Riigikogu — Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise toimkonna aruanne — RT II, 1999, 22, 123

Protokoll Eesti ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) Ei kuulu avalikustamisele* WT/ACC/EST/28 9. aprill 1999. a (99–1412) Sissejuhatus 1. Märtsis 1994. a taotles Eesti valitsus ühinemist üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (GATT 1947). Oma 23.–24. märtsi 1994. a istungil moodustas GATTi esindajate nõukogu toimkonna, et vaadata läbi Eesti valitsuse avaldus ühineda GATTiga XXXIII artikli alusel ja esitada nõukogule soovitusi, millega võib kaasneda ühinemisprotokolli eelnõu. Toimkonna liikmeks saamine oli avatud kõigile lepinguosalistele, kes vastavat soovi väljendasid. Vastavalt ministrite 14. aprilli 1994. a otsusele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu aktsepteerimise ja sellega ühinemise kohta ning WTO ettevalmistuskomitee 31. mai 1994. a otsusele vaatas toimkond läbi Eesti WTOga ühinemise avalduse ja nõustus alustama läbirääkimisi kaupade (k.a riigi põllumajandusloend) ja teenuste turulepääsu üle. WTO leping jõustus 1. jaanuaril 1995. a. Vastavalt WTO peanõukogu 31. jaanuaril 1995. a vastuvõetud otsusele muudeti GATT 1947ga ühinemise toimkond WTOga ühinemise toimkonnaks. Toimkonna volitused ja liikmed on esitatud dokumendis WT/ACC/EST/7/Rev.1. 2. Toimkonna istungid toimusid 25. novembril 1994. a, 6.–7. juunil ja 14. novembril 1995. a, 28. märtsil ja 18. septembril 1996. a, 11. veebruaril 1997. a ning 24. märtsil ja 7. aprillil 1999. a Tema Ekstsellents D. Kenyoni (Austraalia) eesistumisel. ____________ * Dokument avalikustati Eesti Maailmakaubandusorganisatsiooniga ühinemise protokolli ratifitseerimisega Riigikogus. ** Toimkond võttis aruande vastu ad referendum. Dokumendid 3. Aruteludel lähtus toimkond järgmistest tema käsutuses olevatest dokumentidest: memorandum Eesti väliskaubandusrežiimi kohta (L/7423) ja liikmete esitatud küsimused Eesti väliskaubandusrežiimi kohta koos vastustega neile ning muu Eesti ametiasutuste esitatud teave (L/7529 ning lisad 1 ja 2, WT/ACC/EST/2, WT/ACC/EST/4, WT/ACC/EST/9 ja parandus 1, WT/ACC/EST/11, WT/ACC/EST/12 ja WT/ACC/SPEC/EST/3). Eesti valitsus tegi toimkonnale kättesaadavaks järgmised dokumendid: – Eesti Panga seadus (31.05.1993); – Eesti Panga seaduse muutmise seadus (20.04.1994); – Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseadus (11.09.1991); – välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadus (29.05.1996); – pankrotiseadus (10.06.1992); – Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri põhikiri (9.05.1994); – erastamisseadus (7.07.1993); – erastamine Eestis (kokkuvõte); – konkurentsiseadus (11.03.1998); – välissuhtlemisseadus (16.11.1993); – riigipiiri seadus (30.06.1994); – avaliku teenistuse seadus (25.01.1995); – riigieelarve seadus (seisuga 20.04.1994); – valla- ja linnaeelarve seadus (28.06.1993); – valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus (seisuga 2.02.1994) – äriseadustik (terviktekst muudatustega kuni 12.06.1996); – tolliseadus (17.12.1997, terviktekst muudatustega kuni 13.05.1998); – tollitariifiseadus (14.10.1997); – maksukorralduse seadus (29.12.1993); – maksukorralduse seaduse muutmise seadus (30.03.1994); – tulumaksuseadus (21.12.1993); – maamaksuseadus (12.05.1993); – kohalike maksude seadus (10.10.1994); – mootorsõidukiaktsiisi seadus (8.02.1995); – Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadus (1994. a muudatustega); – Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seadus; – alkoholiaktsiisi seadus (8.11.1995, terviktekst muudatustega kuni 15.04.1997); – Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seadus (uus versioon, 13.07.1994); – tubakaaktsiisi seadus (29.06.1994, terviktekst muudatustega kuni 22.10.1997); – maksumärkide seadus (28.03.1994); – pakendiaktsiisi seadus (19.12.1996); – käibemaksuseadus (muudetud versioon, 30.06.1994); – toiduseadus (9.02.1995); – Vabariigi Valitsuse 5. novembri 1998. a määrus nr 249 «Toidukauba Eestisse importimiseks riikliku tegevuslitsentsi väljastamise korra kinnitamine»; – tolliväärtuse määramise seadus (8.02.1995); – tolliväärtuse määramise seaduse muutmise seaduse eelnõu; – päritolureeglid vabakaubanduslepingutes Euroopa ühendustega ja Ukrainaga ning kolmepoolses vabakaubanduslepingus Läti ja Leeduga; – päritolureeglid vabakaubanduslepingutes EFTA riikidega (Norra ja Šveits); – strateegilise kauba välja- ja transiitveo seadus (21.04.1994); – memorandum Eesti ekspordikontrollisüsteemi kohta; – teave Eesti Innovatsioonifondi kohta; – ravimiseadus (terviktekst muudatustega kuni 15.10.1996); – standardimisseaduse eelnõu; – Eesti Vabariigi tehnilise normi ja standardi seaduse eelnõu; – teave standardimise kohta Eestis (juuli 1998); – tehnilistest kaubandustõketest teavitamise nõuete ülevõtmine Eestis; – Eesti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alased õigusaktid (oktoober 1998); – loomakaitseseadus (17.12.1992, terviktekst muudatustega kuni 22.02.1998); – põllumajandusloomade tõuaretuse seadus (25.06.1995, terviktekst muudatustega kuni 9.12.1997); – taimekaitseseadus (nr 332, 1.01.1999); – veterinaarmeetmetealased õigusaktid ja eelnõud (aprill 1997); – veterinaarnõuded kaupade Eestisse importimisel (aprill 1997); – eeskirjad taimede ja taimeosade Eestisse importimisel (aprill 1997); – veterinaarteenistuse seadus (1.01.1993); – veterinaarteenistuse seaduse eelnõu; – veterinaarravimite registreerimise eeskiri (15.09.1994); – riigihangete seadus (1.01.1996); – riigihangete seaduse muutmise seadus (1.01.1997); – teraviljaseadus (muudatustega, 8.06.1994); – toiduseaduse vana ja uue versiooni võrdlus toidujärelevalve osas; – väetiseseadus (1.07.1998); – mahepõllumajanduse seadus (17.07.1997); – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu alased õigusaktid; – autoriõiguse seadus (23.11.1992); – kaubamärgiseadus (27.08.1992, terviktekst muudatustega kuni 17.12.1997); – pakendiseadus (3.05.1995, terviktekst muudatustega kuni 30.06.1997); – patendiseadus (30.03.1994); – tööstusdisaini kaitse seadus (18.11.1997); – kasuliku mudeli seadus (30.03.1994); – sordikaitseseadus (1.07.1998); – autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seadus; – autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri; – väärtpaberituru seadus (14.06.1993); – kindlustusseadus (18.11.1992); – asjaõigusseadus (terviktekst muudatustega kuni 8.10.1996); – rahandusministri 11. jaanuari 1996. a määrus nr 4 «Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise korra kinnitamine»; – majandusbülletäänid. Sissejuhatavad märkused 4. Eesti esindaja märkis, et alates juunist 1992. a on Eesti olnud GATT 1947 juures vaatleja ning on seega jälginud Uruguay vooru edukat lõpuleviimist ja oodanud selle rakendamist. Eestis on vastu võetud uusi seadusi ja eeskirju, mis moodustavad kindla seadusandliku baasi. Lisaks areneb pidevalt Eesti majandus, mis põllumajandus- ja tööstustoodete liberaalse kaubandusrežiimiga ning avatusega välisinvesteeringutele ja välisvaluutale soodustab konkurentsi ja ettevõtlikkust. Vaba ja avatud Eesti turgu on toetanud kahepoolselt siduvad ja vastastikku kasulikud turu avamise kohustused kaubanduslepingutes, millega on hõlmatud üle kahe kolmandiku Eesti kaubandusest. Kahepoolsed vabakaubanduslepingud on sõlmitud Läti, Leedu, EFTA riikide, Ukraina, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Euroopa ühenduste, Fääri saarte, Sloveenia, Türgi, Poola ja Ungariga, samuti on Eestil paljude teiste riikidega kaubanduslepingud, mis tuginevad GATT 1947 põhimõtetele. Olles järginud GATT 1947 põhimõtetega ette nähtud tegevusnormistikku, puudus Eesti kaubanduspoliitikas veel üks oluline aspekt – täisliikme staatus GATT 1947s ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingus (Marrakeši lepingus) pärast selle jõustumist. Eesti soovis ühineda WTO lepinguga reguleeritud mitmepoolse kaubandussüsteemiga kui arenenud riik, kes on teadlik sellega kaasnevatest kohustustest ja vastutusest ning on valmis neid kandma. Eesti esindaja ootas tegeliku läbirääkimisprotsessi algust, mis peaks viima Eesti ühinemisele WTOga lähitulevikus. 5. Toimkonna liikmed tervitasid Eesti taotlust ühineda üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega ning Uruguay vooru lõppemise järel WTOga. Eesti liberaalse majanduspoliitika suhtelist edukust näitas ekspordi ja otseste välisinvesteeringute suurenemine. Kuulumine WTOsse annaks Eestile võimaluse asetada oma väike, avatud majandus mitmepoolsete suhete raamistikku ning arendada ja suurendada kaubavahetust WTO liikmetega kogu maailmas. Eesti poolt rakendatavad liberaalse, avatud turu põhimõtted hõlbustaksid tal täita Uruguay voorust tulenevaid kohustusi. Seetõttu eeldas mitu liiget, et kaupade ja teenuste turulepääsu tingimuste kehtestamisega ei viivitata ning nad ootasid toimkonna ülesannete edukat ja õigeaegset täitmist. 6. Toimkond vaatas läbi Eesti majanduspoliitika ja väliskaubandusrežiimi ning WTOga ühinemise protokolli võimalikud tingimused. Punktides 7– 140 esitatakse kokkuvõtlikult toimkonna arutelude jooksul väljendatud seisukohad. MAJANDUSPOLIITIKA Raha- ja eelarvepoliitika 7. Toimkonna mõnede liikmete küsimused keskendusid eelarvetulude maksukomponentidele ning sellele, mil määral kasutatakse tulude saamiseks kaubanduse maksustamist Eestis, pidades silmas olulisi vabakaubanduslepinguid, mis hõlmavad suure osa Eesti väliskaubandusest. 8. Vastuseks meenutas Eesti esindaja, et kodumaise tööstuse konkurentsivõime parandamiseks ei rakenda Eesti praegu impordi- ega ekspordimakse. 1997. aastal olid eelarvetulude peamisteks allikateks käibemaks (47,9%), tulumaks (25,4%) ja aktsiisid (17,2%). Välisvaluuta ja maksed 9. Mõned toimkonna liikmed nõudsid ajakohast teavet Eesti välisvaluutarežiimi kohta, s.t vahetuskursi määramise, konverteeritavuse, välisvaluuta kaubandus- ja makseotstarbel kättesaadavuse ja välisvaluutareservi kohta. 10. Eesti esindaja kinnitas, et Rahvusvahelise Valuutafondi liikmena järgib Eesti rahvusvaheliselt aktsepteeritud valuutaeeskirju. Alates juunist 1992. a on Eesti kroon jäigalt seotud Saksa margaga ametliku vahetuskursiga 8 krooni = 1 Saksa mark, tehnilise kõikumise piirmäär on 3%. Fikseeritud vahetuskurss on esitatud seaduses Eesti krooni tagamise kohta; krooni devalveerimise peab kiitma heaks parlament. Samuti teatas esindaja, et Eesti Pank tagab Eesti Vabariigi territooriumil klientide jooksvate vajaduste rahuldamiseks Eesti krooni vaba vahetatavuse konverteeritavate välisvaluutade vastu Eesti Panga ametliku kursi järgi. Mittekonverteeritavaid valuutasid võib saada kommertspankadest. Märtsis 1994. a, kui Eesti aktsepteeris Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artiklist tulenevad kohustused, tühistati viimased jooksevkonto tehingute piirangud. Kapitalikonto tehinguid ei piirata, kuid sularaha ja väärtpaberite eksport tuleb tollis deklareerida. Investeerimisrežiim 11. Mõned toimkonna liikmed soovisid saada teavet Eesti strateegia kohta välisinvesteeringute ligimeelitamisel ning piirangute või tingimuste kehtestamisel välisinvesteeringutele ja maa omandamisele. Eesti esindaja vastas, et mingeid eriprogramme välisinvesteeringute ligimeelitamiseks ei ole kavandatud; välisinvesteeringuid soosib avatud, piiranguteta režiim. 31. mail 1996. a asutati Tallinna Väärtpaberibörs. 1994. aastal asutas valitsus Välisinvesteeringute Agentuuri, mis osutab välisinvestorile mitmesuguseid teenuseid. Agentuur reorganiseeriti 1997. aastal ning praegu tegutseb see Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutusena. Eesti on sõlminud investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingud järgmiste riikidega: Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia-Luksemburgi Majandusliit, Hiina, Hispaania, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Madalmaad, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ukraina, Ühendkuningriik. Ta lisas, et äriühingute registreerimisel Eestis eristatakse kodumaiseid ja välisinvesteeringuid ainult kuue valdkonna puhul, nimelt mäetööstuse; energia-, gaasi- ja veemajanduse; veeteede, sadamate, tammide jt vesiehitiste haldamise; raudtee- ja lennutranspordi; telekommunikatsiooni ja sidevõrkude ning ravimite jaemüügi puhul, kus välisinvestorid vajavad Rahandusministeeriumi väljastatavat välisinvesteeringu litsentsi ning kodumaised investorid tegevuslitsentsi. Välisinvesteeringu litsents ja tegevuslitsents annavad ühesugused õigused, protseduuriline erinevus on litsentsi väljastajas. Kriteeriumid, mille põhjal litsentsi andmine otsustatakse, on mõlema litsentsitüübi puhul ühesugused. Esindaja kinnitas, et välismaiste ja kodumaiste investeeringute eristamine side- ja telekommunikatsioonisektoris on tehnilist laadi ega mõjuta negatiivselt turulepääsu ja võrdse kohtlemise alaseid kohustusi teenustekaubanduse üldlepingu Eesti loendis. 12. Eesti esindaja lisas, et riigiettevõtete müümisel erastamisväärtpaberite eest pakuti enamusosalust tuumikinvestoritele, s.t enamusaktsionäridele (kodu- või välismaistele), kes valiti avatud pakkumise kaudu. Riigiettevõtete ostmisel võisid investorid (kodu- või välismaised) võtta erikohustusi investeeritava kapitali suuruse ja töökohtade miinimumarvu suhtes («täitmise tagatis»). Kokkulepitud tingimuste täitmist kontrollib Eesti Erastamisagentuur. Täitmise tagatis ei sisalda osaluspäritolu ega ekspordikohustusi. 13. Maa ostmise kohta väitis Eesti esindaja, et välismaa äriühingul peab selleks olema kohalike võimude luba, mis antakse ainult juhul, kui välismaa äriühingu filiaal on kantud Eesti äriregistrisse. Mitteresidentidel ei lubata osta maad piirialadel ega Eesti saartel, välja arvatud neli suuremat saart (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ja Muhu). Nimetatud piirkondades maa ostmiseks on vaja valitsuse eriluba. Mitteresidentidel lubatakse maad osta tingimusel, et ost ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse huvide ning riikliku julgeolekuga. 14. Välisinvesteeringute maksustamise kohta ütles Eesti esindaja, et tulumaksuseadusega lubatakse kahjum edasi kanda kuni viie aasta peale. Tulumaksuseadust kohaldatakse residentide Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu suhtes ning mitteresidentide Eestis saadud tulu suhtes. Tulu võib Eestist vabalt välja viia. 15. Eesti esindaja kinnitas, et otsese maksustamise suhtes rakendab Eesti võrdset kohtlemise põhimõtet ning jätkab võrdse kohtlemise rakendamist ka maksuregulatsiooni tulevase muutmise korral. Lisaks kinnitas ta, et ekspordi soodustamiseks või eksporditegevuseks ei kasuta Eesti riiklikku maksustamist. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Riigi omand ja erastamine 16. Mõned toimkonna liikmed nõudsid üksikasju Eesti erastamisprogrammi edenemise ja kavade kohta jätta osa ettevõtteid ja sektoreid riigi omandisse. Küsiti veel riigi ja ettevõtte juhtkonna vaheliste suhete, riigi omandis olevate ettevõtete suhtes konkurentsieeskirjade kohaldamise, Eesti seadustes pankroti või ettevõtte likvideerimise regulatsiooni ning riigi omandis olevatele ettevõtetele kättesaadavate üld- või erifondide kohta. Üks toimkonna liige nõudis üksikasjalikku aruannet riigi omandisse jäävate ettevõtete ning nende poolt tarbitavate, eksporditavate või turustavate kaupade kohta ning aruannet asjakohaste kavade kohta erastamisprotsessi lõpuleviimiseks. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks peaks Eesti informeerima WTO liikmeid erastamise edenemisest ning esitama regulaarseid aruandeid erastamise kulgemise ja majandusreformi küsimuste kohta, mis on seotud tema kohustustega WTOs. 17. Eesti esindaja sõnutsi loetakse ettevõte erastatuks, kui enamusosalus on eraomandis (v.a Eesti Erastamisagentuuri valduses olevad aktsiad). Selle määratluse kohaselt olid kõik põllumajandusettevõtted erastatud jaanuariks 1995 ning üle 90% tööstusettevõtteid augustiks 1996. Ettevõtted müüdi 16 pakkumisvoorus ning edukad pakkujad andsid tagatisi investeeringute ja tööhõive kohta. Aktsiate avalik pakkumine algas 1994. aasta keskel ning enamusosalus müüdi avalikul pakkumisel kohalikule või välismaisele tuumikinvestorile. Vahepealsel ajal, mille kestel valiti välja tuumikinvestor või müüdi vähemusosalus, oli aktsiate ajutine omanik Eesti Erastamisagentuur. 