilasse. Muu pakend Joogipakendi konteineritesse koguti 2003. aastal veel ligikaudu 2,5 t tetrapakendeid (komposiitpakendeid) ja 1,25 t alumiiniumpurke. 4.4.2.2. Paber ja papp Toila vallas eraldi paberi ja papi kogumist ei toimu ja seega ei ole võimalik täpselt öelda, palju koguseliselt tekib paberit ja pappi. Hinnanguliselt võib ulatuda vanapaberijäätmete kogus segaolmejäätmetes Toila vallas kuni 148 t/a. Küsitluse tulemustest selgub, et vastanutes 85% põletab paberi ja papi tekkekohas ja ainult 15% viskab need segaolmejäätmete hulka konteinerisse. Ettevõtetes tõenäoliselt läheb enamasti vanapaber segaolmejäätmete hulka. Sisuliselt võib küsitluse tulemustest lähtuvalt väita, et praktiliselt kõik, kellel on võimalus paberi põletamiseks, seda ka teevad. Korterelamutes on paberi põletamine vähem levinud, kuna enamik korterelamutest on keskküttega ja puudub paberi põletamise võimalus. Korterelamutes, kus on ahiküte või oma keskküttesüsteem, põletatakse aga samuti paberit ja pappi. 4.4.3. Puidujäätmed Üheski aruandes ega statistikas pole eraldi välja toodud tekkivaid puidujäätmeid. Hinnanguliselt on puidujäätmete teke segaolmejäätmete hulgas Toila vallas 19 t/a. Samas võib see olla väiksem, kuna suur osa puidujäätmetest põletatakse. Elanike seas läbiviidud küsitlusest selgub, et 71% vastanutest põletab puidujäätmed, 11% viib ise prügilasse ja ülejäänud 18% ei teki neid üldse. Sisuliselt põletavad kõik valla elanikud, kellel on võimalus kütesüsteemis jäätmete põletamiseks, ka puidujäätmeid ja käitlussüsteemi jõudvate puidujäätmete teke on väga väike. Suurem on puidujäätmete teke puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes. 4.4.4. Metallijäätmed Statistika põhjal koguti Toila vallas ettevõtetelt metallijäätmeid 2002. aastal 629,8 tonni, millest 622,6 tuli suurematelt ettevõtetelt ja 7,2 tonni väikeettevõtetelt. Kodumajapidamiste kohta koguselised andmed jäätmestatistikas puuduvad. Küsitluse järgi ei teki 52% vastanutest üldse metallijäätmeid, 35% viib need ise prügilasse, 7% viib kokkuostu ja 9% paneb konteinerisse segaolmejäätmete hulka. Kevaditi korraldab vald koristamistalgute raames metallijäätmete kogumist, kasutatakse ka EMEXi teenust, kus kampaaniate raames veetakse vanametall tasuta ära. 4.4.5. Biolagunevad jäätmed 4.4.5.1. Toidujäätmed Toidujäätmed tekivad põhiliselt kodumajapidamistes ja kuna küsitluse vastustest selgub, et 44% majapidamistes kompostitakse need kohapeal, on raske hinnata tekkivate toidujäätmete hulka. 26% majapidamises pannakse toidujäätmed segaolmejäätmete hulka konteinerisse ja vähesel määral ka põletatakse, maetakse ja viiakse ise prügilasse. 15% majapidamises ei teki väidetavalt üldse toidujäätmeid. Lisaks tekib toidujäätmeid mingil määral ka kaubanduses ja toitlustamisega tegelevates ettevõtetes. Neid koguseid on olemasoleva info põhjal võimatu määrata, sest ettevõtetes tekkivad toidujäätmed visatakse segaolmejäätmete hulka konteinerisse. 4.4.5.2. Loomsete kudede jäätmed Viru Kalatööstuse OÜ tekitab oma tegevuse käigus loomsete kudede jäätmeid (kalajäätmeid), mida 2002. aasta tekkis kokku 461 tonni ja need anti üle käitlemiseks Ragn-Sells AS-ile. 4.4.5.3. Reoveepuhastussetted Kõigis kolmes valla reoveepuhastis tekkivad setted, mis tahenevad sealsetel mudaväljakutel, pumbatakse vajadusel välja ja ladestatakse prügilasse. Kohapeal segatakse Voka puhasti reoveesete turbaga. Toila puhasti juures kompostimist ei toimu. 2002. aasta kohta on andmed mudatekke kohta olemas Viru Kalatööstuse OÜ Toilas asuva reoveepuhasti ja Toila gümnaasiumi biopuhasti kohta, kus veeti välja kokku 146 t tahenenud setteteid, mis anti üle jäätmekäitlejale. 4.4.5.4. Haljastusjäätmed Tekkivate haljastusjäätmete üle puudub koguseline arvestus, sest Oru pargis ja surnuaedades tekkivad haljastusjäätmed kogutakse Oru pargi kõrvale platsile, kus need varem põletati, viimasel paaril aastal on põletamisest loobutud ja hunnik lükatakse pärast mõningast seismist laiali ning kodumajapidamistes haljastusjäätmed kas kompostitakse või põletatakse kohapeal. 4.4.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed 2002. aasta aruannete ja statistika põhjal tekkis Toilas kokku 38,8 tonni lammutus- ja ehitusjäätmeid. Sellest 13,2 t pärineb suurematelt ettevõtetelt, 22,4 väikeettevõtetelt ja 3,2 tonni kodumajapidamistest. Tõenäoliselt on tegelik ehitus- ja lammutusjäätmete teke mõnevõrra suurem, kuna osaliselt deklareeritakse ehitus- ja lammutusjäätmeid ka muude jäätmete alla (segaolmejäätmed) ja kogu jäätmeteke ei kajastu jäätmestatistikas. Ehitus- ja lammutusjäätmeid on kasutatud pinnatäidisena ja ka Kotinuka prügila kattematerjalina, samuti ladestatud Uikala prügila püsijäätmete ladestuspaika. 4.4.7. Ohtlikud jäätmed 2002. aastal koguti ohtlikke jäätmeid Toila vallas 70,4 tonni. Suuremates ja väiksemates ettevõtetes vastavalt 2,8 t ja 63,2 t ning kodumajapidamistes 4,4 tonni. Ohtlike jäätmete liigilise koosseisu kohta saab välja tuua, et väikeettevõtetest ja majapidamistes kogutud ohtlikud jäätmed olid enamasti värvi- ja lakijäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid, pliiakud, luminestsentslambid ja sorteerimata aku- ja patareikogumid. Suurematelt ettevõtetelt koguti lisaks pliiakudele ja luminestsentslampidele ka mahutite põhjasetteid. 2004. aastal vallas läbiviidud küsitlusest selgus, et kõik vastanud teavad, mis on ohtlikud jäätmed, 89% teab, kuhu neid tasuta üle anda saab ja 57% vastanutes on ka seda võimalust kasutanud ja tekkinud ohtlikud jäätmed vastavasse kogumispunkti viinud. Tulevikus võib prognoosida ohtlike jäätmete vähenemist kogumispunktidest, kuna osa neist on Jäätmeseadusega (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) defineeritud kui probleemtooted ja neile rakendub tootja vastutus. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; 3) mootorsõidukid ja nende osad; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Nimetatud toodete puhul on edaspidi tootja kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. 4.4.8. Pilsivesi Toila Sadamas toimub laevadelt pilsivee vastuvõtt, mis kogutakse vastavatesse mahutitesse ja seejärel antakse edasiseks käitlemiseks ohtlike jäätmete käitlejale. 2003. aastal koguti pilsivett Toila Sadamas 1,5 tonni. 4.4.9. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutustes tekib väga erinevat tüüpi jäätmeid, erikäitlust vajavate jäätmete ehk riskijäätmete (nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, bioloogilised jäätmed) käitlemine on Eestis olnud pikka aega sisuliselt korraldamata. Neid on ladestatud prügilatesse koos teiste olmejäätmetega (maetud olemasolevasse jäätmekihti kaevatud kraavi) või ka põletatud (selleks spetsiaalselt kohandamata küttekolletes). Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004. a määrusele nr 38 (RTL 2004, 56, 938) on kahjutustamata tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine prügilatesse keelatud alates 31. detsembrist 2004. a. Tervishoiuasutuste jäätmete tekke kohta puuduvad andmed täielikult. 5. Toila jäätmemajanduse probleemid 5.1. Nõuetele mittevastav jäätmekäitlus Küsitluse tulemustest selgub, et jäätmeveosüsteemiga on liitunud kõik korteriühistud ning 63% era- ja ridamajade elanikest. Reaalselt on liitunute protsent madalam, sest 74% vastanutest elab Toila ja Voka alevikus. Probleem ongi suurem enamasti maapiirkondades, kus siiani kõik tekkivad jäätmed kas põletatakse (ka need, mida ei ole lubatud põletada), maetakse või visatakse metsa alla. Samas pole ka ~1/3 alevike elanikest jäätmeveosüsteemiga liitunud ja puudub kontroll nende jäätmekäitluse üle. On levinud ka korruselamute konteinerite kasutamine seal mitte elavate inimeste poolt. Toila vallas on lisaks küladele ja alevikele 9 aiamaa- ja suvilapiirkonda, kuhu üha enam tekib alalisi elanikke, aga sealne jäätmemajandus on korrastamata ja konteinerid segaolmejäätmete kogumiseks sageli puuduvad. Probleemi lahendamiseks luuakse korraldatud jäätmeveo süsteem, millega kõik valla elanikud on kohustatud liituma. Süsteemi töötamiseks on vaja tõhustada ka järelevalvet. 5.2. Ebatäpne jäätmemajanduse statistika Hetkel puudub ühtne ülavaade nii elanikkonna kui ettevõtete jäätmetekkest. Paljud elanikud ei kasuta jäätmeveoteenust, mistõttu puudub täielik ülevaade nende poolt tekitavate jäätmete hulgast. Ettevõtted ei esita jäätmearuandeid või on need puudulikult täidetud, ei ole toodud eraldi välja kõiki tekkivaid jäätmeliike, vaid segaolmejäätmete nimistus on deklareeritud ka teisi jäätmeliike. Vallal endal puudub täpne ülevaade jäätmetekkest, hetkel on võimalik saada informatsiooni jäätmekäitlejatelt ja riiklikust statistikast nende kohta, kes esitavad jäätmearuandeid. 2004. aasta jäätmeküsitluse järgi tekkis Toila vallas inimese kohta aastas keskmiselt ~200 kg segaolmejäätmeid. Jäätmestatistika alusel tekib Toila vallas keskmiselt 300 kg segaolmejäätmeid inimese kohta aastas. Saadud tulemus viitab pigem segadusele aruandluses. Reaalselt võib hinnata keskmiseks jäätmetekkeks Toila vallas tiheasustusaladel 250 kg/a inimese kohta ning hajaasustuses 160 kg/a inimese kohta. Kuna puudub ühtne teave tekkivate jäätmete koguste ja liigilise koosseisu kohta, on väga rakse luua korraldatud jäätmeveo süsteemi, sest puudub jäätmevaldajate registri loomiseks vajalik andmebaas. Seda eriti hajaasustusega piirkondades, kuhu on tekkinud ka suvilakompleksidesse hulgaliselt alalisi elanikke, kellest ülevaade sisuliselt puudub. Probleemi lahendamiseks tuleb vallal teha võimalikult palju koostööd jäätmekäitlejatega ja koostada andmebaas jäätmevaldaja registri loomiseks. 5.3. Elanike madal keskkonnateadlikkus Valla elanikud, eriti hajaasustuse piirkondade elanikud, ei ole enamasti teadlikud, millist kahju tekitavad jäätmed looduskeskkonnale. Eelkõige kajastub see selles, et paljud matavad või põletavad segaolmejäätmeid valimatult. See näitab, et inimesed pole enesele teadvustanud ebaõigete jäätmekäitlusmeetoditega kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske. Madalat keskkonnateadlikkust iseloomustab ka see, et paljud valla elanikud viskavad kõik tekkivad jäätmed valimatult segaolemjäätmete hulka, mis hiljem prügilas ladestatakse. Vähe rakendatakse tekkekohas olmejäätmete sorteerimist ja võimalikku taaskasutusse andmist. Mõnevõrra kõrgem on teadlikkus ohtlike jäätmete osas. Toila vallas on siiani elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele ka vähe rõhku pööratud. Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks on vaja tutvustada elanikele jäätmetega seotud keskkonnaprobleeme, selgitada jäätmete sorteerimise vajalikkust ja võimalusi ning näiteks konkreetsete näidete varal demonstreerida jäätmetest tuleneva keskkonnareostuse likvideerimise maksumust ja ka jäätmete liigiti kogumisel saavutatavat kokkuhoidu. 5.4. Järelevalve puudulikkus Toila vallas on kontroll ja järelevalve selle üle, kuidas elanikud käituvad tekkinud jäätmetega ja kas see on ka seadusega kooskõlas, olnud ebaefektiivne. Kuigi valla jäätmekäitluseeskiri on sätestanud nõude jäätmeveolepingu kohustuslikkuse kohta, pole endiselt suur osa elanikest nõuet täitma asunud. Puudub järelevalve selle üle, kui paljud majapidamised rakendavad korrektset jäätmekäitlust. Tõhusamat järelevalvet vajavad lisaks ka suvila- ja aiamaapiirkonnad. Samuti pole täpset ülevaadet väikeettevõtete jäätmekäitluse korraldusest, puudub teave, kui paljud neist omavad regulaarset jäätmeveolepingut ja kui paljud mitte. Järelevalve toimimiseks on tarvis kasutusele võtta majandushoobasid, rakendada trahvisüsteem, mille suurus määratakse vastavalt vajadusele. Samuti on võimalik korraldatud jäätmeveo rakendumise järel koostöös jäätmekäitlejatega järelevalvet tõhustada. 