18. Eesti esindaja informeeris toimkonda riigiettevõtete erastamise edusammudest, mis on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 1. Erastamine on jõudmas lõppetappi, kus toimub põhiliste infrastruktuuriteenuste, nagu side-, transpordi- ja energiaga varustamise teenuste erastamine. Need ettevõtted erastatakse vastavalt valitsuse 20. veebruari 1996. aasta korraldusega nr 155-k kehtestatud programmile. Valitsus on kinnitanud erastatavate ettevõtete lõpliku nimekirja. Kokku müüdi 1997. aastal 18 ettevõtet. 1997. aastal oli põhiülesanne siiski ette valmistada Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi erastamine, samuti Eesti Raudtee allstruktuuride erastamine ning maa erastamine. Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi on keerulised erastamisprojektid, mida tõenäoliselt ei jõuta lõpule viia enne 2000. aastat. Eesti kavatseb erastada ka Tallinna Sadama ja Eesti Telekomi. Eesti esitas kokkuvõtte erastamisest Eestis aastail 1993– 1998, mis avaldati dokumendis WT/ACC/EST/25. Kõige värskemate kättesaadavate andmete kohaselt (1998, III kvartal) on Eestis 160 riigiettevõtet 37 954 töötajaga. Eesti Erastamisagentuur (EEA) saab ettevõtte aktsiate omanikuks ettevõtte lülitamisel erastatavate ettevõtete nimekirja. Infrastruktuuriettevõtete aktsiaid EEAle ei kuulu. Erastamisagentuur hoiab aktsiaid kuni erastamislepingu allakirjutamiseni, aktsiate hoidmise aeg on eri juhtudel erineva pikkusega, keskmiselt üks kuni kuus kuud. Kõnealusel ajal on EEAl nelja äriühingu aktsiaid (31,9% ASi Eesti Buss aktsiatest, 35% ASi Meie Meel aktsiatest, 30,4% ASi Valga Autoveod aktsiatest ja 100% ASi Kunda Tehased aktsiatest) koguväärtusega ligi miljon krooni. Erastamisprogrammi kohaselt tuleb 1999. aastal erastada Liviko, Narva Elektrivõrk, Edelaraudtee, Eesti Raudtee, Moe Piiritustehas, Eesti Gaas (riigi osalus 11,38%), Tarmeko (riigi osalus 33,4%) ja Eesti Merelaevandus (riigi osalus 30% ). Riigiettevõtete kogutoodang (netokäive) protsentides SKTst on langenud ligi 60%lt SKTs 1994. aastal napilt üle 20%ni 1997. aastal. Muud üksikasjad on esitatud tabelis 1. Aastatel 1993– 1998 on erastamisnimekirja kantud kokku 1857 ettevõtet, struktuuriüksust ja objekti, 39 ettevõtet on likvideeritud. 1. jaanuari 1999. a seisuga on erastamata kuus ettevõtet. Tabel 1. Teave riigiettevõtete erastamise kohta a) Andmed müüdud ettevõtete ja saadud tulu kohta Aasta 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Riigiettevõtted Koguarv aasta lõpul 1116 805 496 303 206 160 Aasta jooksul erastatud 306 342 278 143 88 32 Sellest: teenindus-/väikeettevõtted 21 23 75 36 18 6 tootmisettevõtted 59 116 61 51 24 5 ehitusettevõtted 33 15 68 21 14 0 põllumajandus-/kalandusettevõtted 167 96 24 8 11 3 muud 26 92 50 27 21 18 Müümise viis: eelläbirääkimistega pakkumine 54 215 142 43 17 13 avalik enampakkumine 252 126 120 84 64 19 aktsiate avalik müük 0 1 16 16 6 0 Saadud tulu: (miljonites kroonides) eelläbirääkimistega pakkumistest 353,2 1330,4 919,1 474,5 1295,4 318,1 ostja ülevõetud kohustustest 195,6 700,2 617,9 230,3 416,3 8,2 investeerimiskohustustest 236,8 858,5 1002,9 453,6 1714,9 281,1 uute omanike poolt aktsepteeritud kohustustest kokku 922,0 3272,7 2799,1 1177,5 0 0 avalikest enampakkumistest 122,8 68,2 79,8 148,7 160,6 287,4 aktsiate avalikust müügist 0 99,9 604,5 662,1 944,5 0 Erastamislepingud: tööhõivekohustus 9099 25 573 17 279 1274 2929 72 b) Ettevõtete 1997. aasta majandusnäitajad Majandussektor Kogurealisatsiooni netokäive (miljonites kroonides) Riigiettevõtete realisatsiooni netokäive (miljonites kroonides) Riigiettevõtete realisatsiooni netokäibe % kogurealisatsiooni netokäibest Kogueksport (miljonites kroonides) Riigiettevõtete eksport (miljonites kroonides) Riigiettevõtete ekspordi % koguekspordist Riigiettevõtete realisatsiooni netokäibe % SKT-st Põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja metsavarumine 5 021,375 43,547 0,02 1 304,891 0,118 0,0003 0,07 Ehitus 12 805,869 34,948 0,02 960,200 11,066 0,003 0,05 Haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö ning muud riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid 2 957,871 389,630 0,22 160,065 7,157 0,02 Energeetika, gaasi- ja veevarustus 7 765,850 3 764,637 2,08 419,692 398,774 0,97 5,78 Finantsvahendus 1 616,040 – – 54,070 – – – Kalandus 783,755 – – 264,773 – – – Hotellid ja restoranid 2 091,068 69,316 0,04 162,557 1,752 0,004 0,1 Töötlev tööstus 40 420,902 840,759 0,46 17 256,623 92,476 0,22 1,29 Mäetööstus 2 521,490 2 181,817 1,21 145,056 0,112 0,0003 3,35 Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 8 622,751 525,070 0,29 586,366 6,726 0,02 0,8 Veondus, laondus ja side 20 583,161 4 780,199 2,65 12 305,940 1 537,964 3,74 7,34 Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite, mootorrataste ning isiklike tarbeesemete ja kodumasinate remont 75 428,046 859,573 0,47 7 494,341 423,975 1,03 1,32 Kokku 180 618,178 13 489,496 7,46 41 114,574 2 480,120 6,03 20,73 c) Ettevõtete majandusnäitajad 1994– 1997 1994 1995 1996 1997 Ettevõtete koguarv 28 113 23 858 24 609 27 627 Riigiettevõtete arv 805 496 303 206 Riigiettevõtete protsent ettevõtete koguarvust 2,86 2,07 1,23 0,74 Ettevõtete kogutoodang (realiseerimise netokäive miljonites kroonides) 76 443,030 114 124,372 135 932,342 180 618,178 Riigiettevõtete toodang (realiseerimise netokäive miljonites kroonides) 17 527,179 16 805,778 14 233,674 13 489,496 Riigiettevõtete toodangu protsent kogutoodangust (realiseerimise netokäive) 22,92 14,72 10,47 7,46 SKT jooksvates hindades (miljonites kroonides) 29 644,700 40 705,100 52 445,900 65 079,900 Riigiettevõtete toodang (realiseerimise netokäive) protsentides SKTst 59,1 41,2 27,1 20,7 19. Eesti esindaja ütles, et osa erastamispakkumisi avaldati ainult Eestis, kuid välisinvesteeringuid piirati vaid põllumajandussaadusi töötlevate ja talupidajaid teenindavate ettevõtete puhul. Nimetatud ettevõtted kuuluvad praegu talupidajate ühistutele. 20. Küsimustele riigiettevõtete juhtkonna ametissenimetamise ja vabastamise kohta vastas Eesti esindaja, et nii rahandusministril kui ka ettevõtte riigiosalust haldava ministeeriumi ministril on õigus nimetada liikmeid (riigi esindajaid) riigiettevõtte või riigiosalusega aktsiaseltsi haldusnõukogusse või nõukogusse. Nõukogu nimetab ametisse juhtkonna vastavalt ettevõtte põhikirjale. Ettevõtte peadirektori võib vabastada haldusnõukogu või nõukogu, haldusnõukogu või nõukogu liikmed vabastab valitsus või neid nimetanud ministeerium. Konkurentsiseaduse sätted, sealhulgas sanktsioonid, kehtivad ühtmoodi nii era- kui ka riigiomandis olevate ettevõtete kohta. Alates 1. septembrist 1995 nähakse tsiviilseadustikus ja äriseadustikus ette ettevõtete likvideerimise kord. Eesti esindaja kinnitas, et riigiettevõtted tegutsevad puhtärilisel alusel ja on kohustatud oma ostud ja müügid sooritama üksnes ärilistest kaalutlustest lähtudes ning oste ja müüke nende oma tarbeks või tootmise vajadusteks ei loeta riigihankeks. Veel kinnitas Eesti esindaja, et kõnealuste ettevõtete juhatuse ja haldusnõukogu või nõukogu liikmeid ei loeta riigiteenistujateks, ehkki valitsus või neid nimetanud ministeerium võib neid ametist vabastada või tagandada. Riigiettevõtteid ei saa pidada riikliku kaubanduse osaks, sest neil ei ole mingeid ainu- ega eriõigusi ning nad ei ole allutatud valitsuse kontrollile, samuti ei anna valitsus neile juhiseid nende tegevuse suhtes GATT 1994 XVII artikli tähenduses (vt ka punkt 102 osas «Riiklik kaubandus»). Kõnealuste ettevõtete tegevust ei finantseerita riigieelarvest ning valitsusel ei ole õigust sekkuda nende igapäevasesse majandustegevusse. Riigi- ja eraettevõtetel on võrdne juurdepääs riiklikele fondidele, s.t Ekspordi Krediteerimise Fondile, Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondile, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondile ja Innovatsioonifondile. 21. Eesti esindaja kinnitas Eesti valmisolekut tagada jätkuva erastamisprogrammi läbipaistvus ja informeerida WTO liikmeid oma ümberkujuneva majandus- ja kaubandusrežiimi reformimise edusammudest. Esindaja väitis, et niikaua kui erastamisprogramm jätkub, esitab valitsus WTO liikmetele iga-aastased aruanded oma erastamisprogrammi arengu kohta analoogiliselt toimkonnale esitatuga. Ta teatas veel, et valitsus esitab kuni 31. detsembrini 2003 iga-aastase aruande teiste majandusreformidega seotud küsimuste kohta, mis on seotud tema kohustustega WTOs. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Hinnakorralduspoliitika 22. Mõned toimkonna liikmed palusid teavet hindade liberaliseerimisprotsessi kohta Eestis ning säilinud hinnakontrolli ulatuse kohta kaupade ja teenuste puhul. Nõuti, et Eesti esitaks kehtiva hinnakontrolli kirjelduse, kontrollitavate toodete loetelu harmoneeritud süsteemi tariifiridade järgi koos viitega sätetele, mille alusel kontrolli rakendatakse, sätted imporditavate toodete hinda suurendavate piiril võetavate tasude kohta, kui selliseid sätteid on, ning hindade kontrollimise volituste rakendamise tingimused. 23. Eesti esindaja kinnitas, et kõigi kaupade ja toodete hind kujuneb vabalt turul, välja arvatud põlevkivi ja elektritariifid. Kõnealused tariifid on esitatud lisas (tabelid 2 ja 3), elektri kohta 18.11.1997. a seisuga ja põlevkivi kohta 1.05.1997. a seisuga. Esindaja lisas, et põlevkivi- ja elektritariifide kontrollimisel kavandatakse hindade järkjärgulist vabakslaskmist; hinnad lähenevad maailmaturuhindadele, pidades silmas tasakaalu nõutava investeeringutasuvuse ja tarbijate huvide vahel. Veel märkis ta, et energia-, soojus- ja põlevkivitootjad ei ole monopolid, kuna Eestis ei ole kellelgi keelatud alustada sellealast tegevust või pakkuda konkureerivat lahendust kogu Eesti energiasüsteemi jaoks, kaasa arvatud hinnareform. Hindade kontrollimise õiguslik alus on 1989. aasta hinnaseadus ja majandusministri 15. mai 1996. aasta määrus nr 7. Kütte ja kohaliku transpordi hinnad on mingil määral reguleeritud kohalike omavalitsuste tasandil. Eesti esindaja kinnitas, et põlevkivi- ja elektritariifide kontrolli rakendatakse üksnes lõpp-produkti suhtes, mitte aga Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi impordi suhtes. 24. Eesti esindaja sõnutsi ei näe Eesti tulevikus ette mingeid uusi hinnakontrolli rakendamise tingimusi, ka mitte impordi suhtes, välja arvatud elektri- ja põlevkivitariifide kohta kehtivad tingimused. Kõnealune hinnakontroll kehtib üksnes Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi kaudu toimuvate riigisiseste tehingute kohta. Eesti esindaja kinnitas, et Eestis kujunevad kõigis sektorites kaupade ja teenuste hinnad vabalt turul, välja arvatud käesolevale aruandele lisatud tabelites 2 ja 3 esitatud tariifid. 25. Eesti esindaja kinnitas, et kaupade ja teenuste hindade suhtes riiklikku kontrolli ei rakendata, v.a põlevkivi ja elektrienergia puhul. Ta kinnitas, et nimetatud kontrolli rakendab Eesti alates WTOga ühinemise kuupäevast ilma üleminekuperioodita WTO nõuetele vastavalt ning võtab arvesse GATT 1994 III artikli lõikes 9 sätestatu kohaselt eksportivate WTO liikmete huve. Eesti avaldab riiklikule hinnakontrollile allutatud kaupade ja teenuste loetelu Riigi Teatajas, kaasa arvatud kõik muudatused kehtivas põlevkivi- ja elektritariifide kontrollis. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Konkurentsipoliitika 26. Mõned toimkonna liikmed palusid üksikasjalikult kirjeldada Eesti konkurentsipoliitikat, sealhulgas kõlvatut konkurentsi keelavaid konkurentsiseaduse sätteid ning Konkurentsiameti volitusi konkurentsivabadust kahjustavate kokkulepete lubamisel. 27. Eesti esindaja vastas, et uus konkurentsiseadus jõustus 1. oktoobril 1998. a. Seaduse eesmärk on vaba ettevõtluse huvidest lähtudes kaitsta konkurentsivabadust loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning hoida ära ja kõrvaldada konkurentsivabaduse kahjustamist muus majandustegevuses. Seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsivabadust kahjustav tegu pannakse toime väljaspool Eesti territooriumi, kuid sellega kahjustatakse konkurentsivabadust Eesti territooriumil. Seadus keelab konkurentsivabadust kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevuse, samuti kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise ning sisaldab sätteid erandite andmise kohta konkurentsivabadust kahjustavate kokkulepete sõlmimiseks ning kaubaturgu valitseva seisundi, eri- või ainuõigusega ettevõtjate ja loomulike monopolide, riigiabi, ühinemise kontrolli, kõlvatu konkurentsi, riikliku järelevalve, vastutuse ning seaduse rakendamise kohta. Kõlvatut konkurentsi käsitletakse eraldi peatükis, kus on loetletud järgmised teod: i) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine; ii) konkurendi või tema kauba halvustamine; iii) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine; iv) teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine; v) kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine. Konkurentsiamet loodi 1993. aastal ja praegu töötab selles 38 ametnikku. Konkurentsiamet teostab järelevalvet konkurentsiseaduse täitmise üle, välja arvatud krediidiasutuste, väärtpaberivahendajate ja kindlustusseltside suhtes. Riiklikku järelevalvet krediidiasutuste, väärtpaberivahendajate ja kindlustusseltside konkurentsi üle teostavad vastava ala riikliku järelevalve asutused. Konkurentsiametil on siiski õigus avaldada soovitusliku iseloomuga seisukohti ja kontrollida ühinemisi kõikides sektorites. Õigused ja kohustused, mis konkurentsiseadusega on konkurentsi riikliku järelevalve teostamiseks antud Konkurentsiametile, laienevad ka vastava ala riikliku järelevalve asutustele. Poliitika väljatöötamine ja elluviimine 28. Eesti esindaja väitis, et põhiseaduse kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja täidesaatev võim Vabariigi Valitsusele. Õigust mõistab ainult kohus, toimides sõltumatult kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. Väliskaubandust mõjutava poliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavad põhilised valitsusasutused on Majandusministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Põllumajandusministeerium ning Teede- ja Sideministeerium. Kõiki kohalikke küsimusi lahendavad ja korraldavad autonoomselt toimivad kohalikud omavalitsusüksused – vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esindusorgan on volikogu, mis valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. 29. Valla- ja linnavolikogudel on kohalike maksude seaduse kohaselt õigus kehtestada kohalikke makse. Kohalikud maksud on isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks. Kohalikel omavalitsustel on ka õigus anda kohalikest eelarvetuludest nn rohelise kasti toetusi ja vaidlustamisele mittekuuluvaid subsiidiume. 30. Eesti esindaja väitis, et juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. WTO lepingul oleks välislepingu staatus. Eesti esindaja kinnitas, et keskvalitsusest madalamatel üksustel puuduvad autonoomsed volitused subsiidiumide, maksustamise, kaubanduspoliitika ja muudes WTO reeglitega hõlmatud küsimustes. Esindaja kinnitas, et WTO lepingu ja Eesti ühinemise protokolli sätteid kohaldatakse ühtmoodi kogu Eesti tolliterritooriumil ja teistel tema kontrolli all olevatel territooriumidel, kaasa arvatud piirikaubanduse või piiriliikluse piirkonnad, erimajandustsoonid jm piirkonnad, kus kehtib tariifide, maksude ja eeskirjade kohaldamiseks erirežiim. Esindaja lisas, et kui keskvõimule saab teatavaks, et WTO sätteid ei kohaldata või ei kohaldata ühetaoliselt, võtab keskvõim meetmeid WTO sätete täitmise tagamiseks ning mõjutatud isikud ei pea selleks pöörduma kohtusse. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. KAUBAVAHETUST MÕJUTAV POLIITIKA Kauplemisõigused 31. Eesti esindaja ütles, et 1. septembril 1995. a jõustunud äriseadustik asendas seni kehtinud ettevõtteseaduse. Äriseadustik määratleb viit liiki äriühingud (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja ühistu) ja füüsilisest isikust ettevõtja ning kehtestab korra välismaa äriühingu filiaali avamiseks Eestis. Ettevõtja saab vastavad õigused ja kohustused ning muutub Eesti õiguse subjektiks äriregistrisse kandmisega. Kanne äriregistrisse tehakse avalduse alusel. Registreerimist kohaldatakse ühtmoodi kõigi ettevõtjate suhtes, kaasa arvatud välisinvesteeringu litsentsi taotlejad, ning kõigi äritegevuse liikide puhul. Ettevõtja esitab registripidajale nõutavad dokumendid ja avalduse ning notariaalselt tõendatud allkirjanäidised. Ettevõtja, kes soovib tegutseda valdkonnas, kus on nõutav tegevuslitsents või -luba (edaspidi «tegevuslitsents»), peab omandama ka sellise tegevuslitsentsi ning esitama selle registripidajale. Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtud. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kande taotleja on esitanud kõik seaduses ettenähtud dokumendid ja need vastavad seaduse nõuetele. 32. Enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtted, mis ei vastanud äriseadustiku nõuetele, tuli 1997. aasta 1. septembriks ümber kujundada või likvideerida. Rangemaid nõudeid osa- või aktsiakapitali kohustusliku suuruse suhtes kohaldatakse alates 1. septembrist 1999. Äriseadustikus ei sisaldu sätteid, mis oleksid vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega: kõiki äriseadustiku sätteid kohaldatakse võrdselt nii kodumaiste kui ka välisosalusega äriühingute suhtes. 33. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et seaduste ja määrustega, mis käsitlevad kauplemisõigust (mõnikord esitatud kui «registreerimisnõuded» või «tegevuslitsentsid»), ei tohiks piirata kaupade importimist, rikkudes sellega GATTi XI artikli lõikes 1 sätestatud koguseliste piirangute üldist keeldu; samuti ei tohiks nendega diskrimineerida imporditavaid kaupu, rikkudes sellega GATTi III artikli lõike 4 mittediskrimineerimissätteid. Lisaks peavad importimisõiguse eest võetavad tasud ja lõivud piirduma osutatud teenuste ligikaudse maksumusega (VIII artikli lõike 1 punkt a) ning imporditud kaupadega kauplemise õiguse eest võetavad maksud ja lõivud ei tohiks viia diskrimineerimisele samalaadsete kodumaiste kaupade kasuks (III artikli lõige 2). 34. Eesti esindaja kinnitas, et varasem väliskaubanduse riigimonopol on kaotatud ning välis- ja kodumaiste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigust importida ja eksportida kaupu Eesti tolliterritooriumile ja sealt välja ei piirata, välja arvatud WTO lepingutes sätestatud juhud. Ta kinnitas, et üksikisikute ja äriühingute importimis- ja eksportimisõigust ei piira nende registreeritud tegevusalade ulatus ning et äriühingute äriregistrisse kandmise kriteeriumid on üldiselt reguleeritud äriseadustikuga, mis on avaldatud Riigi Teatajas. Puudub erisüsteem importivate üksikisikute ja äriühingute registreerimiseks, välja arvatud valdkondades, kus on nõutav tegevuslitsents, mille võivad saada kõik, kes vastavad ettenähtud objektiivsetele kriteeriumidele (näiteks vastav haridus, vajalike ruumide olemasolu, sanitaarnõuete täitmine, maksuvõlgnevuse puudumine jne). Välis- ja kodumaises omandis olevaid äriühinguid ei eristata ei mitteautomaatse ega automaatse litsentsimise (kohustus teatada äritegevuse alustamisest) puhul. 35. Eesti esindaja rõhutas, et valitsuse üldine poliitika on jätkata liberaalset majanduspoliitikat ning vähendada litsentsitavate tegevusalade arvu. Ta märkis, et Eesti peab litsentsimiskorda kooskõlas olevaks WTO lepinguga impordi litsentsimise protseduuride kohta. Oma avalduses loetles Eesti 43 tegevusala, milles ettevõtjad vajavad tootmis- ja/või kaubandustegevuseks tegevuslitsentsi kehtivusega kuni viis aastat, ning tegevuslitsentside väljastajad (lisas esitatud tabel 4). Loetletud põhjenduste hulgas olid ohutus (näiteks ravimite puhul), kohustusliku standardi järgimiseks piisav tehnoloogia tase (näiteks alkohoolsete jookide puhul), registreerimisnõuded julgeoleku ja keskkonna ohustamise vältimiseks (näiteks tulirelvade ja sõidukite puhul) ning registreerimis- ja aruandlusnõuded maksustamise eesmärgil (alkohoolsete jookide, tubaka, metallide jm puhul). Tegevuslitsentside väljastamise kriteeriumid avaldatakse Riigi Teatajas. Tegevuslitsentsi võib saada iga üksikisik või äriühing, kes vastab mitmetele objektiivsetele kriteeriumidele (näiteks vastav haridus, äritegevuseks kohaste ruumide olemasolu, sanitaarnõuded, maksuvõlgnevuse puudumine jm). Esindaja kinnitas, et tegevuslitsentside arvu ei piirata ning et tegevuslitsentse antakse Eesti ja välismaa ettevõtjatele võrdsetel tingimustel. Kõigil litsentsitavatel tegevusaladel kohaldatakse importimise, eksportimise ja riigisisese kaubanduse suhtes ühesuguseid kriteeriume, mis on erapooletud ja mida rakendatakse süstemaatiliselt. Kehtivusaja lõppemisel võib tegevuslitsentsi uuendada või asendada see uue kehtiva tegevuslitsentsiga. Tegevuslitsentside väljastamise eest võetav tasu ei ületa vastavate kulude katmiseks vajalikku määra. Enamasti ei ületa tasu 2000 krooni, alkoholi- ja tubakalitsentsi tasu on 15 000 krooni. 36. Eesti esindaja kinnitas, et konkreetseid tegevusvaldkondi käsitlevates aktides on Eesti kohustunud järgima vastavaid WTO sätteid, eelkõige impordi litsentsimise protseduuride lepingu sätteid. Seni on tegevuslitsentsid kehtestatud konkreetseid tegevusvaldkondi käsitlevate eri aktide alusel. 37. Eesti esindaja kinnitas, et välja on töötatud tegevuslitsentside andmise kord toidukaupade importimiseks ning 1. detsembril 1998. a jõustus Vabariigi Valitsuse määrusega nr 249 kinnitatud «Toidukauba Eestisse importimiseks riikliku tegevuslitsentsi väljastamise kord». Esindaja arvates on kõnealune kord täielikus vastavuses WTO impordi litsentsimise protseduuride lepingu sätetega, eelkõige artiklite 2, 3 ja 5 sätetega. 38. Üks liige väljendas kahtlust nimetatud määruse WTO nõuetele vastavuse suhtes. Määrusega näib olevat kehtestatud suvaline, mitteautomaatne litsentsimise süsteem, kusjuures tegevuslitsentsi andmise peab häälteenamusega heaks kiitma komisjon, kuhu kuulub ka kodumaise tööstuse esindajaid. Määrusest näib olevat välja jäetud ka edasikaebamismehhanism, mida impordi litsentsimise protseduuride lepingus mitteautomaatsete litsentside puhul nõutakse. Eestil soovitati oma õigusakte muuta ning kehtestada toidukaupade importimise puhul automaatsete litsentside süsteem kooskõlas WTO impordi litsentsimise protseduuride lepingu artiklitega 1 ja 2. 39. Eesti esindaja vastas, et määrust nr 249 muudeti 16. märtsil 1999. a, tagamaks kooskõla WTO nõuetega. Nõuetekohase taotluse ja kõik vajalikud dokumendid esitanud importijale väljastatakse tegevuslitsents automaatselt 10 tööpäeva jooksul. Eesti esindaja lisas, et toidukaupade importimiseks antavad tegevuslitsentsid ei piira impordi kogust. Toidukaupade importijatele kohaldatavad nõuded on samasugused kui kodumaistele toidukaupade tootjatele kohaldatavad nõuded. Litsentsikomisjoni koosseisu muudetakse, et tagada komisjoni moodustamine eranditult avalikest teenistujatest. 40. Eesti esindaja väitis, et tegevuslitsentsi vajavate toodete importimise suhtes kohaldatakse üksnes WTO lepinguga kooskõlas olevaid nõudeid. Ta kinnitas, et peale tabelis 4 loetletud erandite ei ole välismaa ega Eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus importida ja eksportida kaupu Eesti tolliterritooriumile ja sealt välja mingil viisil piiratud. Tabelis 4 loetletud tegevuslitsentsidega ei piirata välisosalust, sest need kehtivad ühtmoodi nii välismaiste kui ka Eesti ettevõtjate suhtes. Tegevuslitsentse rakendatakse tooteohutuse tagamiseks. Tegevuslitsentside andmise kriteeriumid erinevad tegevusalati ning need avaldatakse Riigi Teatajas. Nõudmise korral esitab Eesti esindaja üksikasjalikuma tabeli koos viidetega asjakohastele valitsuse määrustele. Impordi- ja ekspordikaubandusega tegelemise kriteeriumid litsentsitavatel tegevusaladel on kooskõlas üldiselt kohaldatavate piirangutega, mis kehtivad kauplemisel samasuguste Eestis toodetud kaupadega ning põhinevad Riigi Teatajas avaldatud kriteeriumidel. Tegevuslitsentside kättesaadavus ei ole piiratud ning litsentsimist ei kohaldata ühegi toote impordi, tootmise, hulgi- või jaemüügi piiramiseks. 41. Eesti esindaja kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast tagab Eesti, et tema seadused ja määrused, mis käsitlevad kauplemisõigust, ja kõik selliste õiguste suhtes kehtestatud tasud, lõivud ja maksud on täielikus vastavuses tema WTO kohustustega, kaasa arvatud GATT 1994 VIII artikli lõike 1 punkt a, XI artikli lõige 1 ning III artikli lõiked 2 ja 4, ning et ta ka rakendab kõnealuseid seadusi ja määrusi täielikus vastavuses nende kohustustega. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. 1. IMPORDI EESKIRJAD Tollitariifid 42. Aprillis 1995 esitas Eesti esindaja esialgse pakkumise läbirääkimisteks kaupade turulepääsu üle ja augustis 1995 muudetud ja täiendatud üldise pakkumise läbirääkimisteks kaupade turulepääsu üle. Hulk liikmeid alustas Eestiga läbirääkimisi turulepääsu üle. Eesti ja toimkonna liikmete vahel kokkulepitud kohustused on lisatud Eesti ühinemise protokollile, mis on esitatud käesoleva aruande lisas. Tollimaksud 43. Täheldades, et praegune tollitariifide puudumine näitab Eesti orienteeritust vabakaubandusele, kiitsid mõned toimkonna liikmed Eesti vabakaubanduspoliitika edukust ja tõhusust ning avaldasid lootust, et Eesti jätkab tulevikuski samasugust tasakaalustatud ja edumeelset poliitikat. Mõned liikmed palusid Eestilt üksikasju tollimaksude määramise kohta ning soovisid teada nullmäära ja nullist erineva määra rakendamise kriteeriume. Üks liige väljendas muret Eesti tulevikukavade pärast selles valdkonnas ja nõudis lisa-selgitusi, tähendades, et Eesti ametiasutused on koostanud tollitariifiseaduse eelnõu, ehkki kõnealusel ajal ei olnud seda ilmselt veel vastu võetud. See liige nõudis, et nimetatud seaduseelnõu esitataks toimkonnale läbivaatamiseks ja kommenteerimiseks, märkides, et turulepääsu käsitlevate läbirääkimiste edenemine oleneb selle dokumendi läbivaatamisest toimkonna liikmete poolt. 44. Eesti esindaja ütles, et Riigikogu võttis tollitariifiseaduse vastu 14. oktoobril 1997 ja see jõustus 22. novembril 1997. Tollitariifiseadus on raamseadus, milles sätestatakse tollitariifide rakendamise õiguslik alus ning tariifi maksimummäär kõigi kaubagruppide puhul (harmoneeritud süsteemi neljakohalise koodi alusel), kuid tollimaksude tegelik rakendamine tuleb kehtestada eraldi seadusega. Enne kõnealuse seaduse vastuvõtmist tuli Eestis vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 1993. a määrusele nr 200 tasuda impordimaksu karusnahkadelt (16%), vee(mootor)suuskadelt, väikeujuvvahenditelt ja mootorsaanidelt (10%) ning ekspordimaksu antikvaarse väärtusega autodelt (100%). Tulenevalt tollitariifiseadusest otsustas valitsus tühistada kõik tollimaksud ning tegi seda Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrusega nr 115 (jõustus vastuvõtmise kuupäeval); praegu ei kohaldata Eestisse imporditavate kaupade suhtes tollimaksu. 45. Eesti esindaja taaskinnitas oma riigi orienteeritust vabakaubandusele, märkides siiski, et Eesti jätab endale õiguse kehtestada tollimakse tulevikus, toimides täielikus vastavuses oma kontsessioonide ja kohustustega WTO liikmena. Siduv tariifi maksimummäär annaks Eestile samasugused reguleerimisvõimalused väliskaubanduses, nagu on tema peamistel kaubanduspartneritel. Kui Riigikogu ratifitseerib Eesti WTOga ühinemise protokolli, on sellele lisatud kontsessioonide loendis sisalduvad kohustused ülimuslikud toimkonnale esitatud tollitariifiseaduses sätestatud tariifi maksimummäärade suhtes. Muud maksud ja lõivud 46. Eesti esindaja väitis, et Eestis ei võeta impordilt tavalistest tollimaksudest ja teenustasudest erinevaid makse ega lõive. Kõik sellised pärast ühinemist impordi suhtes kohaldatavad lõivud oleksid kooskõlas WTO sätetega. Veel kinnitas ta, et Eesti ei loetle oma kaubaturule juurdepääsu loendis GATT 1994 II artikli lõike 1 punkti b alusel mingeid muid lõive, sidudes sellised lõivud nulltasemel. Tolliteenuste eest võetav tasu 47. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et Eesti on rakendanud tollivormistuse eest ad valorem maksu, ning küsisid, kas muudetud tasu on proportsionaalne osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, nagu on sätestatud GATT 1994 VIII artiklis. Eestilt nõuti ka üksikasju tasust vabastamise kohta. 48. Eesti esindaja informeeris toimkonda, et alates 1. aprillist 1995 on 0,5protsenilise tolliprotseduuritasu asemele kehtestatud kindel tasu tollideklaratsiooni eest. Eesti esindaja kinnitas, et kindlaksmääratud tasu 200 krooni impordi- ja ekspordideklaratsiooni eest võetakse riigilõivuna kauba tollivormistuse eest ning see on ainus praegu kehtiv tasu tolliteenuste eest. Lõivu võtab Tolliamet protseduurilõivuna, mis katab tolliformaalsuste maksumuse. Ta kinnitas, et riigilõivu kauba tollivormistuse eest kohaldatakse mittediskrimineerivalt kaubanduse suhtes kõigi Eesti kaubanduspartneritega. 49. Eesti esindaja ütles, et riigilõiv on seotud üksnes tolliformaalsuste maksumusega ning moodustab 1,14% tolli 1997. aasta maksutulust; muu maksutulu saadi aktsiisidest (19,51%), käibemaksust (79,22%), tollimaksudest (0,01%) ja muudest tasudest (0,12%). Riigilõivuga maksustati kõigi kaubanduspartnerite import, kuid mitte transiitkaubandusega tolliladustamine, taasväljavedu pärast tolliladustamist, füüsiliste isikute deklareeritud kaubad ega eeldeklareerimine. Riigilõivuga ei maksustata ka välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaupa, raamatukogudele saadetavaid trükiseid ja teabekandjaid, tagastamatut majandusabi, Eesti Punasele Ristile saadetud humanitaarabi, konteinereid, kaubaaluseid või muud teisaldatavat taarat ning meditsiini- ja laborivarustust hädaabi andmiseks (väljaveol taassisseveo kohustusega muutusteta kujul ja sisseveol taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul). 50. Eesti esindaja kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast ei taaskehtesta Eesti ad valorem tollimaksu. Riigilõivu kaupade tollivormistuse eest kohaldatakse vastavuses WTO kohustustega, eelkõige GATT 1994 VIII ja X artikliga. Kohaldatav riigilõivumäär ei ületa impordi- ja ekspordideklaratsioonide vormistamise ligikaudseid kulusid, riigilõivust saadavat tulu kasutatakse üksnes sisse- ja väljaveetavate kaupade tollivormistuseks ning riigilõivu võtmisest saadav aastatulu ei ületa nende kaupade tollivormistuse ligikaudset maksumust, mille eest lõivu võetakse. Esindaja kinnitas, et riigilõivutulu ei kasutata riigilõivust vabastatud imporditud kaupade tollivormistuseks. Vastava taotluse korral saavad WTO liikmed informatsiooni riigilõivu kohaldamise ja suuruse ning kogutud lõivude ja nende kasutamise kohta. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Riigisiseste maksude rakendamine impordi suhtes 51. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et aktsiisid olid teatavate kodumaiste ja imporditud tubakatoodete ning alkohoolsete jookide puhul erinevad. Need liikmed nõudsid, et Eesti tühistaks järk-järgult meetmed, mis ei ole vastavuses GATT 1994 III artikliga. Mõned liikmed kahtlesid Eesti mootorsõidukiaktsiisi vastavuses GATT 1994 III, VII ja VIII artikliga ning WTO tolliväärtuse määramise lepinguga, nõudes üksikasju uue maksurežiimi kohta. Eestilt paluti ka üksikasju aktsiisist vabastamise kohta. Mõned liikmed olid seisukohal, et kodumaiste õlle väiketootjate (kelle aastatoodang ei ületa 5000 dekaliitrit) ja veini väiketootjate (kelle aastatoodang ei ületa 100 dekaliitrit) vabastamine alkoholiaktsiisist ning kodumaises omandis olevate kasutatud mootorsõidukite vabastamine mootorsõidukiaktsiisist on vastuolus GATT 1994 III artikli võrdse kohtlemise sättega. Nende arvates peaks Eesti oma aktsiisiseadusi muutma, et viia need vastavusse GATT 1994 III artikliga. 52. Eesti esindaja kirjeldas tubakatoodetele, mootorikütusele, alkoholile, mootorsõidukitele ja pakendile kohaldatavaid aktsiisimäärasid (tabelid 5 ja 6). Neid aktsiisimäärasid peetakse optimaalseks ning WTOga ühinemisel ei ole ette näha aktsiisimäärade vähendamist. Kaotatud on 16-protsendiline aktsiisimaks karusnahale ja karusnahatoodetele, mida kohaldati üksnes kodumaiste tootjate suhtes. 53. Eesti esindaja ütles, et vastavalt alkoholiaktsiisi seaduse muudatustele on kodumaise ja importõlle aktsiisimäär võrdsustatud alates 1. detsembrist 1996. Regionaalarengu toetamiseks on õlle ja veini väiketootjad olnud siiski aktsiisist vabastatud ning õlleaktsiisi on diferentseeritud olenevalt tootja aastatoodangust. Lisaks oli veiniaktsiis erinev imporditud lahtise ja pudelisse villitud veini puhul, et soodustada veini villimist ja edasist töötlemist Eestis. Eestis viinamarjaveini ei toodeta. Esindaja kinnitas, et lahtise ja pudelisse villitud veini aktsiisimäär on alates 1. detsembrist 1998 võrdsustatud – 10,40 krooni liitri kohta (alkoholisisaldusega kuni 15% mahust) ja 15,40 krooni liitri kohta (alkoholisisaldusega üle 15% mahust) – ning samast kuupäevast alates on tühistatud veini väiketootjate (kelle aastatoodang ei ületa 100 dekaliitrit) aktsiisivabastus. Uus õlleaktsiisisüsteem jõustub 1. aprillil 1999, aktsiisimääraks saab 0,55 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris. Seega ei ole aktsiisimäär enam tootja toodangumahu põhjal diferentseeritud ning õlle väiketootjate (kelle aastatoodang ei ületa 5000 dekaliitrit) aktsiisivabastus kaotab kehtivuse samal kuupäeval. 