5.5. Reoveemuda ja haljastusjäätmed Toila vallas puuduvad hetkel kompostimisvõimalused reoveemuda ja haljastusjäätmete tarvis. Reoveemuda kogutakse mudaväljakutele ja aeg-ajalt viiakse tahenenud reoveemuda prügilasse ladestamiseks. Haljastusjäätmeid on kogutud Oru pargi kõrvalisele platsile ja hiljem lihtsalt laiali lükatud. Lisaks üldkasutavatel haljasaladel ja valla surnuaedades tekkivatele haljastusjäätmetele on probleemiks ka kodumajapidamistes tekkivad aiajäätmed (oksad, lehed jmt). Enamasti need põletatakse kohapeal, aga see tekitab tuleohtu ja ebameeldivat suitsu, seda eriti tihedama asustusega piirkondades. Toila puhasti mudaväljakud on amortiseerunud ja tahenemine ei ole piisavalt efektiivne. Voka puhasti mudaväljakud on samuti amortiseerunud, kuid toimub reoveesette segamine turbaga. Toila gümnaasiumi reoveepuhasti liigmuda viikase Voka puhastusseadmetesse. Probleemi lahendamiseks on kaalutud rajada Toila valda kompostimisväljakud, et seal reoveemuda ja haljastusjäätmeid kompostida. Haljastusjäätmed lisavad reoveemudakompostile poorsust ja seega kiirendavad protsessi. Teiseks võimaluseks on rajada vaid reoveemuda kompostimisplats ja haljastusjäätmeid transportida kompostimiseks Uikala prügila kompostimisplatsile. 5.6. Vanarehvide üleandmine Autoteenindusettevõtetes ja eraisikutel on tekkinud probleem vanarehvide üleandmisega, sest alates 16. juulist 2003 ei võeta prügilasse vastu tükeldamata vanarehve. Seni on vanarehve antud ära valla korraldatavatel jäätmekogumisreididel. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad vanarehvid probleemtoodete alla ja nende tagasikogumist peavad hakkama korraldama, lähtuvalt tootja vastutuse põhimõttest, rehve müüvad ettevõtted. 5.7. Hajaasustusaladel metallijäätmete üleandmise võimaluse puudumine Hajaasustusega aladel tekib hulgaliselt metallijäätmeid, eriti tünne, aga ka vana põllumajandustehnika osasid. Metallijäätmete üleandmisega on esinenud probleeme, sest eraisikutel puudub võimalus neid lähiümbruses tasuta või tagatise vastu üle anda. Kord aastas on vald paigaldanud vastavad konteinerid metallijäätmete kogumiseks, aga metallijäätmete pidevat kokkuostu Toila vallas ei toimu. 2004. aastal paigaldab üheks nädalaks EMEX konteineri metallijäätmete kogumiseks. Ka on elanikud kasutanud võimalust EMEXi kampaaniate ajal lasta tekkinud vanametall ära viia. 6. Jäätmekäitluse finantseerimine Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Toila vallas hetkel järgmiselt: 1. Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest. 2. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele. 3. Valla eelarvest finantseeritakse: a. kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; b. joogipakendi kogumiskonteinerite haldamist; c. kogumiskampaaniate korraldamist; d. prügivedu rannast ning valla paigaldatud väikeste prügiurnide hooldamist. Järgnevas tabelis on toodud Toila valla eelarvelised kulutused jäätmekäitlusele. Tabel 8. Toila vallaeelarve kulud jäätmekäitlusele (kroonides) (Allikas: Toila valla eelarve) 2003. a 2004. a Jäätmekäitlus 283 680 387 850 sh personalikulud 219 475 253 650 Investeeringud 0 0 «Saastaja maksab» printsiibist lähtuvalt peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud). Probleemtoodete ja pakendi- ning pakendijäätmete kogumist peavad hakkama finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seega peaks Toila vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 22,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. 7. Jäätmemajanduse arengusuunad Toila vallas aastatel 2004–2009 Lähtudes Toila valla jäätmemajanduse olukorrast ja probleemidest, on käesolevas jäätmekavas püstitatud jäätmekäitlusalased töösuunad aastateks 2004–2009. Töösuundade püstitamisel on arvestatud ka Eesti jäätmemajanduses kavandatavaid muudatusi. Üheks olulisemaks muutuseks saab olema korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine. Toila valla jäätmemajanduse töösuunad aastateks 2004–2009 on järgmised: 1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine; 2. prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine: a. teisese toorme kogumissüsteemi täiustamine ja jäätmete sorteerimismäära tõstmine; b. biolagunevate jäätmete biokäitluse edendamine; c. paberi ja pappi jäätmete liigiti kogumise edendamine; 3. Toila valla elanike jäätmekäitlusalase keskkonnateadlikkuse arendamine; 4. reoveesetete ja haljastusjäätmete kompostimiskohtade rajamine; 5. jäätmemaja rajamine Voka alevikku; 6. jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine nii erasektori kui ettevõtete osas; 7. jäätmemajandusalase statistika korrastamine; 8. saastatud pinnas ja jääkreostus 7.1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine 7.1.1. Korraldatud jäätmeveo korraldusest Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmevedu Jäätmeseaduse mõistes tähendab, et kohalik omavalitsus valib konkursi korras oma haldusterritooriumile olmejäätmete koguja/vedaja ning olmejäätmete valdajad on kohustatud korraldatud jäätmeveoga liituma. Jäätmeseaduse järgne tähtaeg korraldatud jäätmeveo organiseerimiseks on 1. jaanuar 2005. a. Korraldatud jäätmeveo võib jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel muutub olukord jäätmemajanduses põhimõtteliselt – elanikel kaob võimalus valida jäätmeveofirmat ning oluliselt suureneb omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel/korraldamisel. Uue süsteemi eeliseks on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info: • jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; • veopiirkonnad; • vedamise sagedus ja aeg; • jäätmeveo teenustasu piirmäär; • jäätmekäitluskohad; • kasutatavad konteinerite tüübid. Jäätmevaldajate register Enne korraldatud olemjäätmeveo sisseviimist tuleb Jäätmeseaduse kohaselt luua jäätmevaldajate register ja kehtestada registri pidamise kord. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Jäätmevaldajate register on vajalik lepingute sõlmimisel ning teenustasu kogumisel. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitav kasutada hooneregistrit/kinnisturegistrit, kombineerides andmeid elanikeregistri andmetega ja jäätmekäitlejate käsutuses oleva informatsiooniga jäätmetekitajate kohta. Jäätmevedajad peaksid edastama vallale kvartaalselt infot jäätmevaldajate kohta, kellel on jäätmeveolepingud ja regulaarne vedu toimub. Kord aastas esitab jäätmevedaja registrisse andmed piirkonnast veetud jäätmekoguste kohta. Konkurss jäätmevedajate leidmiseks Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) alusel kehtestatud korras. Konkursi võitnud jäätmevedaja omandab kolmeks aastaks õigused piirkonnas asuvate olmejäätmeid tekitavate jäätmevaldajate teenindamiseks. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri- või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Jäätmeseaduse järgi loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi mõlema osapoole kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmekäitlejate hinnangul võib kujuneda jäätmete veol probleemiks võlglaste teke. Võla sissenõudmiseks on soovitav lepingu sõlmimine. Samuti on leping vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. 7.1.2. Korraldatud olmejäätmevedu Toila vallas Toila vallas elab 2522 elanikku ja nad paiknevad kõik suhteliselt kompaktselt valla põhjaosas. Jäätmeseaduse kohaselt võib ühes veopiirkonnas olla üldjuhul mitte rohkem kui 10 000 elanikku, siis Toila vald on kokku üks veopiirkond. Kuna lähitulevikus on näha Oru linnaosa (1852 elanikku) liitmist Toila vallaga, on otstarbekas ka Oru liita Toila valla jäätmeveo kogumispiirkonda. Korraldatud olmejäätmeveost on otstarbekas välja jätta Uikala (6 elanikku), Metsamägara (15 elanikku) ja Martsa (25 elaniku) küla sealsete elanike vähesuse tõttu. Alternatiiviks on paigutada mõlemasse külla kõigi külaelanike tarbeks ühiskonteiner, et tagada segaolmejäätmete kokkukogumine. Jäätmeseaduse järgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Valla kaks alevikku, Toila ja Voka, on tiheasustus alad ja kõik külad ning suvilate- ja aiamaade kompleksid on hajaasustusalad tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 233 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine» (RT I 1996, 72, 1268), mis ütleb, et üldjoontes on asulad, milles elab alaliselt vähem kui 300 elanikku, hajaasustused. Korraldatud jäätmeveo organiseerimisel tähendab see, et Toila ja Voka alevikus peab konteinerite tühjendamissagedus olema vähemalt üks kord kuus ning külades ja suvilakompleksides vähemalt üks kord kvartalis. Korraldatud jäätmeveoga on esialgu otstarbekas hõlmata vaid segaolmejäätmed, sest pakendijäätmetele rakendub lähitulevikus tootjavastutus ja vanapaberijäätmeid tekib Toila vallas enamikes majapidamistes liiga vähe (suur osa põletatakse), et vanapaberi kogumise lahendamine korraldatud jäätmeveo raames otstarbekaks osutuks. Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga majapidamine omale rentima või ostma prügikonteineri, mille suuruse saab valida vastavalt vajadustele, aga suurus ei tohi jääda soovitavalt alla 140 liitri, sest väikemate konteineritega võib tekkida raskusi tühjendamisel jäätmevedajate poolt. Suvila- ja aiamaade komplekside juurde on soovitav paigaldada üks ühine konteiner, mille tühjendamissagedus võib varieeruda vastavalt aastaajale, aga ei tohi olla harvem kui kord kvartalis. Korruselamute konteinereid on soovitav tühjendada kindlasti sagedamini kui kord kuus, eriti soojal ajal, kuna sinna satub ka palju biolagunevaid jäätmeid, mis lähevad sooja käes seistes käärima ja tekitavad ebameeldivat haisu ning meelitavad ligi linde ja loomi. Kui jäätmeteke majapidamises on tõestatult väiksem kui 140 l kuus (sorteeritakse aktiivselt jäätmeid, kompostitakse biolagunevaid jäätmeid või leibkond koosneb ühest-kahest inimesest) on võimalik tellida üks konteiner mitme majapidamise peale. Samuti on võimalik kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks eramajapidamistes kuni 100 l prügikotte. Korraldatud jäätmeveoga tuleb hõlmata ka sotsiaalasutused (koolid, lasteaed, raamatukogud, vallamaja jne) ja peamiselt ainult olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad väikeettevõtted. Tööstus- ja tootmissettevõtted jäävad Jäätmeseaduse mõistes korraldatud olmejäätmeveost eraldiseisvaks, kuna neil tekib enamasti tegevusalast lähtuvalt ka hulgaliselt teisi jäätmeliike. Korraldades tööstus- ja tootmisettevõtete jäätmevedu eraldiseisvana, on võimalik ettevõttesisene jäätmevedu korraldada kompaktselt. Korraldatud jäätmeveo eesmärgid • Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga; • maksimaalselt kõigi tekitatud jäätmete kogusete kokkukogumine ja ebaseadusliku jäätmete käitlemise minimiseerimine; • võimalikult kõrgel tasemel jäätmete tekkekohas liigiti kogumise ja võimalikult suure jäätmete taaskasutuse tagamine. Vajalikud tegevused • Uue jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmine (2004. aasta jooksul); • jäätmevaldajate registri asutamise ja registri pidamise korra kehtestamine (2004. aasta jooksul); • korraldatud jäätmeveo määruse vastuvõtmine (2004. aasta jooksul); • jäätmevaldajate registri asutamine (2004. aasta jooksul); • korraldatud olmejäätmeveo konkursi läbiviimine (2004. aasta); • korraldatud olmejäätmeveo rakendamine (2005). 7.3. Prügilasse ladestavate jäätmekoguste vähendamine Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus jäätmete sortimise korraldamiseks, et võimaldada nende taaskasutust võimalikult suures ulatuses. Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud prügilatesse töötlemata jäätmete ladestamine. Kuni 2008. aasta 1. jaanuarini laieneb keeld prügilasse vastu võtta töötlemata jäätmeid prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olemjäätmete töötlemiseks (nt sorteerimistehas). Seejuures lähtutakse läheduse põhimõttest. Alates 2008. a 1. jaanuarist ei või prügilad sortimata jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimise all käsitletakse ka tekkekohas jäätmete liigiti kogumist, mis on prioriteetne kvaliteetse taaskasutatava materjali kogumisel. Jäätmeseadus nõuab liigiti kogutud jäätmetele vajadusel järelsortimise läbiviimist, kui see on tehniliselt teostatav ja pole ülemäära kulukas. Prügilasse ladestatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui suudetakse tõsta taaskasutatavate jäätmete koguseid ning jäätmete sorteerimise taset. Kõige kvaliteetsema sorteeritud materjali saamine on võimalik, kui jäätmed sorteeritakse juba nende tekkekohas. Kohtsortimise edendamine on samuti seatud prioriteediks Üleriigilises jäätmekavas. Seega on vaja soodustada seda, et elanikud sorteeriks jäätmeid juba oma kodus ja neil oleks võimalikult palju võimalusi sorteeritud jäätmete üleandmiseks. Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete liigiti kogumine ja kohtsorteerimine; • jäätmete segunemise vältimine; • tavajäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • elanike teavitamine liigitikogumise ja sorteerimise vajalikkusest, põhimõtetest ja võimalustest. Jäätmekäitluse arendamine eeldab kohtsorteerimise rakendamist ja lahuskogumissüsteemi loomist alljärgnevatele jäätmegruppidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • suuremõõtmelised ja elektroonikajäätmed; • ohtlikud jäätmed; • biolagunevad jäätmed; • metallijäätmed; • ehitus- ja lammutusjäätmed. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise eesmärgid: • stabiliseerida jäätmete teke aastaks 2006–2007; • taaskasutada olmejäätmetest 30–40% (sätestatud Üleriigilises jäätmekavas) aastaks 2009; • juurutada jäätmete kohtsorteerimine kodumajapidamistes ja ettevõtetes aastaks 2006. Vajalikud tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks ning tegevustega kaasnevad alleesmärgid on esitatud jäätmekava järgnevates peatükkides. 7.3.1. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete kui kõige heterogeensema koostisega jäätmeliigi puhul on vajalik eesmärkide seadmiseks ja nende saavutamiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu. Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub inimeste tarbimisharjumustest ning jäätmete kohtsorteerimise ja taaskasutamise määrast. Toila vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Eesmärgiks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastateks 2006–2007, taaskasutada 30% tekkivatest jäätmetest ja vähendada olmejäätmete ohtlikkust. Segaolmejäätmed hõlmatakse Toila vallas korraldatud olmejäätmeveoga ja kogutakse iga majapidamise juures eraldi konteinerisse. Suvilate ja aiamaade komplekside juurde paigaldatakse üks ühine konteiner kogu suvila- või aiandusühistu peale. Uikala, Martsa ja Metsamägara küla jäetakse korraldatud jäätmeveost kas välja või paigutatakse küladesse elanikele segaolmejäätmete kogumiseks ühiskonteinerid. Voka alevikku rajatakse jäätmemaja, kuhu elanikud saavad üle anda lisaks taaskasutatavatele jäätmetele ka segaolmejäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Segaolmejäätmete ja taaskasutatavate jäätmete (vanapaber ja pakendijäätmed) osas on vajalik jäätmemajast eemale jäävatele korrusmajadele täiendava jäätmete üleandmispunkti rajamine (Tiigi 7), mille võib lahendada kas kogumispunktina, katusealusena või väikese jäätmemajana. Jäätmevedu hakkab teostama konkursi käigus valla jäätmeveopiirkonda valitud jäätmekäitleja. Segaolmejäätmed ladustatakse Uikala prügilas. Elanikel on kohustus võimaluste piires minimiseerida segaolmejäätmete teket läbi kohtsorteerimise ja võimaliku taaskasutamise. Segaolmejäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida maksimaalselt biolagunevate jäätmete kohtsorteerimist ja kompostimist koduaias. Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel: • vähendada segaolmejäätmete teket ja nende ohtlikkust; • rakendada jäätmete kohtsorteerimine. Vajalikud tegevused: • jäätmete liigiti üleandmiseks võimaluste loomine; • elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine; • jäätmete kohtsorteerimise propageerimine, jäätmete liigituse, sorteerimispõhimõtete ja jäätmete üleandmisvõimaluste tutvustamine. 7.3.2. Pakendijäätmed Pakendite ja pakendijäätmete käsitlemisel ja kogumissüsteemi juurutamisel tuleb lähtuda 21. aprillil 2004. aastal Riigikogus vastu võetud Pakendiseadusest. See seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Seadusega hõlmatakse kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on kasutusel või tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest. Alates 2005. aasta 1. maist on pakendiettevõtjal kohustus tagada tasuta pakendite ja -jäätmete tagasivõtmine müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb Pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, milles ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise ning selle korraldamise kulud. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Pakendite, millele tagatisraha ei kehtestata, tagasikogumiseks on samuti seatud sihtmäärad. Kohustus pakendijäätmete kogumiseks on pandud pakendiettevõtjatele. Pakendiettevõtja või -ettevõtjad võivad tagasivõtmiskohustuse delegeerida pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile selle organisatsiooniga liitudes. Kohustust ei tohi taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kui nimetatud tagasivõtmise kohustus on isikul, kes müüb tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa lõppkasutajale ja tarbijale. Seega on kaubandusel kohustus kindlasti korraldada tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmine. Teiste pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuste täitmine korraldatakse tõenäoliselt pakendiettevõtjate poolt loodava taaskasutusorganisatsiooni (nn pakendiorganisatsiooni) poolt. Pakendijäätmete kogumise korraldus Toila vallas Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Tagatisrahasüsteemi käivitumisel kogutakse kogumiskonteinerite ja -punktide süsteemi kaudu pakendijäätmeid, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa tegutsevatesse müügi- ja kokkuostukohtadesse tagastada. Tõenäoliselt on Toila vallas ka edaspidi otstarbekas jätkata pakendijäätmete kogumist olemasoleva kogumisvõrgustiku baasil. Olemasolevat süsteemi pole mõtet lõhkuda, kuivõrd inimesed on süsteemiga juba harjunud. Vallavalitsuse asemel peab süsteemi asuma rahastama taaskasutusorganiatsioon. Tabelis 9 on toodud Toila vallas asuvate pakendijäätmete kogumiskastide asupaigad. Tabel 9. Toila valla pakendijäätmete kogumiskohad Asula Asukoht Suurus Toila alevik Oru pargi sissesõidul (tasulise parkla vastas) 2,5 m3 Toila kaupluse kõrval 2 x 1,5 m3 Pühaoru tänaval, korrusmajade vahel 2 x 1,5 m3 Voka alevik Voka kaupluse kõrval 2 x 1,5 m3 Voka jäätmemaja Konju küla Konju seltsimaja juures 1,5 m3 Pühajõe küla Karuväravate juures 2,5 m3 Voka jäätmemaja valmimise järel peaks kindlasti olema võimalik pakendijäätmeid üle anda ka seal, samuti Voka teises jäätmepunktis (Tiigi 7). Samuti on vajalik paigaldada Oru linnaossa, selle liitmisel Toila valla koosseisu, vähemalt üks pakendijäätmete kogumispunkt. Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel: • pakendi- ja pakendijäätmete eraldikogumine tekkekohas ja üleandmine selleks ette nähtud kohtades (alates 2005. aasta 1. jaanuarist); • pakendi- ja pakendijäätmete tagastussüsteemide (kogumisviiside, taaskasutuse korralduse) välja arendamine ja täiendamine (alates 2005. aastast); • pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% ulatuses. Vajalikud tegevused: • koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja -jäätmete kogumissüsteemi rakendamine; • tagatisrahaga koormatud pakendi kogumissüsteemi väljaarendamine müügikohtades või nende vahetus läheduses; • lisaks olemasolevatele pakendikogumispunktidele pakendijäätmete kogumine Voka jäätmemajas. 7.3.3. Vanapaber ja papp Vanapaberi- ja papijäätmeid võib käsitleda mitmeti. Tekkivatest vanapaberi- ja papikogustest moodustavad küllalt suure hulga pakendijäätmed, aga samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Vanapaberi ja papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu Prügiladirektiivi alusel piirata. Nii makulatuuri kui ka paber- ja pappmaterjalist pakendijäätmeid peaks koguma ühte kogumiskonteinerisse eraldi teistest pakenditest. Vanapaberi ja papi sorteerimine on Toila vallas juba juurdunud, tulenevalt sellest, et valdavalt on Toilas eramajad, kus vanapaber ja papp kohapeal põletatakse. Vanapaberi kogumiskonteinerid tuleb eeskätt paigutada keskküttega korrusmajade piirkondades, kus on vanapaberi kasutamine majapidamises raskendatud. Ka tulevikus propageeritakse vanapaberi ja papi käitlemist tekkekohas. Vanapaberi kogumiskonteinerid paigaldatakse Toila aleviku korruselamute juurde, Toila kaupluse juurde ja Voka jäätmemajja ning Voka jäätmepunkti (Tiigi 7). Oru linnaosa liitmisel Toila vallaga peaks sinna samuti paigaldama vähemalt ühe vanapaberi kogumispunkti (asukohavalik võiks olla sama, mis pakendijäätmete konteineritel). Vanapaberi kogumiskastide tühjendamine on optimaalne integreerida naabervaldadega, kuna ette on näha, et vanapaberi kogumispunktidesse toomine pole laialdane ning vaid Toila vallast eraldi vanapaberi vedu võib osutuda kulukaks, mistõttu ei ole vanapaberi kogumist otstarbekas lülitada ka korraldatud jäätmeveo sisse. Eesmärgid: • vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50% võrra ja taaskasutada tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50% aastaks 2009; • juurutada vanapaberi ja papi eraldi kogumine kodumajapidamistes ja ettevõtetes. Vajalikud tegevused: 1. Vanapaberi ja papi kogumiskonteinerite paigaldamine Voka jäätmemajja ja jäätmepunkti, Toila kaupluse juurde ja Toila korterelamute juurde; 2. vanapaberi eraldi kogumise juurutamine vallavalitsuses, Toila koolis ja teistes valla asutustes; 3. ettevõtetelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, nõutakse eraldiseisvate vanapaberi ja papi kogumiskonteinerite paigaldamist ja vanapaberi eraldi kogumist. 7.3.4. Biolagunevad jäätmed EL Prügiladirektiivi nõuete kohaselt tuleb 2010. aastaks vähendada orgaanilise aine ladestamist prügilasse 45%-ni ladestatavate jäätmete hulgast. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: • üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; • üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; • üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. Hetkel on biolagunevaid jäätmeid ladestatavate jäätmete hulgas maapiirkondades hinnanguliselt 40–50 %. Kodumajapidamistes tekkivate toidu- ja haljastusjäätmete kompostimine toimub Toila vallas juba suhteliselt suures ulatuses. Eramajapidamistes, eriti hajaasustusega aladel on kõigil kohustus tekkivad biolagunevad jäätmed vastavalt nõuetele kompostida oma krundil ja suuremaid koguseid haljastusjäätmeid saab viia kas valda rajatavatele kompostimisväljakutele või transportida Uikala prügila kompostimisväljakule. Kõik avalike haljasalade ja surnuaedade haljastusjäätmed peab suunama kompostimisse. Korruselamute juurde ei ole mõttekas kompostimisvõimalusi rajada, kuna need nõuavad väga suuri investeeringuid. Tulevikus peab hakkama nõudma korrusmajade elanikelt biolagunevate jäätmete eraldi kogumist. 