54. Alkoholiaktsiis on sätestatud kroonides absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris (näiteks aktsiisimaks ühe liitri 40-protsendilise viina eest on 1,45 krooni x 40 = 58 krooni) ning seda makstakse müüdud, vahetatud, tasuta üle antud või oma tarbeks kasutusse võetud alkoholilt. Eesti tootjad tasuvad aktsiisi riigieelarvesse kohaliku maksuameti kaudu kolm korda kuus – kolmandal päeval pärast iga kümnepäevast perioodi – oma selle perioodi tegeliku käibe põhjal. Importijad tasuvad aktsiisi importimisel, enne alkoholi laskmist vabasse ringlusse Eestis. 55. Eesti esindaja lisas, et aktsiisiga ei maksustata Eesti ettevõtja toodetud ja tema poolt eksporditud või eksportimiseks tollilattu paigutatud alkoholi, välisreise tegeva vee- või õhusõiduki varudeks müüdavat alkoholi, välismaiste juriidiliste isikute poolt ajutiselt imporditavat piiratud alkoholikogust, mis on mõeldud esitamiseks väljapanekutel, messidel või näitustel, riiklikule alkoholiregistrile näidisena esitatavat alkoholi ning diplomaatilistele esindustele ja diplomaatilist staatust omavate füüsiliste isikute poolt ametialaseks kasutamiseks sisseveetavat alkoholi. Järelevalvet eeskirjade täitmise üle teostab Riigi Tolliamet. Tabel 5. Eesti aktsiisid EKN rubriik, alamrubriik Toote nimetus Aktsiisimäär kroonides Alkohol 2203 00 011, 2203 00 091, 2203 00 101, 2203 00 019, 2203 00 099, 2203 00 109 1. Õlu 0,55**(alates 1.04.1999) 2204 10 110 – 2204 21 101, 2204 21 110 – 2204 21 840, 2204 29 101, 2204 29 105, 2204 29 121 – 2204 29 849, 2205 10 101, 2205 90 101, 2205 90 103 2. Vahuvein ja muu viinamarjavein alkoholisisaldusega kuni 15% mahust 10,40* 2204 21 109, 2204 21 870 – 2204 21 990, 2204 29 103, 2204 29 109, 2204 29 871– 2204 29 999, 2205 10 109 – 2205 10 900, 2205 90 105, 2205 90 109, 2205 90 901, 2205 90 902 3. Vahuvein ja muu viinamarjavein alkoholisisaldusega üle 15% mahust 15,60* 4. Muu kääritatud jook (nt siider, marjavein jne) ja selle segu: 2206 00 810, 2206 00 891 a) alkoholisisaldusega kuni 15% mahust 4,90* 2206 00 592, 2206 00 892, 2204 30 109, 2204 30 969, 2204 30 989 b) alkoholisisaldusega üle 15% mahust 6,50* 2207 10 009, 2208 2106 90 200, 3302 10 100 5. Muu alkohol 1,45** ex 2207 10 000 ex 2208 90 910 ex 2208 90 990 6. Meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias, teadus- ja õppetöös ning parfümeeriatoodete valmistamiseks kasutatav rektifikatsiooni teel saadud piiritus 0,20** * Liitri kohta ** Absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris Mootorikütus (alates 1.12.1998) 2710 00 271, 2710 00 272, 2710 00 290, 2710 00 320, 2710 00 341, 2710 00 342, 2710 00 343, 2710 00 344, 2710 00 360 Autobensiin, 1000 l kohta 3000 2710 00 660, 2710 00 671, 2710 00 681 Diislikütus, kg kohta 2,32 2710 00 260, 2710 00 370 Lennukibensiin, kg kohta 1,50 2710 00 510 Lennukipetrool, kg kohta 3,50 2711 12 940, 2711 12 970, 2711 13 910, 2711 13 970 Mootorikütusena kasutatav vedelgaas, kg kohta 1,50 2711 21 000 Mootorikütusena kasutatav surugaas, kg kohta 1,20 2710 00 871 Mootoriõli, kg kohta 0,38 2710 00 679, 2710 00 689 Kerge kütteõli, kg kohta 0,24 Tubakatooted (alates 1.01.1999/1.07.1999) 2402 20 Filtriga sigaretid 5,00*/5,50* 2402 20 Filtrita sigaretid 5,00*/5,50* 2402 20 Paberossid 5,00*/5,50* 2402 10 001 Sigarillod 5,00*/5,50* 2402 10 009 Sigarid 5,00**/5,50** 2403 10 Suitsetamistubakas 6,35***/7,00*** 2403 99 100 Nuusktubakas 6,35***/7,00*** 2403 99 100 Närimistubakas 6,35***/7,00*** ex2403 99 900 Muud tubakatooted 6,35***/7,00*** * kuni 20 sigareti, paberossi või sigarillo kohta ** ühe sigari kohta *** kuni 50 grammi tubakatoote kohta Pakendid Alkoholi ja karastusjoogi pakend sõltuvalt materjalist Pakendi kohta Liitri kohta Klaas ja keraamika 0,50 2,00 Plastik 1,00 2,00 Metall 0,75 2,00 Muu 0,25 1,00 Aktsiis arvutatakse mõlema määra järgi ja summeeritakse. Alates 1. jaanuarist 1999 ei maksustata aktsiisiga pakendit, millest vähemalt 60% on korduvkasutuses. 56. Eesti esindaja sõnutsi kehtestati maksumärkide seadusega maksumärgid, mida annab välja Maksuamet vastava maksusumma tasumisel aktsiisiga maksustavate kaupade eest, kusjuures mingit lisatasu ei võeta. Praegu kasutatakse maksumärke ainult imporditud ja kodumaiste tubakatoodete puhul. Näiteks on aktsiisimäär 20-sigaretise paki puhul 5 krooni (5,50 krooni alates 1. juulist 1999). Eesti ettevõtjad maksavad aktsiisi kohalikule maksuametile kolm korda kuus, imporditud tubakatoodetelt tasutakse maksu enne nende laskmist vabasse ringlusse Eestis. Eesti esindaja kinnitas, et alates 1. jaanuarist 1996 on võrdsustatud imporditud ja kodumaiste tubakatoodete aktsiisimäär, tõstes kodumaistele toodetele rakendatava määra impordi puhul rakendatava määraga samale tasemele. 57. Mootorsõidukiaktsiisi kohta ütles üks liige, et kodumaises omandis olevate kasutatud autode vabastamine kasutatud sõidukite aktsiisist on vastuolus GATT 1994 III artikliga ning tuleks muuta WTO nõuetele vastavaks. Eesti esindaja vastas, et Eestisse imporditavate kasutatud autode suhtes kehtis 10-protsendiline impordimaks, mida juriidiliste isikute puhul võeti originaalarvete järgi ja füüsiliste isikute puhul hinnakirja järgi, et vältida pettusi. Impordimaks on asendatud aktsiisiga, mida võetakse vastavalt 1. aprillil 1995. a jõustunud mootorsõidukiaktsiisi seadusele. 58. Kõik uued mootorsõidukid ja Eestisse imporditavad kasutatud mootorsõidukid maksustatakse aktsiisiga. Sõiduautodelt võetav aktsiis põhineb auto vanusel ja silindrite töömahul kas Eestisse importimise ajal või Eestis valmistamise kohas. Aktsiisi rakendatakse seega esmase müügi kohas, s.t kas importimise või kodumaise tootja poolt müümise ajal. Järgnevaid müüke ei maksustata. Mootorsõidukite tootjaid Eestis ei ole, välja arvatud väikese hulga busside kokkupanek. Praegu ei toimu kodumaiste uute või kasutatud mootorsõidukite müüki. Mootorsõidukite tootjate olemasolu korral maksaksid nad seaduse kohaselt aktsiisi mootorsõidukite müügilt, vahetamiselt, tasuta üleandmiselt või oma tarbeks kasutusse võtmiselt. Mootorsõidukiaktsiisi seaduse järgi ei kuulu bussid aktsiisimaksustamisele. Eesti peab mootorsõidukiaktsiisi seadust GATT 1994 III artikliga kooskõlas olevaks, sest imporditud mootorsõidukeid koheldakse samamoodi kui Eestis toodetud mootorsõidukeid. Mootorsõidukiaktsiisi arvutamise korra selgitamiseks on tabelis 6 esitatud näide. Mootorsõidukiaktsiis on kavandatud soodustama nüüdisaegsete sõidukite importimist. Tabel 6. Mootorsõidukid EKN rubriik, alamrubriik Toote nimetus Aktsiisimäär alates 1.04.1999 1. Aktsiis mootorsõiduki silindrite töömahu järgi 8703 Sõiduautod ja muud mootorsõidukid, peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 mainitud), k.a mitmekohalised furgoonautod ja võidusõiduautod: ex8703 10 Mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid 15 krooni/cm3 Muud sädesüütega sisepõlemiskolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga: 8703 21 kuni 1000 cm3 1 krooni/cm3 8703 22 üle 1000 cm3, kuni 1500 cm3 2,5 krooni/cm3 ex8703 23 ex8703 23 ex8703 23 ja ex8703 24 ex8703 23 ex8703 23 üle 1500 cm3, kuni 1600 cm3 üle 1600 cm3, kuni 2000 cm3 Furgoonautod, maasturid silindrite töömahuga 1600 cm3 ja enam Silindrite töömahuga üle 2000 cm3, kuni 2500 cm3 Silindrite töömahuga üle 2500 cm3, kuni 3000 cm3 2,5 krooni/cm3 4 krooni/cm3 4 krooni/cm3 8 krooni/cm3 15 krooni/cm3 8703 24 Silindrite töömahuga üle 3000 cm3 30 krooni/cm3 Muud kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid silindrite töömahuga: 8703 31 kuni 1500 cm3 2,5 krooni/cm3 8703 32 ex8703 32 ja ex8703 33 üle 1500 cm3, kuni 2500 cm3 Furgoonautod, maasturid silindrite töömahuga: üle 1600 cm3 4 krooni/cm3 4 krooni/cm3 ex8703 33 ex8703 33 üle 2500 cm3 üle 3000 cm3 8 krooni/cm3 15 krooni/cm3 8711 (v.a alamrubriigis 8711 90 mainitud) Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid 2,5 krooni/cm3 2. Kasutatud mootorsõidukite aktsiisimäär Vanusega kuni 10 aastat 500 krooni aasta eest Vanusega üle 10 aasta 1000 krooni aasta eest 3. Uute mootorsõidukite aktsiisimäär 1000 krooni Näide: Kasutatud auto, silindrite töömahuga 2000 cm3, vanus 10 aastat ja hind ostudokumentide järgi 35 000 krooni: 35 000 – hind ostudokumentide järgi 8000 – aktsiisimaks silindrite töömahu alusel 5000 – aktsiisimaks vanuse alusel 48 000 8640 – käibemaks (18% 48 000 kroonist) 56 640 – hind importija jaoks pärast importimist 59. Mõned toimkonna liikmed nõudsid informatsiooni käibemaksu rakendamise kohta, kaasa arvatud toodete ja kasutajate maksuvabastused ning imporditud ja kodumaiste toodete võrdne kohtlemine. Küsimusi esitati ka mootorsõidukite käibemaksu arvutamise kohta. 60. Eesti esindaja kinnitas, et 18-protsendilist käibemaksumäära rakendatakse võrdselt kodumaiste kaupade ja kõigi imporditud kaupade suhtes, olenemata päritolumaast. Füüsiliste isikute imporditud mootorsõidukite käibemaks põhines standardsel hinnakirjal kuni aktsiisisüsteemi muutmiseni 1. aprillil 1995. Ta kinnitas ka, et teatud kaupade ja teenuste käibemaksuvabastust kohaldatakse võrdselt nii kodumaiste kui ka imporditud kaupade ja teenuste suhtes. Käibemaksuvabad on järgmised kaubad ja teenused: haridus ja täienduskoolitus, postimaksevahendid ja riikliku postiside teenused, meditsiiniteenused, pangandus- ja kindlustusteenused, matusetarbed ja -teenused, hasartmängude korraldamine ja loteriipiletid, eluruumide üürileandmine, ravimid, meditsiinitarbed, ravi- ja meditsiinidiagnostikavahendid, ohtlike jäätmete käitlemine (alates veebruarist 1995), sotsiaalteenused ning ülikoolide ja teadusasutuste riigieelarvest finantseeritav teadustegevus, samuti kohalikule omavalitsusele kuuluva üldkasutatava sauna teenused. Käibemaksumääraga 0% maksustatakse eksport, Eestis väljaantud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaanded, teatrite pääsmed, riikliku kontserdiasutuse ja riikliku kunstikollektiivi kontserdipääsmed, põhikooli ja gümnaasiumi õpikud ja töövihikud. Valitsusel on õigus anda käibemaksuvabastus mittetulundusliku otstarbega impordile. Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja diplomaatide ametlike funktsioonide täitmiseks vajalike kaupade importi ei maksustata tingimusel, et välisriigi valitsus tagab samad õigused Eesti vastavatele isikutele ja esindustele. Ajakirjandusväljaannete maksuvabastuse kohta väitis Eesti esindaja, et alates WTOga ühinemise kuupäevast rakendatakse välismaa ajakirjandusväljaannete ettetellimise suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet. 61. Täheldades, et alla 250 000-kroonise käibega juriidilisi isikuid ei registreerita käibemaksukohustuslasena, tahtis üks liige teada sellise sätte põhjendust ja selle vastavust GATT 1994 III artiklile. Tema arvates on selline maksuvabastus Eesti väikeettevõtete kodumaiste kaupade müügi subsideerimine, sest importimisel maksustatakse kaubad alati käibemaksuga. Eesti peaks lähitulevikus oma õigusakte muutma või leidma meetodi, kõrvaldamaks puudusi aktsiisimaksude ja käibemaksu rakendamisel. Eesti esindaja vastas, et juriidilised isikud, kelle maksubaas (v.a import) ületab kalendriaastas 250 000 krooni, on kohustatud end Maksuametis maksukohustuslasena registreerima. Juriidilised isikud, kelle maksubaas on nimetatud piirmäärast väiksem, võivad samuti end Maksuametis maksukohustuslasena registreerida. Esindaja arvates ei kujuta mitteregistreerimine endast Eesti väikeettevõtete kodumaiste kaupade ja teenuste müügi subsideerimist, sest ainult registreeritud maksumaksjad võivad taotleda tootmises sisendina kasutatud kaupadelt ja teenustelt makstud käibemaksu tagastamist. Kogemused on näidanud, et enamasti kasutavad nimetatud piirmäära teenuseid pakkuvad väikeettevõtted, kelle sisendikulud on suhteliselt väikesed. 62. Eesti esindaja kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast rakendab Eesti oma riigisiseseid makse, sealhulgas punktides 52– 61 loetletuid, ranges vastavuses GATT 1994 III artikliga. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Koguselised impordipiirangud, sealhulgas impordikeelud, -kvoodid ja -litsentsid 63. Mõned toimkonna liikmed soovisid saada informatsiooni koguseliste piirangute kasutamise ja impordi litsentsimise korra kohta. Mõned liikmed väljendasid muret, et teatud juhtudel võidakse imporditud toodete müügitingimusi mõjutada viisil, mis on vastuolus GATT 1994 III artikliga, näiteks nõutakse alkoholi- ja tubakakaubanduses eeldeklareerimist. 64. Eesti esindaja ütles, et Eestis ei kehti ühegi toote suhtes koguselisi impordipiiranguid ning litsentsimist ei kasutata ühegi toote puhul impordi, tootmise või hulgimüügi piiramiseks. Eeldeklareerimise nõue tähendab lihtsalt seda, et enne kaupade tolliterritooriumile lubamist peavad olema täidetud kõik tolliprotseduurid ja -formaalsused. Eesti esindaja Lisas, et tegevuslitsentse nõutakse teatavatel tegevusaladel tegutsemiseks, sealhulgas teatavate toodete importimiseks, mida on kirjeldatud käesoleva aruande punktides 34– 40. Nimetatud nõuded, kaasa arvatud toidukaupade impordi litsentsimise kord, on automaatset laadi ning neil ei ole impordile piiravat mõju. Eesti arvates on tegevusalade litsentsimise kord täielikult vastavuses WTO lepinguga impordi litsentsimise protseduuride kohta, eelkõige selle artiklitega 2, 3 ja 5. 65. Eesti esindaja kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast Eesti ei kehtesta, taaskehtesta ega rakenda impordi suhtes koguselisi piiranguid ega muid mittetariifseid meetmeid, nagu litsentsimine, kvoodid, keelud, ega muid samaväärse toimega piiranguid, mis ei oleks WTO lepingu sätete alusel õigustatud. Kui tulevikus peaksid osutuma vajalikuks maksebilansi tasakaalustamise meetmed, kehtestaks Eesti need kooskõlas vastavate WTO sätetega, kaasa arvatud GATT 1994 XII artikkel ja GATT 1994 kokkulepe maksebilansisätete kohta. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Tolliväärtuse määramine 66. Mõned toimkonna liikmed küsisid tolliväärtuse määramise seaduse staatuse ja sisu kohta. Seostades päringu GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu Eesti-poolse rakendamisega, tahtsid need liikmed teada, kas Eesti tolliväärtuse määramise seadus on nimetatud WTO lepinguga täielikus vastavuses. Üks liige oli arusaamisel, et Eesti kaalub selliste õigusaktide vastuvõtmist, milles nähakse ette miinimumhinnad teatavate toidukaupade importimisel, ja seadis kahtluse alla selliste õigusaktide vastavuse GATTi reeglitele. Samuti näib Eesti kasutavat arvete kontrollimisel kontrollhindade loendeid. See liige meenutas Eestile, et impordi miinimumhindade ja kontrollhindade kasutamine on VII artikli rikkumine. 67. Eesti esindaja selgitas, et tolliväärtuse määramise seadus võeti vastu 8. veebruaril 1995 ja see jõustus 1. jaanuaril 1996. Pikk ajavahemik vastuvõtmise ja jõustumise vahel oli vajalik seaduse rakendamise ettevalmistamiseks, sealhulgas praktilisteks korraldusteks, nagu dokumentide trükkimine, tolliametnike koolitamine, ettevõtjate informeerimine jne. Eesti arvates on nimetatud seadus täielikus vastavuses WTO reeglitega, kaasa arvatud GATT 1994 VII artikli rakendamise leping. 68. Augustis 1995 esitas Eesti vastused küsimustikule «Teave lepingu rakendamise ja administreerimise kohta» (WT/ACC/EST/4, lisad 1 ja 6, esitatud dokumendis WT/ACC/EST/5). Eesti esindajal paluti selgitada tolliväärtuse määramise seaduse sätteid, milles käsitletakse tehinguväärtuse kasutamist teineteisest sõltuva ostja ja müüja puhul (§ 4 lg 3), sõltuvate poolte vaheliste tehingute väärtuste kontrollimist võrdlusväärtuste põhjal (§ 4 lg 5 punktid 4 ja 5) ning seaduse § 9 lg 2 punkti 4 viidet minimaalsele tolliväärtusele. Eestilt päriti ka teavet tolliväärtuse määramise komitee otsuse 4.1 rakendamise kohta, mis käsitleb andmetöötlusseadmete jaoks salvestatud tarkvara sisaldava andmekandja väärtuse määramist (tarkvaraotsus). 69. Eesti esindaja ütles, et Eesti on tarkvaraotsuse sätted vastu võtnud. Rahandusministri 11. jaanuari 1996. a määruses nähakse ette, et tolliväärtusena arvestatakse üksnes andmekandja enda väärtust. Esindaja väitis, et imporditud kauba tolliväärtus määratakse ka teineteisest sõltuvate poolte vaheliste tehingute puhul kooskõlas GATT VII artikli lõike 2 punktiga a; võrdlusväärtusi kasutatakse deklareeritud väärtuse võrdlemiseks tegeliku väärtusega üksnes importija nõudmisel. Eesti oli nõus võtma arvesse mitmeid konkreetseid nõudmisi, mille esitas üks liige tolliväärtuse määramise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja 1995. aasta tolliväärtuse määramist käsitleva määruse muutmise määruse eelnõu kohta. Nõutud muudatused olid järgmised: seaduseelnõu § 3 täpsem ingliskeelne tõlge, WTO lepingu kohaste autori- ja litsentsitasude selgem esitamine seaduseelnõu §-s 14, määruse eelnõu punkti 32 muutmine selgitamaks selle rakendamist juhtudel, kui tehinguväärtust ei kohaldata, ning määruse eelnõu punkti 49 sõnastuse viimine kooskõlla WTO sätetega võrdlusväärtuste kasutamise kohta. 70. Eesti esindaja kinnitas toimkonna liikmetele, et tolliväärtuse määramise seadust kohaldatakse täielikus vastavuses GATT 1994 VII artikli rakendamise lepinguga. Lisaks kinnitas ta, et seaduse § 9 lg 2 punkti 4 kohaldatakse kooskõlas VII artikliga (tolliväärtuse määramine). Ta rõhutas, et tolliväärtuse määramise seaduse § 9 lg 2 punkt 4 keelab minimaalse tolliväärtuse kehtestamise. Ta rõhutas, et nimetatud ja muid toimkonna liikmete tõstatatud küsimusi käsitletakse ka 1995. aastal kehtestatud tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise korra sätetes ning seaduseelnõus. Tolliväärtuse määramise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitatakse Riigikogule niipea kui võimalik ja hiljemalt juunis 1999. Kõnealuste muudatuste vastuvõtmise järel muudab valitsus 1995. aastal kehtestatud korda. Need õigusaktid jõustatakse enne Eesti ühinemist. Selliste täiendavate õigusaktide vastuvõtmise korral ei ole Eestil ühinemise ajal enam meetmeid, mis oleksid vastuolus WTO reeglitega, ning Eesti ei kehtesta selliseid meetmeid ka tulevikus. Tolliväärtuse määramiseks või arvete kontrollimiseks ei kasuta Eesti selliseid meetmeid nagu miinimumhinnad, kontrollhinnad või hinnaloendid. 71. Eesti esindaja kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast kohaldab Eesti täielikult tolliväärtuse määramist käsitlevaid WTO sätteid, sealhulgas lisaks GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingule imporditud kaupade tolliväärtuses intressimaksete arvestamise korra sätteid ja andmetöötlusseadmete tarkvara salvestavate andmekandjate tolliväärtuse määramise sätteid. Nimetatud sätete kohaselt arvestatakse tolliväärtusena üksnes andmekandja maksumust. Esindaja väitis, et imporditud kaupade tolliväärtuse määramiseks või maksude kohaldamiseks ei kasuta Eesti mingil kujul kontrollhinda ega fikseeritud hindade tabeleid ning et kõik kasutatavad tolliväärtuse määramise meetodid on ranges vastavuses GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingus sätestatuga. Lisaks kinnitas ta, et ühinemise korral on GATT 1994 VII artikli rakendamise leping välislepinguna siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Muud tolliformaalsused 72. Eesti esindaja kinnitas, et muid tolliformaalsusi rakendatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud reeglite kohaselt ja need põhinevad Kyoto konventsioonil. Esindaja lisas, et Eesti on Maailma Tolliorganisatsiooni liige alates juunist 1992. Vastuseks konkreetsele küsimusele kinnitas esindaja, et Eesti ei nõua impordi ja ekspordi dokumentide legaliseerimist oma konsulaatide poolt. Päritolureeglid 73. Mõned toimkonna liikmed nõudsid informatsiooni päritolureeglite väljatöötamise kohta Eestis nii vabakaubanduslepingute raames kui ka muul viisil. Üks liige palus Eestilt kinnitust, et Eesti päritolureeglid, nii soodus- kui ka mittesooduskaubanduse puhul, on täielikus vastavuses WTO päritolureeglite lepinguga. Eestil paluti eelkõige kirjeldada meetmeid, mis on kooskõlas nimetatud lepingu artikli 2 põhimõtetega ja lepingu II lisas esitatud ülddeklaratsiooniga. 74. Eesti esindaja ütles, et päritolureeglite koostamine on pidev protsess, mis kulgeb kooskõlas WTO päritolureeglite tehnilise komitee arengusuundadega. Liberaalse väliskaubandusrežiimi tõttu ei ole riiklike päritolureeglite väljatöötamist Eestis esmatähtsaks peetud, kuid vabakaubanduslepingute raames kasutatakse kokkulepitud päritolureegleid. Suhetes Euroopa Majanduspiirkonna riikide, Šveitsi ning kümne assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga kohaldab Eesti ühtseid päritolureegleid diagonaalse kumulatiivse päritolu süsteemi raames. Toimkonna liikmetele anti väljavõte Eesti vabakaubanduslepingutes EFTA riikide, Euroopa ühenduste ja Ukrainaga ning kolmepoolses vabakaubanduslepingus Läti ja Leeduga sisalduvatest päritolureeglitest. Eesti esindaja ütles, et sooduspäritolureeglid vastavad täielikult WTO päritolureeglite lepingu II lisas esitatud ülddeklaratsiooni põhimõtetele. Eesti ametiasutused kavatsevad päritolureeglite väljatöötamisel järgida sooduskaubanduslepingutes sisalduvaid päritolureegleid, Maailma Tolliorganisatsiooni päritolureeglite komitee soovitusi ja otsuseid ning WTO päritolureeglite lepingut. Eesti ei ole välja töötanud omaenda mittesooduspäritolureegleid ning ootab uute päritolureeglite väljatöötamist WTOs. 19. jaanuaril 1998. a jõustunud uus tolliseadus sätestab selliste reeglite kehtestamise aluse. Nii mittesooduspäritolu- kui ka sooduspäritolureeglite puhul arvestaksid kehtestatavad õigusaktid artikli 2 punkti h ja II lisa punkti 3 alapunkti d nõudeid, mis kohustavad taotluse korral andma imporditud kauba päritolu määrangu ja sätestaksid, missugustel tingimustel see antakse. 75. Eesti esindaja väitis, et 30. juuniks 1999 või hiljemalt ühinemise kuupäevaks võetakse vastu Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse Eesti mittesooduspäritolureeglid. Ta kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast vastavad mittesooduspäritolureeglid täielikult WTO päritolureeglite lepingule. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Dumpinguvastased maksud, tasakaalustusmaksud ja kaitsemeetmed 76. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et Eestil ei ole ilmselt spetsiaalseid dumpinguvastaseid õigusakte, kuid koostamisel on dumpinguvastane seadus, mis käsitleb ka tasakaalustusmaksude määramise korda. Ebaselguse tõttu sellise seaduse jõustumiskuupäeva ja sisu suhtes paluti Eestil esitada kõnealune seaduseelnõu toimkonna liikmetele kommenteerimiseks. 77. Eesti esindaja kinnitas, et praegu puudub Eestis seaduslik võimalus rakendada dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmakse ning kaitsemeetmeid, mille tõttu nimetatud meetmeid kaubanduse reguleerimiseks ei kasutata. Konkurentsiseaduse 4. peatüki §-s 14 nimetatakse kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamiste hulgas ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamist. Seaduses loetletud ebaõiglasi äritingimusi ei esitata ettevalmistatavas dumpinguvastases õigusaktis. Esindaja lisas, et dumpinguvastase seaduse teksti ei ole veel koostatud. Tollitariifiseaduses ei sisaldu dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid käsitlevaid sätteid. 78. Eesti esindaja kinnitas, et Eesti ei rakenda dumpinguvastaseid, tasakaalustus- ja kaitsemeetmeid enne VI artikli rakendamise lepingule, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule ning kaitsemeetmete lepingule vastavate seaduste kehtestamist ja neist nõuetekohast teavitamist. Dumpinguvastaseid, tasakaalustus- ja kaitsemeetmeid käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel tagab Eesti nende täieliku vastavuse WTO asjakohastele sätetele, kaasa arvatud GATT 1994 VI ja XIX artikkel, VI artikli rakendamise leping, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping ning kaitsemeetmete leping. Pärast selliste õigusaktide kehtestamist rakendab Eesti dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmakse ning kaitsemeetmeid täielikus vastavuses WTO asjakohaste sätetega. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. 2. EKSPORDI EESKIRJAD Tollitariifid ja tolliteenuste tasu ning riigisiseste maksude kohaldamine ekspordi suhtes 79. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et Eesti on kohaldanud ekspordimaksu metallide ja kultuuriväärtusega objektide suhtes. Eesti esindaja vastas, et 100-protsendilise ekspordimaksuga maksustati kultuuriväärtusega objektid, s.t need, mis olid valmistatud enne 1950. aastat, kuid nimetatud maks on tühistatud 2. juunil 1998. a jõustunud valitsuse määrusega nr 115. Samuti on tühistatud metallide ekspordimaks, seega ei maksusta Eesti praegu ühtki toodet ekspordimaksuga. 80. Eesti esindaja kinnitas, et pärast WTOga ühinemist kasutab Eesti ekspordimakse minimaalselt ning kõik sellised kohaldatavad maksud on kooskõlas WTO lepingu sätetega ja need avaldatakse Riigi Teatajas. Samuti avaldatakse Riigi Teatajas selliste meetmete kohaldamise, nende määra, ulatuse või põhjendatuse muudatused. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Ekspordipiirangud 81. Täheldades, et Majandusministeeriumil on õigus kehtestada teatavatele kaupadele ekspordikvoote, palusid mõned toimkonna liikmed Eesti esindajal selgitada metalli-, alkoholi-, tubakatoodete ja ravimikaubandust mõjutavat litsentsimiskorda ning põhjendada kruusa ja savi ekspordikvoote/-litsentse. Mõned liikmed palusid ka selgitada, kas Eesti kavatseb kasutada mittetariifseid ekspordimeetmeid erakorralisel vajadusel. Eesti esindaja vastas, et Majandusministeeriumi õigus ekspordikvoote määrata on kaotatud. Tühistatud on viimane kehtinud ekspordikvoot (kvartsliiva kohta) ning Eesti ei näe tulevikus ette ekspordi koguselist reguleerimist. Et kruusa ja savi ekspordikvoot/-litsents on alates 1. jaanuarist 1995. a tühistatud, ei ole põhjendused GATTi või WTO sätete kohaselt vajalikud ning Eesti ei taotle selle meetme jaoks üleminekuperioodi. Ekspordi- ja impordilitsentse kui selliseid ei eksisteeri, kuid esindaja osutas varasemale vastusele tegevusalade litsentsimise kohta (punktid 34–40 eespool). Ta lisas, et Eesti ei kohalda WTO süsteemi välist ekspordi reguleerimist. 82. Vanametalli ja radioaktiivsete jäätmete ekspordi kontrolli meetmetes (tegevuslitsentsid) ei nähta ette koguse piiramist. Tegevuslitsents väljastatakse automaatselt, kui taotleja suudab tõestada, et kaubad on omandatud seaduslikul teel. Vastupidisel juhul võib olla tegemist kuriteoga. Varasem riigimonopoli ainuõigus vanametalli ja ohtlike metallijäätmete kaubanduse suhtes on tühistatud 15. septembri 1998. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 200 «Vanametalli ja metallijäätmete kaubanduslikuks vahendamiseks riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise korra kinnitamine» ning kõnealune ettevõte on erastatud. Nimetatud määrusega tagatakse kõigile eraettevõtetele juurdepääs vanametallikaubandusele, kui ettevõte on täitnud määruses sätestatud tingimused. Kõik vanametalli ja metallijäätmete kaubandusliku vahendamisega tegelevad ettevõtted on kohustatud järgima määrusega kehtestatud eeskirju. Eesti esindaja kinnitas, et kõik ekspordikvoodid ja -litsentsid ning samalaadse toimega meetmed on tühistatud. 83. Eesti esindaja kinnitas, et kõik kehtima jäänud ekspordikontrollinõuded on täielikus vastavuses WTO sätetega, kaasa arvatud GATT 1994 XI, XVII, XX ja XXI artikli sätted. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Ekspordisubsiidiumid 84. Mõned toimkonna liikmed nõudsid informatsiooni subsiidiumide kohta, kaasa arvatud ekspordiga seotud maksusoodustused, Ekspordi Krediteerimise Fondi tegevus, ekspordisoodustuste laialdase kasutamise kavandamine ning olemasolevad või kavandatavad meetmed turuhäirete või maksebilansiprobleemidega tegelemiseks. Eesti esindaja ütles, et ekspordi edendamiseks ei kasutata mingeid maksusoodustusi ega maksupuhkust. Ta kinnitas, et Ekspordi Krediteerimise Fondi aastane laenuintress on 12–16%, mis on võrreldav kommertspankade lühiajaliste laenude 12–18-protsendilise intressimääraga Eestis 1996. aastal. On olemas kava arendada Ekspordi Krediteerimise Fond Ekspordi Krediteerimise ja Tagamise Sihtasutuseks, mis saaks algkapitali riigieelarvest. Eesti ei kavandaks laiaulatuslikke ekspordisoodustusi, kuid jätkuvalt negatiivse väliskaubandusbilansi tõttu on kavas kehtestada mõõdukad ekspordisoodustussüsteemid. Ette ei ole nähtud teatud ettevõttele või sektorile suunatud subsiidiume, süsteemid oleksid horisontaalsed ja eraldisi tehtaks objektiivsete majanduskriteeriumide alusel. Eesti esindaja lisas, et soodustussüsteeme kohaldataks kooskõlas WTO nõuetega. 85. Eesti esindaja väitis, et alates ühinemise kuupäevast ei jäta Eesti kehtima ühtki subsiidiumi, sealhulgas ekspordisubsiidiumi, mis oleks keelatud subsiidium subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 3 määratletud tähenduses, ega kehtesta pärast ühinemise kuupäeva selliseid keelatud subsiidiume. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. 3. VÄLISKAUBANDUST MÕJUTAV SISEPOLIITIKA Tööstuspoliitika, sealhulgas subsiidiumid 86. Mõned toimkonna liikmed nõudsid üksikasju eraomanikele ja riigiettevõtetele antavate subsiidiumide kohta ning küsisid, kas Eesti on säilitanud mingeid toetusi tööstusele, millest tuleks teavitada subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel. Mõned liikmed palusid Eestil esitada veel oma seisukoht tulevikus subsiidiumide kasutamise kohta tööstuspoliitika elluviimisel ja selgitada ajalooliste kaubandussidemete taastamise kavatsust. 87. Eesti esindaja ütles, et ajalooliste kaubandussidemete taastamine tähendab vabu ja tasakaalustatud majandussidemeid riikidega, kes pakuvad Eestile parimaid võimalusi ja reaalset potentsiaali vastastikku kasulikuks majanduspartnerluseks. Eesti kinnitas teatavate tööstust subsideerivate programmide olemasolu, mille alla kuulub eelkõige Innovatsioonifond, mis toetab teadus- ja arendustegevust, ning ettevõtluse riikliku toetamise seadus, millega reguleeritakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riiklikku toetamist. Viimasena nimetatud juhul teeb toetuse (laenud ja laenutagatised) kohta otsuse 11 liikmest koosnev nõukogu. Eesti Innovatsioonifond on valitsuse asutatud mittetulundusühing. Fondi tegevust koordineerib Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu, mis on kollegiaalne valitsuse nõuandeorgan. Fondi põhiülesanded on algatada ja finantseerida tootmis- ja tehnoloogiaalaseid riiklikke sihtprogramme, rahastada tootmistehnoloogia projekte juurutamiseelsel etapil, edendada tehnika- ja tehnoloogiaalaseid uurimis- ja arendustöid, arendada ja toetada teadus- ja tehnoloogiaparkide ning teiste arendusorganisatsioonide infrastruktuuri. Fond annab toetust rakendusuuringutele (kuni 50% projekti maksumusest) ja laene tööstusprojektidele (maksimaalselt 75% projekti maksumusest). Aastatel 1991–1997 toetas Eesti Innovatsioonifond 257 projekti, andes toetust kokku 27 miljoni krooni ulatuses ja laene üle 84 miljoni krooni; fondi 1998. aasta eelarve oli ligi 30 miljonit krooni. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 8 lõike 8.3 alusel (vaidlustamisele mittekuuluvad subsiidiumid) esitas Eesti toimkonnale teatise projekti Eesti Innovatsioonifondi tegevuse kohta (dokument WT/ACC/EST/20). 88. Eesti esindaja kinnitas, et kõiki subsideerimisprogramme rakendatakse kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga ning et kogu vajalik informatsioon teavitamisele kuuluvate programmide kohta esitatakse Eesti ühinemisprotokolli jõustumisel subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komiteele vastavalt lepingu artiklile 25. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Tehnilised kaubandustõkked, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed 89. Mõned toimkonna liikmed tundsid huvi rahvusvaheliste ja riiklike standardite kohaldamise vastu Eestis, samuti tehniliste kaubandustõkete lepingu ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu sätete järgimise vastu. Põllumajanduse osas küsisid mõned liikmed toiduseaduse eesmärkide ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamise kohta, pidades eelkõige silmas valitsuse 1992. a määrusi nr 300 ja 340. 