7.3.5. Reoveesete Eesmärgiks on 2006. aastaks reoveesette käitlemine, kasutamine ja likvideerimine, rakendades keskkonnaohutut ja kohalikele tingimustele majanduslikult vastuvõetavat tehnoloogiat. Toila vallas tekkivad reoveesetted suunatakse kompostimisele. Üheks alternatiiviks on, et Toila reoveepuhasti kõrvale rajatakse kompostimisväljakud, kus hakatakse reoveesetteid ja haljastusjäätmeid ühiselt kompostima. Reoveepuhastite juures on samuti vajalik mudaväljakute rekonstrueerimine. Problemaatiliseks on peetud reoveesette kompostimisel tekkida võivaid haisuprobleeme. Haisuprobleemid on seotud kompostimisprotsessi anaeroobseks muutumisega. Kompostimisel on oluline kompostimisaunade regulaarne segamine. Kompostimisaunade õhustatust parandab samuti puukoore, puiduhakke või muu materjali lisamine reoveesettele. See muudab aunad poorsemaks ja tagatud on parem hapniku ligipääs. Alternatiivina võib kaaluda ka kompostimisplatside Voka puhasti juurde või mujale rajamist ja ka Toila reoveepuhasti reoveesette Voka puhasti juures kompostimist või biojäätmete Uikala prügilasse kompostimisele suunamist. Biojäätmete mujale transportimine tõstab aga käitluskulusid – eeskätt transpordikulude suurenemise tõttu. Eesmärgid biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemiseks: • Üleriigilises jäätmekavas on sätestatud eesmärk 2006. a võtta kasutusele vähemalt 50% reoveesetetest. • Saavutada 100% reoveesette kompostimine ja leida kompostile kasutusvõimalusi. • Saavutada vallas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine vähemalt 80% ulatuses aastaks 2007. • Saavutada väikeelamutes tekkinud biolagunevate jäätmete kompostimine 80% ulatuses aastaks 2007. Vajalikud tegevused: • Alternatiivide hindamine: – kas transportida jäätmed kompostimiseks Uikala prügila kompostimisväljakule; – rajada valda kompostimiskoht; • reoveesette ja haljastusjäätmete kompostimisväljaku rajamine (2005–2006); • haljastus- ja kalmistujäätmete suunamine kompostimiseks rajatavale kompostimisväljakule; • kohtkompostimise juurutamine individuaalelamutes (2005): – korraldatakse laiaulatuslik kampaania individuaalelamute elanikele kompostimisvõimaluste tutvustamiseks. • biojäätmete kogumise juurutamine ettevõtetest (2008); • biojäätmete eraldikogumise juurutamine korterelamutest (2008); 7.3.6. Pilsivesi Tulenevalt Sadamaseadusest (RT I 1997, 77, 1315; 1999, 88, 805; 2001, 88, 531; 2002, 1, 1; 42, 267, 58, 363, 61, 375, 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 28, 188), on sadama valdaja kohustatud korraldama laevadelt pilsivee vastuvõtu. Vastuvõtmise kord on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 19 «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord» (RTL 2002, 137, 2012), mis kohustab sadamatasu arvelt, sõltumata äraantavast kogusest, vastu võtma masinaruumi pilsivee § 6 lg 2), pidama arvestus vastu võetud pilsivee üle laevade kaupa ja saadud pilsivee andma edasi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Õli sisaldus pilsivees võib olla kuni 12% (Üleriigiline jäätmekava RT I 2002, 104, 609). Senini on pilsivett käitlemiseks üle antud OÜ-le Eesti Absorbent LD. Koostöö sujumisel võib senine tegevus jätkuda, kuid vajadusel võib pilsivett üle anda ka mõnele teisele ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eesmärgid pilsivee käitlemisel: • tagada kõigilt sadamat kasutavatelt laevadelt pilsivee kogumine; • tagada pilsivee nõuetele vastav kogumine ja käitlemine. Vajalikud tegevused: • Toila sadama pilsivee kogumisruumi rekonstrueerimine (2004–2005). 7.3.7. Ehitusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmeid tekib pidevalt ehitustel, lammutus- ja remondiobjektidel, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus. Neid tekib tavaliselt konkreetsete objektide juures ja kogused võivad olenevalt objektist olla väga erinevad. Suurt osa ehitus- ja lammutusjäätmetest saab võtta taaskasutusse vahetult sellisena nagu nad tekkemomendil on või pärast lihtsat kohtkäitlust. Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse seisukohast peab suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning vähendama materjali raiskamist. Ehitusjäätmete sorteerimist tuleb võimalikult suurel määral teostada ehituse käigus, kohapeal tuleb materjali võimalikult palju taaskasutada, näiteks ehituslubadesse tuleb sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused. Eraldi tuleb ehitusjäätmetest sorteerida: • puit (nn puhas puit eraldi); • kiletamata paber ja papp; • metall; • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips); • raudbetoon ja betoondetailid. Eraldatud materjalid saab suunata materjaliringesse, näiteks võib puidujäätmeid (lauad, prussid) müüa eraisikutele kas ehitusmaterjaliks või küttematerjaliks. Ehitusmaterjalidena saab müüa elanikele ka näiteks telliseid, plokke jmt. Inertseid jäätmeid saab ladestada selleks ettenähtud ladestuspaikadesse. Ladestamisele kuuluvad ehitusjäätmeid saab kasutada hetkel sulgemisjärgus oleva Kotinuka prügila katmiseks ja erinevates kohtades täitematerjaliks. Soovitav on aga ehitus- ja lammutusjäätmeid suunata Uikala prügilasse, kus püsijäätmed saab ladestada püsijäätmete ladestusplatsil ja muud tavajäätmed prügilas. Täpsed tingimused ehitusjäätmete käitlemiseks kinnitatakse jäätmehoolduseeskirja lisaga «Ehitusjäätmete käitlemise kord». Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel: • ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine; • ehitus- ja lammutusjäätmete maksimaalne liigitikogumine; • ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldikogumine; • ohtlike jäätmete eraldamine püsijäätmetest; • ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70% ulatuses aastaks 2009. Vajalikud tegevused: • Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirja lisana (2004); • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus; • ehitus- ja lammutusjäätmete suunamine Uikala prügila püsijäätmete ladestuspaika. 7.3.8. Suuremõõtmelised jäätmed Toila vallas on kevaditi korraldatud suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskampaaniaid. Vältimaks probleeme suuremõõtmeliste jäätmetega, oleks vajalik suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskampaaniate korraldamine vähemalt kahel korral aastas või kord kvartalis. Kogumiskampaaniate läbiviimine peaks käima kostöös korteriühistutega ja vallaelanikega. Välja peab valima elanikele mugavad suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiskohad kampaaniate ajaks ning teavitama elanikkonda kampaaniate toimumisest. Kampaaniate regulaarne korraldamine peaks olema finantseeritud jäätmeveo teenustasu arvelt. 7.3.9. Metallijäätmed Metallijäätmete kogumisel on senini Eestis hästi toiminud ekspordile suunatud metallijäätmete kogumissüsteem. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. Seetõttu on metallijäätmete eraldikogumine Eestis olnud suhteliselt laialdane. Tõenäoliselt on otstarbekas jätkata metallijäätmete kogumist senise süsteemi baasil, kus ettevõtted ja eraisikud saavad viia metallijäätmed vanametalli kokkuostu. Kahjuks pole Toila vallas ja ka selle lähiümbruses metallikokkuostuga tegelevaid ettevõtteid. Seetõttu peab suuremate metallijäätmete koguste kogumist jätkama Toila vallas kogumiskampaaniate raames. Kui seda peetakse otstarbekaks, võib paigutada valda püsiva metallijäätmete kogumispunkti rajamist. Tõenäoliselt on siiski otstarbekam paaril korral aastas kogumiskampaaniate korraldamine. Metalltaara (pakendi) kogumine baseeruks pakendijäätmete kogumissüsteemil. Metallijäätmete kogumise korraldamisel peab arvestama, et metallijäätmeid võib koguda vaid metallijäätmeluba omav firma. Eesmärgid metallijäätmete kogumisel: • Eraldada metallijäätmed maksimaalselt prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast. Vajalikud tegevused: • metallijäätmete kogumiskampaaniate iga-aastane korraldamine; • elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas. 7.3.10. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumist ja kogumissüsteemi täiustamist. Toila valla elanike teadlikkust ohtlike jäätmete osas võib lugeda suhteliselt heaks. Samas ei ole ohtlike jäätmete üleandmine piisavalt aktiivne. Seetõttu on oluline teavitustöö ning süsteemi täiustamine. 7.3.10.1. Probleemtooted Jäätmeseadus toob jäätmemajanduse korraldusse sisse probleemtoodete mõiste. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmeseadus paneb probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise eest vastutuse tootjale. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Seega peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) ise korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise. Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes. Alljärgnevalt on esitatud soovitused probleemtoodete kogumise korraldamiseks Toila vallas. Patareid Kasutatud patareisid võiks olla võimalik üle anda erinevamates kohtades, mis jäävad inimeste liikumisteele. Nii võiksid patareikastid olla paigutatud kauplustesse, vallamajja ja keskkonnateadlikkuse edendamise eesmärgil ka nt koolidesse. Patareisid peab olema võimalik eraldi üle anda ka Voka jäätmemajas ja Toila bensiinijaama ohtlike jäätmete kogumispunktis. Lähtuvalt tootja vastutuse põhimõttest, peaksid vanade patareide eraldikogumist finantseerima patareisid müüvad ettevõtted. Akud Akude kogumine võiks jätkuda Toila bensiinijaama ohtlike jäätmete kogumispunktis ning selleks võiks luua võimaluse ka Voka jäätmemajas. Akude kogumist peaks aga alates tootja vastutuse rakendumisest finantseerima tootjad. Loomulikult võivad tootjad kogumisvõrgustikku täiendada ja asuda vanu akusid vastu võtma ka näiteks müügikohtades (nt uut akut ostes saab vana tagasi tuues uue soodsamalt). Mootorsõidukid ja nende osad Nn prügilamäärusest lähtuvalt ei võeta alates 16. juulist 2003. a prügilasse vastu tükeldamata kasutatud rehve. Alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. Seega on 2006. aasta juulist vanarehvide ladestamine prügilatesse keelatud. Tootja vastutus rakendub samuti mootorsõidukitele ja nende osadele. Seejuures ka vanarehvidele. Omavalitsuse peamiseks rolliks saab ka siin jääda elanikkonna teavitamine. Mootorsõidukite ja nende osade tagasivõtmise peavad aga jällegi tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad. Omavalitsuse ülesandeks on antud tegevust soodustada eeskätt teavitustöö ja järelevalve kaudu. Omavalitsusel on võimalus oma territooriumil tegutsevatelt autode lammutuskodadelt ja remonditöökodadelt nõuda tegutsemis- ja kauplemisluba välja andes vastava korra täitmist. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Ka elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumisel rakendub tootja vastutus. Elektroonikajäätmete üleandmise korraldamiseks oleks soovitav tootjatega koostöös ja nende finantseerimisel läbi viia kogumiskampaaniaid Toila vallas. PCB-sid sisaldavad seadmed PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis üldiselt väga vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole vaja antud jäätmeliigi puhul omavalitsusel tootja vastutuse süsteemi sekkuda ja jääb üle vaid oodata süsteemi väljaarenemist riikliku regulatsiooni alusel. 7.3.10.1. Kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, jäätmemajja või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Ohtlike jäätmete kogumiseks elanikkonnalt tuleb laiendada olemasolevat ohtlike jäätmete kogumispunktide võrgustikku. Enamlevinud olmelise laadiga ohtlike jäätmete (akud, vanaõlid, elavhõbedalambid, olmekeemia jäägid ja taara jm) kogumine peab jätkuma Toila bensiinijaama kogumispunktis ja ka uute kohtade baasil. Lisaks praegu hästi toimivale kogumispunktile Toila bensiinijaamas rajatakse ka Voka kavandatavasse jäätmemajja eraldi ohtlike jäätmete kogumise ruum, kuhu saab viia: • ravimid; • vanaõlid; • kemikaalid • lahustid/värvid; • patareid/akud; • päevavalguslambid. Tulevikus on soovitav ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine ka Orule. 7.3.10.2. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte ise kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ettevõtetelt nõutakse nn. ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu. Toila vallas nõutakse ettevõtetelt juba praegu ohtlike jäätmete kogumiseks eraldi mahutite paigaldamist. Mahutid peavad olema kaetud ja nõuetekohaselt markeeritud. Ohtlikud jäätmed peab üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Hetkel puudub täpne ülevaade sellest, kuivõrd täpselt ettevõtted nõudeid järgivad ning antud osas on tõenäoliselt tarvilik järelevalve tõhustamine. Eesmärgid ohtlike jäätmete kogumisel: • vältida maksimaalselt ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse; • ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine vallaelanikele; • koostöö tootjatega probleemtoodete kogumise osas. Vajalikud tegevused: 1. Patarei kogumiskastide paigutamine kauplustesse, vallamajja ja keskkonnateadlikkuse edendamise eesmärgil koolidesse, samuti Voka jäätmemajja (2005). 2. Ohtlike jäätmete kogumisruumi rajamine Voka jäätmemajja. 3. Ohtlike jäätmete iga-aastaste kogumisringide korraldamine vallas. 4. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine Orule. 5. Vajadusel koos tootjatega elektri- ja elektroonikajäätmete kogumiskampaaniate korraldamine. 7.3.11. Tervishoiuasutuste jäätmed Vastavalt tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riiklikule juhendmaterjalile on riiklikul tasandil paika pandud tervishoiujäätmete kogumispunktid teise ja kolmanda tasandi haiglate juures. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Ida-Virumaal kogumispunktid, mis peavad vastu võtma tervishoiujäätmed väikestelt ümbruskonna jäätmetekitajatelt, Kohtla-Järve ja Jõhvi haigla. Tervishoiuasutustes peab riskijäätmeid koguma kindlasti olmejäätmetest eraldi ja tekkivad riskijäätmed suunama käitlemiseks riskijäätmete käitlussüsteemi. Tervishoiuasutuste jäätmete käitlemise täpsed tingimused sätestatakse jäätmehoolduseeskirja lisaga «Tervishoiuasutuste jäätmete käitlemise kord» 7.4. Jäätmemaja rajamine Voka alevikku Voka alevikku vana vedelgaasihoidla asemele on plaanis rajada ühtne kogumispunkt erinevatele jäätmetele – jäätmemaja. See hõlmaks järgmisi jäätmeliike: • vanapaber, papp; • pakendijäätmed; • ohtlikud jäätmed; – ravimid; – vanaõlid; – kemikaalid; – lahustid/värvid; – patareid/akud; – päevavalguslambid. Täiendavalt on vajalik jäätmemajast kaugemale jäävatele korterelamutele jäätmepunkti rajamine (Tiigi 7), kus on võimalik üle anda segaolmejäätmeid, vanapaberit ja pakendijäätmeid. Jäätmepunkti võib lahendada kas konteineritega kogumiskohana, katusealusena või väikese jäätmemajana. Oru linnaosa liitmisel Toila valla haldusalasse peaks kaaluma laia sortimendiga jäätmekogumispunkti rajamist ka Orule. Seda on võimalik lahendada jäätmemajana või piiratud territooriumile paigaldatavate konteinerite baasil. Jäätmemaja rajamine on esteetiliselt ilusam, kuid samas oluliselt kulukam. Jäätmemaja baasil saaks ka Orul lahendada pakendijäätmete, vanapaberi ja ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohad. Lisas 2 on esitatud Voka jäätmemaja rajamise eelprojekt. 7.5. Kompostimiskohtade rajamine Toila valda on planeeritud kompostimiskoha rajamine eelkõige reoveesetete ja haljastusjäätmete ühiseks kompostimiseks. Üheks võimalikuks kompostimiskoha asukohaks on Toila asula reoveepuhasti ala. Toila reoveepuhasti alale kompostimiskoha rajamisel on ennustatud, et võib tekkida reoveesette ja biojäätmete kooskompostimisel haisuprobleeme, mis häiriksid ümberkaudset elanikkonda. Teise alternatiivina on välja pakutud kompostimiskoha rajamist Voka reoveepuhasti juurde. Võimalusel võib kompostimisplatsi tarbeks leida ka teise asukoha, mis jääb asustusaladest eemale. Asustusest eemal seisev kompostimisplats aitab vältida võimalikke häiringuid, mis võivad kompostimise käivitamisega kaasneda. Tulevikus tuleb kompostimissüsteemi kaasata ka Toila valla ettevõtetest ja kodumajapidamistest eraldi kogutud biolagunevate jäätmete kompostimine. Kompostimisväljakutel on kavas rakendada aunkompostimist. Tahenenud reoveemuda segatakse purustatud haljastusjäätmetega (oksad, lehed jmt), mis lisavad kompostile poorsust ja kiirendavad kompostimisprotsessi. Ühe hektari suurusel platsil saab aastas kompostida umbes 10 000 m3 biolagunevaid jäätmeid. Seega oleks Toila vallas hinnanguliselt vajalik rajada kompostimisplats pindalaga ligikaudu ~1ha. Täpselt tuleb kompostimisplatsi vajalik pindala hinnata ehitusprojektis. Aunkompostimise korral peab arvestama igakuiste hoolduskuludega. Aunade segamiseks läheb lisaks veel vaja eeslaadur-traktorit, mida on võimalik ka perioodiliselt kohale tellida. Samuti tuleb kompostiplatsilt valguv nõrgvesi kokku koguda ja kanalisatsiooni juhtida või kohapeal puhastada. Täiendavaks alternatiiviks on reoveepuhasti juures hakata kompostima vaid reoveesetet ja suunata haljastus- ning biojäätmed juba olemasolevale Uikala prügila kompostimisväljakule. Ainult reoveesette kompostimisplatsi rajamisel oleks vajalik rajada väiksem kompostimisplats ja võimalik investeeringute arvelt kokku hoida. Eesmärgid: • nõuetele vastava kompostimissüsteemi rajamine aastaks 2006; • reoveesette ja haljastusjäätmete kompostimise rakendumine. Vajalikud tegevused: • alternatiivide hindamine: – kas suunata haljastus- ja biojäätmed Uikala prügila kompostimisplatsile; – kompostida haljastus- ja biojäätmeid koos reoveesettega Toila reoveepuhasti juures; – kompostida haljastus- ja biojäätmeid koos reoveesettega asustusalast eemal mõnes alternatiivses asukohas; • kompostimisväljaku eelprojekti koostamine ja vajalike mahtude hindamine; • rahataotluse esitamine kompostimissüsteemi väljaarendamiseks; • kompostimisväljaku rajamine ja kompostimise juurutamine. 7.6. Järelevalve tõhustamine Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Piirkondlikke osakondi on kokku 8. Keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 2001, 56, 337) järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Eesmärgid: • Toila valla jäätmevaldajatest ja nende jäätmekäitluse korraldusest ülevaate omamine; • kõigi olmejäätmeid tekitavate jäätmevaldajate kaasamine korraldatud jäätmeveo süsteemi; Vajalikud tegevused: • parem koostöö keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse ja omavalitsuse vahel; • korraldatud jäätmeveo sisseseadmine ja jäätmevaldajate registri töölerakendamine; • tõhusam kontroll eraisikute ja ettevõtete üle (vajadusel lisaks mõne järelevalveametniku töölevõtmine); • koostöö jäätmevedaja(te)ga. 7.7. Jäätmemajandusealase statistika korrastamine Jäätmemajanduse statistika korrastamine on peamiselt riigi ja Keskkonnaministeeriumi struktuuride ülesanne. Jäätmeseaduse paragrahvi 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Keskkonnaregistri seaduse (RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209) alusel lülitatakse jäätmeandmestik keskkonnaregistrisse. Jäätmeandmestik sisaldab teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Keskkonnaregistris esitatakse jäätmeandmed jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate ja jäätmevahendajate kaupa (Üleriigiline jäätmekava RT I 2002, 104, 609). Jäätmealase teabe aluseks on keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord». Aruanne annab rohkem vajalikku teavet jäätmekäitluse planeerimiseks ja kontrollimiseks, lähtuvalt jäätmekäitluse põhisuundadest. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha oma territooriumil toimuva kohta järelpärimisi. Samuti saab igaüks avalikku infot ka keskkonnaregistrist. Kohalik omavalitsus peab Jäätmeseaduse kohaselt asutama jäätmevaldajate registri ja kehtestama registri pidamise korra. Korraldatud jäätmeveo korraldamisel ja jäätmevaldajate registri loomisel saab täpsemaid andmeid jäätmekäitluse korraldamiseks koguda ka omavalitsus. Abiks on tulevikus korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitluse ise (nt ettevõtted), siis on neil kohustus esitada ülevaade oma jäätmekäitlusest kord aastas omavalitsuse määratud tähtajaks. Kohalikule omavalitsusele oluliste jäätmemajandusalaste statistiliste andmete korrastamiseks peab omavalitsus esmalt kindlaks määrama, milliseid andmeid tal oma tegevuse korraldamiseks vaja on. Kindlasti vajab kohalik omavalitsus jäätmemajanduse planeerimisel andmeid: • kohaliku omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmete koguste kohta jäätmeliikide kaupa (segaolmejäätmed, metallijäätmed, ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber ja papp jt); • kohaliku omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmetest taas- ja korduvkasutusse suunatud jäätmete koguste kohta; • kohaliku omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmetest kõrvaldamisele suunatud jäätmete koguste kohta; • kohaliku omavalitsuse territooriumil jäätmeveo lepingute olemasolu ja täitmise kohta. Eesmärgid: • Toila vallas tekkivate jäätmete, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine; • Toila vallas tekkivate jäätmete koostise kohta ülevaate saamine; • tekkinud jäätmetest korduv- ja taaskasutatud ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine. Vajalikud tegevused: • Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamine; • korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt; • jäätmearuannete esitamine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt; • vajadusel erinevate jäätmetekke uuringute läbiviimine. 7.8. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanikkonna kaasamist ja teavitustöö tegemist. Jäätmete tekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine samuti jäätmete sorteerimine tekkekohas sõltub suurel määral elanike teadlikkusest. Elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamise võib jagada järgnevateks etappideks: • üldine keskkonnaharidus – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest; • konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtiolekuajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada erinevate sihtgruppidega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad/korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas erinevaid kanaleid, mis on samuti suunatud erinevatele sihtgruppidele. Näiteks Internet, mis ei ole kõigile kättesaadav, kohalik ajakirjandus, plakatid ja brošüürid. Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et elanikkonda ei koormataks jagatava infoga üle, laialt jagatav info peab olema lihtsalt arusaadav ja samas peab olema kättesaadav spetsiifilisem teave. Teavitustöö peamised põhimõtted: • Tutvustada jäätmekäitumist kui keskkonnasõbralikkuse kriteeriumit; • teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • teavitustöö peab käima käsikäes jäätmetega korrektselt ümberkäimiseks loodud võimalustega. Kui selgitatakse jäätmete liigiti kogumise vajadust, siis peavad olema loodud ka võimaluse jäätmeid liigiti üle anda; • teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt); • tähtis on praktiliste näidete tutvustamine ja kogemuste omandamise põhjal elanike teadlikkuse kasvatamine, seda eriti jäätmete kohtsorteerimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. • elanike jäätmeteadlikkuse arendamine on pikaajaline protsess, mis ei saa piirduda üksikute teavituskampaaniatega, vaid peab olema järjepidev; • teavitustöösse on otstarbekas hõlmata ka ettevõtteid. Eesmärgid elanike teavitamisel: • Iga-aastaste teavitusprojektide läbiviimine; • jäätmetega korrektse ümberkäimise juurutamine elanikkonna hulgas (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimiseerimine elanikkonna hulgas); • elanikkonnapoolne jäätmekäitlusprobleemide mõistmine ja maksimaalne jäätmekäitluses osalemine. Võimalikud tegevused elanikkonna kaasamisel ja teavitamisel: • Infopäevad korraldatud jäätmeveo tutvustamiseks ja kohustuste selgitamiseks; • infovoldikud jäätmekäitlusnõuete, arengusuundade ja jäätmete üleandmiskohtade osas; • infovoldiku koostamine eri jäätmeliikide, nende käitlemise ja üleandmisvõimaluste kohta (nt biolagunevate jäätmete kompostimine koduaias ja komposti kasutamisvõimalused, pakendijäätmete liigiti kogumine, ohtlike jäätmete eraldi kogumine jne); • infotahvlid jäätmete kogumispunktide juures, mis selgitavad eri jäätmeliikide eraldikogumist; • aktiivne teavitustöö jäätmekogumiskampaaniate toimumise ajal; • jäätmekäitlusalased artiklid kohalikus ajalehes; • lastele ja noortele suunatud sellekohased mängud ja võistlused. 7.9. Saastunud pinnas ja jääkreostus Saastunud pinnase kahjutustamise ja jääkreostuse likvideerimisega tegeldakse konkreetsete objektide kaupa. Esmalt tuleb jääkreostus likvideerida seal, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale (nt põhjavee saastumise oht). Seejärel asutakse järk-järgult likvideerima jääkreostust paikades, kus otsene oht inimeste tervisele ja keskkonnale puudub. Saastuse likvideerimine on jääkreostuse objekti omaniku kohustus. Jääkreostuse likvideerimiseks on võimalik taotleda abivahendeid keskkonnafondidest. Tabel 10. Toila valla jääkreostuse objektide nimekiri Objekt Kuuluvus Olukord Ohtlikkus Voka väetisehoidla PÜ Kaljurand likvideeritud – Voka pestitsiidide hoidla PÜ Kaljurand Ootab likvideerimist Väga suur Kütusemahutid Viru kalatööstuse territooriumil OÜ Viru Kalatööstus Ootab likvideerimist Keskmine Voka vana vedelgaasihoidla Toila vallavalitsus Ootab likvideerimist Madal Eesmärgid: • praeguseks kindlaksmääratud jääkreostusobjektide likvideerimine aastaks 2009, • elanike ja keskkonna ohutuse tagamine. Vajalikud tegevused: • Jääkreostusobjektide järk-järguline likvideerimine. Eelisjärjekorras saastuse likvideerimine objektidelt, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. • Voka vedelgaasihoidla likvideerimine aastal 2005 (käsikäes Voka jäätmemaja rajamisega). 