90. Eesti esindaja edastas informatsiooni tehniliste kaubandustõkete kohta dokumendis WT/ACC/EST/9 (III lisa) ning teatise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta. Standardimisküsimuste eest vastutab Eesti Vabariigi Standardiamet (EVS). EVS on ISO kirjavahetajaliige ja CENi liige, Eesti Elektrotehnika Komitee on IEC assotsieerunud liige ja CENELECi liige ning Eesti Elekterside Inspektsioon on ETSI liige. EVS on aktsepteerinud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistiku (tehnilisi kaubandustõkkeid käsitleva WTO lepingu lisa 3) ning see on soodustanud rahvusvaheliste ja Euroopa standardite kohaldamist. Kehtivad Eesti standardid tuginevad peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide standarditele ja teiste riikide riiklikele standarditele. Eesti standardid on ühtlustatud Euroopa ühenduste reeglitega ning on üldiselt vabatahtlikud, välja arvatud mõned standardid (näiteks piima kokkuostu, tuleohutuse jm kohta), mis on muudetud kohustuslikuks ministri määrusega, samuti on kohustuslikud tehnilised eeskirjad kangete alkohoolsete jookide (valge viin) ja ehitustsemendi kohta. Endised NSVL kriteeriumid, nn GOST, jäid mõnes valdkonnas ajutiselt kehtima, kuid ei ole enam kohustuslikud. Kõik standardid kehtivad ühtmoodi nii kodumaiste kui ka imporditud toodete suhtes. EVS koostab oma standardite programmi kaks korda aastas (1. jaanuariks ja 1. juuliks); kõige hilisemad standardite programmid on esitatud ka ISO/IEC teabeüksusele. Kõik Eestis rakendatavad Euroopa standardid registreeritakse ja edastatakse CENile. Kõik Eesti standardina vastuvõtmiseks esitatavad standardieelnõud, kaasa arvatud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud, avaldatakse kommenteerimiseks Standardiameti väljaandes EVS Teataja. 91. Vastavushindamisi korraldatakse kooskõlas Euroopa nõuetega (EN 45 000). Välismaiste sertifitseerimiste aktsepteerimine tugineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele Eesti asjaomase organi ja teise riigi analoogilise organi vahel. Ühinemise kuupäevaks ühtlustab Eesti oma vastavushindamisalaseid õigusakte, et tagada kooskõla tehniliste kaubandustõkete lepinguga, kaasa arvatud välismaise vastavushindamise aktsepteerimine ilma vastastikuse tunnustamise kokkuleppeta. 92. Eesti esindaja ütles, et kõrge kvaliteet ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline toit on Eesti toiduseaduses põhieesmärkidena välja toodud; see seadus on aluseks tulevastele õigusaktidele, millega reguleeritakse toidu käitlemist, kvaliteeti, ohutust, kontrolli ja järelevalvet. Kõigi toidu- ja toitumispoliitiliste küsimustega tegelemiseks asutati Riigi Toiduamet, mille ülesanded anti vastavalt toiduseaduse 26. juuni 1996. a muudatustele siiski üle Põllumajandusministeeriumile. Seega kuulub Põllumajandusministeeriumi ülesannete hulka kavandada ja analüüsida toidu- ja toitumisolukorda, töötada välja asjakohased strateegilised ettepanekud, koostada toidu- ja toidukäitlemisalased seaduseelnõud, korraldada toiduohutuse järelevalvet, nõustada toidukvaliteeti ja -ohutust sertifitseerivaid ja katsetavaid asutusi ning töötada välja ja realiseerida toitumisalaseid seireprogramme. 93. Eesti esindaja lisas, et taimede ja taimesaaduste piirikontrolli teostab Taimeinspektsiooni taimekarantiini osakond kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992. a määrusega nr 300 «Riigi Taimekarantiini Inspektsiooni piirikontrolli kehtestamise kohta Eesti Vabariigi territooriumil» ja seda muutvate määrustega – 15. detsembri 1992. a määrusega nr 340 ning 31. märtsi 1995. a määrusega nr 147, samuti taimekaitseseadusega, põllumajanduskultuuride seemnete ja seemnekartuli riikliku kontrolli, müügi, välja- ja sisseveo ajutise korraga ning 1992. a veterinaarteenistuse seadusega. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning veterinaarteenistuse töö on kooskõlas OIE (Office International des Epizooties) tegevusnormistikuga; Eesti on OIE liige alates 1992. aastast. Põllumajandusministri 9. märtsi 1994. a määruses ja 10. aprilli 1995. a määruses nr 17 loetletakse veterinaarkontrollile alluvad kaubad, piirikontrollipunktid, veterinaarsertifikaadile esitatavad nõuded ja kehtestatakse vaidluste lahendamise kord. Ametiasutused peavad toiduseaduse tervishoiu- ja ohutussätteid WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule vastavaks. Riigikogus veebruaris 1999 vastuvõetud täiendatud toiduseaduse sätetes nähakse ette eksportijale rahvusvaheliste sertifitseerimisprintsiipide kohaselt väljastatud vastavussertifikaadi aktsepteerimine piiril. 94. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et Eesti ei ole vastu võtnud seadusi, määrusi ega halduskorda tehniliste kaubandustõkete alaste WTO kohustuste rakendamiseks, ning et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alased eeskirjad on arenemisjärgus. Nende arvates tuleks kõnealused sätted Eesti WTOga ühinemise ajaks jõustada. 95. Eesti esindaja esitas liikmetele kommenteerimiseks tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alaste õigusaktide eelnõud. Ta kinnitas, et Eesti on asutanud teabekeskuse, mida nõutakse tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 10 ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus (lisa B). Eesti Vabariigi Standardiameti (EVS) juures asuv teabekeskus toimib praegu täielikult ja tegeleb nii tehniliste kaubandustõkete kui ka sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alaste küsimustega. EVS on aktsepteerinud tehniliste kaubandustõkete lepingu lisas 3 sätestatud tegevusnormistiku. Programmid standardite väljatöötamise kohta Eestis edastatakse ISO/IEC-le kaks korda aastas. Standardeid ja vastavushindamis- või sertifitseerimisprotseduure välja töötavad asutused võtavad enne siseriiklike õigusaktide väljatöötamist arvesse olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid ja juhiseid ning teavitavad eelnõude koostamise järgus nendest WTO liikmeid ja võtavad reeglite viimistlemisel arvesse WTO liikmete kommentaare. Eesti esitas toimkonnale informatsiooni riiklike teabekeskuste kohta dokumendis WT/ACC/EST/19. 96. Eesti esindaja esitas aprillis 1997 teatise eelnõu tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 15 lõike 15.2 alusel (dokument WT/ACC/EST/17). Riigikogus 22. veebruaril 1999 vastuvõetud tehnilise normi ja standardi seaduses sätestatakse standardimise ja teavitamise korraldamise õiguslikud alused. Tehnilised normid avaldatakse Riigi Teatajas. Tehnilise normi ja standardi seaduse kohaselt võib tehniline norm viidata olemasolevatele standarditele, mis võivad jääda vabatahtlikuks või mida võib muuta kohustuslikuks. Tehnilistest normidest teavitamise üksikasjalik kord sätestatakse valitsuse määruses, mis esitatakse valitsusele vastuvõtmiseks mais 1999. On alanud ettevalmistused teavitamiskeskuse loomiseks Majandusministeeriumi juures. Teavitamiskeskuse ülesanne oleks teavitada tehnilistest normidest, koguda saabuvaid teatisi ja kommentaare ning nõustada tehniliste normide koostajaid teavitamisnõuete alal. Tehnilisi norme koostavad asutused on kohustatud esitama kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni teavitamiskeskusele, kes otsustaks teavitamise tihedas koostöös norme koostava asutusega. Teavitamiskeskus edastaks teatise WTO sekretariaadile ning EVS tehniliste kaubandustõkete teabekeskus säilitaks dokumentatsiooni ja avaldaks EVS Teatajas sellekohase teate, et tehnilise normi eelnõu on kommenteerimiseks kättesaadav. Teavitamiskeskus edastaks konsulteerimisnõude asutusele, kes normi on koostanud, teabekeskusele ja Välisministeeriumile ning nimetatud asutused valmistaksid ette ühise seisukoha kommentaaride/konsulteerimisnõuete suhtes. Normi koostanud asutus on kohustatud esitama tehnilise normi vastuvõetud teksti teavitamiskeskusele, kes edastab selle säilitamiseks teabekeskusele. Laekuvate teatiste puhul edastatakse WTO sekretariaadi poolt teavitamiskeskusele saadetud teatised avaldamiseks teabekeskusele, samuti asjaomasele ministeeriumile. Huvitatud isikud esitaksid oma kommentaarid teavitamiskeskusele, kes valmistaks kommentaarid/konsulteerimisnõuded ette tihedas koostöös asjaomase ministeeriumi ja Välisministeeriumiga. Teavitamiskeskus saadaks WTO liikmele Eesti kommentaarid, konsulteerimisnõuded ja üksikasjalikud arvamused. 97. Eesti esindaja ütles, et Põllumajandusministeerium on vaadanud läbi toiduseaduse, veterinaarteenistuse seaduse, taimekaitseseaduse, teraviljaseaduse, tarbijakaitseseaduse ja rahvatervise seaduse, selleks et tagada WTOga ühinemisel nende vastavus WTO nõuetele, kaasa arvatud leping tehniliste kaubandustõkete kohta ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping. 98. Eesti esindaja kinnitas, et alates ühinemise kuupäevast kohaldab Eesti ilma üleminekuperioodita kõiki kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust ning tehniliste kaubandustõkete lepingust. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Kaubandusalased investeerimismeetmed 99. Eesti esindaja ütles, et Eesti ei säilita ühtki meedet, mis oleks vastuolus kaubandusalaste investeerimismeetmete lepinguga, ning kohaldab kaubandusalaste investeerimismeetmete lepingut alates ühinemise kuupäevast ilma üleminekuperioodita. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Riiklik kaubandus 100. Mõned toimkonna liikmed märkisid, et oluline osa Eesti tootmisest ja kaubandusest on riigi käes ning et tubakas ja alkohol on olnud riigimonopol. Eestil paluti XVII artikli alusel teavitada kõigist de facto või de jure kaubandusmonopolidest ning kõigi riigiettevõtete kaubandustegevusest, mida toetati valikuliselt või millesse sekkus riik. 101. Eesti esindaja vastas, et pärast ulatuslikku erastamist on riigiettevõtete osa riigisiseses kaubanduses alla 5%. Erastamisprotsess jätkub ning erastatud ettevõtete aktsiatega kaubeldakse aktiivselt Tallinna Väärtpaberibörsil. Esindaja rõhutas, et riigi omandisse jäänud aktsiate mõju rahvusvahelisele kaubandusele on raske hinnata, sest Eesti seaduste kohaselt ei lubata tollil avaldada ettevõtjakeskset kaubandusteavet ühelegi kolmandale isikule peale Maksuameti. Aktsiakäibel põhinevad hinnangud on tegelikkuses mõttetud aktsiaomanike kiire vahetumise tõttu. Seega saab ta vaid kinnitada tugevat tendentsi riigiomandi vähenemisele, kuivõrd riik müüb aktsiaid avalikkusele, et soodustada Eesti väärtpaberituru arengut. Välja arvatud Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi, ei kujuta Eesti esindaja sõnutsi riigile kuulunud aktsiate müümisega osaliselt erastatud ettevõtted endast riiklikke kaubandusettevõtteid XVII artikli tähenduses, sest neil ei ole teiste ettevõtete suhtes eriõigusi ega privileege. 102. Oma informatsioonis riikliku kaubanduse kohta (WT/ACC/EST/9 (IV lisa)) teavitas Eesti GATT 1994 XVII artikli alusel, et metallikaubanduse kontrollimiseks on asutatud vanametalli riigimonopol. Vanametallimonopoli (EMEX) otstarve on vältida raskeid kuritegusid, s.o kauplemist metalliga, mis on varastatud valveta rajatistest ja ehitusplatsidelt. Sellised vargused on oluliselt kahjustanud Eesti infrastruktuuri, eelkõige Eesti Raudtee, Eesti Energia ja Eesti Telefoni tegevust. Monopoli saab kasutada ka, et kontrollida radioaktiivsete metallijäätmete kaubandust. Siiski on monopoolsed õigused vanametalli ja radioaktiivsete metallijäätmete kaubanduse suhtes tühistatud 15. septembril 1998. a vastuvõetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 200 «Vanametalli ja metallijäätmete kaubanduslikuks vahendamiseks riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise korra kinnitamine» ning kõnealune ettevõte on erastatud. Eesti esindaja väitis, et valitsus on määratlenud Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi kaubandustegevuse kuuluvana GATT 1994 XVII artikli reguleerimisalasse. 103. Eesti esindaja kinnitas, et lõppeesmärgina on valitsusel kavas kaotada riigi osalemine kaubanduses. Ta Lisas, et pärast WTOga ühinemist järgib Eesti GATT 1994 XVII artikli sätteid ja WTO käsituslepet selle artikli tõlgendamise kohta, samuti teenustekaubanduse üldlepingu VIII artiklit riikliku kaubanduse suhtes, eelkõige kohustudes järgima teavitamis- ja mittediskrimineerimissätteid ning lähtuma kaubandustehingute puhul ärilistest kaalutlustest. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Vabatsoonid, erimajanduspiirkonnad 104. Eesti esindaja teatas, et Eestis ei ole praegu vabakaubandustsoone. Riigihanked 105. Mõned toimkonna liikmed küsisid, kas Eesti kavatseb ühineda riigihankelepinguga ja nõudsid üksikasju Eesti riigihankealaste õigusaktide kohta, nende ulatuse ja WTO põhimõtetele vastavuse kohta. Eesti esindaja ütles, et riigihangete seadus võeti vastu mais 1995 ning see jõustus 1. jaanuaril 1996. Seadus on kooskõlas WTO sätetega. Riigihankealase tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks on valitsus asutanud Riigihangete Ameti. Seaduses määratletakse neli põhilist pakkumismenetlust: avatud pakkumine, kaheetapiline pakkumine, läbirääkimistega piiratud pakkumine ja riigihange ühelt pakkujalt. Avatud pakkumine tähendab, et pakkumise võivad esitada kõik soovijad ning ostja ja pakkuja vahel ei toimu esitatud pakkumiste üle mingeid läbirääkimisi. Kaheetapilist pakkumist kasutatakse, kui ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata kõiki riigihanke tehnilisi ja majanduslikke näitajaid või kui riigihanke objektiks on uuringud ja eksperimendid, mille maksumus ei ole üheselt prognoositav. Läbirääkimistega piiratud pakkumist kasutatakse, kui avatud pakkumise korral ei esitatud ühtegi pakkumist või lükati kõik pakkumised tagasi või kui riigihange sisaldab kiireloomulisi töid või kui riigihanke teostab Eesti Vabariigi välisesindus, s.t hange toimub väljaspool Eestit. Enne pakkumise väljakuulutamist peab ostja saatma Riigihangete Ametile kirjaliku teate valitud pakkumismenetluse kohta. Riigihange ühelt pakkujalt võib toimuda vaid ainuõigusega hankija, erakorraliste vajaduste või ajalise piiratuse korral, varasema hankelepingu jätkamisena või kui hankija korraldaks tootenäidise hankimise eesmärgil uurimistöö või eksperimendi. Enne pakkumismenetluse algust tuleks jällegi saata Riigihangete Ametile asjakohane kirjalik teade. Vastavalt 1. jaanuaril 1997. a jõustunud riigihangete seaduse muudatustele ei ole riigihangete seaduses sätestatud korra järgimine kohustuslik, kui riigihanke objektiks on: 1) riigisaladusega seotud hanked; 2) trükised ja kunstiesemed; 3) teadusuuringud ja teaduslikud sihtprogrammid; 4) õigusaktide väljatöötamine ja õigusabi; 5) olemasoleva ehitise või selle osa ost füüsiliselt isikult; 6) teistes seadustes sätestatud korras toimuvad riigihanked. 106. Oma 1. oktoobri 1998. a kirjas taotles Eesti vaatlejastaatust riigihankekomitees ja ta sai nimetatud komitees vaatlejastaatuse 7. oktoobril 1998. a. 107. Eesti esindaja kinnitas, et WTOga ühinemisel algatab Eesti riigihankelepinguga ühinemise läbirääkimised, esitades esialgse pakkumise. Ta lisas, et kui selliste läbirääkimiste tulemused rahuldavad Eesti ja teiste lepinguosaliste huve, viib Eesti nimetatud lepinguga ühinemise läbirääkimised lõpule 31. detsembriks 2000. a. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Transiit 108. Eesti esindaja sõnutsi ühines Eesti 1993. aasta aprillis TIR-märkmiku kaitse all toimuva kaupade rahvusvahelise veo tollikonventsiooniga. Välja- ja sissesõiduformaalsused täidetakse tollipunktis piiril. Transiitkaupu ei maksustata tollimaksu, tolliteenuste tasu, käibemaksu ega aktsiisiga. 109. Eesti esindaja kinnitas, et valitsus kohaldab transiiti reguleerivaid seadusi ja määrusi ning toimib täielikus vastavuses WTO lepinguga, eelkõige GATT 1994 V artikliga. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. Põllumajanduspoliitika 110. Mõned toimkonna liikmed palusid informatsiooni Eesti praeguse põllumajanduspoliitika kohta, kaasa arvatud peamised põhimõtted, ning konkreetse poliitika kohta seoses tariifide ja tariifisidumiste, teraviljasektori kaubandusmeetmete, kaitsemeetmete, põllumajandustootjate toetusprogrammide ja tulupoliitika, hindade kontrollimise, ekspordisubsiidiumide, erastamise ja sooduskaubanduslepingutega. 111. Eesti esindaja ütles, et maa tagastamine endistele omanikele on olnud vaevaline protsess, kuid suurem osa põllumajandusmaast on erastatud. Allesjäänud riigiettevõtetel on ikka veel oluline osa sordi- ja tõuaretuses. Toiduainetööstuses on välisomanikke. Eestis ei ole põllumajandusimporti mõjutavaid tariife ega mittetariifseid meetmeid, samuti subsiidiume ega hinnakontrolli toidukaupade suhtes. Siiski lubatakse Riigikogus 25. septembril 1995. a vastuvõetud põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduses tariife kehtestada. 1994. a teraviljaseaduses lubati teravilja importi piirata juhul, kui kohalik toodang rahuldas riigisisese nõudluse täielikult, ehkki kvoote ei ole kunagi rakendatud. Nõustudes, et teraviljaseadus oli vastuolus WTO nõuete ja põllumajanduslepinguga, teatas Eesti esindaja toimkonnale, et Riigikogu tühistas 25. novembril 1998. a teraviljaseaduse sätted, millega lubati teravilja importi piirata juhul, kui kohalik toodang rahuldas riigisisese nõudluse täielikult. Maksuvabastusi on Eesti ühinemiseelsetel aastatel kasutanud omamaise toetuse meetmena. 112. Eesti esindaja kinnitas Eesti teadlikkust WTO nõudest mitte kasutada koguselisi piiranguid, vaid tollimakse, ning ütles, et edasises poliitikas juhindutakse nimetatud reeglist. Eesti esindaja ütles, et toiduseaduse muutmise tõttu ei ole kavandatud toidukaupade litsentsimise seaduse eelnõu valminud 1996. aasta lõpuks. Selle asemel et sätestada toidukaupade litsentsimine seadusega, on otsustatud välja töötada seadusest alamalseisvaid akte, mis reguleeriksid tegevuslitsentside väljastamist toidukaupade importimiseks. Valitsuse määrus nr 249 “Toidukauba Eestisse importimiseks riikliku tegevuslitsentsi väljastamise korra kinnitamine” jõustus 1. detsembril 1998. Esindaja rõhutas, et toidukaupade importimise litsentsimiskord on automaatset laadi ega mõju impordile piiravalt. 113. Üks liige tundis muret valitsuse määruse nr 249 WTO nõuetele vastavuse üle. Määrusega näib olevat kehtestatud suvaline litsentsimise süsteem, mis on põllumajanduslepingu artikli 4 lõikega 2 keelatud. Eesti esindaja vastas, et määrust nr 249 on muudetud 16. märtsil 1999 tagamaks tegevuslitsentside automaatne väljastamine kõigile importijatele, kes esitavad nõuetele vastava litsentsitaotluse. 114. Eesti kohustused põllumajandustoodete tariifide ning omamaise toetuse ja ekspordisubsiidiumide suhtes on esitatud WTOga ühinemise Eesti protokollile lisatud kaupade kontsessioonide ja kohustuste loendis. Tsiviillennukikaubandus 115. Üks toimkonna liige taotles, et Eesti võtaks endale kohustuse rakendada ühinemise ajaks tsiviillennukikaubanduse lepingut ilma erandite ja üleminekuperioodita. 116. Eesti esindaja kinnitas, et WTOga ühinemisel saab Eestist tsiviillennukikaubanduse lepingu osaline. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KAUBANDUSASPEKTID 117. Mõned toimkonna liikmed küsisid üksikasju intellektuaalomandialaste õigusaktide ja sellealase õiguskaitse rakendamise kohta Eestis ning nimetatud õigusaktide vastavuse kohta TRIPS-lepingu nõuetele. Konkreetsed küsimused käsitlesid erandeid võrdse või enamsoodustuskohtlemise põhimõtte rakendamisel, mittepatenditavaid leiutisi, sordikaitset, patendiomanike õigusi, patendi kehtivuse pikendamist, sundlitsentside andmist, kohtusse pöördumist, mikrolülitusi, autoriõigusi, kaubamärke, tööstusdisainilahendusi ning konkurentsi ja monopole. 118. Eesti esindaja ütles, et Eesti peab oma intellektuaalomandi kaitset TRIPS-lepingule vastavaks, kaasa arvatud võrdse ja enamsoodustuskohtlemise põhimõtte rakendamine. Eesti intellektuaalomandialased õigusaktid jaanuari 1999.a seisuga on esitatud tabelis 7. Esindaja lisas, et märtsis 1992 avati Patendiamet. Aastatel 1992– 1994 on Eesti vastu võtnud patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, kaubamärgiseaduse ja autoriõiguse seaduse ning TRIPS-lepingu järgsete kohustustega seotud sätted on esitatud 11. märtsi 1998. a konkurentsiseaduses. Koostatud on tööstusdisaini kaitse seadus, mille Riigikogu võttis vastu 18. novembril 1997 ja mis jõustus 11. jaanuaril 1998. Kaubamärgiseadust on muudetud aastatel 1995, 1996 ja 1997. Tööstusomandialaste õigusaktide koostamisel on eeskujuks võetud vastavaid Põhjamaade seadusi ning Euroopa ja rahvusvahelisi õigusakte. Põhiseaduse kohaselt on Riigikogu ratifitseeritud välislepingute sätted siseriikliku õiguse suhtes ülimuslikud. Kõigis intellektuaalse ja tööstusomandi alastes seadustes on viide sellele normile. Tabel 7. Eesti intellektuaalomandialase seadusandluse seis (jaanuar 1999) TRIPS-leping Valdkonda reguleerivad seadused jt õigusaktid Seaduste ja eelnõude vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele II jagu, 1. osa. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused Autoriõiguse seadus (1992) Kriminaalseadustiku ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seadus (1995) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. II jagu, 2. osa. Kaubamärgid Kaubamärgiseadus (1992, muudetud 1997) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. II jagu, 3. osa. Geograafilised tähised Kaubamärgiseadus (1992) Konkurentsiseadus (1998) TRIPS-lepingu artiklite 22– 23 nõuded on täidetud. Geograafiliste tähiste kaitset käsitletakse konkreetsemalt 1999. aastal vastu võetavas seaduses. II jagu, 4. osa. Tööstusdisainilahendused Tööstusdisaini kaitse seadus (1997) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. II jagu, 5. osa. Patendid Patendiseadus (1994, muudetud 1998) Kasuliku mudeli seadus (1994) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. II jagu, 6. osa. Mikrolülituste topoloogia Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus (1998) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. II jagu, 7. osa. Avalikustamata teabe kaitse Patendiseadus (1994) Kaubamärgiseadus (1992) Tööstusdisaini kaitse seadus (1997) Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus (1998) Patendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele (avalikustamata teabe kaitse registreerimise ajal ja andmebaasides). II jagu, 8. osa. Konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides Määrus konkurentsivabadust kahjustavate või kahjustada võivate eri liiki kokkulepete (grupierandite) sõlmimiseks loa andmise kohta (1999) Määruse eelnõu grupierandist teatud liiki tehnoloogilise siirde kokkulepetele. III jagu, 3. osa. Ajutised meetmed Tsiviilkohtumenetluse seadustik (1998) Konkurentsiseadus (1998), 9. peatükk «Riiklik järelevalve» ja 10. peatükk «Vastutus» Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. III jagu, 4. osa. Piirimeetmetega seotud erinõuded Tolliseadus (1997 ) Autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seadus (1999) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. III jagu, 5. osa. Kriminaalmenetlus Kriminaalmenetluse koodeks (1995) Kriminaalkoodeks (1992) Autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seadus (1999) Tagatud on täielik vastavus WTO TRIPS-lepingu nõuetele. 119. 1994. aastal sai Eestist Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni täisliige, samuti ühines Eesti patendikoostöölepinguga ning taastas oma osalemise tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonis, millega Eesti oli algselt ühinenud vastavalt 1924. ja 1927. aastal. Kultuuriministeerium valmistab ette Eesti ühinemist 1971. aasta Genfi konventsiooni ja 1961. aasta Rooma konventsiooniga. Nii Rooma kui ka Genfi konventsiooni tekst on tõlgitud eesti keelde ning eeldatavasti ühineb Eesti nimetatud konventsioonidega 1999. aasta lõpuks. Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll jõustus Eesti suhtes 18. novembril 1998. Ülejäänud küsimustele vastas Eesti esindaja, et taimesordid on kaitstud 1994. a sordikaitseseadusega ning mikroorganismide tüvede patendikaitse on tagatud Eesti ühinemisel Budapesti kokkuleppega. Alates 14. septembrist 1996 on Eesti ühinenud Budapesti kokkuleppega mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil. Sellest kuupäevast on Eesti Patendiamet vastu võtnud patenditaotlusi mikroorganismi tüve ja mikroorganismi tüve uudse kasutuse suhtes. Eesti kavatseb ühineda Uute Taimesortide Kaitse Liiduga (UPOV) ning sordikaitseseadus viiakse kooskõlla 1991. a UPOV konventsiooniga. 120. Teatud leiutised on mittepatenditavad (leiutised, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga, ning raviviisid ja diagnoosimeetodid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks). Eesti patendiseaduse § 6 kohaselt antakse patendikaitse seadmele, meetodile, ainele või mikroorganismi tüvele või nende kombinatsioonile, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamisele uuel otstarbel. 1999. aasta esimesel poolel kehtestatakse patendiseaduse muutmise seadusega täiendava kaitse tunnistused farmaatsia- ja agrokeemiatoodetele. Patendiseaduse 4. peatükis on sätted patendiomaniku ainuõiguste ja erandite kohta (§-d 15, 17, 45 ja 46). Patendiomaniku õigust loovutada, üle anda või litsentsida oma patendiõigusi ei ole piiratud, kuid et see kehtiks, peab litsentsileping olema Patendiametis registreeritud. Sundlitsentse antakse vaid kohtuotsusega (§ 47) tingimustel, mis on kooskõlas TRIPS-lepingu artikliga 31. Kehtiva seaduse alusel patente ei pikendata. 16. juunil 1998 võttis Riigikogu vastu patendiseaduse muutmise seaduse, et kehtestada TRIPS-lepingu artiklitele 27 ja 34 vastavad sätted. Eesti Patendiamet on algatanud menetluse, et võtta patendiseadusse TRIPS-lepingu artikli 39 lõige 3, mille kohaselt liikmed peavad kaitsma andmeid, mis on esitatud turustusloa saamiseks uusi keemilisi ühendeid kasutavatele farmaatsia- või agrokeemiatoodetele. Eesti Patendiamet on 16. märtsil 1999 esitanud Majandusministeeriumile läbivaatamiseks patendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu esitatakse valitsusele kinnitamiseks 20. aprillil 1999. Seaduse vastuvõtmine Riigikogus on kavandatud enne 1999. aasta lõppu. Patendiseaduse § 11 lõike 2 kohaselt tunnustab Eesti prioriteediõigust varasema patenditaotluse põhjal, mis on esitatud 12 kuu jooksul ükskõik millises Maailma Kaubandusorganisatsiooni või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis. Mikrolülituste topoloogia kaitse seaduse võttis Riigikogu vastu 25. novembril 1998. a. 121. Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta ütles Eesti esindaja, et teoste kaitsmisel rakendab Eesti võrdse kohtlemise põhimõtet. Autoriõiguse seaduse kohaselt kaitstakse ka teoseid, mis on pärit riigist, kus ei kohaldata rahvusvahelisi lepinguid, tingimusel et kõnealune teine riik tagab samasuguse kaitse Eesti autorite või Eestis esmakordselt avaldatud teoste suhtes. 25. novembril 1998 võttis Riigikogu vastu mikrolülituste topoloogia kaitse seaduse, milles käsitletakse ka pooljuhtide topoloogia kaitset. Arvutiprogrammide vaba kasutamise ja vaba pöördprojekteerimise tingimused on sätestatud autoriõiguse seaduse 4. peatükis, §-des 24 ja 25. Seaduses ei nähta ette anda välja sundlitsentse autoriõigusega kaitstavate teoste ja helisalvestiste kohta, §-de 38 ja 74 alusel on tagatud täielik tagasiulatuv kaitse. §-s 75 sätestatakse autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine. Kaabellevivõrgu vahendusel taasülekandmise õiguse teostamist kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu käsitlevat § 79 kohaldatakse praegu üksnes taasülekandmise suhtes kaabellevivõrgu vahendusel, kuivõrd ei ole veel kindlaks määratud, kuidas seda süsteemi kohaldada reprodutseerimisõiguste suhtes, näiteks kas oleks vajalik mingi organisatsioon või tuleks suurendada Eesti Autorite Ühingu osa. Eeldatavasti võetakse sellekohane otsus vastu 31. detsembriks 1999 ja rakendatakse 2000. aasta jooksul. Alates jaanuarist 1996 makstakse autoritele audiovisuaalsete teoste ja helisalvestiste kasutamise kompenseerimise tasu. 122. Kaubamärkide kohta ütles Eesti esindaja, et kaubamärgina registreeritavad märgid on loetletud kaubamärgiseaduse §-s 6. Üldtuntud kaubamärgid on seaduse järgi kaitstud, olenemata sellest, kas need on Eesti Vabariigis registreeritud või mitte. Kaubamärgiseaduse §-s 5 sätestatakse kaubamärgiomanike õigused (ja piirangud); registrisse kandmine võrdub ainuõiguse teatavakstegemisega ning kaubamärgi litsentsimist ja üleandmist ei piirata ühegi sättega. Üleandmine ei kehti registrisse kandmiseta. Kaubamärgi registreeritavus ei sõltu üldjuhul kasutamisest. Taotlused esitatakse Patendiametile; kaubamärgi registreerimisest keeldumise (§-de 7 ja 8 alusel) võib vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Apellatsioonikomisjoni otsuse võib edasi kaevata kohtusse. Valitsus kavatseb 1999. aastal koostada uue kaubamärgiseaduse. 123. Eesti esindaja ütles, et tööstusdisaini kaitse seadus jõustus jaanuaris 1998. Geograafilise päritolu tähiste õiguslikud aspektid sätestatakse uues seaduses, mis koostatakse 1999. aastal. Praegu on geograafilise päritolu tähised kaudselt kaitstud kaubamärgiseaduse ja konkurentsiseaduse alusel. Ärisaladusi ei kaitsta eriseadusega, kuid nende kohta kehtib kriminaalkoodeksi § 148. Avalikustamata teavet kaitstakse ärisaladuste kuritarvitamist käsitlevate konkurentsiseaduse sätetega. Riigiasutustele edastatud teavet kaitstakse avaliku teenistuse seaduse alusel. Eesti konkurentsiseaduse 8. peatükk «Kõlvatu konkurents» on kooskõlas Pariisi konventsiooniga ja TRIPS-lepingu artikliga 40. Intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade impordi tõkestamise seaduslik alus on tolliseadus. Tolliseaduse § 46 kohaselt korraldab toll kauba tolliläbivaatust kontrollimaks, kas kauba nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad tollideklaratsioonis esitatud andmetele. Valeandmeid sisaldavate, võltsitud või ebatäielike dokumentide puhul võib toll algatada menetluse. Riigikogu võttis 1996. aastal vastu kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muudatused, lülitamaks neisse erisätteid tööstusomandi õiguskaitse kohta. 124. Üks liige soovis, et Eesti ühineks Genfi fonogrammikonventsiooniga, märkides, et autoriõigusega kaitstud teoste kaitse ennistamine on nõutav TRIPS-lepingu artikli 14 alusel, mis kohaldab Berni konventsiooni artiklit 18 mutatis mutandis fonogrammide suhtes. Samuti on TRIPS-lepingu alusel nõutav tööstusdisainilahenduste, mikrolülituste topoloogia ja uute taimesortide kaitse. Patentide suhtes nõudis see liige kinnitust, et sundlitsentsi andmisel järgib kohus menetlust, mis on ette nähtud selle riigi ja Eesti vahel sõlmitud kahepoolse lepingu artikli 8 lõikes 6. 125. Eesti esindaja vastas, et Eesti valmistub ühinema 1971. a Genfi konventsiooniga, 1961. a Rooma konventsiooniga ja Uute Taimesortide Kaitse Liiduga (UPOV). Ühinemist Genfi ja Rooma konventsiooniga ning UPOVga kavandatakse enne 1999. aasta lõppu. Novembris 1997 võttis Riigikogu vastu tööstusdisaini kaitse seaduse ja novembris 1998 mikrolülituste topoloogia kaitse seaduse. 126. Eesti esindaja väitis, et alates WTOga ühinemise kuupäevast kohaldab Eesti ilma üleminekuperioodita täielikult kõiki intellektuaalomandi kaubandusaspektide lepingu sätteid. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. TEENUSTEKAUBANDUST MÕJUTAV POLIITIKA 127. Selleks, et kiirendada WTO lepinguga ühinemise protsessi, esitas Eesti esindaja teenuste Eesti erikohustuste loendi eelnõu (dokument WT/L/59) ja teenustekaubanduse Eesti erikohustuste loendi muudetud ja täiendatud eelnõu (dokument WT/ACC/EST/6). 128. Mõned toimkonna liikmed kommenteerisid teenustekaubanduse Eesti kohustuste loendi eelnõu. Nende meelest ei olnud esialgne ettepanek piisav, sest dokumentidest nähtus teenuste avatud režiim, kuid Eesti oli jätnud sidumata mitu tarneviisi. Konkreetsed küsimused käsitlesid võõrtööjõu, sealhulgas advokaatide, arhitektide ja raamatupidajate riiki tuleku korda või piiranguid ning kõnealuste teenuste piiriülest kaubandust, turulepääsu tingimusi, majanduse stabiliseerimise programmi mõju ning viimatisi finantsteenustealaseid õigusakte, telekommunikatsiooni ja lennutranspordi operaatorite litsentsimist, välisinvesteeringute piiranguid, äriesinduste ning teenuste käsitlemist sooduskaubanduslepingutes. 129. Eesti esindaja esitas muudetud ja täiendatud loendi teenuste kohta, millega Eesti võttis endale lisakohustusi. Eesti esindaja sõnutsi kajastasid esimese eelnõu sidumata sissekanded teatavate teenuste konkreetse regulatsiooni puudumist. Ta lisas, et välismaalaste ajutist sissesõitu reguleerivad viisaeeskirjad ning Eestis töötamiseks vajavad välismaalased elamis- ja tööluba. Aastane immigratsioonikvoot on 0,1% Eesti rahvastikust. Välismaalastest advokaadid, arhitektid ja raamatupidajad võivad tegutseda Eesti ettevõtete konsultantidena ning puuduvad õiguslikud takistused selliste teenuste ostmiseks välismaalt. Eesti kinnitas, et välismaiseid finantsteenuste pakkujaid ei kohelda ebasoodsamalt kui kodumaiseid, välja arvatud teatud erinõuded välisomandis olevate kindlustusseltside suhtes, mis on esitatud Eesti erikohustuste loendi eelnõus (WT/L/59). Pankade filiaalide ja tütarettevõtete asutamise avaldused tuleb esitada Eesti Pangale. Viimatised muudatused finantsalastes õigusaktides tõid kaasa pankade usaldatavusnormatiivide lisareguleerimise ning uue krediidiasutuste seaduse vastuvõtmise koos täiendavate järelevalvemeetmetega ja rahapesu käsitlevate sätetega. Eesti väärtpaberituru areng on algjärgus, kuid juba oluliselt kasvanud. Nõudlus kindlustusteenuste järele on kohustusliku liikluskindlustuse tõttu hüppeliselt suurenenud. 