7.10. Koostöö teiste omavalitsustega Teiste omavalitsustega koostööd tuleb Toila vallal teha Uikala prügila haldamises, kuna Toila vald on üks prügila osanikest ja Uikala prügila on kogu Ida-Virumaad teenindav prügila. Korraldatud jäätmeveo organiseerimisel on otstarbekas Toila valla jäätmeveopiirkonda lülitada ka Oru linnaosa. Kuni Oru pole liitunud Toila vallaga, eeldab see koostööd Kohtla-Järve linnavalitsusega. Toila vallal on otstarbekas ka paberi- ja papijäätmete kogumine ja vedu korraldada koostöös naabervaldadega, et see ei osutuks ülemäära kalliks. Lisaks tasub kaaluda pakendijäätmete kogumise korraldamisel teha koostööd pakendiorganisatsiooni ja naaberomavalitsustega, et saavutada optimaalsed lahendused kogumissüsteemi käivitamisel. 8. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib olla nii otsene (jäätmetest tekkivad keskkonnareostused, mõju inimese tervisele ja heaolule) kui kaudne (prügilatest tekkivad kahjustused ja nende sulgemiseks vajaminevad loodusressursid). Jäätmekäitluse mõju tuleb arvestada nii jäätmete tekkimisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähenda jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist. Kõige enam probleeme jäätmete kogumisel valmistavad toidujäätmed. Kui neid kogutakse konteineritesse ja tühjendamissagedus pole piisav, siis biojäätmed roiskuvad ning tekitavad ebameeldivat haisu. See probleem on Toila vallas seotud eeskätt korterelamute juures jäätmete kogumisega, sest enamik eramajapidamisi kompostib tekkivad toidujäätmed. Jäätmeveo keskkonnamõju Jäätmete veol kasutatakse fossiilseid kütuseid, seega kulutatakse loodusressursse ja seejuures paisatakse õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase. Jäätmeveo keskkonnamõjudena võib veel käsitleda võimalikku jäätmete sattumist keskkonda jäätmete veo ajal, potentsiaalseid haisuprobleeme ja müra, mis kaasneb jäätmete veoga. Üheks oluliseks jäätmete veoga seotud keskkonnamõjude vähendajaks on korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate poolt läbitavad vahemaad ning väheneb transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses. Oluline keskkonnamõju vähendaja on ka jäätmetekke vähendamine ja nende kohapeal käitlemine, mille tagajärjel väheneb transporditavate jäätmete kogus ning vähenevad transpordist tulenevad keskkonnamõjutused. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Senini on Toila vallas osutunud valdavaks jäätmekäitlusviisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Prügilatega kaasnevad prügilate reovee probleemid (nõrgvesi, valgvesi) ja prügilagaaside tekkega seotud probleemid (suur osa prügilagaasidest on kasvuhoonegaasid). Lisaks kaasnevad prügilatega veel mitmed ebameeldivused, nagu hais ja lenduv prügi. Põhiliseks viisiks jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks on kõrvaldatavate jäätmekoguste sihipärane vähendamine ja taaskasutatavate jäätmekoguste suurendamine. Olulisteks aspektideks on seejuures orgaaniliste jäätmete biokäitluse juurutamine ja sel moel orgaaniliste jäätmete prügilasse ladestamise vähendamine, pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine, vanapaberi ja ohtlike jäätmete eraldikogumine. Korraldatud jäätmeveo rakendamisega saab ära hoida nõuetele mittevastavate prügilate kasutamist ja ka ebakorrektsest jäätmetega ümberkäimisest (omavolilised prügilad) tingitud mõjusid. Kõige suuremaks probleemiks on praegu metsaalused, kuhu on tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapanemise kohad. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele, ning järelevalve puudumisest jäätmekäitluse üle. Kompostimisväljakute ja jäätmetekogumispunkti rajamisel tuleb juba projekteerimise käigus arvestada ka tulevikus tekkivate keskkonnamõjudega ja neid võimaluste piires vältida või minimeerida. Kokkuvõte Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimiseerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad tõsta elanikkonna jäätmeteadlikkust, korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sorteerimist ja taaskasutust, vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ning vähendada ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. 8.1. Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang Toila vallas ei ole ühtegi prügilat, mis vajaks sulgemist või oleks juba suletud ning seega ei vajata prügilate katmiseks ega sulgemiseks loodusvarasid. Puuduvad ka suuremad jääkreostused. Mõningast kasutamist võivad loodusvarad leida näiteks ebaseaduslike prügi mahapanemise kohtade pinnasega katmisel. Vähesel määral kasutatakse loodusvara ka kompostimisplatside rajamisel, kuid see on ebaolulise tähtsusega. 9. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tegevused 2004 (tuhat krooni) 2005 (tuhat krooni) 2006 (tuhat krooni) 2007 (tuhat krooni) 2008 (tuhat krooni) 2009 (tuhat krooni) Kokku 1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine 20 15 35 1.1. Uue jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmine 2004. a 1.2. Jäätmevaldajate registri asutamise ja registri pidamise korra kehtestamine 2004. a 1.3. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine volikogu määrusega 2004. a 1.4. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 2004. a 20 15 35 VE 1.5. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2004. a 1.6. Korraldatud jäätmeveo rakendamine 2005. a JVT 2. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamine 47 115 1618 609 133 119 2641 2.1. SEGAOLMEJÄÄTMED 2.1.1. jäätmete liigiti üleandmiseks võimaluste loomine (vt allpool) 2.1.2. mahukate jäätmete kogumiskampaaniate korraldamine 12 13 13 14 14 15 81 VE 2.1.3. prügivedu valla objektidelt 10 10 10 10 10 10 60 VE 2.2. PAKENDIJÄÄTMED 2.2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine koostöös pakendiettevõtjatega (pakendiorganisatsiooniga) 2005. a ET 2.3. VANAPABER 2.3.1. Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine vallavalitsuses, Toila Gümnaasiumis ja teistes valla asutustes 2005. a 6 7 8 9 10 40 VE 2.3.2. Vanapaberi konteinerite paigutamine Toila kaupluse ja Toila korterelamute juurde ning Voka jäätmemajja JVT 2.3.3. Ettevõtetelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, vanapaberi eraldi kogumise nõudmine ET 2.4. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED 2.4.1. Kompostimisväljaku rajamine 2006. a 1500 1500 VE, F 2.4.2. Reoveesette kompostimisväljaku rajamine Voka puhasti juurde 500 500 VE, F 2.4.3. Kohtkompostimise juurutamine individuaalelamutes 2005. a kampaania eramaja elanikele kompostimisvõimaluste tutvustamiseks 25 VE, F 2.4.4. Biojäätmete kogumise juurutamine ettevõtetest 2008. a 10 10 VE 2.4.5. Biojäätmete eraldikogumise juurutamine korterelamutest 2008. a 10 10 VE 2.5. EHITUSJÄÄTMED 2.5.1. Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirja lisana 2004. a 2.5.2. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus 2.6. METALLIJÄÄTMED 2.6.1. Metallijäätmete kogumiskampaaniate iga-aastane korraldamine 5 6 7 8 9 35 ET 2.7. OHTLIKUD JÄÄTMED 2.7.1. Patarei kogumiskastide paigutamine kauplustesse, vallamajja ja keskkonnateadlikkuse edendamise eesmärgil koolidesse, samuti Voka jäätmemajja 2005 2.7.2. Ohtlike jäätmete kogumisruumi rajamine Voka jäätmemajja ja seal ohtlike jäätmete kogumine 15 15 16 16 17 79 2.7.3. Ohtlike jäätmete kogumine ohtlike jäätmete kogumispunktis 25 26 27 28 29 30 165 VE 2.7.4. Ohtlike jäätmete iga-aastaste kogumisringide korraldamine vallas 15 15 16 16 17 79 VE, F 2.7.5. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine Orule ja seal ohtlike jäätmete kogumine 25 10 11 11 57 VE, F 2.7.6. Vajadusel koos tootjatega elektri- ja elektroonikajäätmete kogumiskampaaniate korraldamine ET 3. Toila sadama pilsivee kogumisruumi rekonstrueerimine (Toila VV AS) 2005–2007. a 50 50 100 200 ET 4. Voka jäätmemaja rajamine ja vedelgaasihoidla likvideerimine 2005. a 300 300 VE, F 5. Järelvalve tõhustamine (vajadusel lisa ametikoha loomine) 100 105 110 115 120 550 VE 6. Statistika korrastamine 15 15 20 20 20 90 VE, F 6.1. Korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt 6.2. Jäätmearuande esitamine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt 6.3. Vajadusel erinevate jäätmemajandusuuringute läbiviimine 15 15 20 20 20 90 VE 7. Elanike keskkonnateadlikkuse arendamine 25 30 35 40 45 175 VE, F KOKKU 67 620,00 1818,00 874,00 308 304 3991 VE – valla eelarve JVT – jäätmeveo teenustasu F – fondid (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus; ISPA jm) ET – ettevõtted Kasutatud kirjandus 1. AS Maves, Ida-Virumaa jäätmekava. Tallinn, 2002 2. Eesti Jäätmekäitlejate Liit (www), www.ejkl.ee (13.05.2004) 3. Eesti Keskkonnastrateegia. RT I, 01.04.1997, 26, 390 4. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002. aasta Eesti jäätmekäitluse ülevaade. Tallinn, 2003 5. Sihtasutus REC Estonia. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn, 2003 6. Toila valla arengukava aastateks 2002–2008 7. Üleriigiline jäätmekava. RT I, 23.12.2002, 104, 609 Kasutatud õigusaktid 1. Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52 2. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» (RTL 2004, 56, 938) 3. Keskkonnajärelvalve seadus. RT I 2001, 56, 337 4. Keskkonnaministri 11. jaanuari 2004. a määrus nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord». RTL 2002, 14, 174 5. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 40 «Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord» (RTL 2004, 56, 940) 6. Keskkonnaregistri seadus. RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209 7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2003. amäärus nr 19 «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord». RTL 2002, 137, 2012; 2003, 44, 650 8. Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975). Täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991) 9. Pakendiseadus. RT I 2004, 41, 278. 10. Saastetasu seadus. RT I 1999, 24, 361; 1999, 54, 583; 1999, 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 2004, 32, 228. 11. Sadamaseadus. RT I 1997, 77, 1315; 1999, 88, 805: 2001, 88, 805; 2002, 1, 1; 2002, 42, 267; 2002, 58, 363; 2002, 61, 375; 2002, 63, 387; 2003, 88, 591; 2003, 88, 594; 2004, 24, 164; 2004, 28, 188. 12. Toila valla heakorraeeskiri 16. aprillist 2003. a. 13. Toila valla jäätmekäitluse eeskiri 20. septembrist 2000. a. 14. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määrus nr 233 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine». RT I 1996, 72, 1298; 1996, 77, 1368; Muud allikad 1. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Toila valla jäätmekäitlus 2002. aastal jäätmearuandluse põhja (vastus teabenõudele). 2. Toila valla 2003. aasta eelarve 3. Toila valla 2004. aasta eelarve Lisa 1 Küsitluse ankeet TOILA VALLA ELANIKE JÄÄTMEKÜSITLUS Toila Vallavalitsus koostab hetkel seose muutustega jäätmemajanduses ja -seadusandluses Toila valla jäätmekava, mis hakkab tulevikus reguleerima kogu valla jäätmekäitlust. Selleks et langetada võimalikult optimaalseid ja elanikesõbralikke otsuseid, palume Teil täita alljärgnev ankeet, et saada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja nende käitlemisest. Tehke rist teile sobiva variandi juurde. ÜLDANDMED 1. Asula/küla: _____________________________________ 2. Pereliikmete arv: _________________ 3. Elamu tüüp