130. Telekommunikatsiooni kohta ütles Eesti esindaja, et sellel alal tegutsemiseks vajab välismaa ettevõte välisinvesteeringu litsentsi ning ta peab end Eestis juriidilise isikuna registreerima. Aastani 2003 kehtib kontsessioonileping, millega on antud monopoliõigused Eesti Telefonile. Ringhäälinguseadus (§ 22) piirab välisosalust ringhäälingusaatjate omamise ja valdamise puhul, sätestades, et välisosalus peab olema alla 50%. 131. Transpordi kohta ütles Eesti esindaja, et kauba- ja reisijateveoks võivad tegevuslitsentsi saada üksnes Eestis registreeritud ettevõtjad, laev peab kuuluma Eesti kodanikule või Eestis peakorterit omavale äriühingule, millest vähemalt 51% on kodumaises omandis. Kuni augustini 1999 kehtib laevakompanii Estline monopoolne kontsessioon reisijateveoks Eesti ja Rootsi vahel. Lennutegevusluba antakse Eesti alalistele elanikele ja juriidilistele isikutele, millest vähemalt 51% on kodumaises omandis. Lennuettevõtjatest tegutseb Eestis Estonian Air ja mitu väliskompaniid. 132. Eesti esindaja väitis, et Eesti ei keela välismaistel teenusepakkujatel asutada mis tahes sektoris äriesindusi ning et välisettevõtetele ei ole ükski teenindussektor ega teenindusala täielikult suletud. Teatavates valdkondades tegutsemiseks on vaja litsentsi, nõutavad tegevuslitsentsid ja nende väljastajad on loetletud tabelis 4. Litsentsimisnõuded, nagu välisinvesteeringu litsents ja tegevuslitsents, on vastavuses teenustekaubanduse üldlepingu VI artiklile («Omamaine reguleerimine») ning neid ei ole vastavalt esitatud teenustekaubanduse üldlepingu Eesti loendis. Sektorites, kus Eesti võtab erikohustusi, ei kohalda Eesti tehnilisi standardeid, litsentsimist ega kvalifikatsiooninõudeid, mis tühistaksid sellised erinõuded või kahjustaksid neid viisil, mis on vastuolus teenustekaubanduse üldlepingu VI artikli lõikes 4 esitatud kriteeriumidega, või mida ei võinuks Eestilt mõistlikult eeldada kohustuste võtmise ajal. Eesti kohustuste suhtes erialateenuste alal näeb Eesti ette vastava korra teiste liikmete erialaspetsialistide pädevuse kontrollimiseks. 133. Teenuste Eesti erikohustuste loend on lisatud Eesti ühinemisprotokolli eelnõule, mis on esitatud käesoleva aruande lisas (vt punkt 142). Nimetatud erikohustuste loend sisaldab Eestile õiguslikult siduvaid turulepääsu kohustusi teenuste suhtes. LÄBIPAISTVUS Kaubandusinformatsiooni avaldamine 134. Eesti esindaja ütles, et Riigi Teataja seaduse § 2 näeb ette 14 rühma õigusakte, mis tuleb Riigi Teatajas avaldada, sealhulgas: (i) seadused ning Riigikogu otsused ja avaldused, (ii) Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad, (iii) Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused, (iv) ministrite määrused ning (v) Eesti Panga aastaaruanded ja üldmäärused. Seaduste ja õigusaktide viivitamatu avaldamine tagab suurima võimaliku läbipaistvuse. Ta Lisas, et Riigi Teataja on kättesaadav Interneti kaudu (www.rk.ee/~teataja). 135. Eesti esindaja ütles, et hiljemalt ühinemise kuupäevast avaldatakse Riigi Teatajas viivitamata kõik kaubandusega seotud seadused ja õigusaktid ning et enne sellist avaldamist ei jõustu ükski rahvusvahelise kaubandusega seotud seadus ega eeskiri. Ta Lisas, et Eesti rakendab täielikult läbipaistvusnõudeid, mis on ette nähtud GATT 1994 X artiklis ja teenustekaubanduse üldlepingu III artiklis ning kõigis muudes teavitama ja avaldama kohustavates WTO lepingutes. Teavitamine 136. Eesti esindaja ütles, et hiljemalt ühinemisprotokolli jõustumisel esitab Eesti kõik esmased teatised, mida nõutakse mis tahes WTO lepingu osaks oleva lepingu alusel. Eesti valitsus esitab teatise Innovatsioonifondi kohta hiljemalt Eesti ühinemisprotokolli jõustumisel. Kõik hilisemad määrused, mida Eesti annab WTO lepingu osaks oleva lepingu rakendamiseks vastuvõetud seaduste täitmiseks, on kooskõlas ka vastava lepingu nõuetega. Toimkond võttis nimetatud kohustuse arvesse. KAUBANDUSLEPINGUD 137. Mõned toimkonna liikmed küsisid Eesti sooduslepingute kohta Euroopa ühenduste ja EFTA riikidega ning Läti ja Leeduga, samuti kavade kohta sõlmida selliseid lepinguid, kaasa arvatud Balti tolliliidu võimalus, ning barterkaubanduslepingute kohta endiste VMN riikidega. Küsimusi esitati ka Eesti vabakaubanduslepingute vastavuse kohta GATT 1994 XXIV artikli nõuetele, eelkõige kohustusele hõlmata valdav osa osalisterritooriumide vahelisest kaubandusest. Üks liige nõudis informatsiooni Eesti sooduslepingute ulatuse kohta, pöörates erilist tähelepanu sektoritele, kus kõik kaubandusmeetmed ja maksud ei ole veel kaotatud. 138. Eesti esindaja vastas, et Eestil on sooduskaubanduslepingud EFTA riikide, EL, Fääri saarte, Läti ja Leedu, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Poola, Sloveenia, Türgi, Ukraina ja Ungariga. 1998. aastal toimus 73% Eesti väliskaubandusest sooduslepingute alusel. Vabakaubandusleping Euroopa ühendustega jõustus 1. jaanuaril 1995, hõlmates ka uued liikmed Austria, Soome ja Rootsi. Eesti vabakaubanduslepingust Euroopa ühendustega teavitati WTOd dokumendis WT/REG8/N/1 ning seda kontrolliti tavapraktikat järgides (dokument WT/REG8/1 sisaldas lepingu teksti ja dokument WT/REG8/2 volitused). Ta lisas, et Eesti Euroopa leping Euroopa ühendustega hõlmab ka teenustekaubanduse. Nimetatud lepingu teenuseid käsitlevad sätted jõustusid 1. veebruaril 1998 ja käsitletud põhimõtete hulka kuulusid töötajate vaba liikumine, asutamisõigus ning teenuste osutamine. Nimetatud lepingu teenuseid käsitlevatest sätetest teavitatakse Eesti liitumisel WTOga. Vabakaubanduslepingust EFTA riikidega teavitati WTOd dokumendis WT/REG28/N/1, asjakohast lisainformatsiooni sisaldab dokument WT/REG28/1 (lepingu tekst), dokument WT/REG28/2 (standardvorm) ja dokument WT/REG28/3 (volitused). Vabakaubanduslepingutest Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigiga teavitati WTOd vastavalt dokumentides WT/REG37/N/1, WT/REG62/N/1 ja WT/REG63/N/1. Esindaja väitis, et Eestil puuduvad barterkaubanduslepingud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Vabakaubanduslepingud näevad üldiselt ette tööstuskaupade (HS 25.– 97. peatükk) tollivaba impordi ja ekspordi, kusjuures põllumajandustoodete kaubandus on reguleeritud eraldi lepingute või seonduvate protokollidega. Eesti põllumajandustoodete ekspordi suhtes kehtivad mõned koguselised ja kvalitatiivsed nõuded. 139. Eesti esindaja ütles, et 1994. aasta vabakaubandusleping Eesti, Läti ja Leedu vahel ei hõlma HS 1.– 24. peatükki, kuid põllumajandustoodete vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1997. Nimetatud kaks lepingut täiendavad vastastikku teineteist ning koos võetuna loovad vabakaubanduspiirkonna GATT 1994 XXIV artikli mõistes. Ta märkis, et kuni 1997. aasta lõpuni oleks Eesti võinud reguleerida põllumajandustoodete importi tollitariifidega vabakaubanduslepingu alusel Euroopa ühendustega. Kui Eesti peaks tulevikus kehtestama impordimaksud mõne oma vabakaubanduslepingu tingimuste kohaselt, rakendatakse sooduskohtlemist üksnes vabakaubanduslepingute raames vastavalt GATT 1994 XXIV artiklis sätestatule, kinnitas esindaja. 140. Eesti esindaja väitis, et Eesti valitsus järgib kaubanduslepingutes WTO sätteid, kaasa arvatud GATT 1994 XXIV artikkel ja teenustekaubanduse üldlepingu V artikkel, ning tagab, et alates ühinemise kuupäevast on täidetud nimetatud WTO lepingute teavitamist ja konsulteerimist käsitlevad sätted ning muud nõuded, mis on seotud sooduskaubandussüsteemide, vabakaubanduspiirkondade ja tolliliitudega, mille osaliseks Eesti on. Toimkond võttis nimetatud kohustused arvesse. Kokkuvõte 141. Toimkond võttis arvesse Eesti selgitused ja avaldused oma väliskaubandusrežiimi kohta, mida on kajastatud käesolevas aruandes. Toimkond võttis arvesse Eesti poolt võetud kohustused konkreetsete küsimuste suhtes, mis on esitatud käesoleva aruande punktides 15, 21, 25, 30, 41, 50, 62, 65, 71, 75, 78, 80, 83, 85, 88, 98, 99, 103, 107, 109, 116, 126, 136 ja 140. Toimkond võttis arvesse, et nimetatud kohustused on lülitatud Eesti WTOga ühinemise protokolli punkti 2. 142. Olles uurinud Eesti väliskaubandusrežiimi ja pidades silmas Eesti esindaja antud selgitusi, võetud kohustusi ja kontsessioone, jõudis toimkond järeldusele, et Eesti kutsutakse ühinema WTO asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) selle XII artikli sätete alusel. Sel eesmärgil on toimkond ette valmistanud otsuse ja ühinemisprotokolli eelnõu, mis on lisatud käesolevale aruandele, ning toimkond võtab arvesse kaupade Eesti kontsessioonide ja kohustuste loendi (dokument WT/ACC/EST/28/Add.1) ning teenuste Eesti erikohustuste loendi (dokument WT/ACC/EST/28/Add.2), mis on lisatud protokollile. Peanõukogule tehakse ettepanek võtta nimetatud dokumendid vastu koos käesoleva aruande vastuvõtmisega. Otsuse vastuvõtmise järel on ühinemisprotokoll aktsepteerimiseks avatud Eestile, kellest saab WTO liige pärast 30 päeva möödumist nimetatud protokolli aktsepteerimisest. Toimkond leidis seejärel, et ta on lõpetanud oma töö, mis oli seotud läbirääkimistega Eesti ühinemiseks WTO asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga). Lisa Tabel 2. Elektritariifid (alates 18.11.1997) Tarbijad võimsusega 400 kW või rohkem ühe alajaama või arvestussüsteemi kohta (I tarbijagrupp) Tasumisvariant Ühik (1 EEK = 100 senti) IA IB IC Pinge liitumispunktis 110 kV või rohkem 6– 35 kV alla 6 kV Võimsustasu kr/kW kuus 53,00 58,00 64,00 Aktiivenergia põhitariif: senti/kWh 29,6 38,9 49,8 ajatariif päeval (7.00– 23.00) senti/kWh 32,6 42,8 54,8 ajatariif öösel senti/kWh 20,4 26,8 32,4 ajatariif päeval (7.00– 12.00) senti/kWh 33,0 43,9 56,3 ajatariif päeval (12.00– 23.00) senti/kWh 31,4 41,7 53,3 ajatariif öösel senti/kWh 20,4 26,8 32,4 Reaktiivenergia tarbimine senti/kvarh 3,8 4,6 6,0 Reaktiivenergia võrku andmine senti/kvarh 7,6 8,1 8,1 Tarbijad võimsusega alla 400 kW ühe alajaama või arvestussüsteemi kohta (II tarbijagrupp) Tasumisvariant Ühik (1 EEK = 100 senti) Pinge liitumispunktis alla 6 kV 6– 35 kV Variant A Variant B II C Tarbijatasu, ühefaasiline tarbija kr/A kuus 2,80 – – Tarbijatasu, kolmefaasiline tarbija kr/A kuus 8,40 – – Aktiivenergia põhitariif: senti/kWh 61,0 74,6 53,2 ajatariif päeval (7.00– 23.00) senti/kWh 66,9 82,2 58,5 ajatariif öösel senti/kWh 36,4 44,9 36,7 ajatariif päeval (7.00– 12.00) senti/kWh 68,7 – – ajatariif päeval (12.00– 23.00) senti/kWh 65,1 – – ajatariif öösel senti/kWh 36,4 – – Reaktiivenergia tarbimine senti/kvarh 6,0 6,0 4,6 Reaktiivenergia võrku andmine senti/kvarh 8,1 8,1 8,1 Edasimüüjad (III tarbijagrupp) Tasumisvariant Ühik (1 EEK = 100 senti ) Aktiivenergia põhitariif: senti/kWh C ajatariif päeval (7.00– 23.00) senti/kWh 1,06C ajatariif öösel senti/kWh 0,62C Reaktiivenergia tarbimine senti/kvarh 4,6 Reaktiivenergia võrku andmine senti/kvarh 7,7 Kodutarbijad (IV tarbijagrupp) Tasumisvariant Ühik (1 EEK = 100 senti) käibemaksuta käibemaksuga Aktiivenergia põhitariif: senti/kWh 55,1 65,0 ajatariif päeval (7.00– 23.00) senti/kWh 55,1 65,0 ajatariif öösel senti/kWh 33,1 39,0 Paušaaltarbijad (V tarbijagrupp) Tasumisvariant Ühik (1 EEK = 100 senti) Tarbijatasu, ühefaasiline tarbija kr/A kuus 77,40 Tarbijatasu, kolmefaasiline tarbija kr/A kuus 232,20 Öötarbijad ehk tarbimise regulaatorid 100 kW või rohkem (VI tarbijagrupp) Tasumisvariant Ühik (1 EEK = 100 senti) Pinge liitumispunktis 6 kV või rohkem alla 6 kV Tarbijatasu kr/A kuus 3,00 3,50 Aktiivenergia ajatariif öösel senti/kWh 24,0 28,5 Reaktiivenergia tarbimine senti/kvarh 4,6 6,0 Reaktiivenergia võrku andmine senti/kvarh 8,1 8,1 Tabel 3. Põlevkivi tariifid (alates 1.05.1997) Kvaliteedigrupp Kütteväärtus MJ/kg Hind sesoonselt ühtlasele tellijale (kõikumine alla +/–15%) kr/t Hind ebaühtlasele tellijale (kõikumine üle +/–15% ja lepinguta ost) kr/t 1. PK üle 11,51 71,63 127,27 2. 1PK üle 10,97 70,73 125,70 3. 2PK 10,26–10,97 69,75 123,95 4. 3PK 9,59–10,25 68,86 122,39 5. 4PK 8,54–9,58 67,89 120,29 6. P üle 9,21 66,92 118,96 7. 1P üle 8,79 66,04 117,38 8. 2P 7,79–8,79 65,13 115,79 9. 3P 7,29–7,78 64,16 114,09 10. 4P 6,28–7,28 63,26 112,50 11. 5P 6,07–6,27 62,31 110,78 Tabel 4. Litsentsimisele kuuluvad tegevusalad (tegevuslitsentsid ja -load) Tegevusala Väljaandja 1. Lennu-, mere- (v.a väikeujuvvahendite kasutamisega seotud tegevus), raudteetranspordi (v.a ettevõttesisene raudteetransport) ning rahvusvahelise autotranspordi korraldamine Teede- ja Sideministeerium 2. Geoloogilised tööd. Maavarade kaevandamine Majandusministeerium 3. Väärismetallist ja -kividest esemete või neid sisaldavate esemete valmistamine, kokkuostmine ja müümine Rahandusministeerium 4. Relvade, nende osade, laskemoona, lõhkeainete ja pürotehniliste toodete valmistamine, soetamine ja müümine. Relvade parandamine Siseministeerium 5. Narkootiliste, tugevatoimeliste, radioaktiivsete ja mürgiste ainete valmistamine ning müümine. Narkootilisi, tugevatoimelisi ja mürgiseid aineid sisaldavate taimede kasvatamine. Narkootiliste, tugevatoimeliste, radioaktiivsete ja mürgiste ainete soetamine ja hoidmine Sotsiaalministeerium 6. Kõik arstiabi liigid Sotsiaalministeerium 7. Ravimite valmistamine ja müümine Sotsiaalministeerium 8. Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljavedu, tootmine ja hulgimüük ning alkoholi jaemüük Majandusministeerium; kohalikud omavalitsused 9. Raha trükkimine ja vermimine Eesti Pank 10. Väärtpaberite trükkimine Rahandusministeerium 11. Postimaksevahendite trükkimine Teede- ja Sideministeerium 12. Üldkasutatava sidevõrgu loomine ja moodustamine Teede- ja Sideministeerium 13. Kõrg-, üld-, kutse- ja erialaõppeasutuste loomine koos õigusega anda välja riiklikult aktsepteeritav tunnistus Haridusministeerium 14. Turvateenistuse korraldamine, turva-, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamine Siseministeerium 15. Eradetektiivbüroode avamine ja tegevuse korraldamine Siseministeerium 16. Mõõtevahendite taatlemine Majandusministeerium 17. Tehnogeneetilisel teel saadud mikroobide, taimede ja loomade tootmine ja müük Keskkonnaministeerium 18. Kindlustustegevus Rahandusministeerium 19. Ehitusalane projekteerimine, ekspertiis ja järelevalve. Ehitustegevus töövõtulepingute alusel Keskkonnaministeerium 20. Geodeetilised ja kartograafilised tööd Keskkonnaministeerium 21. Keskkonnaekspertiisi tegemine Keskkonnaministeerium 22. Ohtlike jäätmete käitlemine Keskkonnaministeerium 23. Raadio- ja televisioonivõrgu vahendusel raadio- ja televisiooniprogrammide edastamine või väljastamine Kultuuriministeerium 24. Hasartmängudealase tegevuse korraldamine Rahandusministeerium 25. Riigilipu kujutise ja riigivapi tervik- või osakujutise taasesitamine (tiražeerimine) Riigikantselei 26. Börsindus Rahandusministeerium 27. Turismialane ettevõtlus Majandusministeerium 28. Laevade agenteerimine ja meretranspordi korraldamine Teede- ja Sideministeerium 29. Loteriide korraldamine Rahandusministeerium 30. Maa hindamine, sh maa hindamine ostuks või müügiks Keskkonnaministeerium 31. Tegevus väärtpaberiturul Rahandusministeerium 32. Veterinaarteenistus, veterinaarerapraksis Põllumajandusministeerium 33. Kaupade ajutine tolliladustamine, tolliladustamisprotseduurid Rahandusministeerium 34. Importkütuse ja -määrdeainete kaubanduslik vahendamine (sissevedu, taasväljavedu), hulgi- ja jaemüük ning ladustamine Majandusministeerium 35. Riigikaitseotstarbeliste relvade, laskemoona ja tehnoloogia valmistamine ja parandamine Kaitseministeerium 36. Loomkatsete tegemine Põllumajandusministeerium 37. Mootorsõidukite ja nende haagiste import, müük ja eksport, hooldus, remont ning lammutus Majandusministeerium 38. Isikukaitsevahendite tüübihindamine, kvaliteeditõendus ning masinate ja seadmete tüübihindamine Riigi Tööinspektsioon 39. Logopeediline abi Sotsiaalministeerium 40. Kultuurimälestiste (arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektide koostamine ning nimetatud tööde tegemine Kultuuriministeerium 41. Kaupade klassifitseerimine ja kaubakoguste mõõtmine tollivormistusel Rahandusministeerium 42. Vanametalli ja metallijäätmete kaubanduslik vahendamine Majandusministeerium 43. Toiduainete importimine Põllumajandusministeerium