eramu

ridaelamu

korruselamu 4. Küte

ahiküte

oma keskküte

kaugküte JÄÄTMEVEDU 5. Kas kasutate jäätmekonteinerit?

jah

ei 6. Kui kasutate konteinerit, siis palun märkige selle suurus

kuni 140 l

140–600 l

600–1000 l

1000–1500 l

1500–2500 l

2500–4500 l 7. Kas Teie jäätmeid veab ära lepinguline jäätmeveofirma?

jah

ei

ei tea 8. Kui teie jäätmeid veab ära jäätmeveofirma, siis kas Teie konteinerit tühjendatakse

regulaarselt lepingu alusel

jäätmeveofirma eraldi tellimisel? 9. Jäätmekonteineri tühjendamise sagedus

1 kord nädalas

2–3 korda kuus

1 kord kuus

1 kord kvartalis

veel harvemini

ei tea 10. Kui Teil momendil jäätmeveo lepingut pole, siis miks?

vean ise jäätmed prügilasse

liiga kallis

pole infot hindade ja tingimuste kohta

ei teki jäätmeid

pole asjaga tegelenud 11. Kas olete kuulnud kohustusest liituda kooraldatud jäätmeveo teenusega?

jah

ei

olen kuulnud, aga ei tunne huvi OHTLIKUD JÄÄTMED 12. Kas teate millised jäätmed on ohtlikud jäätmed?

jah

ei 13. Kas teate, kus asub lähim ohtlike jäätmete kogumispunkt?

jah

ei 14. Kas olete viinud ohtlikke jäätmeid vastavasse kogumispunkti?

jah

ei JÄÄTMETE SORTEERIMINE 15. Milliseid jäätmeid sorteerite muust olmeprügist eraldi?

paber

klaastaara

plasttaara

alumiiniumtaara

puit

metall

patareid/akud

teisi ohtlikke jäätmeid

kompostitavad jäätmed 16. Kas eelistaksite

klaas-, plast- ja alumiiniumtaara kokkuostu vallakeskuses

taara kogumiskonteinerit oma kodu läheduses

võiksid olla mõlemad? 17. Kui taaskasutatavaid jäätmeid oleks võimalik eraldi üle anda, kas oleksite nõus rohkem sorteerima?

jah

ei 18. Kui kaugele kogumispunkti oleksite nõus viima sorteeritud jäätmeid?

kuni 0,5 km

0,5–2 km

2–5 km

5–10 km

üle 10 km JÄÄTMETEKE Kuidas käitute tekkivate jäätmetega? Palun täitke alljärgnev tabel (tehke rist vastavasse lahtrisse). Võimalusel märkige ka tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused. Jääde Tekib kuu jooksul (kg) Panen kontei- nerisse Viin ise prügilasse Matan oma krundil Põletan Viin taaskasu- tatavate jäätmete konteine- risse Viin taara kokku- ostu Kompos- tin Ei teki paber ja papp puit plastik toidujäätmed klaas segajäätmed metall aiajäätmed (oksad, lehed jmt) Täname vastamast! Lisa 2 Toila vald. Voka jäätmemaja eelprojekt Sissejuhatus Käesolev Voka jäätmemaja eelprojekti on koostatud OÜ Alkranel vastavalt töövõtulepingule nr 27-02-04. Töös osalesid OÜ Alkranel spetsialistid Alar Noorvee ja Kristo Kärmas. Eelprojekti kohaselt on üldiselt määratud jäätmemaja paiknemine ümbruskonna suhtes, välja on toodud jäätmemaja vajalik suurus, ruumijaotus, vajalik konteinerite arv ning üldised ehituslikud lahendused. Hinnatud on ka ligikaudne jäätmemaja rajamise maksumus. 1. Üldosa Käesolevaga on koostatud Toila valla, Voka aleviku jäätmemaja eelprojekt. Projekti koostamisel on lähtutud tellija soovidest ja olemasolevast olukorrast. Eelprojekti koostamiseks ei ole olnud võimalik kasutada geodeetilist alusplaani. Voka jäätmemaja on kavandatud rajada senise vedelgaasihoidla asukohale. Vedelgaasihoidla osas puudub antud hetkel põhjalik informatsioon. Vedelgaasihoidla pole praeguste andmete kohaselt hetkel enam kasutusel ning olemasolevad mahutid peab eemaldama ja likvideerima kooskõlastatult AS Eesti Gaasiga. Enne jäätmemaja rajamist ja gaasihoidla likvideerimist on vajalik koostada geodeetiline alusplaan ja ehitusprojekt, kus määratakse tööde täpsed mahud ja spetsifikatsioonid. Voka jäätmemaja on mõeldud piirkonna elanikkonnalt segaolmejäätmete, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks. Jäätmemaja kasutamine on kavandatud Voka elanikele, kes maksaksid jäätmemaja haldamise eest korraldatud jäätmeveo raames jäätmeveo teenustasu. Hoone suuremasse ossa on planeeritud segaolmejäätmete, vanapaberi ja pakendijäätmete kogumine. Hoone väiksemasse ruumi on kavandatud ohtlike jäätmete vastuvõtt. Voka jäätmemajas on kavas hakata koguma elanikkonnalt: • vanapaberit ja pappi; • pakendijäätmeid; • ohtlikke jäätmeid (eraldi vaja paigutada eritüübilised ohtlikud jäätmed): – kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed; – puhastusainete ja lahustite jäägid; – värvid, lakid ja liimid; – patareid/akud; – päevavalguslambid; – vanad ravimid, mürgid ja tõrjeained. 2. Asendiplaan Jäätmejaam on kavas rajada Voka vana vedelgaasihoidla asukohale. Väljavalitud paik asub Voka asulas. Maatükk on kinnistusraamatusse kandmata.

Joonis 1. Jäätmemaja kavandatud asukoht. Ala pindala on ~1500 m2. Krunt asub Voka elamurajoonis Narva maanteel. Olemasolev vedelgaasihoidla haarab enda alla ~250 m2. Krundil kasvavad üksikud puud ja põõsad. Vedelgaasihoidla on piiratud võrkaiaga. Jäätmemaja rajamiseks peab olemasolevad vedelgaasimahutid krundilt eemaldama. Kui mahutitele muud otstarvet ei leita, võib need viia vanametalli kokkuostu. 3. Arhitektuurne lahendus Hoone on plaanis riskülikukujuline 12,1x7,6 m, mis on kaetud kahepoolse kaldkatusega. Hoone kõrgus on kavandatud katuseharjani 2,7 m. Ruumid jagunevad kaheks: ohtlike jäätmete kogumisruum ja tavajäätmete kogumisruum. Tavajäätmete kogumisruumi suurus on 72,9 m2 ning ohtlike jäätmete kogumisruumi suurus 17,9 m2. Ruumid tuleb üksteisest eraldada vaheseinaga. Jäätmemaja siseseinal peaks konteinerite kohale paigaldama juhendmaterjalid, kuhu konteinerisse milliseid jäätmeid panna võib. Soovitav on kasutada eri jäätmeliikide tarbeks eri värvi konteinereid. Sissepääs jäätmemajja ei tohi olla varustatud uksepaku või muu samalaadse takistusega, kuna oluline on, et oleks võimalik ratastel jäätmekonteinereid hoonest tühjendamiseks välja toimetada. 3.1. Välisviimistlus Välissein – vundament, kuni kõrguseni 0,4 m raudbetoonist (hall); Välissein – kõrgusest alates 0,4 m profiilplekk; Katus – profiilplekk; Uksed (väravad); Metallkarkassi osad – must. 3.2. Ruumide jaotumine Ohtlike jäätmete kogumisruum 17,9 m2 Tavajäätmed ja mahukad jäätmed 72,9 m2 4. Ettevalmistustööd Enne, kui saab asuda rajama jäätmemaja, tuleb likvideerida vedelgaasihoidla. Eelnevalt on vajalik geoloogilise alusplaani ja ehitusprojekti koostamine. Pinnasesaaste korral vedelgaasihoidlas tuleb saastunud pinnas üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 5. Ehituslik osa 5.1. Pinnasetööd ja alustandrid Hoone rajatakse kohtvundamentidele. Vundamenttaldmike mõõdud ja rajamissügavus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Vajadusel tellitakse aluspinnase geoloogilised uuringud. 5.2. Põrandakonstruktsioonid Aluspinnaks sobib monoliitbetoonpind. Betoonpind paksusega 80–120 mm valada tihendatud min 150 mm paksusele killustikualusele, paigaldades killustiku ja betooni vahele kahekordse PVC kile. Killustikualuse alla on soovitav lisada täitekruusa. Betoonplaat tuleks alumises kihis armeerida. Lõplik betoonpõranda paksus sõltub armeerimistüübist ja see määratakse ehitusprojekti raames. Betoonpõranda pealispind töödeldakse ohtlike jäätmete vastuvõturuumis õli-, soolasid- ja happeid taluva pinnakattevahendiga. 5.3. Kandekonstruktsioonid Kogu hoone on lahendatud post-karkass süsteemina, kavandatavateks elementideks on teraspostid, millele toetuvad terastalad. Metallkonstruktsioonid määratakse detailselt ehitusprojektis, konstruktsioonide kinnitused üksteisega ja piirnevate ehitisosadega määratakse ehitusjoonistel. Koormused määratakse ehitusprojektis. Posti jalg kinnitatakse aluse külge keraamiliste või kiilankrutega, neli ankrut jala kohta. Teraspost kinnitatakse posti jala külge poltidega. Hoone jäikuse tagamiseks on soovitav paigaldada diagonaalsed elemendid teraspostide vahele. 5.4. Välisseinad Välissein rajatakse profiilplekist. Profiilpleki võib kinnitada otse teraspostidele horisontaalselt poltidega. Karkassipostidele võib ka kinnitada terasroovid ja roovide külge kinnitada kattepleki. 5.5. Katus Katusekandjateks on nelikant terastorud. Katusekandjad kinnitatakse samuti seinapostide külge poltühendusega. Katusetala kinnitatakse vahetult raamiposti külge analoogselt postijala kinnitusega. Katusetalade torud on soovitav sulgeda otstest teraslehtedega. Profiilpleki paigaldamiseks katusele tuleb terasest raamielementidena kinnitada roovlauad. Roovlaudadele kinnitatakse puurkruvidega katuse profiilplekk. Laetalade dimensioonid ja paiknemine tuleb täpsustada ehitusprojektis. 5.6. Ventilatsioon Tulenevalt jäätmemaja otstarbest (jäätmete kogumine), on vajalik hoonele ventilatsiooni paigaldamine. Ventileeritud peavad olema nii ohtlike jäätmete kogumisruum kui ka tavajäätmete kogumisruum. Ventilatsiooniava on jäätmemajast juhitud katusele. 5.7. Elektripaigaldis Vajalik installeeritav võimsus on seotud jäätmemaja ruumide valgustamisega, mis sõltub valgustustihedusest. Arvestades valgustustiheduseks 30–50 lx, saame pinnaühiku 1 m2 tarbitavaks võimsuseks: hõõglampidel 15 W/m2; luminofoorlampidel 3 W/m2; elavhõbedalampidel 4 W/m2. Soovitav on kasutada jäätmemajas madalrõhu-luminofoor- või kompaktlampe. Jäätmemajas oleks kasulik siseselt kasutada hämaralülitiga liikumisandurit, mis võimaldaks siseneda, mõlemad käed kinni. Pindala tavajäätmete ja mahukate jäätmete kogumisruumil 72,9 m2 valgustusvõimsust luminofoorlampidel vaja 220 W. Hõõglambi puhul 1100 W. Ohtlike jäätmete ruumi kavandatud pindala on 17,9 m2. Vajalik elektrivõimsus 55 W – 270 W. Toitepinge 3 x 230/400V; 50 Hz. Paigaldatav elektrivõimsus peaks seega hinnanguliselt olema 2–3 kW, et tagada ka välisvalgustuse olemasolu. 6. Jäätmemaja rajamise hinnanguline maksumus Vedelgaasihoidla likvideerimise ja jäätmemaja rajamise hinnanguline maksumus võib ulatuda 250 000 krooni. Hinda mõjutab oluliselt vedelgaasihoidla likvideerimine. Kui vedelgaasihoidla ümbrusest avastatakse saastunud pinnast, siis peab andma saastunud pinnase üle ohtlike jäätmete käitlejale. Olulisemate jäätmemaja rajamisel kasutatavate materjalide loetelu: • killustik; • täitekruus; • betoon; • metallkarkass; • profiilplekk; • väravad; • jäätmekonteinerid; • ventilatsioonitorustik; • elektripaigaldis.